AO7-Grupitöö Andra-Liis ja Marina 1. Google.ee , Neti.ee , Yahoo.com , bling.ee, Wikipebia.ee , Youtube.com 2. Külasta lehekülge, mida tihti otsinguks kasutad ning tee hiirega pareklõps otsinguribal... parem klõps sinna ning valige lisa võti sellele otsingule.Otsingu teostamiseks sisestage aadressiribale võtmesõna (ra), tühik ja otsingusõna. 3. Kasutage juttumärke, et otsida kindlaid fraase. Fraaside ümbritsemine jutumärkidega aitab otsida ainult nendelt veebilehtedelt, mis sisaldavad täpselt teie sisestatud fraasi. Ilma jutumärkideta otsingufraasi sisestamisel kuvatakse otsingutulemite hulgas kõik lehed, mis sisaldavad teie sisestatud sõnu, hoolimata nende järjekorrast.nt: '' kuu ja tähed'' 4. Pidid,video,fail, 5. 6. 7. 8. Wikipedia, keelenet, AnnaAbi.ee, Discogenius.com , Fesart,e-teadmik 1. Nimetage erinevaid otsimootoreid! 2. Tooge näiteid, kuidas otsingut teos...
........................ ........................ ....................... Devoni liivakivid Kristalne graniit aluskord 5.Järjesta osakesed suuruse järgi: tolm, rähk, ibe, kruus, kamakad, veeris, liiv, klibu Kamakad, rähk, klibu, tolm, veeris, liiv, kruus, ibe. 6.Jaota mullad lõimise järgi 3 rühma. Kirjuta juurde lühendid. Kerged: Keskmise raskusega: Rasked: liivmullad l, kergeliivsavi ls1, raske liivsavi ls3, saviliivmullad sl. keskmine liivsavi ls2. Savimullad s. 7.Mida näitab mulla reaktsioon
Kog 10.8 V_1s45-60/+s - 2-4% 37,8 kokku 28,6 - 100 K- rähkmuld A nõrgalt koreseline (rähk, veeris),alusmuld keskmiselt või tugevasti koreseline. Keemine kõrgemal kui 30cm. Profiil A-B(Bm)-C; Puudub põhja- ja ülavete juurdevool ning gleistumine; mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademetega. Kr- Koreserikas õhuke rähkmuld Koreserikkad (rähk, veeris, klibu) alates pindmisest mullakihist, alusmullaks on kores või väga tugevasti koreseline materjal; Keemine kõrgemal kui 30cm; Profiil vähearenenud A-C; Puudub põhja- ja ülavette juurdevool; Produktiivne vee varu vähese mullapeenesevaru ja suure koresisaldtuse tõttu. See muld on põuakartlik ja seetõttu taimestik kannatab suve keskel veepuuduse käes. Ko- Leostunud muld Profiil savikumulatiivne, leostumise tõttu keemine 30-60cm-st sügavamal. Profiil A-Bm(Bt)-C
Eestis esinevad mullad: Eesti muldadel on eristatakse viit liiki aluskivimeid: Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu aluskivimid. Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimu...
90/r_3;_2ls Kr rls - - 0,05 0,5 Ko v0_1ls1_40- 25-30 I 5,12 54 70/r_3;_2ls_1 Kokku: 9,49 ha 100 % K – keskmise sügavusega rähkmuld KI – leetjas muld Kr – koreserikas õhuke rähkmuld Ko – Leostunud muld v0 – raudkivi veeris ls – liivsavi r – rähk r_2ls1_30/r_3ls – keskmiselt rähkne 30 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti rähkne liivsavi r_2ls/r_3ls – keskmiselt rähkne liivsavi/ tugevasti rähkne liivsavi V0_1ls1_90/r_2ls – nõrgalt raudkivine 90 cm tüsedune kerge liivsavi/ keskmiselt rähkne liivsavi 3 v0_1ls1_60-90/r_3;_2ls – nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti; keskmiselt rähkne liivsavi
PLATVORMmaakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast, seda katvast kurrutamata kividega pealiskorrast,mille pindmine osa on pinnakate. EESTI asub ida-eu. loodeosas Fennoskandia kilbi kagunlval. ALUSPHIaluskord+pealiskord. Geog aeg-eoonid- arhaikum,proterosoikum,fanerosoikum->aegkonnad->ajastud. ALUSKORDaguaegkonnas, kurrutatud kristalsetest kivimitest nt. graniit; positiivsed kurrud mis paljanduvad maapinnal nim. KILBID; eestis ei paljandu. PEALISKORDsettekivimitest, mis tekkinud erinevatel ajastutel- vend:liivakivid;ordoviitsium:lubi;kambrium:settekivimid,sinisavi;silur:lubjakivi ,paeastangud;devon:liivakivi;kvaternaat:- PINNAKATEalusphja katvad pudedada kivimid,mandrij kandsi siia, lunasja kesk 2-3 m. ja tasandikel 5-10 m ja orgudes le 100m. MOREENpeamine pinnakatte materjal_rndrahnud,veeris(1-10cm)kruus(1- 10mm)liiv(.1-1mm)viirsavi(>0.1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.Krg...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullateaduse osakond MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Mullateaduse iseseisev töö Koostaja: Julia Vassina(KK1) Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. PÕLLUMASSIIVI ÜLDANDMED 4 2. ÜLEVAADE PÕLLUMASSIIVI 5 MULLASTIKUST 3. PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKU 6 ANALÜÜS 3.1 Rähkmulld 6 3.2 Gleimulld 6 3.2.1Gleistunud rähkmullad Kg 7 3.3 Koreserikas rähkmuld 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on teha põllumasiivi analüüs ning järeldused selle sobivuseks ja kasvupotentsiaalideks. Selles t...
