Kiirestiareneva keha ja tunnetega võib olla keeruline. Pealegi- Sinu kehas möllavad hormoonid (testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon). TÜDRUKUD: Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.-16. eluaastani. Füsioloogilised: Kasv ja kehakuju muutumine, karvkate, higi ja rasu eritamine, rinnad arenvad välja, menstruatsioon, Vaimne värk sama mis poistel. 63. Üleminekuaastad ja kliimaks Klimakteerium ehk üleminekuperiood algab tavaliselt 4550 aasta vanuses. Selles eas naise viljakus järk-järgult kahaneb. Aegamööda lakkavad munasarjad tootmast naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni, mida nad on tootnud alates puberteedieast. Ovulatsioon, mis on toimunud regulaarselt igakuises tsüklis, jääb aegamööda harvemaks. Klimakteeriumi saabudes võivad menstruaalne vereeritus ja valu olla suuremad ja kesta kauem kui varem
Alliteratsioon- sama kaashääliku kordumine assonants- täishääliku kordumine sõna alguses onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna
Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Litotees Ellips Palindroom Sünekdohh Sidesõnatus Personifikatsioon Sidesõnakus Allegooria Inversioon Perifraas Eufemism Kõnekujndid Eufemism- peiteline väljend Nt: võsavillem, susi, vikatimees Perifraas- eufemismi sugulane, ümberütlev väljend Nt: loomade kuningas
varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 93. Autogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Seaduspärane protsess mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb. Muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. 94. Allogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad välistegurid, nii looduslikud kui inimtekkelised. 95. Kliimaks ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda, ehkku fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. 96. Fluktuatsioonid lühiajalised pöörduvad muutused, mis ei ületa 10 aastat. 1)demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastane muutumine 2)sünökoloogias koosluse muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub
ORGASM MIS ON ORGASM? Orgasm e. seksuaalne kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. Reeglina (kuid mitte alati) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad kogeda nii mehed kui ka naised. Orgasmini jõutakse siis, kui puudutused, seksuaalvahekord, fantaasiad või eneserahuldamine on erogeenseid piirkondi ja suguelundeid stimuleerinud nii kaua, et mõnutunne lõpeb meeldiva lõõgastusega.
erinevate tingimuste koosmõju SÜNERGISM Taluvusala ehk ökoamplituud Laia ökoloogilise amlituudiga liigid - eurütoopsed. Võivad elada erinevas biotoobis (mänd niiskus, tuvi...). Kitsa ökoamplituudiga liigid stenotoopsed (stenofaagid bambuskaru (hiidpanda) toit on limiteeriv tegur). Sünökoloogia - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluste vahetus e. Suktsessioon Kliimaks - suktsessiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna; Tootjad (produtsendid) saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest toitumistüüp autotroofid e. isevarustajad Tarbijad (konsumendid), kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi; toitumistüüpheterotroofid e. orgaanilised ühendid
KLIIMA 1.Mida nimetatakse: a) ilmaks - ...................................................................................................... b) kliimaks - .................................................................................................. ........................................................................................................................... Millises kliimavöötmses Eesti asub? ............................................................... 2. Kliimanäitajad Täida lüngad. Kus võimalik, vali õige vastusevariant. · Õhurõhk Tsüklonis ehk ....................................
