M limnoglatsiaalsed liustike või mandrijää sulamisvee järvedes A settinud pinnavormid A fluvioglatsiaalsed - liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid T E A D U S Sandur: lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja -ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases M veekihis. Koosneb peamiselt liivadest A A T E
PINNAVORMID · mandrijäätekkelised; · veetekeelised; · karstivormid; · tuuletekkelised; · meteoriiditekkelised; · elutekkelised; MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID 1) liustikutekkelised: 2) liustiku sulamisvee tekkelised · voored oosid · moreenikünkad mõhnad · moreentasandikud sandurid · otsamoreenid MOREEN: sorteerimata liustiksete, mis sisaldab 1) osakesi savist, aleviidist ja liivast kuni suurte 2) rändkivide/-rahnudeni VOORED: voored tekkivad mandrijää vooliva e. kulutuskuhjelise tegvuse tagajärjel OOSID: mandrijää sulamisvee setteist koosnev vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud vee kuhjaval toimel liustiku ees, sees, peal või...
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, m...
13) Nimeta Eesti madalikud ja nõod. V: 1) PõhjaEesti rannikumadalik 2) Pärnu madalik 3) LääneEesti madalik 4) Alutaguse madalik 5) Võrtsjärve madalik 14) Nimeta Eesti lavamaad ja tasandikud. V: Harju, Viru, Ugandi ja KeskEesti lavamaad. 15) Mis on voored, oosid, mõhnad, sandurid? V: Voor: Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm. Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm. Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne Tuuletekkelised pinnavprmid: Luited jne 18) Nimeta mere ja järvetekkelisi pinnavorme. V: Tasandikud, murrutusjärsakud, pangad, maasääred, rannaastangud, vallid jne
jäälahmakate ehk jääägeda lahtimurdumist) Jää tihedus on veidi väiksem kui vee omal. sp hulbib suurem osa jäämäest vee sees ja ainult 1/10 on nähtaval veealune osa võib veepealsest palju kaugemale ulatuda Jäämäe veealune osa sulab kiiremini kui veepealne osa jäämäed võivad seepärast end kummuli keerata ja olla ohtlikud Mandrijäätumisest on meile maha jäänud : Voor Otsamoreen Moreentasandik (tallinna sõites ; kivised põllud) Oos Sandur (lõuna-eestis) Mõhn (karula rahvuspark) Söll
11. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Nt: Kurtna, Illuka, Mustoja Maakoore kerkimine ja vajumine, samuti suured veetaseme muutused/kõikumised. Veel põhjusi: setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest 22. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis. Levik on Lõuna- Eestis. uusi maalappe. 23. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) 12. Mis on moreen
lähtekivimeid. 27. Otsamoreen tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn ümara põhijoonisega kõrgendik. 31. Oos pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm. 32. Sandur tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 33. Voor ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 34. Megareljeef moodustavad mandrid ja ookeanid. 35. Mesoreljeef moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10-200m). 36. Mikroreljeef mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37
temperatuuri kõikumine suur,näiteks kõrbetes.Eriti kiiresti toimub see aga parasvöötme põhjaosas ja kõrgetes mägedes,kus pluss- ja miinustemperatuurid sageli vahelduvad. Murenemine on kivimite purunemine ,mille käigus muutub kivimite keemiline koostis.Murenemine on küll terviklik protsess,kuid sõltuvalt kivimite purunemise viisist eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse teha järgi liustiku liikumist. Voore nõlv on enamasti lauge
.. Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Mandrijäätekkelised pinnavormid Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme Voor (1) Oos (2) Otsamoreen (1) Sandur (2) Taanduv jääserv Alus p õhja ki vim Moreentasandik (1) Mõhn (2) Söll http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4a/Receding_glacier-de.svg Glatsiaalsed pinnavormid Näiteid glatsiaalsetest pinnavormidest Hiljuti liustiku alt vabanenud Saadjärve voorestik on
Pikitelg on tavaliselt liustiku liikumisega ühes suunas. 8-60 m. Emumägi. 27. Mis on mõhn? Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Mõhnadel võib olla moreenkate. E- s leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. E mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud E-s küngasmõhnad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 28. Mis on sandur? Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 29. Mis on paetasandik? Paetasandik ehk alvar. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...
• Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik allapoole liikuma • Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab • Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Mandrijäätekkelised pinnavormid • Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme • Oos (2) • Voor (1 • Otsamoreen (1) • Sandur (2) • Mõhn (2) • Moreentasandik (1) Glatsiaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) • Silekaljud (“oinapead”) • Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) • Kuhjevormid
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Kirjelda Maa siseehitust - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? - Mille poolest erineb mineraal kivimist? - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? - Nimeta tardkivimeid - Mis on geostruktuur? Too näiteid - Milline on tänapäeva geoloogia käsi...
Moreeni tüübid: Põhimoreen Ablatsioonimoreen Pinnamoreen Küljemoreen Keskmoreen Otsmoreen - Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. otsmoreen, voored - Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi Pinnavormid: oos, sandur, mõhn - Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid - Mis on soliflukatsioon? maavool Luited Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele?
Tekivad mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tulemusena. Emumägi. Vooremaa 27. Mis on mõhn? Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Mõhnadel võib olla moreenkate. Eestis leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. Eesti mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud Eestis küngasmõhnad. 28. Mis on sandur? Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Lainjas. 29. Mis on paetasandik? Väga õhukese pinnakattega, eriomaste muldade ning kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala. Leidub ainult Põhja- ja Lääne-Eestis. Tüüpe taimkatte järgi: lagelood (puudeta, harvade põõsastega), põõsaslood (peamiselt kadakas) ja loomets (hõre männik või kuusik). 30. Muldade levik ★ Paetasandikul Kh ★ Jõelammil AG
8-60 m. Emumägi. 28. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Mõhnadel võib olla moreenkate. E-s leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. E mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud E-s küngasmõhnad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 29. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 30. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandik ehk alvar. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega.
Mõhnad on korrapäratu põhijoonisega künkad või lühikesed künnised. Harva üksikvormidena, enamasti mõhnastikena (Kurtna, Illuka, Mustoja; Haanja ja Otepää kõrgustike keskne kõrgem osa). _ Jääjärvetekkelised mõhnad (e. limnoglatsiaalsed mõhnad) koosnevad rõhtkihilisest liivast, liivsavist, savist või viirsavist. _ Jääjõetekkelised mõhnad (glatsiofluviaalsed mõhnad e. fluviomõhnad) koosnevad põimkihilistest liivadest ja kruusadest. 22. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Sandur (islandi keelest) on kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik. Sandurid koosnevad jääsulavete poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. 23. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Paetasandikud valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud, kus pinnakatte paksus on < 1 m.
Küngastevahelised soostunud või järvedega nõod on tekkelt peamiselt glatsiokarstilised. Peaaegu pool künklikest aladest on moreenkattelised ja moodustavad Porijõe ja Väikese Emajõe keskjooksu vahel paikneva ligi 42 km pikkuse kirde–edela-sihilise vööndi. Peaaegu veerandi kõrgustiku peamised pinnavormid on kruusast ja liivast moodustunud väikesed ja keskmise suurusega mõhnad. Kanepist edelas paikneb kõrgustiku suurim liivik (56 km2), 130 m kõrguselt Urvaste suunas madalduv sandur. Seda läbib Võhandu (ülemjooksul Pühajõe) terrassiline org. Kõrgustiku kaguosa, mille kõrgus jääb enamasti alla 150 m, on eriline võrdlemisi sügavate (kuni 40 m) orgude rohkuse tõttu. Suurematest väärivad siinkohal nimetamist Kooraste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja ja Urvaste ürgorg. Kõiki neid markeerivad piklike orujärvede ahelikud. All on välja toodud Otepää kõrgusiku pinnamoe joonis(http://entsyklopeedia.ee/meedia/otep%C3%A4%C3%A4_k
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab...
