aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel. Moreen- küngastikud-Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula). Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. Lääne-Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed. Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e
Geograafia kordamismaterjal kontrolltööks 16. okt Tuuli Varik Geograafia kordamisküsimused 1. Tead, millised pinnavormid on tekkinud : a) enne jääaega loodekagu suunalised lahed põhjarannikul, voored, moreentasandikud b) jääajal otsamoreen, moreenkünkad, viirsavitasandikud c) pärast jääaega- järsunõlvalised oosid, nõod moreenküngaste vahel, liivatasandikud e sandurid, jääsulamisvee äravoolud 2. Nimeta pinnavorme, mis on tekkinud jääajal: a) mandrijää kulutamisel - voor, otsamoreen, b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid:
puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine puudused: vähem maavarasid saab kätte, maapind tuleb taastada, müra, tolm, maapinda rikutakse, ilmastikutingimused mõjutavad. põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine raskusjõutekkelised: rusukaldad Saaremaa- leidub oosi(mandrijää) otsamoreen(m.jää) luitestik(tuul) paekallas(meret.) kraatrid(meteoriidid) Saaremaa- leidub oosi(mandrijää) otsamoreen(m.jää) luitestik(tuul) paekallas(meret.) kraatrid(meteoriidid) settekivimid- liivakivi, lubjakivi sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases suur munamägi-mandrijää, moreenküngas suur munamägi-mandrijää, moreenküngas sõrve säär- merevee kuhjevorm sõrve säär- merevee kuhjevorm taevaskoda ahja jõel- vooluvesi taevaskoda ahja jõel- vooluvesi
kuhjed Alutaguse madalik kolmnurk liiv Ümarjas, üks nõlv on Liustiku kuhjest lauskem kui Moreen, Otsamoreen...1 Piklik (lai) Kirde-Eestis Sinimäed moodustunud teine (liustiku liiv, kruus poolne tavaliselt) Ümarjas, Liustiku kuhjest
Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) Moreenküngastikud Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Otsamoreen · Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. · Lääne-Saaremaa kõrgustik · Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Eesti suurimad oosistikud · Pandivere kõrgustiku oosistikud · Iisaku-Illuka
Voored leivapätsikujulised künnised. Tekkeviis liustiku voolimine.(kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusena) Paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke(saadjärve voorestik- üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu- Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere-ja Sakala kõrgustikul.(veekogud võivad ümbritseda) Otsamoreen mandrijää liikumisel kuhjunudliustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid- otsamoreenid. Koostis. Moreen, liiv, kruus, (liustiku kuhje tekkeviis)Vaisvara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik Äravooluorud paikneb palju järvi nt urvaste, kooraste otepää kõrgustikul, rõugjärved- haanja kõrgustikul Oosid ehk vallseljakud koostis kruus, veeristik, tekkeviis liustikujõe kuhje. Kuju on
l u jää ärav oo el d ke ja moreen ti ku liustikujärv põh s liu otsamoreen liustikulaud • Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab • Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Liustiku pind on lõhesid täis moreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullist Islandil Liustikust väljasulanud külgmoreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Liustikul liikumine on ohtlik, selleks on vaja abivahendeid – kasse,
*) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid.
tagajärjel. Rühmiti paiknedes moodustavad voorestikke. (Saadjärve voorestik, Türi voorestik) Moreentasandik valdavalt tasase pinnamoega, mille jättis sulav jää. Liustikutekkelised kuhjevormid, mida kujundavad ümber veekogud (Pandivere, Sakala kõrgustikel palju, ka Madal-Eestis) Künklik reljeef valdavalt Kõrg-Eestis, kus künkaid lahutavad sügavad orud, nõod. Paljudes orgudes, nõgudes säilinud tänaseni järved. Otsamoreen piklik vallitaoline pinnavorm. Tekivad tavaliselt siis, kui liustikuserv püsib pikemat aega samas kohas, mis võimaldab liustikust väljasulanud moreenil piklikuks pinnavormiks kuhjuda. Liustiku sulamisvesi tekitas palju kulutus- ja kuhjevorme. Oos pikk, kitsas, järsunõlvaline pinnavorm, mis koosneb liivast, kruusast või veeristest ja võivad moodustada km pikkusi oosahelikke. Mõhnad koosnevad liivast ja kruusast. On liustikujõesetete pinnavormid. Kujunesid
välisjõud ühtlustavad, kulutavad ja kuhjavad maa sisejõudude toimel tekivad struktuursed pinnavormid-mäestikd riftiorud, murranguastangud, süvikud murenemine-murenemispinnavormid-karstiorud, kühmakohrud murenemine-füüsikaline-rabenemine keemiline-porsumine kulutuspinnavormid-setete ärakanne raskusjõu, tuule, vee, jää poolt- liustikuorg, jõeorg, rannaastang kuhjelised pinnavormid-setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee, jää poolt -liivarand, delta, orulamm, oos, otsamoreen, luide tehispinnavormid - inimtegevus - terassid, hüppemäed, kaevandused kurdmäestik-kahe laama kokkupõrkel, teravad mäed pangasmäestik koosneb mäeblokkidest, mis liigub maavärinad - põhjustab kivimite liikumine, põhjuseks laamade liikumine, eriti tugevad laamade äärealadel võimsus richteri skaalal magnituutides tugevus mercalli skaalal pallides fookus - kolle epitsenter - fookuse koht maapinnal seismograaf - maavärina mõõteriist
Mandrijäätekkelised *) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org.