Tabelid Joonised Skeemid Diagrammid Kaardid Koopiad Ankeetküsitlused jne. PEALKIRJASTA JA NUMMERDA LISAD! LISADE PEALKIRJAD ESITA SISUKORRAS! REFERAADI VORMISTUS A4 formaadis valged lehed ( tekst lehe ühel küljel) Vasakveeris 4 cm Paremveeris 2 cm Ülaveeris 4 cm Alumine veeris 3 cm Uue lõigu taandrida 0,5 cm Referaadi põhiosad algavad uue lehekülje kolmandalt realt (6 cm) PEALKIRJADES ÄRA POOLITA SÕNU EGA KASUTA LÜHENDEID! PEALKIRJA LÕPPU EI PANDA PUNKTI! Leheküljenumbrid paiknevad alumise veerise keskel Lehekülgede numeratsioon - tiitellehest lisadeni (k.a.) Tiitellehele numbrit ei märgita Uut pealkirjastatud osa ei alustata lehekülje lõpust Lõigu viimast, poolikut rida ei tohi viia järgmise lehekülje
Põhiosa peatükkidena sisaldab: · probleemi seletava kirjelduse (1. ptk), probleemi analüüsi (2. ptk), tulemuste esitamise. 4. TEKSTI VORMISTUS o Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse A4 (210 x 297 mm) formaadis. Kirjatüübiks on Times New Roman, suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 punkti. Tekst tuleb paberile paigutada ühtlaselt (rööpselt). Lehekülje vasakule serva jäetakse 3 cm, paremale serva 2 cm, üla- ja alaserva 2 3 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel (lehe jaluses). Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kooli nimi Õpilastööde vormistamine arvutil Õppematerjal Mari Maasikas
3) fooliumtrükk; 4) plankide nummerdamine; 5) reljeeftrükk; 6) reljeefpitsat. 9. Plankide valmistamise põhimõte: Kirjaplank tehakse alati trükikojas. Üldplank tehakse trükikojas või arvutis. B plangi kasutatav paber peab olema hea kvaliteediga. C plank võib olla maksimaalselt 3-keelne. 10. Plangi pind jaguneb a. veeristeks; b. täidetavaks pinnaks, mis jaguneb paremaks ja vasakuks veeruks. 11. Vasak veeris 3cm, parem veeris 1,5cm, ülemine ja alumine veeris 1,2cm lai. 12. Andmed võivad plangil paikneda 1) veeriselt vasakus veerus adressaat, allkiri, pealkiri ning paremas veerus kuupäev, number ; 2) tsentreeritult. 13. Õigusaktid on: 1) käskkirjad; 2) korraldused; 3) määrused; 4) (korraldava sisuga) otsused. 14. Dokumente võib printida lehe mõlemale poolele, kui seda võimaldab paberi kvaliteet v.a. õigusaktid. KIRJAPLANK 1
PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus võib küündida mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Pedosfääris toimuvad muutused on mitmeid kordi kiiremad kui litosfääris ja ses mõttes on ta inimtegevuse ajaskaalas dünaamilisem kui litosfäär. MULD ON MAAKOORE PINDMINE KOBE KIHT, MIS ON TEsKKINUD ELUSA JA ELUTA LOODUSE (KIVIMITE) PIKAAJALISEL VASTASTIKUSEL TOIMEL. KLIIMA LÄHTEKIVIM PINNAMOOD MULLATEKET MÕJUTAVAD MULLA ELUSTIK VANUS INIMTEGEVUS VEEREZIIM 30 cm paksuse mullakihi tekkimine võta...
