soovituslikke nõudeid: salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 1 m kõrgusele maapinnast; kaev peab olema väljastpoolt tihendatud tsemendi- või betoniitlahusega kuni kaevu pealmise osani; kaevu ümber tuleks rajada veelukk, kaevates salvkaevu ümber 2 m sügavune ja 0,7-1 m laiune auk ning täites selle saviga ning tampides tugevalt kinni; salvkaev peab olema pealt kaetud; maapind kaevu ümber peab olema kõrgem, et vältida pinnavee kogunemist kaevu ümber; pump tuleks võimalusel paigaldada hoonesse (elumajja või pumbamajja), mitte kaevu. Asukoha valikul tuleb lähtuda: A) geoloogilistest tingimustest B) vee liikumisest pinnases C) vee kvaliteeti mõjutavatest teguritest D) põhjavee tasemest ja selle muutumisest Puurkaev
3. Miks põhjavesi mõnes põhjavee kompleksis jagatakse kiireks veevahetuse vööndiks ja aeglase veevahetuse vööndiks? V: Kiires veevahetuses on sademete tõttu mineraalsus väiksem. Aeglases veevahetuses on mineraalsus suurem. Aeglane veevahetuse vöönd asub allpool 100m 4. Millisel sügavusel paikneb kiire ja aeglase veevahetuse vööndite vaheline piir? V: 90-100 m 5. Mida endast kujutab veehaare? V: Veehaare - rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveest (viimasel juhul puurkaev, salvkaev või kaevude grupp). 6. Milline majanduslik tegevus on lubatud veehaarde kaitsevööndis? V: Lubatud on heina niitmine ja metsa hooldamine 7. Millise koostisega on Kvaternaari moreen ja millest sõltub selle veejuhtivus? V: Aleuroliidid, kruus,savi liiv. Veejuhtivus sõltub savikusest ja lõhelisusest. 8. Millistes kivimites liigub vesi peamiselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes lõhedes ning murranguvööndites?
haaramiseks. Põhjaveehaaretena kasutatake: · Vertikaalveehaardeid (millena on kasutatavad salv- ja puurkaevud. Salvkaevud võtavad vett pinnalähedastest kihtidest, puukaevud aga maakoorest sügavamalt) · Allikahaardeid (kaptaazveehaardeid) pigem erandid ning kasutatakse üksikmajapidamiste puhul, sest allikaid vähe · Horistontaalveehaardeid (torudreenid ja veehaardegaleriid) sarnased maaparandussüsteemidele. Vertikaalveehaarete alla kuulub salvkaev. Salvkaevuks (kaev vanaema juures maal) nim veevõtu otstarbel maa sisse kaevatud vertikaalset sahti, mille seinad on tugevdatud raudbetoonrõngastega. Maa sisse kaevatakse vertikaalne saht ja selle kokkuvajumise vältimiseks see kindlustatakse. Sügavus 2-2,5m, läbimõõt 1-2m. Saab kasutada kohtades, kus reostusallikas pole läheduses. Teiseks peab olema pinnaveetase maapinna lähedal. Kaevu ümber tehakse savilukk kontaktpind ülemiste kaevurõngaste vahel oleks hästi veetihe
Loodan, et pead lugu vaevast, mida nägin, kui kaevasin tund aega kuuma päikese käes mereranda auku. See on suurepärane viis näidata, et vett läbi laskev pinnas on teataval sügavusel vett täis. Sellesse auku tekkiva loigu pind ongi põhjaveepind. Merelained jäävad sellest august paremale ning vee tase augus on sama kui meres. See tase muutub koos tõusu ajal tõusva ja mõõna ajal alaneva meretasemega. See auk oleks nagu salvkaev, millest võetakse põhjavett. Kui selles augus oleks magevesi, võiksid inimesed võtta ämbri ning sellega vett ammutada. Sa saad muidugi aru, et kui püüaksid mererannaauku tühjaks võtta, ei tuleks sa sellega toime, sest liiv laseb vett väga hästi läbi ning auk tuleb kohe täis. Meie "kaev" oleks nagu väga "veerikas". Magevee saamiseks peavad inimesed puurima põhjaveekihti ulatuvaid kaeve. Kaev võib olla kümneid või sadu meetreid sügav. Põhimõte on aga sama
kallinemisega on drenaazil tekkimas veel teinegi ning ka väga oluline kasutusotstarve. Rajatud drenaazitorustik aitab koguda vihmavett.Drenaazitorustiku äravoolukoha lähedale saab panna maa-aluse veemahuti ja sinna suunatakse drenaazi abil vihmavesi. Selline mahuti toimiks ülevoolu põhimõttel. Kui mahti saab täis siis ülejäänud vesi voolab edasi, kas tsentraalsesse drenaazi või suunatakse mujale. Teine võimalus on veemahuti asemel rajada salvkaev, kuhu samamoodi saab suunata drenaazi kaudu vihmavee. Selle rajamine on mõnevõrra odavam, kuid peaks arvestama, et enne peaks uurima kohalikust omavalitsusest, kas selle rajamine on krundil lubatud. [3] Selliselt saab drenaazi abil kokku hoida suures mahus kastmiseks sobilikku vett. Selline looduslik vesi on taimedele isegi kasulikum. Nii mahutist kui ka salvkaevust on võimalik pumpade ja muu automaatika abil vett väga mugavalt kasutusse võtta. Näiteks käivitada
9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum Praeguse rehielamu vanim osa on XIX sajandi esimesest poolest pärit muldpõrandaga rehetuba, kus elati ja sügiseti vilja kuivatati. Rehepeksutöö tehti rehekojas ehk rehe all. Elutuba koos kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel. Talumuuseumi kompleksi kuuluvad veel suitsusaun, paargu ehk suveköök, ait, kelder, tõllakuur ja söögimaja (endine talu laut). Säilinud on vana salvkaev. Kõigis neis hoonetes eksponeeritakse tööriistu ja endisaegses majapidamises vajaläinud tarbeesemeid. 10. Muhumaal: Koguva küla, mille üks osa on Muhu muuseum. NB! Koguva külas elavad inimesed igapäevaselt, vaid osa külahooneid kuulub muuseumile. Muhumaal asuv ajalooline ja ehe kaluriküla Koguva küla on ainulaadne külastuskoht, sest tegemist on nn elus külaga, kus vaid osad hooned kuuluvad Muhu muuseumi kogusse
Millest tekivad jõgede vooluhulga erinevused? 4. Nimeta tekstis nimetatud järved. Millised jõed on nende sissevoolu-, millised väljavoolujõed? 5. Nimeta kaks Eesti kõige järvederohkemat piirkonda. Põhjenda nende järvederohkust. 6. Millised inimtegevused mõjutavad kõige rohkem Eesti jõgede ja järvede ökoloogilist seisundit? Too näiteid oma kodukohast. --- 86 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ((Foto: Kooguga Salvkaev Hanikatsi laiul Hiiumaa laidude maastikukaitsealal.)) Põhjavesi on maakoore ülaosas kivimite ja setete poorides pidevalt liikuv ja aeglaselt uuenev vaba vesi. Kogu planeedi mageveest moodustab põhjavesi umbes kolmandiku. Põhjaveekiht on enam-vähem ühesuguse kivimikoostisega maakoorekiht, millest võib saada põhjavett. Meie planeedil on vesi alalises ringluses. Ookeanide ja merede pinnalt aurub pidevalt vett, millest suurem osa langeb peagi sademetena tagasi maa peale