Pinnamood Kõrgeim koht: Tärivere mägi (94m) Laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas Valdavad märjad alad: jääjärve- ja järvetasandikud ning sootasandikud Põllumajandusalasid vähe Rikutud pinnamoega kaevanduspiirkonnad Edelapool oosid – Iisakul 700 m laiune oos, kus asub ka Tärivere mägi Kurtna mõhnastik – suurim järvede koondumine (30 km² alal on 40 järve), suurim Konsu järv Kuremäe otsamoreen Turbarabad www.hkhk.edu.ee/maastikud/Alutaguse_madalik.pdf Kliima Kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Talved karmid Jahedamad suved võrreldes ümbritsevate aladega – palju päikeseenergiat kulub vee aurustamiseks Veestik Narva jõgi on Eesti veerohkeim (9-12 km³/a) – ainuke Peipsist väljavoolav jõgi 1950. aastatel rajati Narva veehoidla Peipsi järve voolavad: Alajõgi, Rannapungerja,
oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi. Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed, okasnahksed, rüükalad jt. Eesti territooriumi areng kvaternaariajastul. Mandrijäätumine. Kvaternaarsed setted. Tähtsamate pinnavormide iseloomustus:a) mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed
Enamasti tasase maapinnaga, mis kaetud peamiselt jääpaisjärvede ja Suur-Peipsi setetega. Paekivine aluspind ei paljandu. Põhilised on liiv, kruun, peenliiv ja soised alad. Pinnamood. Alutaguse oli jääaja lõpul jääpaisjärvede vetest üle ujutatud. Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osadeks on Iisaku- Illuka oosiahelik ning selle kirdepoolseks jätkuks olev Kurtna mõhnastik. Silmapaistvaimaks üksikvormiks on Kuremäe otsamoreen. Peipsi põhjarannikut ääristab 32km ulatuses vaevalt kilomeetri laiune männimetsane katkendik luitevöönd. Kliimaolud. Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks. Veestik. Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes
Kalju voored -mandrijää kulutusel kristalseisse või settekivimiteisse tekkinud ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm (Lihula ja salevere mägi, Kessulaid suures väinas) Voored -kõrgendikud (Saadjärve voorestik) Moreentasandik -liustikutekkelised kuhjevorm (Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikel) Otsamoreen -liustike serva ees kuhjunud pikklikud positiivsed pinnavormid (Vaivara Sinimäed Kirde-eestis ning S-tähe kujulise põhijoonisega Lääne-Saaremaa kõrgustik) Jääsulamisvee -kulutusvorm (Urvaste ja Kooraste Otepää kõrgustikul Rõige Haanja äravooluorud kõrgustikel) Oosid -jää sulamisveest tekkinud kuhjepinnavormid (Põhja_eestis alutagusel
Sakala kõrgustik Rutu mägi 146 m. Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318 m. Otepää kõrgustik Kuutse mägi 217 m. Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137 m. Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Võrtsjärve madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik. 8. Pinnavorm Kuju Koostis Tekkeviis Voor ovaalne moreen, liiv, kruus liustiku voolimine Otsamoreen piklik moreen, liiv, kruus liustiku kuhje Moreenküngas ümar moreen liustiku kuhje Oos piklik kruus, veeristik liustikujõe kuhje Mõhn ümar kruus, liiv, savi jääjärve kuhje 9. Vooluvee tekkelised sälkorg (sängorg), moldorg, lammorg, kaldavall, soot, terrass. Meretekkelised rannabarrid, maasääred, rannavallid. 10
U ablatsioon S taandumine Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni M A A Küljemoreen T E A D Otsamoreen U Moreen S Mäestikke kujundavad välisjõud M Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef). A A T E A D
Lamm- aeg-ajalt suurveega üleujutatud jõeoru põhi. Delta- jõesuudme tüüp, kus jõesuudmesse kuhjunud setete tõttu jõgi hargneb mitmeks harujõeks ja jõesuue muutub kolmnurga kujuliseks. Lumelaviin- mäenõlvalt allasööstev lumi, võib vallanduda lume rohke kuhjumise, sulamise, vihma, allmaatõugete jm tagajärjel. Maalihe- pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Küljemoreen ja otsamoreen- liustikutekkelised kuhjelised pinnav: vallid, mis on tek liustiku külgedel või ees. Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest,on segakoostisega. Oos e. Vallseljak- liivast, kruusast, veerisest koosnev järsunõlvaline ja kitsa harjaga vall, tek mandrijää sulamisvete voolusängidesse settimise teel (esinevad ahelikena Neerutis, Porkumis, Uljaste järve ääres, Aegviidu-Nelijärvel jm)
