Sada kilomeetrit rannajoont on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannakarjamaad, puisniidud, milles esineb mitmeid mujalt Eestist ja kogu Euroopast kadunud või ohustatud taime- ja loomaliike.Rikkalik on saare taimestik
.................................................................................4 Taimkate............................................................................................................................ 4 Loomastik..........................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 7 Sissejuhatus Vormsi ( joonis 1.1) on Eestis suuruselt neljas saar pindalaga 93 km2. Saar asetseb Väinameres, teda lahutab Noarootsi poolsaarest ligikaudu 3 km laiune Voosi kurk ja Hiiumaast 11 km laiune Hari kurk. Vormsi juurde kuulub üle 40 väikese saare, millest suurem osa paikneb saare lõuna- ja kirderannikul. Vormsi saare pikkus läänest itta on ligikaudu 16 kilomeetrit, suurim laius on 9 kilomeetrit. Rannajoone pikkus on 99,82 km.
Vormsi Island Location Located between Hiiumaa and the mainland Fourth largest Estonian island Covering 92 square kilometres The meaning of "Vormsi" Known as "snake island" Derived from the German name "Worms" or it's Swedish name "Ormsö", both meaning snake island History Vormsi was inhabited by coastal Swedes 2500 people lived there before WWII During the Soviet occupation Vormsi was a closed border-zone Blend of Soviet and Swedish history mixed with unspoilt nature Nowadays Celtic crosses from the 13th century in Vormsi cemetery Vormsi is for people interested in mixed Soviet and Swedish history and rare nature Landscape Juniper fields Seaside meadows Erratic borders Lighthouses Forests Bays Lagoons To get to Vormsi You have to take a ferry (12 km, 45 min.) from Rohuküla port
Säilinud on neist ainult vähesed fragmendid - peamiselt kooriruumis. Kirikus on silmapaistva hoolikusega tahutud raiddetailid. Kiriku väliskujunduses domineerib omapärane kolmeastmeline jaotus: pikihoone, koor ja koorilõpmik, mis kõik on kaetud üllatavalt järskude katustega. Kirikul puudub torn. 1764. a. lisati küll väike puidust haritorn, kuid uue katuse ehitamisel loobuti selle taastamisest. 10 Vormsi saar Vormsi keskel Hullo külas asub Vormsi kirik, mille vanim osa on koor, mis on pärit 14 saj algusest11. Vormsi Olavi kirik on sisustuses omaaegse barokk-kantsli koopia12. Hoone iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all13. Kirikus on tähelepanuväärsed seinamaalingud ja altariruumi laemaalingud, lae alla on ka riputatud purjelaeva maketid, mälestamaks Püha Olavit. Saare suurim püha on Püha Olavi Päev, 6 www.muhumuuseum.ee (koguva küla ajalugu) 7 www.muhumuuseum
Retsensioon – emadepäeva kontsert Käisin pühapäeval 10.05.2015 kell 16.00 Vormsi saare rahvamajas emadepäeva kontserdil. Emadepäeva teemaks oli „ Puruvigased Vormsi flikkad“. Esinesid lasteaia lapsed ja põhikooli esimese osa õpilased ühislauluna „Kauges külas“ – Curly Strings. Lisaks esinesid rootsi-eesti keelse lauluga Vormsi Lasteaed- Põhikooli kaks eesti keele õpetajat Kadi Kivilo ja Annika Adams. Lauluga „Kauges külas“ oli ligikaudu 15 last, kes laulusid. Neid toetas kitarri saatel muusikaõpetaja Malle Hokkonen ja 8. klassi õpilane Annika Põder. Rootsi-eesti keelne laul on traditsioonidega vana Vormsi rannarootslaste laul, millel pealkiri puudub. Laul räägib kosjas käimisest. Kaks tüdrukut ootasid omale suurepäraseid kosilasi. Kui nad ei leidnud omale neid kosilasi ja tulid sellised, kes
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Lauri Kukerman VORMSI Uurimustöö Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2013 Üldinfo Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Ta on suuruselt neljas saar Eestis. Vormsi saar moodustab põhilise osa Vormsi vallast. 15. oktoobri 2011 seisuga on Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas püsielanikke 241. Pindala: 93 km2 Rannajoone pikkus: 109 km Saare esmanimetamine: 1391. a (Vikipeedia 2013) Joonis 1. Virmalised Vormsi saarel (Kristoffer Vaikla 2013) Tabel Tabel 1. Elanike arv Lääne maakonnas 1. Jaanuari 2012 seisuga (Lääne Elu Online 2013) Ajalugu Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi
Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö kirjeldus ..................................................................................................... 3 Anton-Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel ................................................................. 4 Rakvere linnus ........................................................................................................................ 5- 6 Vormsi ja Vormsi Talumuuseum ............................................................................................ 7 Seoseid Eesti ja Rootsi vahel .................................................................................................. 8 Kasutatud kirjanuds ............................................................................................................... 9 Lisa ...........................................................................................................................