Ida-Makedoonia ja Traakia 6. Ípeiros 7. Joonia saared 8. Põhja-Egeus 9. Peloponnesos 10. Lõuna-Egeus 11. Tessaalia 12. Lääne-Kreeka 13. Lääne-Makedoonia Kliima Rannikul ja saartel valitseb vahemereline, lähistroopiline kliima. Talv on pehme ning sajune, suved kuumad ja kuivad. Nendel kuudel kui tulikuum õhk Saharast küündib Kreekani, tõuseb keskmine temperatuur 40 °C-ni. Ateena laisuskraadilt põhja poole muutub kliima mandrilisemaks parasvöötme kliimaks. Faktid Pealinn: Ateena Rahvaarv: 11 milj. President: Károlos Papoúlias Peaministr: Geórgios Papandréou Iseseisvus: 25. märtsil 1821 Ajavahe: Kreekas on sama aeg mis Eestis Pindala: 131 957 km2 Suunakood: +30 Liiklus: parempoolne
laiuskraadi vahele ning ta paikneb mõlemal (põhja ja lõuna) poolkeral. Lähistroopiline kliimavööde piirneb ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus vägagi märgatav . Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga jahedad ja sademeterikkad . Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses, sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks .Lähistroopilises kliimavöötmes on kaks aastaaega . Tuuled : Põhja-ja kirdetuuled valitsevad põhjapoolkeral, aga lõunapoolkeral lõuna-ja kagutuuled. Kliima : Lähistroopikas on suvekuudel troopiline kliima, aga talvekuudel on parasvöötme kliima. Sealne kliima on üleminekuvorm troopiliselt kliimalt paraskliimale. Päikeselt saadav soojushulk on tunduvalt väiksem kui troopilises kliimavöötmes. Vahemeri, oma madaldunud õhurõhuga
ja 40. laiuskraadi vahele. Seda mõistagi mõlemal poolkeral. Piirneb ta ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus juba vägagi märgatav. Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga pehmed ja vihmased. Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses. Sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks. Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks.
Lähistroopikas ei lange ühelgi kuul keskmine õhutemperatuur alla 4 kraadi, kuid suve ja talvepoolaasta temperatuuride erinevus on ilmne aastane temperatuuride amplituud on keskmiselt 10 kraadi. Püsiv lumikate lähistroopikas puudub, kuid harva võib lühiajaliselt ka lund sadada. Vahemerelised alad Kliima on lähistroopikas erinevatel aladel pisut erinev, seega tutvume erinevate kliimatüüpidega lähemalt. Lähistroopilist kliimat nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. Seega on lähistroopikas levinuim vahemereline kliima. Vahemerelisele kliimale on iseloomulik kuum päikesepaisteline ja kuiv suvi. Keskmine õhutemperatuur on 24 25 kraadi. Suvel satuvad Vahemeremaad lõunast ulatuva kõrgrõhuala, laskuvate õhuvoolude ja passaatide mõju alla. Sellepärast on suved kuumad ja kuivad, mis ongi vahemerelise kliima põhitunnuseks. Neil aladel on küllaltki soe ja sademeterohke talv. Keskmine temperatuur on 10 kraadi. Peale
populatsioon väga palju nooremaid, vanemad puuduvad) Keskonnamahtuvus populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust. Elukooslus teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Koosluse koosseid (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur Ökoton kahe erineva koosluse üleminekuala Vahetus e. Suktsessioon koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine Kliimaks suksessiooni lõpp-aste, kus kooslus muutub püsivaks Toiduahel . energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi stroofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energasisaldus väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmastest tarbijatest ja lõpeb mikroobidega, kuni aine mineraliseerumiseni.