18. sajandi II pool - eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes.Oli oluline,kuna selle tõlkimine sai Eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. 4. Pärast Põhjasõda oli koole napilt, puudus õpetajatest, lapsi õpetas kiriku köster, kes ise veeris koos lastega. Koolid töötasid ainult talvekuudel. 5. Klassitsismiks võeti eeskujuks ning jäljendati antiikkunsti. Stiili põhinõueteks olid ,,üllas ilu ja rahulik suurus".Klassitsismi väikelinnade pärliks nimetatakse Kuressaaret kuna siin on 13.sajandist pärit piiskoplinnus,mis on klassitsismi aegne ehitis. 6. Pärisorjuse kaotamine ja oma talu tõid kaasa talurahva enesekindluse ja väärikuse tõusu, suurenes ka rahvaarv (u üks miljon).
KIg kls50-80/rls 25 4 14 Go kls70/rls 28 1 3,5 KOKKU: 28,3 100 Ko leostunud muld KI leetjas muld KIg gleistunud leetjas muld Lklg gleistunud nõrgalt leetunud muld K rähkmuld Go leostunud gleimuld k° - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm sl saviliiv l liiv ls liivsavi v veeris r rähk kls40-60/r()ls väga nõrgalt raudkivine 40-60 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt (nõrgalt) rähkne kerge liivsavi kls60-100/rls väga nõrgalt raudkivine 60-100 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi ksl/rls väga nõrgalt raudkivine saviliiv/ rähkne kerge liivsavi. l liiv vls/rls väga nõrgalt veeriseline kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi
lõimisevalemsis ls jääb ls´iks. Go Huumushorisondi tüsedus on 0-5. Värvuseks on must. Järelikult huumus (%) on suurem kui kuus, sest tegu on gleimullaga ja lõimiseks on ls ehk liivsavi. Boniteet on 39. Parandust ei tule, sest lõimisevalemis ls jääb ls´iks. Põllu keskmine boniteet on 55. [5] Šifrid ja lõimisevalemid KI ehk leetjas muld Lõimisevalem: k°_1ls_160-90/r_1ls_1 7 Ülemises kihis on kruus või veeris koos liivsaviga, mis ulatub 90-160 cm sügavuseni. Alumine kiht on nõrgalt rähkne ja samuti on seal liivsavi. [5] Kog ehk gleistunud leostunud muld Lõimisevalem: ls_175/r_1ls_1 Ülemine kiht on liivsavi, mis ulatub 175 cm sügavuseni. Alumine kiht on nõrgalt rähkne ja seal on kerge liivsavi.[5] Go ehk leostunud gleimuld Lõimisevalem: v°_1ls_260-75/r_1ls_2 Ülemine kiht on raudkivi veeris. Raudkivi on maakivi ehk granaat. Peale selle veel
tardkivimitest näiteks graniit ja basalt. Tardkivimitel on kristalliline ehitus ja nad võivad olla ka klaasjad, samuti on tardkivimid väga kõvad/tugevad ja rasked. Settekivimid: Päikesekiirguse ja õhu käes temperatuuri kõikumisel ja vee toimel laguneb tardkivim väiksemateks osakesteks, seda pudedat kivimmurendit nimetatakse setteks (näiteks rahn, veeris, kruus, liiv, savi). Samuti on setteks mereveest sadestunud soolad ning taimejäänustest tekkiv turvas. Setteid kantakse eemale voolava vee, tuule ja liustike abil. Need kuhjuvad orgudesse kihiti, tihenevad aja jooksul raskuse all ja muutuvad niimoodi settekivimiteks. Liivast tekib liivakivi, lubjast lubjakivi(paekivi,
Libahunt Kokkuvõte 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastane Mann(Mari), 40-aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all
Üldplank Kirjaplank AS Tups AS Tups Paberiformaat A4 (210x297 mm) D plangi pind jaguneb veeristeks Vasak veeris 3,0 cm Parem veeris 1,5 cm Ülemine veeris 1,2 cm Alumine veeris 1,2 cm kontaktandmed Plangi vormindamine (2) Dokumendi rekvisiidid