km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2). Ümber 310 km pikkuse rannajoone Hiiu saare asub ligi 230 väikest ja madalat saart. Hiiumaa kõrval asub Kassari saar. Hiiu ja Kassari saare vahele jääb vaevalt ühe meetri sügavune, laguuniks muutunud veekogu. Hari kurgus e väinas (10-13 km ) asuvaates saartes on suuremad Vohilaid (3,9km2) ja Heinlaid (1,6 km2). Kirdes, teisel pool Hari kurku asub Väinamere põhjapiiril Vormsi saar (92,9 km2; rannajoon 109 km ). Saaremaa ja Hiiu saare vahel on Soela Väin (u 5,4 km) mis on tõenäoliselt kunagi olnud ürgse jõe org. Hiiumaa maastiku mitmekesisu tuleneb selle üsna vaheldusrikka pinnakattega maismaatüki järkjärgulisest kerkimisest mere alt. Maakerkel kujundasid lainetus ja tuul ümber jääaegadel tekkinud setted ning neist moodustunud pinnavormid. Pinnakattest moodustavad väga suure osa (70%) liivad. Liivane Pinnakate on Hiiu saare metsasuse üks
Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv
savi (fossiilid), Viru- Harjumaa, silur lubjakivi (kõvad ja kulumis kindlad, sügav meri), Saaremaa, devon liivakivi (rauaühendid, punakas, fossiilid), savi, Pärnumaa. Eesti naaberriigid: läänest Läänemeri, Rootsi 150 km, põhjast Soome laht, Soome 60 km, Venemaa, Läti, rannajoon liigestatud lahtedest, saartest, poolsaartest merega 3800 km, mandril 1240 km, pindala 45227 km2, rahvaarv- 1,34 milojonit, tihedus 30 in/km2. Saared Saaremaa 2671, Hiiumaa 989, Muhu 198, Vormsi, Kassari (hiiuma kagu), Naissaar (tallinna üleval), Kihnu, Väike Pakri (taga), Suur Pakri (ees), Ruhnu, Osmussaar (loode eesti), Vilsandi ( lääne saaremaa), Piirissaar ( peipsis), piiriveekogud narva jõgi, veehoidla, peipsi, lämmi-, pihkvajärv, poolsaared noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne
east by the Lake Peipsi and the Russian Federation. Across the Baltic Sea lies Sweden in the west and Finland in the north. Size and population The territory of Estonia covers 45,227 km2 Estonian population is 1.34 million Largest cities of Estonia 1. Tallinn (Estonian capital city) 2. Tartu 3. Narva 4. Kohtla-Järve Tallinn Tartu Narva Kohtla-Järve Largest islands of Estonia There are 1521 islands. 1. Saaremaa 2. Hiiumaa 3. Muhu 4. Vormsi Hiiumaa Saaremaa Vormsi Muhu Longest river of Estonia 1. Võhandu 2. Pärnu 3. Põltsamaa Võhandu river Põltsamaa river Pärnu river Estonian seasons There are four seasons. 1. Spring 2. Summer 3. Autumn 4. Winter Spring Time when the snow melts and the flowers begin to bloom. Summer In the summer is hot whether and sun is shining. That time we can swim and take the sun. Flowers are bloom and everywhere so much
LÄÄNEMAA RAHVUSTOIT Referaat Tallinn 2011 Läänemaal on palju rannajoont, piisavalt sisemaad ja ka Vormsi saar. Läänemaa rannikualad soodustasid tihedat kaubavahetust oma maa ja ülemere naabritega. Näiteks viidi õunu ja suitsutatud lambaliha Rootsi maiuspalaks, Soome ja rootsi ning teistegi riikide laevad peatusid sageli sealsetes sadamates, tuues kaasa erinevaid ilmakodanikke ja nende kombeid. Ühel ja samal toidul võib paikkonniti olla erinev nimi, kuid näiteks poolvillanepuder, segupuder ja mulgipuder on tegelikult üks ja sama toit väikeste erinevustega.