rakkudest suuremad). • Tinglikult on taimerakk jaotatav elusosaks -- protoplastiks ning eluta osaks (rakukest, varuained, eritusained jms.). Töötlemine • Kiud vajavad keemilist töötlust, et eemaldada koores leiduvaid pektiine. • Ramjee kiudude kangaks muutmise protsess on sarnane protsessile mida kasutatakse tootmaks lina. • Rohelisel ramjeel on väiksemad lehed kui päris ramjeel ja sobib paremini troopiliseks kliimaks. • Kiud on väga peen nagu siid, ja olles loomulikult valge ja ei vaja pleegitamist. Kasutus • Kasutatakse tavaliselt riietes, laudlinades salv-ja käteröttides, segatakse tihti puuvillaga kampsunites. • Väljaspool riidetööstust leiab kasutust kalavõrkudes, canvades, polstrikangastes, õlgkübarates ja tuletõrjevoolikutes. Kombinatsioone • Kasutatakse segukangastes koos teiste tselluloosikiududega selle unikaalse tugevuse ,
ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Ilm, selle elemendid ja kliima Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilma iseloomustavad ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid, näiteks õhutemperatuur, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk. Ilmastik iseloomustab pikemat perioodi. Kliima kujuneb paljude aastakümnete vältel. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulikku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliima kujuneb paljude tegurite koosmõjul, mida nimetatakse kliimatekketeguriteks. Neid jaotatakse: astronoomilised tegurid ja geograafilised tegurid. Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Maakera põhiline energiaallikas on Päike. Millal on suvi ja millal on talv? Seleta mõisted: Pööripäevad Polaaröö Polaarpäev Otsekiirgus Hajuskiirgus Kogukiirgus Albeedo
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam läänemeri js atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on effektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C , ulatuvaid temperatuure. Effektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi
kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. 19. KATABOLISM on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (tselluloosglükoos) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosH 2O ja CO2). 20. KEMOSÜNTEETILINE BAKTER on mikroorganism, kes saab energiat keemiliste sidemete energiast ja kasutab elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid. 21. KLIIMAKS ehk lõppkooslus on ökosüsteemide kooluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 22. KOMMENSIALISM on ühelel liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kahju ega kasu. 23. SAPROFAAG on heterotroofne organism, kes sööb surnud orgaanilist ainet (kõdutoiduline liik). 24. KROONILINE TOKSILISUS, KESTEV MÜRGISUS 25. LITOSFÄÄR on maakoor paksusega kuni 35 km (süvameres kohati kuni 6 km).
on ka pilvine ilm ududega. Aastane sademetehulk 100200 mm. Lähisarktilise kliimale üleminekul areneb tsüklonaalne tegevus ja sademete hulk suureneb kuni 400 mm aastas. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab arktilisele kliimatüübile E polaarkliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga alla +10°C, kus eraldatakse kaks kliimatüübiks: ET tundrakliimaks kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga 0 °C ja +10 °C vahel ja EF külmakõrbe kliimaks, kui mitte ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0°C. 3 Polaarses kliimavöötmes esineb aastaaegadest ainult talv. Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini. Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei
lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru; õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Kemosünteetiline bakter bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid. Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Kommensalism organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades. Saprofaag kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest.
Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla Konkreetne, meeleline läksid sa. Poodi toodi moodi Lausekonstruktsiooni
läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. o Katabolism- on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). o Kemosünteetiline bakter- bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. o Kliimaks- ehk lõppkooslus, mis vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. o Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. o Saprofaag- kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest. o LD50- surmav doos toksilist ainet o Makrokonsument- heterotroofsed organismid (peamiselt loomad kes söövad teisi
milles sisaldub ka vastus. Retooriline pöördumine- ehk poeetiline üte on tundeline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate vms poole. Võib olla nii otsene kui metafoorne. Retooriline hüüatus- hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus. ,,Tule taevas appi´´ Kordused- stiilivõte, kus korduvad ühesuguse sisu, rütmi või vormiga sõnad, sõnarühmad, laused või lõigud. Kordus aitab kaasa sõnastuse musikaalsusele. Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse intensiivsuselt üha tugevnevaid sõnu või väljendeid. Antikliimaks- astmeline langus Parallelism- mõtteriim, rööpväljend, milles ühte ja sama mõtet väljendatakse veidi teises sõnastuses. Antitees- kahe vastandliku mõiste vastandamine. Noor või vana, kukk või kana, Olla või mitte olla? Ellips- kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks.