9. Mis on voor? Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. 10. Mis on oos? Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. 11. Mis on sandur? Sandur: lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja -ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis. Koosneb peamiselt liivadest 12. Mis on mõhn? Mõhnad on ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni seljakukulaadsed künkad (positiivsed
Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Mandrijääst välja sulanud moreenikiht katab Eestit peaaegu täielikult, rändrahnud. Tekitas voorestikke. Kesk-Eesti lainjas tasane maastik on tingitud mandrijää ühtlase kiirusega taganemisest. Mandrijäätekkelised pinnavormid on veel: oosid ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis. Sandur on enamasti lai ja kergelt lame. Söll on katlakujuline suletud lohk maapinnas. Mõhn on liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. 18. Ülesanded töölehelt! 14 RANNIK – randlat ja sellega MANDRILIUSTIK – ulatuslik ja paks
27. Otsamoreen – tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn – suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef – maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn – ümara põhijoonisega kõrgendik. 31. Oos – pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm. 32. Sandur – tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 33. Voor – ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 34. Megareljeef – moodustavad mandrid ja ookeanid. 35. Mesoreljeef – moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10-200m). 36. Mikroreljeef – mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37
Mis on silekalju e oinapea? piklik, jää lihvitud kaljurünk või kaljuküngas. Mis on moreen? Sorteerimata liustikusete Mis on otsamoreen? piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm Mis on voor? madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mis on oos? pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist Mis on sandur? pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis Mõhn? liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. Vesi peab olema happeline, et kivimid lahustuksid vees. Võrdle mõisteid ,,stalaktiit", ,,stalakmiit" ja ,,stalaknaat" Stalaktiit on koopa laes rippuv tilkekivi., Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki
Moreeni tüübid: § Põhimoreen § Ablatsioonimoreen § Pinnamoreen § Küljemoreen § Keskmoreen § Otsmoreen Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? § Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv § Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi § Pinnavormid: oos, sandur, mõhn Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid Mis on soliflukatsioon? maavool Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide
7. Mis on moreen? Liustike tagajärjel tekkinud sete 8. Mis on otsamoreen? Positiivne pinnavorm, mis koosneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit. 9. Mis on voor? Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel. 10. Mis on oos? pikad, kitsad ja suhteliselt kõrged vallilaadsed positiivsed pinnavormid (vallseljakud). 11. Mis on sandur? Sandur on kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik. 12. Mis on mõhn? Mõhnad on liustiku sulamisvee setetest koosnevad ümara või ovaalse põhijoonega künkad. Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? Karstumine (karstification) on kivimite keemiline lahustumine ja mehhaaniline kulutamine liikuva pinna- ja põhjavee toimel. 2
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
Kõikide suurusrühmade pinnavormide hulgas leidub kupleid, s.o ümara või ovaalse põhijoonisega järskude kumerate nõlvade ja kumera laega kõrgendikke (Arold 2005: 192). Selgesti väljakununenud otsamoreeni tunnustega põikseljakuid võib leida ainult Kambja, Tamsa ja Luke ümbruses. Nendesse rajatud karjäärides esineb peamiselt veeriseline kruus, vähemal määral ka liiv (Arold 2005: 192). Otepää kõrgustiku kagunõlva moodustab suuremalt jaolt sandur, mis madaldub Kanepi- Kooraste ümbruse 130-140 meetrilt kagu sihis u 80 meetrile Sõmerpalus. Sellel kaldtasandikul on kujunenud kõrgustiku suurim metsalaam: Kikkamets põhjas, Lajavangu mets idas ja Kärgula mets lõunas ning, mida läbib Võhandu jõe ülemjooks ehk Pühajõe org (Arold 2005: 192). 3. KLIIMA Klimaatiliselt toimib Otepää kõrgustik 100-150 m kõrguse kühmulise mäena, millele on
piklik kalju, mille liustikujää on siledaks kulutanud 7. Mis on moreen? liustike kuhjatud sete, mis koosneb erineva suurusega osakestest. 8. Mis on otsamoreen? Liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetriline seljak 9. Mis on voor? liustikujää tekitatud leivapätsi moodi piklik küngas 10. Mis on oos? järsunõlvaline piklik ja kitsa harjaga pinnavorm, mis on tekkinud liustikujões mandrijää sulamisvete toimel 11. Mis on sandur? liustikujõe deltasse tekkinud liivast ja kruusast koosnev tasane pinnavorm 12. Mis on mõhn? mandrijää sulamisel tekkinud liivast ja kruusast koosnev ümar küngas Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). 3