Läänemaa. 1.Maakonna üldandmed Läänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi, Oru, Vormsi, Taebla, Martna, Kullamaa, Lihula, Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks. Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, Pilt 1. Läänemaa lipp 2 selle pindala on 2 383 km , seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast. 2.Rahvastiku paiknemine ja tihedus
Kaali meteoriidikraater Piusa koopad Vaade Munamäelt Aegviidu Keila juga Tõhela järv Otepää Rõuge suurjärv Soomaa rahvuspark Kauksi rand Türisalu pank Koguva küla Muhumaal Kivikülv Hiiumaal Vormsi Peipsi rand Tallinna vanalinn Valaste juga Siniallikad Vooremaa
hinnanguid ja eelistusi. Näiteks rahulolu sõiduplaaniga, hinnanguid transpordi võimalike mõjude kohta ja eelistusi info hankimisel. Kuna uurimuse eesmärk on välja selgitada väikesaare ettevõtjate rahulolu transpordiga, siis mahukas rahulolu küsimuste analüüs on põhjendatud.. Samuti on selgitatud rahulolu ja rahulolematust põhjustavaid tegureid ja võimalikke lahendusi probleemidele. Uurimistöö tulemusena ilmnes, et nii Kihnu kui Vormsi ettevõtjad on rahul maksetingimuste, info kätte saadavusega ja klienditeenindusega. Ettevõtjad eelistaksid, et rohkem teenuseid oleksid veebikeskkonnas kättesaadavad. Valdav enamus on üksmeelel, et transpordi soodushinnad peaksid laienema ka kohalikke teenindavatele sõidukidele. Uuringutest selgub, et valikuvõimalusel eelistatakse lennutranspordile meretransporti. Kihnu ettevõtjate suurimaks probleemiks on stabiilse aastaringse ühenduse puudumine
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mitu maakonda on Eestimaal? Leia kontuurkaardilt: Piirissaa Saarema Ruhnu Muhu Hiiumaa Kihnu Naissaar Vormsi SAARED ra Leia kontuurkaardilt: Kõpu Viimsi ps Noarootsi Juminda Pärispea Sõrveps ps psps ps POOLSAARE D Leia kontuurkaardilt: S LoMatsalu iPärnu iNarva ovm laht i lea h lta h t
● emased saavad suguküpseks 2.- 4. eluaasta vahel ● isased saavad suguküpseks 3.- 6. eluaasta vahel ● tiinus ehk kandeaeg kestab 61-63 päeva Kohastumused ● saarma anatoomia on kohanenud eluks soolases vees, magesvees ja ka maismaal Elupaik ● järsukaldaliste jõgede kaldad ● järve kaldad Levik ● levila hõlmab peaaegu kogu Euraasia ja Põhja-Aafrika ● Eestis elab ta kõikjal mandril ja Hiiumaa,Saaremaa ning Vormsi vetes Arvukus ● Eestis on viimaste andmete järgi 2000 isendit Huvitavat informatsiooni ● ladinakeelne nimetus on Lutra lutra ● rahvapärane nimetus on Udras ● looduslik vaenlane on hunt, aga rohkem neid eriti ei ole ● reeglina ei lähe saarmas jõest kaugemale kui 100 meetrit Kasutatud allikas https://et.wikipedia.org/wiki/Saarmas
ilus. Peale seda, rääkis Sofia, kuidas ta muusikaga tegelema hakkas ning miks ta just rahvamuusikaga tegelema hakkas. Siis õpetas ta publikule selgeks ühe rootsi rahvalaulu nii, et publik oli jaotatud kolmeks ja kõigil oli oma laulu osa, mida nad täitma pidid. Siis rääkis Sofia veel, kuidas tema elu oli Rootsis muusikaga seotud ja miks ta Eestisse tuli. Siis tutvustas ta meile Hiiu kannelit, mis on pärit Vormsi saarelt. Sellega esitati meile ka mõni lugu. Seejärel esitati veel meile laulikust erinevaid koraale, mida õpetati ka meile selgeks. Ka viiulilugudest puudus ei tulnud. Teoseid esitati 19-20. sajandi folkmuusikast. Sofia kandis ette paljusid koraale ning rahvalaule, mida me ise ka seal õppisime. Kava oli väga hästi üles ehitatud. Lood, mida Sofia viiulil ning Hiiu kandlel esitas olid põnevad ning ka laulud, mida meile õpetati olid ka väga
Cyrillus Kreek Elulugu 3. detsember 1889– 26. märts 1962 lapsepõlv möödus Läänemaal Võnnu külas (hiljemlat Vormsi saarel ning siis Haapsalus) Peterburi konservatoorium Õpingute ajal tutvus Peeter Südamega. Pedagoogitöö 1917/19 Rakvere Õpetajate Seminar 1920/21 Tartu Kõrgeim Muusikakool 1921/32 Läänemaa Õpetajate Seminar (Haapsalus) Huvid Oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija 1911. aasta - kogumisretked 1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid
Cyrillus Kreek Ristitud kui Karl Ustav Kreek . Isa oli õpetaja kohalikus koolis. Isa siirdus 1896. aastal tasuvamale töökohale Vormsi saarel . Kogu perekond pidi astuma õigeusku. 1911. aasta suvel hakkas Kreek oma sõbra Peeter Süda eeskujul koguma rahvaviise. Elukäik Kogus folkloori põhiliselt Haapsalu ümbruses, Ridala vallas ja Vormsil . Nendelt retkedelt on pärit ka hulgaliselt vaimulikke rahvaviise (rahvasuus muundunud koraale). Neid leidus eelkõige Lääne-Eestis ja neile baseerus suur osa Kreegi hilisemast loomingust. Õpingud ja töö Õppis Peterburi Konservatooriumis 1908-1911 trombooni .