jäälahmakate ehk jääägeda lahtimurdumist) Jää tihedus on veidi väiksem kui vee omal. sp hulbib suurem osa jäämäest vee sees ja ainult 1/10 on nähtaval veealune osa võib veepealsest palju kaugemale ulatuda Jäämäe veealune osa sulab kiiremini kui veepealne osa jäämäed võivad seepärast end kummuli keerata ja olla ohtlikud Mandrijäätumisest on meile maha jäänud : Voor Otsamoreen Moreentasandik (tallinna sõites ; kivised põllud) Oos Sandur (lõuna-eestis) Mõhn (karula rahvuspark) Söll
(teke, levimus, mõju Eesti loodusele) suuremat osa Eesti pinnast. Eesti pinnakate on suhteliselt õhuke. Põhja- ja Lääne- Eestis enamasti 5- 10 m. Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 6. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi 18. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustikuserva ette. Ediacara (settekivimid, fossiilid) Kambrium (liivakivi, aleuroliit, aleuruliitsavi, savi) Ordoviitsium
toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted jää sulamisel maha jäänud setted. 25. Moreen sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti. 26. Põhimoreen tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist. Eesti üks levinumaid mulla lähtekivimeid. 27. Otsamoreen tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn ümara põhijoonisega kõrgendik. 31. Oos pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm. 32
..........10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Valla keskuseks on 564 elanikuga Tori alevik, mis asub Pärnu kesklinnast 27 kilomeetri kaugusel ja Eesti pealinnast Tallinnast 138 km kaugusel. Reljeefilt on Tori piirkond lausmaastik, mida liigestavad suhteliselt madalad jõeorud. Seda tingib asukoht Pärnu tasandik. Erandiks on Põhja-Pärnumaa servmoodustis (otsamoreenvall), mis läbib ka Tori piirid ja on eriti hästi jälgitav Tori- Seljal. Otsamoreen on mandrijää servakuhjatis, mille kohal jääserv peatus 12 000 aastat tagasi. Künnis koosneb liivast, kruusast ja lubjakivi munakaist. Vallal on 28 km pikkune Pärnu jõe piir, 14 km pikkune Navesti jõe piir, 11 km pikkune Halliste jõe piir ja 9 km pikkune Raudna jõe piir. Jõed on aeglase vooluga, kevaditi toimub Riisal Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohas üleujutus, mis haarab enda alla kuni 100 km2 suuruse maa-ala. Joonis 1. Valla paiknemise skeem 2
veekogude muda ehk meremuda. 7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid, moreenikünkad 12.Meretekkelised pinnavormid: tasandikud, pangad, masääred, rannaastangud, vallid, rannabarrid 13.Vooluveetekkelised pinnavormid:lammord, kanjonorg, sälkorg, moldorg 14.Tuuletekkelised pinnavormid: luited 15.Põjavee tekkelised pinnavormid:salajõed, kurisoo, karstiväljad 16.Raskusjõu tekkelised pinnavormid: rusukuhik 17.Inimtekkelised pinnavormid:terrikoonid ehk ahelrainemäed, tuhamäed, prügimäed, suusamäed 18
• Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik allapoole liikuma • Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab • Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Mandrijäätekkelised pinnavormid • Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme • Oos (2) • Voor (1 • Otsamoreen (1) • Sandur (2) • Mõhn (2) • Moreentasandik (1) Glatsiaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) • Silekaljud (“oinapead”) • Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu)
l u jää ärav oo el d ke ja moreen ti ku liustikujärv põh s liu otsamoreen liustikulaud • Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab • Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Liustiku pind on lõhesid täis moreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullist Islandil Liustikust väljasulanud külgmoreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Liustikul liikumine on ohtlik, selleks on vaja abivahendeid – kasse,