Ametikirja kirjutamine Kui asutuse plangil tuuakse asutuse nimi nii eesti keeles kui võõrkeeles, siis esikohale (üles või vasakule) eestikeelne nimetus, seejärel võõrkeelsed ladina tähestiku järjekorra alusel Keeleseadus ei luba ainult võõrkeelseid planke kasutada! Välisriiki saadetava kirja kontaktandmetes peab leiduma Eesti nimetus ühes tuntud rahvusvahelises keeles ja sihtnumbri ees Eesti maatähis EE standardi EVS-ISO3166-1 järgi. Ametikirja kirjutamine Dokumendiplangi veeris (tekstita pind): vasak veeris 30 mm parem veeris - 15 mm ülemine veeris- 12 mm alumine veeris 12 mm Kui kirja tekst leidub ka pöördel, siis vasaku veerise laius 15 mm ja parema veerise laius 30 mm. Ametikirja kirjutamine Pöördumise vormistamisel ei kasutata lühendeid, kirjavahemärke pöördumise lõpul ega adressaadi eesnime. Vabariigi Presidendi ja suursaadiku poole pöördudes ei kasutata ka perekonnanime. Nt: Austatud professor Kõrgesti austatud härra pastor
MERI: Laiu mber on pris sgav, paadiga juurdepsu vimaldav mne veepinnale ulatuva rndrahnuga meri. 2 meetri sgavuspiir kulgeb paarisaja meetri kauguselt mber laiu, ainult Hanerahu ja Krgelaiu vahel on vesi madalam. 5 meetri sgavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt lnes, edelas ja lunas. Vinamerele talvel tekkiv j on laiu juurest praguline, seda phjustavad merephja sgavuse jrsud leminekud. Mnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetri krgused rsijvallid. KIVID: Saart katavad kruus, veeris ja klibu ning viksemad rndrahnud. TAIMED: Kivide vahel kasvavad madalad taimed, niteks vanad ja jmedad trnpuud, mis on sellele laiule eriti iseloomulikud. Neid on tihedamalt saare lunaosas. Krgemad trnpuud on 57 meetri krgused. Teistest psastest on kohatud magedat sstart, heledat sstart, harilikku lodjapuud, harilikku kibuvitsa, koer-kibuvitsa, neljaogalist kibuvitsa, harilikku kuslapuud, harilikku viirpuud, harilikku kadakat, ja verevat kontpuud.
Vali üks: sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad Õige! Just need töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest, mitte jätkuma eelnevalt lehelt. sisukord, sissejuhatus, alapeatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad peatükid ja alapeatükid kõik kirjaliku töö osad Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline veeris määratakse kirjalikes töödes teistest erinevalt 1,5 cm laiusena? Vali üks: paremveeris Õige! Veerised määratakse kirjalikes töödes järgmiselt: paremveeris 1,5 cm ja kõik ülejäänud 2,5 cm. ülaveeris alaveeris vasakveeris Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kirjalike tööde osa, milles tuuakse välja kasutatud allikate andmed, pealkirjaks on Vali üks:
Joonis 1 Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suur peab olema pealkirja ja sellele järgneva teksti lõiguvahe? Vali üks: 18 pt 6 pt 12 pt Õige! Pealkirjade ja tekstilõikude vahele jäetakse 12 punktine vahe. 0 pt Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline veeris määratakse kirjalikes töödes teistest erinevalt 1,5 cm laiusena? Vali üks: alaveeris paremveeris Õige! Veerised määratakse kirjalikes töödes järgmiselt: paremveeris 1,5 cm ja kõik ülejäänud 2,5 cm. ülaveeris vasakveeris Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Pikkades dokumentides tuleb tekst vormistada Vali üks: lõikude või peatükkide haaval laadide abil Õige
1 koreserikkad (rähk, veeris, klibu); keemine kõrgemal kui K´, Kg´ - väga õhukesed A<10 cm Gk 1 30 cm; profiil vähearenenud A(AT, T)-C või A-B-C
.. Edaspidine uurimustöö peab näitama... Analüüsides X-i, selgub, et ... Võrreldes ..., võib märgata/öelda ... Uurimustöö vormistamine 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa peatükkides 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Töös kasutatud lühendid 8. Lisad nummerdatult koos pealkirjadega Kirja suurus 12pt, pealkirjade suurus on 16pt, teksti vasak ja parem veeris on 3,17cm, üla- ja alaserva kirjavana ruum on 2,5cm, reavahe on 1,5. Tiitellehe vormistamine: · Kool (tähesuurus 16) · Klass (tähesuurus 14) · Õpilase ees- ja perekonnanimi (tähesuurus 16, bold) · Töö pealkiri (tähesuurus 20, bold) · Töö liik (tähesuurus 16) · Juhendaja nimi (tähesuurus 14) · Töövormistamise koht ja aasta (tähesuurus 16) Viitamine 1