70 Kurkse (Kurksi) v. * Käsmu ps. 71 Liivi (Riia) laht * Vergi ps. 72 Pärnu l. 73 Suur katel Saared: 74 Tagalaht * Saaremaa 75 Mardihansu l. * Hiiumaa 76 Haapsalu l. * Muhu 77 Paldiski l. * Vormsi 78 Lahepere l. * Kassari 79 Tallinna l. * Naissaar 80 Kolga l. * Kihnu 81 Hara l. * Väike-Pakri 82 Eru l. * Suur-Pakri 83 Kunda l. * Ruhnu 84 Narva l. * Abruka 85 Soome l
metsa, majad oleks nagu sümmeetrilised nind kaugel sinatas meri. Mu oma kodulinn on üks kõige ilusamaid paiku, mida olen näinud. Muidugi teiseks kõige kenamaks paigaks on vaieldamatult Viljandimaa. Need käänulised teed, värvilised rohumaad, vulisevad jõed nind sinised järved. Ka need Lõuna-Eesti mäed. Maailma mõistes on need küll künkad, aga minu jaoks suured vallutatud mäed. Mainimata ei saa jätta ka meie väikseid ning suuremaid saari: Hiiumaa, Saaremaa, Aegna, Vormsi ja paljud teised. Ümbritsetud mõnusa mere poolt ning täidetud rahustava meeleoluga. Eestimaa on ilus! Kuid siin imelisel maalapil on olnud ka koledaid sõdu, eesotsas Vabadussõjaga. Kuid isamaa armastuse pärast on eestlased andnud kõik, et meid hoida. Teinud kõik, et näidata, kui tugevad me oleme. Näiteks need koolipoisid, kes iseseisvuse kaitsmiseks appi tõttasid. See oli muljetavaldav, mida tehti Eesti pärast. Seega pealt näha
7. Vormsi Põhikooli õpilased mõõtsid 1.-10. detsembrini 2006. aastal iga päev Õpetajale õhutemperatuuri. Mõõtmistulemused on esitatud tabelina. 3 punkti Kuupäev 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. T (oC) 8 7 7 7 7 8 8 8 8 8 ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ Milline oli keskmine õhutemperatuur 2006. aastal 1.-10. detsembrini? MATEMAATIKA 28 29 ...
Sehr viele Esten beherrschen Englisch und Russisch ,aber auch Finnisch, Deutschen, Französisch und Swedisch. Religion ist Luterisch. Die Republik Estland liegt an der Ostsee. Im Norden bildet der Finnische Meerbusen, aber im Westen die Rigaer Bucht die Seegrenze. Das Meer gliedert sich an der Küste in zahlreiche Buchten und Meerengen.Estland hat etwa 1520 Inseln. Die meisten Inseln sind klein, aber 13 von ihnen sind bewohnt. Die grössten Inseln sind Saaremaa, Hiiumaa und Vormsi. Im Süden grenzt Estland an Lettland und im OSten an Russland. Die Fläche Estlands beträgt etwa 45 000 km². Estland ist reich an Gewässern. Es gibt etwa 420 grössere und kleinere Flüsse. Der längste ist der Fluss Pärnu.Manche Flüsse im Norden bilden Wasserfalle. Estl. zählt über 1500 Seen. Grössere Seen haben wir eigentlich nur zwei: den Peipusse und den See Võrtsjärv. Die meisten Seen sind klein und flach. Aber die tiefste ist der Rõuge Suurjärv .