magnituudid. Alla 3 mag-1 pall 3-5 mag- 2-5 palli. 10-12 mag-10-12 palli. Ohud purustused, tsunaamid, maanihked. Kulutuspinnavormid, välistegurid:päikesekiirgus, temp, õhk, vesi, jää, inimene. Vihmavesi(kulutus). Erosioon-uhtumine(ärakandmine voolu poolt. Kanjon-kuristikorg, põhjaerosioon. Sälkorg- kulutab põhja. Lammorg- külgerosioon, kesk/alamjooks. Muldorg- kauss/tasakaalus. Liustikud mäeliustikud (kulutav:U-org, kuhjav moreen) mandriliustikud (kulutav: jääkündenõod, kuhjav: otsamoreen, moreenküngas, moreentasandik, vallseljak). Merevesi kulutus- pankrannik. Kuhjevormid- rannavallid, maasääred. skäärrannik- kaljugraniit, Soomes, rootsis. Fjordrannik- mäeliustikud+meri, Norra. Riarannik-mäeahelikud ristuvad merega, Hispaania. Tuule tegevus- kulutav- seenkaljud, kulutusnõud. Kuhjav- luited. nõlvaprotsessid- varisemine- kivimiosad veerevad vabalt nõlva jalami suunas, intensiivne murenemine, suur nõlvakalle. Mäestikupiirkonnas.
näiteks Risti- Palivere seljak, Risti-Palivere- Ridala-Puise otsamoreen. Risti- Palivere seljandikul asub ka Läänemaa kõrgeim punkt Pikajala mägi (50,6 m) (Arold, 2005). · Haapsalu linn asub kahel kagu-loode suunalisel paralleelsel oosil, mille kujundasid jääsulamisveed jääaja lõpul. · Lihula maalinn on rajatud kümnekonna meetri kõrgusele Siluri ajastu
iseloomulik suur soostumus olenemata oose ja mõhnasid moodustavate setete headest veejuhtimise omadustest. Vesi valgub küngastevahelistesse nõgudesse, kust pinnavee äravool on raskendatud maapinna väikese kalde ja suletud äravoolualade tõttu. Kohatised õõtsiksood ja kinnikasvavad järved teevad sellest alast kõige metsikuma loodusega piirkonna. Apja soostik kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. Soostiku osi eraldavad madalad ja väiksed rühmiti paiknevad mõhnad ning lame moreenseljak, mis on igast küljest ümbritsetud suurte metsadega. Suur- ja Väike-Apja järv on mõlemad madalad ning kiiresti kinni kasvamas. Ähijärve tasandik Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik
Ruhiorg e troog on U-kujulise ristlõikega järsuveeruline moldorg, mille liustik on sälkorust kulutanud. 6. Mis on silekalju e oinapea? Silekalju ehk oinapea on piklik, jää lihvitud kaljurünk või kaljuküngas. Silekaljud on oma voolujoonelise kuju saanud liustikujää liikumise tulemusena: liustikupoolne nõlv on neil lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. 7. Mis on moreen? Moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni. 8. Mis on otsamoreen? Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne. 9. Mis on voor? Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. 10. Mis on oos? Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud
Järvselja jääb Kesk-Devoni ladestiku Aruküla ja Gauja ja Amata lade vahepeale. Järvselja muldade lõimis üldjuhul on saviliivmullad, kuid väike hulk ka turvasmuldasid. Pinnavormistikus domineerib madal- ja siirdesootasandikud ning veesettelised liivatasandikud. Muldkattenda on seal glei-liiv, saviliin-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad ning madalsoomullad. Pinnavormidest on iseloomulik otsamoreen. Pinnakate koosneb liivast ja moreenist ning turbast. Järvselja jääb Peipsi madaliku maastikurajooni. Keskmine kõrgus jääb 30-50 meetri vahele. Lähtekivimiks on punakaspruun põhimoreen . (Arold, I. 2005). Joonis 6. Kvartal 228 asukoht Järvseljal. Kvartal number 228 muldade iseloomustus Joonis 7. Kvartalil nr. 228 asuvad mullad digitaalse mullastikukaardi järgi Maa-ameti kodulehel Kvartali pindala 18 hektarit. Seal esineb leostunud gleimuld, leetjas gleimuld, kahkjas
toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted – tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted – jää sulamisel maha jäänud setted. 25. Moreen – sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti. 26. Põhimoreen – tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist. Eesti üks levinumaid mulla lähtekivimeid. 27. Otsamoreen – tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn – suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef – maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn – ümara põhijoonisega kõrgendik. 31. Oos – pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm. 32
Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. 22. Mis on mattunud org? Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg. 23. Mis on kaljuvoor? Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 24. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 25. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. Parimad väljakujunenud pikioosid Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis
Ala, kust liustik saab lund juurde ja kasvatab ennast. Mis on liustiku ablatsiooniala? jää sulamine ja aurustumine on väiksem lume kuhjumisest Mis on kaar e orvand? murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Mis on ruhiorg e troog? U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org. Mis on silekalju e oinapea? piklik, jää lihvitud kaljurünk või kaljuküngas. Mis on moreen? Sorteerimata liustikusete Mis on otsamoreen? piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm Mis on voor? madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mis on oos? pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist Mis on sandur? pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis Mõhn? liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused?
arvukate nõgudega, millest suuremad ja sügavamad on soostunud. [4] 7. Silla oosmõhnastik- suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. [4] 8. Apja soostik- kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 3–4 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik. See on Karula kõrgustikul harvaesinev maastikutüüp. [4] 1.1.4 Aluspõhi Erinevalt teistest Lõuna-Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Kõrgustiku
millest suuremad ja sügavamad on soostunud. [4] 7. Silla oosmõhnastik- suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. [4] 5 8. Apja soostik- kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik. See on Karula kõrgustikul harvaesinev maastikutüüp. [4] 1.1.4 Aluspõhi Erinevalt teistest Lõuna-Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Kõrgustiku
akumulatsioon 3. Mis on liustiku ablatsiooniala? liustikuosa, mis asub lumepiirist allpool 4. Mis on kaar e orvand? liustike tegevuse või murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas süvend mäeaheliku nõlval 5. Mis on ruhiorg e troog? liustiku tegevuse tagajärjel tekkinud U-kujuline org 6. Mis on silekalju e oinapea? piklik kalju, mille liustikujää on siledaks kulutanud 7. Mis on moreen? liustike kuhjatud sete, mis koosneb erineva suurusega osakestest. 8. Mis on otsamoreen? Liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetriline seljak 9. Mis on voor? liustikujää tekitatud leivapätsi moodi piklik küngas 10. Mis on oos? järsunõlvaline piklik ja kitsa harjaga pinnavorm, mis on tekkinud liustikujões mandrijää sulamisvete toimel 11. Mis on sandur? liustikujõe deltasse tekkinud liivast ja kruusast koosnev tasane pinnavorm 12. Mis on mõhn? mandrijää sulamisel tekkinud liivast ja kruusast koosnev ümar küngas
PINNAVORMIDE KUJUNEMINE Mandrijäätekkelised pinnavormid *Enamik Eestis eristavad pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Voor: ovaalne, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku voolimine. *Saadjärve voorestik on üks Euroopa suurimaid . Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm. *Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) Otsamoreen: piklik, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku kuhje. Nt. Vaivara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje Nt. Kõrvemaal Mõhn: ümar, koosneb: kruus, liiv, savi, tekkeviis: jääjärve kuhje. Nt. Kõrvemaal, Kurtnas Moreenküngas: ümar, koosneb: moreen, tekkeviis: liustiku kuhje. Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus?