Veeriste (Margins) määrangud Leheveerised on lehe servadel olev vaba ruum. Valida on võimalik mitmete veerisetüüpide seast. Kõige levinum neist on Tavaline (Normal). Selle sätte puhul on nii üleval, all kui ka külgedel vabaks ruumiks sätestatud 2,5 cm. Ka HTG UPT juhend ütleb, et lehekülje servadesse jäetakse 2,5 cm laiune veeris. Soovitud veerisetüübi valimiseks tuleb klõpsata soovitud veerisetüübile. Klõpsamisel muudetakse ära kogu dokumendi seaded vastavalt valitud veeristele. Veeriseid saab muuta ja määrata ka ise, selleks tuleb valida Veeriste alt viimane ehk Kohandatud veerised (Custom Margins) säte ning täita väljad, mis
Antud põllumassiiv on suhtelist korrapärase kujuga, esineb mõni üksik sopistus. KI- leetjas muld Muldade oluliseks tunnuseks on selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Profiili alumises osas toimub gleistumine. Sageli esineb Btg horisonti. Kujunenud on tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest lühiajalise liigniiskuse mõjul. Esineb sinakaid ja hallikaid gleilaike ning roostetäppe. Rähk ning veeris on pude ning kollaka värvusega. Lähtekivimiks on üldiselt kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun moreen. Mullaelustiku kiht on üpris tüse, ainuke mis piirab bioloogilist mitmekesisust on mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Samas sobib selline muld väga hästi taimekasvatuseks, sest taimede jaoks on olemas sobiv pH tase, mis jääb vahemikku 5,8-6,1. Üldiselt on leetjad mullad head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8 Kog v°_2ls_330/v_1ls_3 27 4,0 10,6 Kog v°_2ls_3/v_2ls_3 25 1,2 3,2 Go k°_2ls_340-80/v_2ls_3 24-26 th20- 2,4 6,4 25 M'' t_360-80/s 2,0 5,4 K v_2ls_3 22 ...
A.Kitzberg 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastan Mann(Mari), 40- aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all
ametiisiku kirjad, protokollid ja aktid ning õigusaktid ning dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. Dokumendiplankide valmistamiseks kasutatakse paber formaati A4 (210x297 mm), harvem A5 (148x210 mm). Vajadusel võib formaati kasutada põikilehena. Dokumendiplangi pind jaguneb veeristeks ja nende vahele jäävaks täidetavaks pinnaks. Plangi veerised: vasak veeris 3,0 cm parem veeris 1,5 cm ülemine veeris 1,2 cm alumine veeris 1,2 cm Võltsimise ärahoidmiseks kantakse plangile turvaelement, milleks võib olla vesimärk fooliumi või värvitrükis sümboli (logo) või vapi kujutis plangi number reljeefpitsatiga valmistatud element Dokumendiplangid jagunevad: 1. üldplank millele on kantud püsielemendina väljaandja nimi ja vapp (logo) 2
ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Nende jutlused pakkusid rahvale mitmesuguseid kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid (puuviljakasvatus, maa harimine jms). Tingimused hariduse edendamiseks olid Põhjasõja- järgsetel aastatel tublisti halvenenud. Koole oli napilt, õpetajateks enamasti kiriku köster, kes koos lastega eesti keeles lugemist veeris. 1765 kehtestati koolikohustus, milles tuli koole rajada mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurematesse mõisatesse. See loomulikult pahandas mõisnikke, sest nende arvates oli talupoja koht põllul. Vaatamata kooliolude kesisusele, oli talurahva hulgas lugeda oskajaid palju. Peamiselt õpetati lugema mitte koolis, vaid kodus. Seega oli vaja emakeelset trükisõna. Eestikeelse ilmaliku kirjandusega saigi väga populaarseks maarahva kalender, mis ilmus 1731 ja mis sisaldas rohkesti
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korv...