2m- Pärnu laht 6m- Suur väin 11m- Hara laht 3m- Kura kurk 7m- Hari kurk 12m- Kunda laht 4m- Soela väin 8m- Kurkse väin 13m- Narva laht SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar E- Ruhnu J- Naissaar P- Piiri JÕED 1- Emajõgi 7- Narva 13- Keila 20- Navesti 2- Ahja 8- Kunda 14- Kasari 21- Põltsamaa
112 riigist Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala asustati Eesti valitsuse määrusega 27.detsembrist 1989 ( kuid see jõustus 1.jaanuarist 1990). Lääne Eesti saarestiku kaitseala oli alguses üldpindalaga 1 560 078 hektarit. 17. augustil 2006 see määrus tühistati, kuid biosfäärikaitseala Hiiumaa, Saaremaa, Vormsi ja Läänemaa teabekeskused töötavad edasi. Aastal 2002 moodustati kaitseala tegevuse koordineerimiseks Sihtasutus Biosfääri Programm, enne seda osales biosfääri kaitseala töös Eesti vabariik. 30.oktoobril 2008 toetas valitsus säästva arengu seaduse
settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Foto 1, 2. Rikkalikult kivistisi sisaldav lubjakivi, Silur, Juuru lade, Rohukla Foto 3. Afaniitse lubjakivi (all) leminek savikaks lubjakiviks, Ordoviitsium, Aulepa, Nabala ja Vormsi lademe piir Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja 1 ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka, idas Seasaar
Põltsamaa (Liivi ordu linnus, lossihoov, veinikelder), Mustvee (vanausuliste kirik), Palamuse (O.Luts), Elistvere loomapark, Puurmani loss, Kratiküla (Kalevipoja muuseum). Pärnumaa: Pärnu (raekoda, Punane torn, rannapromenaad), Nigula LKA (raba), Tõstamaa (mõis, Pootsi tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim). Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu. Hiiumaa: Kärdla (keskväljak ja Pritsimaja, rannapark, Ristija Johannese kirik), Pühalepa kirik, Suuremõisa mõis, Reigi kirik, Kõpu ps, Kõrgessaare mõis (viinaköök, restoran, külalismaja).
Veel on ta kirjutanud 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek(1889 - 1962) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Tema lapsepõlv möödus Läänemaal, kus ta käis laulutundides seal, kus isa tunde andis. Musitseeriti ka kodus vabal ajal. Natuke aega elas pere Vormsi saarel, kus nad ristiti ümber. Seejärel kolis ema lastega Haapsallu, et saada parem haridus lastele. Cyrillust huvitas puhkpillimäng. Peale seda läks ta Peretburi konservatooriumi trombooniklassi õppima ning jätkas kompositsiooni ja teooria alal. Kreek oli lühemat aega muusikaõpetajaks Rakveres ja Tartus, hiljem Haapsalus ja Tallinna Konservatooriumis. Tema muusikat tunnustati juba ta eluajal. Temast sai rahvaviiside koguja ja uurija. Koorimuuska:
Christoph Adam von Stackelberg Järgnevas essees räägin Eestimaa vabahärra ja haridustegelase Christoph Adam von Stacklebergi elust ja saavutustest, ning nende rollist eesti kultuuriloos. Christoph Adam von Stackelberg sündis 1777.a Väänas Tolli, Vääna, Tilli, Novaja Derevnja ja Vormsi mõisniku ja vabahärra O. C. E. Von Stackelbergi ja A. G. von Dückeri pojana ja suri 1841 aastal. Stackelberg lõpetas Tallinna kubermangugümnaasiumi, ülikoolis käis Saksamaal Göttingenis, kus õppis arsti- ja õigusteadust, täiendas ennast veel Šveitsis Johann Heinrich Pestalozzi käe all Yverdoni õpetajate instituudis. Tema suurimateks panusteks Eesti hariduse- ja kultuurilukku on Kuuda seminari idee väljatöötamine ja selle rajamiseks sihtasutuse asutamine 1818
Tallinna Vangla Nikolai Skakun Magasini 35 Vormsi 8 - 1 10138 Tallinn, Harjumaa 13913 Tallinn, Harjumaa KAHJUNÕUE 1. 17.02.2010 01.04.2010 2. 13.09.2011 29.06.2012 Paigutati mind Tallinna Vanglasse, kus mind koheldi ebainimlikult ja alandavalt, et võib kinnitada tunnistama tunnistaja ( ). See seisnes selles, et mind hoiti kuuekohalises kambris (kambrit 419, 225), kus ka reaalselt viibis kuus kinnipeetavat ja kus isiklikuks ruumiks ühe isiku kohta oli reaalselt 1,5
Eesti Rootsi, Soome Rootsi ja Norrlandi Rootsi murded kuuluvad kõik ühte murderühma. Kõigiti avaldab meie saarte rootslaste, Uuemaa rootslaste ja Norrlandi rootslaste keel palju ühtlust. Kas meie saarte rootslased Uuemaalt ehk Norrlandist välja rännanud ja mil ajal, jääb esiotsa veel kindlalt otsustamata. Tingimata kuuluvad kõik meie saarte rootslased ühte rühma. Noarootsi omad on neist kõige rohkem eestistatud, ja sellepärast, et nad kõige rohkemani eestlastega kokku puutuvad. Vormsi ja kaugematel saartel tuntakse vähemini Eesti mõju. Vanasti nimetati Vormsi saart Hiiurootsi saareks, kuna nüüdsel ajal üleüldiselt saare nimetuseks rootslaste oma nime Vorms, Vormsi tarvitatakse. Oletatakse, et Vormsi saar asunikud Hiiu saarelt saanud ja sellepärast saart hakatud Hiiurootsiks hüüdma. Noarootsi nime andsid eestlased Haapsalu juures olevale poolsaarele, 19. aastasaja esimesel poolel veel pärissaarele, sellepärast, et elanikud nuga, pussi alati kaasas kandsid.