Paljunemisaja paljunemine. Väikesed edasilükkumine. Suured kehamõõtmed. kehamõõtmed. Palju Vähe järglasi. Tõhususe tõusu. järglasi. Produktiivsuse tõusu. Eluiga Lühike (taimedel alla 1 a) Pikk (taimedel üle 1 a) Suktsessioonijärk (koosluste Varjane Hiline (kliimaks) vahetumine aja jooksul) 36.Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. Konkurents- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb kui kasutatakse üht väikest resurssi nt eluruumi. Liigisisene ja liikidevaheline mutualism- soodustab kahe partneri levikut (sisult sümbioos). Parasitism- eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise kehavedeliksest, kudedest või seeditud toidust.
peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaanilised ained nt valgud ja süsivesikud, klimaatiline reziim nt temperatuur ja valgus). 3. Selgitage mõisteid: Populatsioon ja kooslus, Ökoamplituud ja optimaalala, Eurütoopsed ja stenotoopsed organismid, Ökoniss, Suktsessioon ja kliimaks, Toiduahel, Toiduvõrk, Koosluse troofilised tasemed. Populatsioon (asurkond)- rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Elukooslus- mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Ökoamplituud ehk tolerantdudkõver- on liigi teatav taluvusvahemik mingi abiootilise teguri suhtes. Optimaalala- antud liigi isenditele kõige sobivam osa taluvusalast, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi.
Õhkkonna paksuseks loetakse 800 km. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks (eksosfääriks). Virmalised helendus kõrg- atmosfääris. Põhjustajaks kosmiline kiirgus, mille laenguga osakesed põrkavad kokku lämmastiku ja hapniku aatomitega ja ergastavad neid. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Isel. ilmaelemendid e. meteoroloogilised elemendid(õhutemp, niiskus, sademete hulk, õhurõhk). Ilmastik mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliimaks nim.mingile maa-alale iseloomulikku ilmastiku- olude kordumist paljude aastate vältel. Kliimatekketegurid: astron., geog. Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. Pööripäevad kuupäevad, millal päike läbin võrdpäevsusepunkte(kevade ja sügise algus) või päikeseisaku punkte(suve ja talve algus)
iseloomulik mandrite sisealadele. See kliimatüüp on levinud Aafrika põhja- ja lõunaosas, Araabias, Austraalia territooriumi suures osas, Mehhikos, Lõuna-Ameerika keskosas, st nendes piirkondades ekvaatorist põhja- ja lõuna pool, kus puuduvad mussoonid ja aastaringselt valitseb troopiline õhk. Nendes piirkondades paiknevad troopilised kõrbed (sh Sahara kõrb, Araabia kõrb, Austraalia kõrbed jne). Selle tõttu nimetatakse mõnikord seda kliimat troopiliste kõrbete kliimaks. Kuna aasta jooksul valitsevad seal laskuvad õhuvoolud, siis pilvisus ja sademete hulk on seal väga väikesed. Maapinna kiirgusbilanss on kuiva ohu ja suure maapinna albeedo seoses vähem, kui ekvatoriaalsel vöötmel. Aga õhutemperatuurid on väga kõrged aasta jooksul, sest soojuse kaod aurumisele on väikesed. Suvi on palav, soojema kuu keskmine õhutemperatuur on üle +26°, aga kohati kuni +40°. Nimelt troopilistes kõrbetes on maksimaalsed õhutemperatuurid maakeral kõrgeimad (+58°)
A. s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. S-I tõukejõuks peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma 91. Allogennne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. 92. Kliimaks F. Clements) koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. Alaliike klimaatiline k., valdav k
R. Warburgi preferendumi katse Liikide omavaheline vastasmõju võib oluliselt soosida või piirata liikide levikut ◦ Toituvussõltuvus ◦ Tolmendamissõltuvus ◦ Sümbioosne sõltuvus ◦ Konkurentsivõime/-võimetus ◦ Tõruvähkide kasvutsoonid liigiti Limiteerivad faktorid Taimekoosluste dünaamika Taimekoosluse käsitlused Frederic E. Clements ◦ Taimekooslus on superorganism ◦ Kooslus kui diskreetne üksus ◦ Determineeritud suund ja ennustatav lõppkooslus – kliimaks ◦ Monokliimaksi hüpotees ◦ Määravaks konkurents ja soodustamine Henry A. Gleason ◦ Taimekooslus on iseseisvalt käituvate indiviidide kogum ◦ Kooslus on kokkusattumus ◦ Kontiinum, determineerimata suund ja lõppkooslus ◦ Määravaks: liikide migratsioon ja liikide selektsioon vastavalt individuaalsetele keskkonna nõudluste ja faktorite taluvustele Taimekoosluse parameetrid
Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. autogeense suktsessiooni põhjustavad koosluse sisetegurid, selline suktsessioon algab elupaiga asustamisest ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini. allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised. kliimaks - koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunenud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Looduses esineb tõelist kliimakskooslust harva, Eestis näiteks rabad ja põlismetsad. fluktuatsioon - koosluse või ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide arvukus, üldine koosseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed (nt.