täidetava pinna keskjoont. Kirja eriliigi puhul märgitakse see pealkirjaväljale suurtähtedega GARANTIIKIRI, AVALDUS, SOOVITUSKIRI, TEATIS, TÕEND, VOLIKIRI jne . Selistel kirjadel pealkiri puudub. 14. Seosviit 15. Tekst- on kirja põhisisu, adresaadile informatsiooni edastamine. Sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse uuelt realt lgavate eraldi lõikudena. Lõikude vahele jäetakse 1 tühi rida. Tekst joondatakse vasaku veerise järgi. Taandrida ei kasutata. Parem veeris võib olla joondamata, st tekstis ei või esineda põhjeedamatuid sõrendusi ega lünki. Tekst võib koosneda kolmest alaelemendist: * pöördumine vormistatakse 1-2 põhireavahet enne sisu * sisu * lõputervitus vormistatakse 1-2 reavahet pärast sisu. Pöördumisel on soovitav kasutada ametinimetust. Akadeemiliste kraadide ja tiitlite, sõjaväeliste ja diplomaatiliste auastmete olemasolul tuleb neid kasutada.
põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind. Aluskord, pealiskord? Geoloogiline ajajaotus Ajastud, mis maha jäänud? Kvaternaar – kvaternaari setted Moreenide keemiline koostis Mulla kores ja selle jaotamine Mulla kores- mulla osakesed üle 1 mm Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Mulla peenes ja selle jaotamine Mulla peenes - mulla osakesed alla 1 mm Peenes 0,05-1 mm - liivad jämeliiv 0,5-1 mm keskmine liiv 0,25-0,5 mm peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud jämetolm 0,05-0,01 mm keskmine tolm 0,01-0,005mm peentolm 0,001-0,005mm füüsikaline savi on -0,01 mm; 0,01mm - on füüsikaline liiv
Mitmetes paikades aga väljus liikumise usulistest raamidest ja hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Kõlblustaotlustes mingi sageli äärmustesse. Vennastekoguduste väljumine kiriku ja aadli kontrolli alt oli põhjuseks, miks keisrinna vennastekoguduste liikumise keelustas. Keeld aga ei suutnud vennastekogudusi siiski hävitada. RAHVAHARIDUS Tingimused hariduse edendamiseks olid Põhjasõja järel halvenenud. Koole nappis, õpetajaks oli kiriku köster, kes isegi lugeda veeris ning kool tegutses üksnes talvel, mil talutoimetusi oli vähem. 1765 aastal Liivimaa maapäev võttis vastu Zimmermanni koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli kool rajada mitte ainult igasse kihelkonda vaid ka suurematesse mõisadesse. Mõisnike leige suhtumise tõttu, see täit rakendust ei leidnud. 1787 tuli Brownel koolikohustuse nõuet taas meelde tuletada. Eestimaa kubermangus oli koolide rajamise käik veelgi aeglasem. EHITUSKUNST
(neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi paati ja veri veerin veeris te kolituli kooli kooli võra tuule tuuli mu võõras võõrad kama kammid kamme jah male mallid malle mul
vesinik Ülikõrgtemperatuurn prism soojuslik heelium 1000 kõrge avatud 250 & e gaasireaktor a või elekter veeris TUUMAELEKTRIJAAM Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast
On kohustuslik kõigil dokumentidel, v.a õnnitlus- ja tänukirjad, kaastundeavaldused, tõendid, õiendid, teatised jms. Perioodiliselt või ühel eesmärgil saadetavate kirjade pealkirjale on soovitatav lisada mõni eristav tunnus. TEKST - On kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. Sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse uuelt realt algavate eraldi lõikudena. Lõikude vahele jäetakse 1 tühi rida. Tekst joondatakse vasaku veerise järgi, taandrida ei kasutata. Parem veeris võib olla joondamata, st tekstis ei või esineda põhjendamatuid sõrendusi ega lünki. Tekst võib koosneda kolmest alamelemendist: · pöördumine vormistatakse 1-2 põhireavahet enne sisu, · sisu, · lõputervitus- vormistatakse 1-2 reavahet pärast sisu. Pöördumisel on soovitav kasutada ametinimetust. Akadeemiliste kraadide ja tiitlite, sõjaväeliste ja diplomaatiliste auastmete olemasolul tuleb neid kasutada.