millel mängisid Eesti esimestel laulupidudel Väägvere, Torma ja Kursi pasunamehed. Seal on jahi- ja postisarvi ning muid signaalinstrumente ja mänguriistu möödunud aegadest. Muuseumis on ka mitmeid keelpille, millel on mänginud väljapaistavad eesti muusikud, kultuuritegelased ja kooliõpetajad. Keelpille on muuseumis palju, kuid enamik neist pole väljas. Väljas on hiiukannel, mis on kandiline ja väheste keeltega. Tehtud hobusejõhvidest kokku keerates, pärit vormsi saarelt. Lisaks sellele leiab seinadelt infot Gustav Ernesaksa ooeri kohta, nagu näiteks: ,,Tormide rand" ja "Tuled kodusadamas". G. Ernesaks tegi amatöörifilme ja oli ka mitmeid huvitavaid hobisid, millest paljud ei teadnud. Muuseum oli väga huvitav, kuid oleksin rohkem tahtnud ise ringi vaadata, kui et käia giidi järgi ja märkmeid teha. Me külastasime vaid väikestest osa muuseumist ja sellest on väga kahju, sest mind ennast oleks rohkem huvitanud teatriosakond kui et pillid
Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 3.Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väikesem kui pärast Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda), sajandi lõpuks oli ~ 500 000 inimest. Oli ka kompaktne vene asustus Peipsi järve põhja- ja läänekaldal ning rannarootslaste asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Majandus • Vene aeg: Pärast Venemaaga ühendamist jäi kaubandus soiku ja hakkas elavnema alles 18.sajandi keskpaigas.
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele
ORDOVIITSIUM ARUKÜLA D2ar PIRGU O3prg NARVA D2nr Ülem VORMSI O3vr 391 PÄRNU D2pr NABALA O3nb Rezekne/Kemeri Alam D1 RAKVERE O3rk 417 Tilze
Estonia, Tallinn The Republic of Estonia is the northernmost of the three Baltic States on the eastern shore of the Baltic Sea. To the east Estonia borders on Russia and Lake Peipsi and on the south on Latvia. The area of Estonia is 45 100km2, its coastline is 774km long. The geography of the land is surprisingly varied. Islands make up 9,2 per cent of Estonian's total territory, the largest islands are Saaremaa, Hiiumaa and Vormsi. The highest point is Suur Munamägi, which is 317m high. Estonia has a surprisingly mild climate for an area so far north. Sea winds keep the weather from becoming very cold or hot. The population of Estonia is 1.5 million. Of this number 62 per cent are Estonians. Estonians speak the Estonian language, which is closely related to Finnish. Estonia's flag has three horizontal stripes. The blue stripe at the top of the flag represents the sky. The middle stripe of black stands for the land
Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja SISSEJUHATUS Cyrillus Kreek sündis 3.12.1889 Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Vanemad Gustav ja Maria Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli kooliõpetaja, kes armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. 1896. a. sai Gustav Kreek õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Selles ametis sai töötada ainult õigeusu kiriku liige ning nii salviti terve pere õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed: Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Cyrillus Kreek (arr E. Tubin) 300 413; 19 - jpg 1 ELULUGU Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis
tasane merepõhi, mida nüüdseks katavad metsad ja sood ning puisniidud ja rannakarjamaad. Rannajoon on pikk ja sakiline, Matsalu lahe roostik ning muudki kaitsealad. Pärnust lõuna poole Liivi lahe rannikumadalik kuni Lätis Riiani välja. Sellele iseloomulikemateks loodusvormideks on liivaluited ja nende taha jäävad madalamad soostunud alad. Lääne-Eesti maastikuvaldkonda kuuluvad ka Eesti suuremad saared Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi. Saarte pinnamood on tasane, rannajooned küllaltki liigendatud ja mitmekesised. Saartel leidub nii liivast randa kui ka soostunud roostikke ja siseveekogusid. Iseloomulikud saartele on kadakased rannakarjamaad, leidub ka korralikku metsa ning iseäranis Saaremaal rannikupanku. Aluspinnas domineerivad erinevad lubjakivilademed, leidub ka dolomiiti. Lääne-Eesti rannikumadalik Liivi lahe rannikumadalik (Tolkuse raba) Hiiumaa I.3 Vahe-Eesti: on Madal- ja Kõrg-Eesti piirialaks