22. Mis on mattunud org? Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg. 22*. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised lõhed Kesk-Ordoviitsiumis(Kunda-, Aseri-,Lasnamäe lade), Pakri poolsaar. 23. Mis on kaljuvoor? Mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Lihula, Vilsandi. 24. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 25. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 30-40m kõrgused, järsunõlvalised. Võivad moodustada pikki oosiahelikke
23. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 24. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 25. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 2 26. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited)
ning ühinevad. P-E. 18. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne pinnavorm, kulutusvorm. Ovaalse v pikliku põhiplaaniga pos pinnavorm, pikitelg on orienteerunud jää liikumise suunas. kus jää kohtus tugevama materjaliga, seal jää voolis nii, et liustikupoolne on järsem, vastasnõlv on laugem. Max kõrgus Es 20 m. Kirbla, salevere, lihula, vilsandi jne. 19. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne kuhjevorm. Pos pinnavorm, mis kooneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit. Kuulub marginaalsete kuhjevormide hulka, moodustudes jääservga paralleelselt. Mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast m kuni mõne km. Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks ristlõike asümmeetria- proksimaalne külg on järsk ning distaalne külg lauge. Survelised
kõrgus üle 115 m) on inimtekkeline pinnavorm. Moreen - Koosneb liivast, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses osakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. Moreenist koosnevad pinnavormid: Oos-kitsas vall; mõhn-küngas, Kaldamoreen ehk servamoreen; Keskmoreen; Külgmoreen; Otsamoreen. Ookeanide pinnamood: Ookeanipõhja pinnamood on niisama mitmekesine, nagu maismaa pinnamood. Siin esinevad nii mäeahelikud, kui ka orud ja nõod. Peamised pinnavormid on mandrilava, mandrinõlvad, ookeaninõod, süvikud ja ookeani keskahelikud. Süvik Piklik sügav pinnavorm ookeani põhjas. Süvikud tekivad sinna, kus üks laam sukeldub teise alla. Süvikud on keskmiselt mõni meeter sügavamad kui keskmine ookeanipõhi. Süvikute pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse
PINNAVORMIDE KUJUNEMINE Mandrijäätekkelised pinnavormid *Enamik Eestis eristavad pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Voor: ovaalne, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku voolimine. *Saadjärve voorestik on üks Euroopa suurimaid . Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm. *Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) Otsamoreen: piklik, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku kuhje. Nt. Vaivara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje Nt. Kõrvemaal Mõhn: ümar, koosneb: kruus, liiv, savi, tekkeviis: jääjärve kuhje. Nt. Kõrvemaal, Kurtnas Moreenküngas: ümar, koosneb: moreen, tekkeviis: liustiku kuhje. Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus?
Mõhn ümara põhiplaaniga mandrijää sulamisvee setetest koosnev küngas, harilikult paiknevad rühmiti mõhnastikena. Nõlv positiivse pinnavormi kallak külg. Oobulusfosforiit Eesti Alam-Ordoviitsiumis esineva käsijalgsete karbifosforiidi ajalooline nimetus. Oos ehk vallseljak liustikujõe setetest koosnev piklik seljak, mis liitumisel moodustab kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke; eristatakse liustiku liikumissuunalisi pikioose ja liustikuserva esiseid põikoose. Otsamoreen liustiku serva ees kujunenud valdavalt moreenist koosnev surveline või kuhjeline pinnavorm. Paas karbonaatkivimite (lubjakivi, dolomiit jm) rahvapärane nimetus, peetakse Eesti rahvuskiviks. Paljand koht, kus kivimid või setted avanevad maapinnal; selleks võib olla looduslik astang või inimtekkeline pinnavorm (nt paemurd). Pank meremurrutuse tulemusena tekkinud aluspõhjakivimeist rannajärsak.
· Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. · Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) · P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m 17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 18. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Otsamoreenid on liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetrilised seljakud (vastu jääd suunatud nõlv on järsk, vastasnõlv laugem). (Lääne- Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed.) 19. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Oosid on vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid (Eestis on nad kuni 35 m kõrged
Voored leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää kuhje ja kulutuse (voorte vahelised nõod) koostoimel. Voored moodustavad voorestikke nt Saadjärve ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja veerisest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada oosiahelikke
4. Mis on kaar e orvand? Kaarid e orvandid on järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Suuremaid kaare e orvandeid nimetatakse tsirkusorgudeks. 5. Mis on ruhiorg e troog? Ruhiorg e troog on U-kujulise ristlõikega järsuveeruline moldorg, mille liustik on sälkorust kulutanud. 6. Mis on silekalju e oinapea? positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid 7. Mis on moreen? Liustike tagajärjel tekkinud sete 8. Mis on otsamoreen? Positiivne pinnavorm, mis koosneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit. 9. Mis on voor? Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel. 10. Mis on oos? pikad, kitsad ja suhteliselt kõrged vallilaadsed positiivsed pinnavormid (vallseljakud). 11. Mis on sandur?