piiratud kasutussobivusega. Rähkmullad (K) - Nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Harju, Lääne, Saare, L-Virumaal. Suur osa põllustunud. Hu sisaldus 5-10%. Liikuvat Al ei ole. Mikroelementide rikkad. Hästi õhustatud, hea läbilaskvusega. Kiire soojenemine. Saagirikkad (Kartul, Teravili). Boniteet- õhematel 25hp, tüsedamatel 50hp. Metsad tuuleõrnad. Lageraie lubatud. Sanitaar- ja hooldusraided lubatud. Kihisemine metsas kõrgemal kui 30cm. Alternatiiviks veeris, klibu ja karb.mullad. Wakt=100-110mm Leostunud mullad (Ko) (küllastunud mullad) Kujunen. karbonaatsel C-l, kuid savistumise käigus on karbunaadid ülesmitest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30cm. Savistunud profiili olemasolu. Hõlmavad 10% põllumaast. Järvamaa, L-Viru, Jõgevamaal. moreen. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp. Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Väga saagirikkad. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid. Liikuvat K
kontuur on märgitud punase joonega. 3 Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil näidatuna ristiga. 1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus 1.2.1. Šifrid KIg – Gleistunud leetjas muld KI(g) – Gleistunud küllastumata muld Krg – Gleistunud koreserikas rähkmuld Kog – Gleistunud leostunud muld Go – Leostunud gleimuld GI – Leetjas gleimuld k° - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm v° - nõrgalt raudkiviveeriseline v - veeris ls - liivsavi sl - saviliiv 1.2.2. Lõimised k°_1ls_260/v_2ls_2 – nõrgalt raudkivine 60 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline keskmine liivsavi v°_1sl – nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiv v°_2ls_270/v_2ls_3 – keskmiselt raudkiviveeriseline 70 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline raske liivsavi v°_2ls_225/v°_1ls_345/v°_1ls_2 - keskmiselt raudkiviveeriseline 25 cm tüsedune keskmine
põhiosa mahtu. 3. LÕPUTÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Lõputöö vormistamise üldnõuded Töö esitatakse valgele A4-formaadis vertikaalpaigutuses paberile ühepoolselt trükituna ja köidetuna või kiirköitjas. Arvutis: vali Wordi* menüüribalt Küljendus – Suurus – A4. * Siin ja edaspidi on aluseks Microsoft Word 2010 eestikeelne menüü. Töö veerised (ehk tekstivabad ääred) vormistatakse järgmiselt: üla- ja alaveeris 2,5 cm, lehe vasak veeris 3 cm, parem veeris 2 cm. Arvutis: vali Küljendus – Veerised – Kohandatud veerised – määra veerised: Üleval 2,5 cm, All 2,5 cm, Vasakul 3 cm, Paremal 2 cm – määra Vertikaalpaigutus. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, teksti värv must, reavahe 1,5. Arvutis: märgista tekst (klahvid Ctrl + A märgistavad kogu teksti dokumendis) – vali Font – määra kirjatüüp ja tähesuurus ja fondi värv (Automaatne) – vali Lõik – Reasamm 1,5.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Koostaja: Merris Kivisoo Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2018 Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Põllumassiivi asukoht...................................................................................3 Mullastik......................................................................................................4 Sifrite, lõimisevalemite ja muude tähisete seletused..................................4 Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus ....................................................................................................................5 Hinnang kasutussobivusele.....................
9. MIs settekivimid Eesti maapõues leidub? V: Savi, sinisavi, fosfor, põlevkivi, lubjakivi ja dolmiit. 10. Iseloomusta Eesti põhja-lõunasuunalist settekivimikihtide lasumust. V: Kambrium, ordoviitsium, Silur, devon 11. Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast? V: Pinnakate on pealiskorra pindmine, pudedest setetest osa. Aluspõhi on pinnakatte all asuvad kristalsed -ja settekivimid 12. Millest koosneb Eesti pinnakate? V: Savi, Liiv, Kruus, Turvas ja Veeris. 13. Kuidas muutub pinnakatte paksus Eestis, kui liikuda põhjast lõunasse? V: See läheb paksemaks. 14. Mis on pinnavorm? Kuidas neid liigitakse? V: Maapinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, sisseehituse ja tekkeloo poolest. Neid liigitatakse kuju järgi. 15. Kirjelda Eesti pinnamoe kujunemise etappe. Milline neist etappidest on jätnud Eesti praegusesse pinnamoodi kõige suurema jälje? Miks?