· Paide praostkond (Paide koos Anna abikirikuga, Türi, Peetri, Koeru, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Järva-Madise kihelkond); · Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); · Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); · Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond). Vahepeal tehti küll muutusi praostkondade piirides ja nimedes ning siis taastati esialgne olukord, kuid 1804. aastaks jäi seis siiski järgnevaks: · Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Vastseliina, Võnnu ja Võru; · Tartu praostkonda kuulusid: Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse,
Mere osa, mis tungib sügavale maismaasse 12 Nimeta Eesti lahtesid (6) Narva, Kolga, Tallinna, Haapsalu, Matsalu ja Pärnu laht 13 Mis on saar Väiksem maismaa osa, mida ümbritseb igast küljest vesi. 14 Nimeta läänemere suuremaid saari (4) Gotland, Öland, Saaremaa, Hiiumaa 15 Nimeta Eesti saari (10) Vormsi, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Naissaar, Vilsandi, Pakri, Osmussaar, Aegna, Prangli. 16 Mis on Väinameri? Soome lahe ja Liivilahe vaheline ala 17 Mis on väin? Kitsas veeala, mis ühendab omavahel mere osi, lahutab aga maismaa osi 9.2 Rannik 1 Mis on rannajoon? Maismaa ja mere vaheline piir 2 Mis on rand
III Skulptuur Tähtsal kohal oli nii kivi- kui puuskulptuur. Tähelepanuväärsem on 17. sajand, 18. sajand on vaesem. Barokiaeg on värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Rõhutati vormi, liikuvust. Ornamentika oli rikkalik, värviline. Väga palju meistreid töötas Tallinnas. Paljud kirikud said uue sisustuse (altarid, kantslid, pingid, vapid jne.) Nimekas meister oli Elert Thiele /tiile/ (surnud 1674). Tema töid: · kantslid Ridala, Pärnu-Jaagupi ja Vormsi kirikutes · rõdu (=väär) Tallinna Pühavaimu kirikus · friis (=horisontaalselt seina liigendav kaunistatud riba) Tallinna Raekoja raesaalis. Seal on nn. pahkmikornament ning käsitööd ja jahti kujutavad reljeefid. Thiele surma tõttu jäi Raekoja friis pooleli, selle lõpetas teine meister Joachim Armbrust (kujutas lopsakat lillornamenti ja puuviljakobaraid). Barokiaegse puuskulptuuri suurim meister Eestis oli aga Christian Ackermann
The Estonians are a Finnic people, and the official language, Estonian, is a Finno-Ugric language closely related to Finnish, and distantly to Hungarian and to the Sami languages. The population of Estonia is 1.5 million. Of this number 62 per cent are Estonians. The geography of the land is surprisingly varied. Islands make up 9,2 per cent of Estonian’s total territory, the largest islands are Saaremaa, Hiiumaa and Vormsi. The highest point is Suur Munamägi, which is 317m high. Estonia has a surprisingly mild climate for an area so far north. Sea winds keep the weather from becoming very cold or hot. Estonia’s flag has three horizontal stripes. The blue stripe at the top of the flag represents the sky. The middle stripe of black stands for the land. The white stripe at the bottom symbolizes hope in the future. The president is the most powerful official in Estonia’s government
veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti saartel (saartel) 9. Millisele substraadile koevad tavaliselt siiglased ja lõhilased? V: kividele, kruusasele põhjale 10. Miks ei saa põhjaõngega püüda rääbist ja suuresilmalise nakkevõrguga mudamaimu? V: rääbist- peab mõrra või võrguga püüdma; mudamaim on lihtsalt liiga väike, ujub läbi, igal kalal on oma püügiviis ja vahend 11. Millest sõltub kalastiku liigirikkus meie veekogudes?(X) aga särje arvukus?(o)
Katariina II Saksamaalt Venemaale Katariina, sünnijärgselt AnhaltZerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729.a. Haiglasest ja kõverdunud selgrooga plikast sirgub pärast piinarikast ravi ilus neiu. Tema kasvatus on luterlikult kasin, kuid süstemaatiline. Huvi raamatute, vaimse elu vastu võtab ta kaasa lapsepõlvest. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna Jelizaveta pakkumisest abielluda Venemaa troonipärija, HolsteinGottorpi hertsogi Peteriga. 1744. a. asus elama Venemaale. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ris...