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
kruusast ja liivast; kujun mandrijää lõhedes v irdjää tingimustes; seljakmõhnad e oosmõhnad. Limnoglatsiaalsed- valdavalt ümara põhijoonisega, kuplikujul; koosn rõhtkihilisest liivast ja savist; kujun irdjää tingimustes aga ka mandrijää lõhedes, kuppelmõhnad, lavamõhnad. Keeruka ehitusega mõhnad- üleminekuvomid, kus mõhna alumine osa võib olla tüüpil limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed setted. L- ja I-E. 23. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Kihilistest liivadest ja kruusadest koosn kaldpindne lainjas tasandik. See moodustub glats setetest vahetult liustikuserva ees, sagedamini siiski on nende kuhjumine seotud otsamoreenidega, milliste distaalsele küljele kujunevad sandurid. Elementaarsandur e sandurikuhik, liitunudsandurid e sandurtasandik 24. Mis on paetasandik
pinnamoodi(liigutades materjali ühest kohast teise), samuti vesi(rannikuäärne vesi lõhub pankasid)] -Sisejõud on välisjõudude poolt kehas vastaspindade vahel põhjustatud jõud. Vastaspindadel olevad sisejõud on alati arvuliselt võrdsed ja vastassuunalised. 29. Pinnavormid: mõiste ja milliste tegurite tagajärjel kujunevad eri tüüpi pinnavormid. -Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist.Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). -pinnavormid võivad tekkida vulkaanide tegevuse tagajärjel, veevoolu või tuule mõjul, pinnavorme võivad kujundada liustikud, meri, igikelts, gravitatsioon ja ka inimene. 30. Sünklinaal ja antiklinaal, murrangud. -Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali
1. Geofüüsika aine ja koht teaduste süsteemis.Geofüs e Maa füs on teadus,mis uurib Maa koore (litosf),tema pinnal asetsevate veekogude(hüdrosf) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosf) füs omadusi ja nähtusiMaad käsitatakse geofüs keerulise, muutuva füs süst, mille koostisosad mõjutavad 11 ja mis allub ka teiste taevakehade(eeskätt Päikese ja Kuu) mõjule. Geofüs jaguneb maakoore füs (geofüs kitsamas mõttes), hüdrofüs (merefüs ja mandrivete füs) ja meteoroloogiaks. Geofüs on tihe side geoloogia, loodusgeogr, füs jpt. teadustega.Geofüs uuringuid kasut geoloogiliste struktuuride piiritlemiseks, maavarade otsimiseks, maavärinate ennustamiseks ning tal on oma odavuse tõttu ka suur tähtsus geoloog kaardistamisel. Nad jaotuvad pinnalisteks ehk maapealseteks ja puuraukudes tehtavateks e maa-alusteks. Laiemas plaanis kõneldaksesüvageofüs struktuurigeofüs ¤maagigeofüs ¤insenergeofüs 2)Geofüs ül ja liigitus.Gravimeetria (gravimeetriline meetod) uurib...
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
kuisulab ja aurub FIRN - teralumi, tekib tänu sademete kuhjumisele LUMEPIIR - kionosfääri alumine piir Liustiku mõju a)aldab maapinnale koormust b)ulutab, kuhjab, transpordib materjali c)udab ilma külmemaks ja kuivemaks MANDRILIUSTIK Kulutav toime ürgorud Jääkriimud Otsamoreenid Kulutav-kuhjav: Voored Kuhjav toime: Moreentasandikud Oosid Mõhnad Moreenkünkad SANDUR - jääkõe deltasse tekkinud liivik MÄELIUSTIK <1> Ruhiorg e. TROOG - U-kujuline <2> Kaarid e. orvandid - liustiku süvendatud väikesed orud GLOBAALPROBLEEMID. ÖKOLOOGILINE KRIIS .LOODUSKAITSE. JOONIS ISE TEHA Miks tekkinud? Tagajärjed Lahendusvõimalused Põhjused. Kus? Maakera ülerahvastatus. Toidupuudus 1. Näiline probleem. Ainult a) P.m.-seks sobiva maa nappus 1
limnoglatsiaalsed (glatsiolimnilised) – liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalsed (glatsiofluviaalsed) – liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalne delta – sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites (analoogia nii kuivamaauhtekoonuste kui ka veeliste deltadega) sandur – lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis e. väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja –ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis. Koosneb peamiselt liivadest Mandrijää setetega seotud pinnavormid: moreentasandik – valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid
Mõhnad: 1) Fluvioglatsiaalsed. Jääsulamisvee setteist (liivadest, kruusadest) koosnevad korrapäratud künkad või lühikesed künnised. Põimkihilised. 2) Limnoglatsiaalsed. Koostismaterjal peenem (saviliiv, peen liiv, savi või viirsavi) ja rõhtkihiline. Kujunenud rahulikus vees, enamasti jääpankade vahelistes järvedes, harvem jääalustes koobastes. Sandur Kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik. Koosnevad jääsulamisvete poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. Settimine on toimunud kuival maal. Fluvioglatsiaalne delta: On setteliselt koostiselt väga sarnane sandurile. Jääjõgede poolt kantud setted on settinud jääjärves. Mäestikujäätumine Liustikud - ulatuvad jääkeeltena lumepiirist allapoole: kaariliustikud (nõgudes), oruliustikud (orgudes)
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