063-2mm. 58. Füüsikaline savi mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 64. Veeris korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 65. Klibu korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 66. Rähk korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate servadega. 67. Munakad korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 68
063-2mm. 58. Füüsikaline savi – mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv – mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus – korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi – korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 64. Veeris – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 65. Klibu – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 66. Rähk – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate servadega. 67. Munakad – korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 68
4.10.13. Koostaja ja/või vastutava täitja ees- ja perekonnanimi ning tema sideandmed 4.10.14. Asutuse registrikood 4.11. Dokumendile pannakse pealkiri, suuremahulisele ja mitut teemat käsitlevale dokumendile võib panna alapealkirjad. 4.12. Dokumendid vormistatakse arvutil püstkirjas sriftiga Times New Roman, tähesuurusega 12 ja reavahega 1,5. Üld- ja kirjaplangile trükkimiseks: ülaäär 1,2 cm, alläär 1,2 cm, vasak veeris 3,0 cm, parem 1,5 cm. 4.13. Dokumendi teksti vormistamisel taandridu ei kasutata. 4.14. Juhul kui allkirjastaja ei otsusta teisiti, märgitakse väljasaadetavale kirjale selle koostaja või vastutava täitja ees- ja perekonnanimi. 4.15. Kui õigusaktid dokumentide koostamist ei nõua, võib asja lahendada telefoni, elektronposti või läbirääkimiste teel. 5. DOKUMENTIDE LOETELU
Aquic Haplumbrepts jt. (ST) KIg struktuursus nõrgem kui Kog-l, valdavalt ls, kuid ka sl ls-il Dm gleistunud pruunmuldades põllum, 1,4 ja metsam. 1,0 Mg m-3 Liigniiskuse tõttu savistunud horisondis (Bm või Bt) sinakad ja hallikad gleilaigud, Aktiivveemahutavus sl ja ls 140160 mm lähtekivimis veeris ja rähk pudedad ja kollaka värvusega. K0g keemine sügavamal kui 30 cm, esineb A all Bm horisont: A Bmg Cg pHKCl 5,5 6,0 looduslikel 0,5 ühiku võrra väiksem, pH suureneb alumistes horisontides K(0) gleistunud küllastunud muld, profiil: A Cg, kihisemine puudub, kuid pHKCl > 5,6 H5,6 < 0,5 cmol+ kg-1, suurm looduslikes KIg keemine algab enamasti 60 cm, profiilis E, profiil: A Eg Btg Cg, A Ebtg Cg H8,2 põllum
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest: ...
sl/l sl/r,kr,v,p sl/ls,s ls ls/r,kr,v,p ls/l,sl ls/s s,s/l,ls,r,kr,v,p t/l,sl,ls,s t l - liiv - sand sl - saviliiv - loamy sand ls - liivsavi - loam s - savi - clay t - turvas - peat r - rähk - rubble v - veeris - pebble kr - kruus - gravel p - paas - limestone Joonis 3. Muldade jagunemine lõimise alusel. Figure 3. Distribution of soils depending on texture. Liivsavilõimisega muldi on haritaval maal 24,1 %, liivsavisid koreserikkal materjalil 12,1 %, liivsavisid liivadel ja saviliivadel 2,0 % ja liivsavisid savidel 2,5 %. Savimuldi on kogu haritavast maast 2,8 %, turvastunud ja turvasmuldi aga vastavalt 2,3 ja 7,7 %.
Plankidele vormistatakse: ametikirjad; õigusaktid (käskkirjad, korraldused); protokollid; aktid. Plangile ei vormistata õigusakti lisa. Dokumendid vormistatakse üldjuhul paberiformaadil A4. Dokumendi kirjana soovitatakse kasutada Times New Roman-it. Ametidokumendi kirja suuruseks on 12 punkti. 14-punkti suurust kirja kasutatakse pealkirjades. Plangi veerised on järgmise laiusega: vasak veeris 3,0 cm; parem veeris vähemalt 1,5 cm; ülemine veeris 1,2 cm; alumine veeris 1,2 cm. Standardlehekülg sisaldab 36 rida ehk 1800 klahvilööki. 4.1 Üldplank ja kirjaplank Üldplangil on asutuse nimetus ning vapi kujutis või muu sümbol. Kirjaplangil lisaks üldplangil toodud elementidele on olemas asutuse kontakt- ja muud olulised andmed (registrikood, pangakontonumber jne). Kontaktandmete väli eraldatakse
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõ...
Valemid kirjutatakse kaldkirjas suurusega 12 kirjapunkti. Näide: a+b=c 14 10. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS Töö kirjutatakse A4- formaadis. Tekst trükitakse arvutil lehe ühele küljele kirjatüübis Times New Roman, tähesuurusega 12 kirjapunkti, reavahega 1,5. Alumine ja ülaveeris on 2,54 cm, vasemale jäetakse 3cm, paremale 2cm laiune veeris. Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold),kirjatüübis Times New Roman, tähesuurusega 12 kirjapunkti. Alajaotuste, alapunktide pealkirjad kirjutatakse paksendatult esisuurtähtedega, lõppu punkti ei panda. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