Turismi poolt tekitatud probleemid Taavi lood LT-11 Uuemõisa 2012 Prügireostus Turistid jätavad loodusesse maha palju prügi. Sobimatu ladestamine võib looduskeskkonda oluliselt rikkuda. Tahked jäätmed ja praht võivad rikkuda vee ja rannajoone väljanägemist. Näide: Väikesaarte (nt Vormsi, Osmussaar) elanikud ei suuda turistide poolt maha jäetud prügi ise kokku korjata ja saare pealt ära toimetada. Kui külastajaid on palju, siis prügikonteinerid täituvad liiga kiiresti , kui prügi üldse sinna jõuab. Tehakse ka palju lõkkeid suvalistesse kohtadesse ning tihtipeale visatakse lõkesse asju, mis ei põle. Nad arvavad, et kui inimene jaksab saarele asjad kaasa võtta, siis peaks jõudma kergema lasti pärast endaga ka tagasi viia Ühenäoliseks muutumine
Täpiline surmaputk, Conium maculatum Sugukond: Sarikõielised, Umbelliferae Inimese jaoks ohtlikud, kõrvetavad ja mürgise mahlaga karuputked tunneb kõigepealt ära nende suure kasvu järgi, nad võivad olla isegi kõrgemad kui kolm meetrit. Mürgiseid karuputki kasvab Eestis teadaolevalt teede ääres, näiteks Tartu ja Viljandi maantee ääres on neid palju; Keila kandis; Rapla maakonnas; Kaareperes; Vormsi saarel - kõikjal üle Eesti. Karuputke suurekasvulistest võõrliikidest on Eestis praegu raske lahti saada, aga et nende paljunemist vähendada, tuleks neid niita, et seemned ei jõuaks valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki. Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmap...
One can find rare species of fish such as the lake whitefish and the Peipsi smelt in Lake Peipsi. Võrtsjärv is famous for its catches of pike-perch and eel, which are regarded as a delicacy. There are also many rivers in Estonia, but only ten of them are longer than 100 kilometres. The most important rivers are the Pärnu River and the Emajõgi River. Estonia has more than 1 500islands. The largest of these is Saaremaa,. Saaremaa is followed in size by Hiiumaa, Muhu and Vormsi. The islands and the coastal areas of the mainland are interesting owing to the fact that they are on the migratory route for waterfowl. Twice a year - in the spring and autumn - several hundreds of thousands of birds are visitors in Estonia. The barnacle goose, the swan, the eider plus many more are protected species. The mild sea climate and the rather level landscape of the island, makes Saaremaa an area abundant in flora and fauna. Rare and beautiful species of orchids can be found in many
..0,3 milj. tonni põlevkivi. Eesti Energiale kuulub täna kaks hüdroelektrijaama. Eesti tuulepotentsiaal - Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. Tuulikute potentsiaalsete asukohtadena võib vaadelda järgmiseid kohti: Vormsi, Pakri, Naissaar, Ruhnu, Sõru Hiiumaal, Vilsandi ja Osmussaar. Tahkuna tuulik Hiiumaal - 1997. aasta 19.septembrist töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus. Tuulik läks maksma 3,2 mln krooni, millest 80 % maksis Taani Keskkonnafond ja ülejäänud raha tuli Eestist. Eesmärk oli tuulikut eksponeerida ja selgitada, kas saame tuuleenergeetikaga hakkama. 11. oktoobril 2002 .a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