Mitmendal menstruaaltsükli päeval tekib 14. päeval ovulatsioon? Mis on fertilatsioon ja kus see toimub? Fertilisatsioon on viljastumine ja see toimub munajuhas. Kuna tegib esimene menstruatsioon? Suguküpsuse saabumisega 11.-14. eluaastal Millest sõltub menstruatsioonide algus? rassist, füüsilisest arengust, toitumisest, kliimast. Kui kaua kestavad tervel naisel 45. eluaastani. menstruatsioonid? Kuidas nimetatakse seda, kui kliimaks menstruatsioon on lakkanud (vanuse tõttu) Millest koosneb ovariaaltsükkel? 12-16 päeva kestvast folliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusestluteiinfaasist. Mida tähistab ovulatsioon? Follikulaarfaasi lõppu. kuse ja suguelundid 7
Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. Mikroelemente väikestes kogustes. 34) Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon? Primaarne auktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel. Sekundaarne suktsessioon on mingi põhjusel osalt häivinud elustikuga kasvukoha varasema taastumine ja koha taasasustamine. 35) Mis on kliimakskooslus? Kliimaks- ehk püsikoosluste faas. Kliimaks on koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaa ökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil.
troopilistes metsades maapinnast puude võrastikeni? sademeid >2000, 1-2 kuu jooksul <100 mm · Temperatuur ei lange kunagi alla 0 kraadi · Mullad toitainetevaesed KLIIMATINGIMUSTE MUUTUMINE: maapinnal on suurem CO2 sisaldus, pimedam. Kirjuta kõik Mesosoikumi ajastud vms alustades vanimast. Milline kliima valitses mesosoikumis? Millal tekkisid katteseemnetaimed? · TRIIAS 251-199,6 m.a.t. · JUURA 199,6-145,5 m.a.t. · KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. Valitsevaks kliimaks soe ning ka niiske. Kriidi ajastu lõpul toimub jahenemine. Katteseemnetaimed tekkisid kriidi ajastul. Mis on väljasuremisvõlg, selle tähendus looduskaitses ja näide. Väljasuremisvõlg (inglise extinction debt) on liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb. Väljasuremisvõla hulka ei arvata neid liike, kes surevad välja juhuslike looduslike sündmuste tagajärje.
Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- j pimedusperioodi pikkusest. 92)Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon? Primaarne suktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt häivinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 93)Mis on kliimakskooslus? Kliimaks- ehk püsikoosluste faas. Kliimaks on koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Mmaismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil.
Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Kliimaks nimetatakse paljude aastate keskmist ilmade vaheldumist. Kliimat mõjutavad järgmised tegurid: Päikesekiirguse hulk Üldine õhuringlus Mandrite ja ookeanide jaotus Mäeahelike ja madalike olemasolu Merehoovused Igilumi ja -jää 1. Kirjelda lühidalt iga kliimat mõjutavat tegurit. Kuidas tegur mõjutab kliimat. 2p Päikesekiirguse hulk: Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk
on iseloomulik mandrite sisealadele. See kliimatüüp on levinud Aafrika põhja- ja lõunaosas, Araabias, suures osas Austraalia territooriumis, Mehhikos, Lõuna-Ameerika keskosas, st nendes piirkondades ekvaatorist põhja- ja lõuna pool, kus puuduvad mussoonid ja aastaringselt valitseb troopiline õhk. Nendes piirkondades paiknevad troopilised kõrbed (sh Sahara kõrb, Araabia kõrb, Austraalia kõrbed jne). Selle tõttu nimetatakse mõnikord seda kliimat troopiliste kõrbete kliimaks. Kuna aasta jooksul valitsevad seal laskuvad õhuvoolud, siis pilvisus ja sademete hulk on seal väga väikesed. Maapinna kiirgusbilanss on kuiva ohu ja suure maapinna albeedo seoses vähem, kui ekvatoriaalsel vöötmel. Aga õhutemperatuurid on väga kõrged aasta jooksul, sest soojuse kaod aurumisele on väikesed. Suvi on palav, soojema kuu keskmine õhutemperatuur on üle +26°, aga kohati kuni +40°. Nimelt troopilistes kõrbetes on maksimaalsed õhutemperatuurid maakeral kõrgeimad (+58°)
68. Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval. 69. Liigikaitse põhjendused. 70. Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest? 71. Selgitage, miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad. 72. Miks suktsessioon peatub? 73. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktiivsuses, hingamise intensiivsuses ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus? 74. Klimaatiline ja edaafiline kliimaks. 75. Väikeste populatsioonide dünaamika. Väikeste populatsioonide geneetilised probleemid. 76. Elurikkuse tulipunktid. 77. MacArthuri-Wilsoni biogeograafiline saarte tasakaaluteooria. Eksamil võib vastamisel kasutada eelnevat teemade loetelu väljatrükki muutmata kujul.
bakterite ja seente poolt ammooniumühendid mullas nitritid mullas nitraadid mullas taimede mineraalne toitumine; · Atmosfääri N2 liblikõieliste mügarbakterid nitraadid mullas denitrifitseerivad bakterid atmosfääri N2; VÄÄVLI RINGE- so. väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. 20. Suktsessioon: esmane, teisene. Kliimaks. Koosluste vahetumist ajas nimetatakse suktsessiooniks. Kui kooslus kujuneb varem asustamata aladele (luited, vabanev merepõhi, kaljud, kiviklibu), on tegu primaarse suktsessiooniga. Sekundaarne suktsessioon tähendab koosluse asendumist teisega (näiteks metsa lageraide tulemusena kujunev raiesmik, võsa vms, madalsoo areng rabaks). Suktsessioon ei pea alati toimuma välistegurite mõjul. Kooslused asenduvad
tasakaalustub.Tasakaaluoleku tähtsaim iseloomustaja on stabiilsus ehk püsivus. Tasakaal on püsiv, kui ta pärast väikesi kõrvalekaldeid (fluktuatsioone) taastub. Labiilsest e. ebapüsivast tasakaaluolekust suudab väikegi häiring süsteemi pöörduvalt kõrvale kallutada. Stabiilsuse tagab homöostaas. Mida väiksemal pinnaühikul aineringed sulguvad, seda väiksem on häirivate tegurite mõju ning seda stabiilsem ökosüsteem. 42. Suktsessioon: esmane, teisene, allogeene ja autogeenne. Kliimaks, Evolutsioon. Suktsessioon e. koosluste vahetus s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni
animal activity, it is called edaphic climax. Succession ends in an edaphic climax where topography, soil, water, fire, or other disturbances are such that a climatic climax cannot develop. 42. Kas klimaatilise kliimakskoosluse puhul on kogu kliimavöötme piires liigiline koosseis ühesugune? Põhjendage Jah on küll selle pärast et kliima on määravaks teguriks- Kliimatiline kliimaks on see mille poole pürgida. Ühel kliimavõõtmel on sama kliima(logish)seega sama klimaatiline kliimaks. 43. Mis protsessi käigus siseneb energia ökosüsteemi? Primaarproduktsiooni käigus Autotroofide (produtsentide) poolt toodetud biomassina. 44. Mis on produktsioon? Produktsiooni liigitus. Production is converting raw materials to finished products. Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes.
õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Ilm, selle elemendid ja kliima. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhutemperatuur, õhu niiskus sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Ilm on lühiajalise kestusega ilmanähtus, ilmastiku moodustavad suve ja talveilmad ja paljude aastate jooksu kujuneb kliima. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber Päikese. · Geograafilised tegurid- mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, suurte mäeahelike või madalike olemasolu, merehoovused, igijää ning lumi.
meridiaanisuunast paremale (kirdepassaadid) ja lõunapoolkeral vasakule (kagupassaadid) Läänetuuled 60. Laiuskraadidel põja- ja lõunapoolkeral kujunevad läänest itta puhuvad valdavad tuuled Mandriline kliima kliimatüüp, mille millele on iseloomulik õhutemperatuuri suhteliselt suur kõikumine (ööpäevane ja aastane), väike sademete hulk ja õhuniiskus võrreldes merelise kliimaga, nimetatakse ka kontinentaalseks kliimaks Mereline kliima kliimatüüp (nt parasvöötmes), millele on iseloomulik sademeterohkus ja õhutemperatuuri (ööpäevane ja aastane) suhteliselt väike kõikumine Samatemperatuurijoon ehk isoterm joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse temperatuuriga punkte VEESTIK Veeringe vee ringkäik maakeral ; väikesest veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja atmosfäär, suurest veeringest võtavad peale nende osa ka maismaa ja organismid
sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. 11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? Lähistroopiline kliima sarnaneb parasvöötme kliimaga sest seal on talv vihmane nagu parasvöötmes aga suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. Seda nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Seal ei esine polaarööd ega polaarpäeva aga kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuur on madal ja vesi on külmunud. Seal ei muutu kliima nii järsult. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt
· Kasvuhoone efekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine · Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). · Kemosünteetiline bakter bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. · Kliimaks Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus) vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. · Saprofaag (kõdusööja) sööb surnud orgaanilist ainet · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. · Kooperatsioon, koostegevus on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik.
sügistormid, kevadised üleujutused jpt ohustatus - väljasuremisrisk, tõenäosus välja surra. suktsessioon - Erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas). haruldus - a) Looduslikult väike levila (näiteks endeemid) b) Väike populatsioon c) Spetsialistliigid (haruldased liigid)- väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega, kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid) kliimakskooslus - Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Punane nimestik - a) Aitab välja selgitada enam tähelepanu vajavaid liike, b) informeerib ajas toimuvatest muutustest liikide seisundis. Punases nimestikus on erinevatesse kategooriatesse jagatud kõik liigid (nimestikus ei ole üksnes ohustatud liigid) koondandmestik liikide ohustatuse kohta.