(alpiinne reljeef) Liustike poolt kujundatud kulutuspinnavormid mäestikes: kaarid e. orvandid – järsuveerelised süvendid mäeahlike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel karlingud – kaaride vahele jäävad teravad mäetipud kurud – mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni otsamoreen – liustiku keele ees olev risti asetsev moreenimass küljemoreen – pikad kitsad pinnavormid, mis asuvad oru nõlvadel (kui liustik saab jääd juurde, lükkab selle kaugemale. Kui jää hakkab sulama, siis liustiku keel liigub ülespoole tagasi ja jääb orgu maha. Jää on täis kive ja liiva – sest ülevalt poolt pudeneb pidevalt neid alla) ruhiorud e. troogid – U-kujulise ristlõikega järsuveerulised moldorud, mille liustik
Tau laht) Saaremaa · Hõlmab ka mitmed naabersaared o Asustatud neist on Vilsandi, Abruka, Muhu · Palju ka väikelaide ja järv o Maatõus · Aluspõhjaks Siluri lademe lubjakivid o Suuremad pangad põhjarannikul, enamasti seotud biohermidega (fossiislsed riffmoodustised). Siluri klint · Suurim pinnavormistik on Lääne-Saaremaa kõrgustik o Ligi 50 km pikk, suhtelised kõrgused kuni 35 m, otsamoreen, kõrgustikku on kujundanud ka Läänemere erinevad arengutasemed, jätkub ka Sõrve poolsaarel (Viieristi mäed, 19 m) · Pandivere ja Palivere staadium · Loopealsed Kesk-Saaremaal · Saaremaa kõige kõrgem koht asub Raunamäel · Veestik · Kulutusnõgudes enamasti sood, neist suurim Koigi soostik · Vooluveestik on nõrgalt väljakujunenud · Lõve, Põduste, Pühajõgi, Nasva jõgi · Järved
ja nõgudest. Mägi - positiivne pinnavorm, mille suhteline kõrgus on üle 200 m. --- 105 N Noor mäestik - Kesk- ja Uusaegkonnas tekkinud, lühikest aega välismõjudele allunud mäestik, iseloomulikud on järsud nõlvad, sügavad orud, teravad tipud. Vrd vana mäestik. O Oos e vallseljak - mandrijäätekkeline pinnavorm, liustiku sulamisvetega kokku lükatud kitsas järsuservaline kruusast, liivast või veerisest koosnev vall. Otsamoreen - kunagise liustikuserva ette kujunenud piklik vähitaoline mandrijäätekkeline pinnavorm, moreenist vall. P Paekallas, vt klint. Pank e järsakrand - mandrijäätekkeline pinnavorm, murrutuse toimel vastupidavatesse kivimitesse tekkinud järsak. Pankrannik - Põhja-Eestile iseloomulik maastikuvorm, osa Balti klindist. Pealiskord - aluskorral lasuv settekivimite kiht. Eestis moodustavad pealiskorra Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ladestu settekivimid.
viimasel mandrijäätumisel. Liustiku liikumise järgi eristatakse transgressiivseid (kujunenud liustiku pealetungi ajal), statsionaarseid (kujunenud siis, kui liustik oli dünaamilises tasakaalus), retsessiivseid (kujunenud siis, kui liustik taandus) ja stagnatsioonilisi pinnavorme (kujunenud liikumatus jääs). Kujunemise koha järgi eristatakse liustiku serva taguseid (näiteks voor), liustiku serva esiseid ehk frontaalseid (näiteks otsamoreen) ja liustikuväliseid pinnavorme (näiteks glatsiofluviaalne delta), kujunemise viisi järgi kulutus- ehk eksaratsioonivorme (näiteks kaljuvoor), kulutus-kuhje- ehk eksaratsioonilis-akumulatiivseid (näiteks voor) ja kuhje- ehk akumulatsioonivorme (näiteks moreenitasandik). Eesti kõige silmatorkavamad liustikutekkelised pinnavormid on voored – liustiku liikumise suunalised leivapätsikujulised kulutus- ja kuhjevormid, mille pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 km-ni
annaabi.ee 