intensiivsus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, s.t rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurde andmisega väljaspoolt (väetisena). Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi eeskujul. Ringet aitab suletumana hoida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. 41. Tasakaal ökosüsteemis. 42. Suktsessioon: esmane e. primaarne, teisene e. sekundaarne, allogeenne ja autogeenne. Kliimaks. Evolutsioon. 43. Populatsioon. Iseloomustus. Isendite juhuslik, grupiline ja ühtlane paiknemine populatsioonis. 44. Populatsiooni arvukus, tihedus. Sündimus ja immigratsioon. Suremus ja emigratsioon. 45. Populatsiooni kasv: eksponentsiaalne, logistiline. 41. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Sageli räägitakse ökosüsteemide või looduse tasakaalust, mis muutub inimtegevuse tagajärjel. Ent tasakaalu
2- vanur- ekstravert, mitte eitav oma vanemist saabumine (lapsed on täiskasvanud, muutused perekonnas, 3- introventirovaane tüüp- inimene, kes teravalt tunneb vanenemise protsess, kaob huvi kõigele uuele, elab minevikus. Kuna inimese elus tuleb paratamatult ette kriitilisi perioode, siis räägitakse ka nn. elulistest ehk arengukriisidest, mis leiavad aset rasketel eluetappidel, enamasti üleminekuperioodidel (murdeiga, lapsevanemaks saamine, kliimaks, pensionile jäämine jt.). Nendel perioodidel toimuvad suured muutused inimese elus. Kriisiga on tegemist siis, kui tasakaal on häiritud. Need on perioodid inimese elus, mis vajavad kohanemist. Mõni läbib neid probleemideta, mõnele on see väga raske. Normaalset kestab uue rolli või muutusega kohanemine lühikest aega, kuid vahel võib tekkida sügavam kriis. Nendel rasketel aegadel tunnetab inimene kriisi sümptome: ärevust, viha, hirmu, suutmatust, süütunnet jm. 6
19. Kasvuhooneefekt - looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule – kogu soojus ei peegeldu maapinnalt tagasi maailmaruumi. 20. Katabolism - polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, mis sünteesib endale ise mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest orgaanilisi ühendeid. 22. Kliimaks e lõppkooslus on koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 23. Kommensialism – organismide suhe, milles on suhe ühele kasulik ja teisele kahjutu. 24. Saprofaag – heterotroof, kes sööb surnud orgaanilist ainet. 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus – toksiliste ainete mõju pikaaegne, doosid on suhteliselt madalad ja tagajärjed esinevad suure hilinemisega. 26
-muutused -nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek mitmete sekretsioonifaasi) sisenõrenäär- -mõjutavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist mete talitluses -muutub AV PROGESTEROON -seda produtseerib kollaskeha, vähesel määral ka platsenta (tüsenemine) kollakeha hormoon -rasedushormoon, mis valmistab emaka limaskesta ette loote KLIIMAKS (luteiin) pesastumiseks, kindlustab raseduse normaalse kulu -viib rinnanäärmed sekretsioonini -kõrvaldab ovulatsiooni tekke raseduse ajal -osalevad menstruaaltsüksi teises pooles, kuna vabanevad kollakehast
mõistetakse soojushulka kalorites, mis voolab läbi pinnaühiku(cm2) ühe ajaühiku (sekundi) jooksul eeldusel, et pinna ristjoone sihis temp muutub 1 kraadi võrra 1 cm kohta. Iseloomustab temperatuuri maksimumi või miinimum levimist pinnas. Temperatuurijuhtivuse koefitsent (k) - soojusjuhtivuse koefitsendi jagatis ruumerisoojusega. Pilet nr 8. Kliima. Mikrokliima uurimine ja koha mikrokliima parandamise võimalused. Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused (Eestis). Kliima kliimaks nimetatakse ilmastikureziimi paljude aastate jooksul, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust, artmosfääri tsirkulatsioonist jms. Mikrokliima kujutab endast väikese piirkonna kliimat geograafilises maastikus ja tsoonis. Võib rääkida peenra, põllu, asfalttee jm mikrokliimast. Erinevused sõltuvad peamiselt aluspinna iseärasustest. Mikrokliima uurimine kuna kõiki kohti ei jõuta uurida, valitakse vastavale alale
taastumine) · sekundaarne suktsessioon see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. · autogeenne suktsessioon mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. · allogeenne suktsessioon mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu · kliimaks on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. · Fluktuatsioonid on populatsiooni arvukuse muutused · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringis tähtsaim liik · Koaktsiad on orgamismide suhted · Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne
sisalduvast orgaanilisest ainest. 16. Hüdrosfäär - vesikest 17. Kantserogeenne aine – vähkitekitav aine 18. Karjatusahel - algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt - Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainelist infrapunakiirgust, aga läbi laskma lühilainelist kiirgust. 20. Katabolism - lagundav ainevahetus 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid 22. Kliimaks - püsiv 23. Kommensialism - kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne 24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid madalad. 26. Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. 27. LD50 – keskmine surmav annus 28. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga 29
annaabi.ee 
