lk. 16 Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur- Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid, Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne. Olulisus: tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.44 Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.73 Raukas, A. Estonian environment: past, present and future. lk. 115 Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. Pealiskord
Kivimid, millel me elame Eestis moodustavad kivimid kolm kihti aluskord, pealiskord ja pinnakate. Alukord, mis on üle kahe miljardi aasta vana, koosneb kristalsetest kivimitest: tard- ja moondekivimitest. Eesti aluskorra moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Suurem osa Eesti aluskorras on tekkinud Paleoproterosoikumi jooksul. Hiljem hakkasid kivimid sügavamale vajuma ja moonduma. Eesti aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on pisut üle 100 meetri sügavusel. Lõuna suunas see süghavus
Eestis leidub paljandeid eriti veekogude ääres, kus pinnakatte alt tulevad nähtavale aluskorra või Eesti aladel oli palju rändrahne, kuna Eesti oli Asub Ida-Euroopa platvormi loode osas Pealiskorra moodustavad settekivimid Pinnakatte paksus on
Eesti geoloogiline ehitus Richard-Sven Rivik Geoloogiline asend • Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni ) loodeossa • Külgneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga Geoloogiline ehitus Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: • Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord • Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord • Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Aluskord • Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord • Mandriline maakoor kujunes Eesti alal ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristal...
Aluskord Aluskorra tugevad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest vanaaegkonna teise pooleni oli ida ja lõuna poole jäävad alad üleujutatud ning seepärast kogunesid sinna setted. Lähim aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suursaarel ja Suurel Tütarsaarel, mis kuulub Venemaale. Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaari setteid ehk pealiskorda. Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubja...
Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Mandrilise maakoore kujunemine Eesti alal toimus Proterosoikumis, ligi 2 miljardit aastat tagasi ja sellest ajast on pärit meie ala kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. Kristalse aluskorra pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on kõik 6-13 minutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2-4 m langust 1 km kohta. Hilisematest selfimerede perioodidest on pärit Paleosoikumi (Vanaaegkonna) settekivimid, mis moodustavad pealiskorra. Peaaegu horisontaalsed Vendi ja Paleosoikumi vanusega settekivimid kogupaksusega 100- 800 m lasuvad Proterosoikumi vanusega kristalsel aluskorral. Järgnenud pikaajalise
vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas TÜ professor Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779–1842) XIX sajandi algul. Hendrik Bekker Esimene eesti soost geoloogiaprofessor Geoloogilne ajaarvamine Nii nagu ajaloolased on jaotanud inimkonna ajaloo etappoideks, nii pn ka geoologid toiminud Maa geoloogilised ajalooga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. ALUSKORD Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal. Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem. Pealiskord Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.
Pärnumaa geoloogiline ehitus Pärnu maakond asub Eesti edelasosas, Lääne- Eesti rannikumadalikul. Aluskord ja pealiskord. Aluskord lasub sügavamal, koosnedes kurrutatud ning lõhedest läbistatud tard- ja moondekivimitest. Aluskorra kivimitest saab osalise ette kujutuse vaid rändkividest. Enamik Eesti ja Pärnumaa rändkive kuulub graniidirühma.Pealiskorra kihid on väga erinevad sõltuvalt tektoonikast, lasumuse tingimustest, kivimite koostisest jm. Pärnumaal on selline selge lahknevus vanaaegkonna ehk paleosoikumi silluri ja devoni ladestu piiril. Pealiskonna moodustavad settekivimid, mis katavad aluskorra kurdunud ja lõhestunud kivimeid. Pärnumaa praegune reljeef peegeldab suurel määral aluspõhja reljeefi
1) Aerofoto 2) Ortofoto 3) Vektor- ja rasterkaart 3. Geoloogiline ehitus Eesti asub Ida-Euroopa platovrmi loodeosas. Platvorm- on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ja seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Paljand- aluskord paljandub maapinnal, settekivimite kiht puudub. Aluskord : Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra nind paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub fennoskandia kilmi lõunanõlval. Aluskorra sügvus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb ka pealiskord. Eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud, seetõttu siin setteid. Pealiskord : Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Lõuna-Eesti liivakivid on rauaühendite rohke sisalduse tõttu punakaks värvunud. Eesti
· Geograafiline pikkus/ laius näitab kaugust kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas ning seda mõõdetakse vahemikus 0°-180° / 0°-90° · Eesti rahvastiku tihedus on 3 / 30 / 330 inimest km²-l 2. Millised järgmitest väidetest on õiged, millised valed ? paranda valed väited ära. Devoni liivakivid on vanemad kui ordoviitsiumi lubjakivid Õige / Vale Saaremaal paljandusvad aluskorra kivimid Õige / Vale Ordoviitsiumi lubjakivisid võib näha Põhja-Eesti paekaldal Õige / Vale Pakri poolsaarel paljanduvad kambriumi liivakivid Õige / Vale Pealiskord Eesti alal koosneb tardkivimitest Õige / Vale
Aluskord – meil moodustavad aluskorra peamiselt moondekivimid, väiksemal määral ka tardkivimid. Aluskorra kivimite pealispind madaldub Eestis ühtlaselt põhja-lõunasuunaliselt (Eesti monoklinaal). (Aluskorra sügavus, samuti seda katvate setendte kogupaksuse suurenemine P-Eestist lõuna ja kagu suunas ning aluspõhja kivimite ida-lääne-suunalised avamusjooned annavad tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht
kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud maakoor- maa pindmine kivimitest koosnev kith platvorm- maakoore stabiilne väheliikuv osa kilp- osa platvormist kus paljanduvad aluskorra kivimid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid eelised: pole kokkuvarisemise ohtu, maavarasid on kergem maapinnale tuua, odavam, kiirem, valgem, mõjutab vähem põhjavett eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. elutekkelised: sootasandikud, laukad fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis häädemeeste luited- tuule
Nad kujunevad sooja kliimavöötme meredes kus vee sügavus ei ületa 300 meetrit. Dolomiidid tekivad esialgsete lubjakivide dolomitiseerumise arvel. V EESTI ALUSPõHJA GEOLOOGIA GEOLOOGILISE EHTUSE PÕHIJOONED Eesti asetseb Ida-Euroopa (Vene) platvormi loodeosas. Ida-Euroopa platvormiks nimetatakse geoloogias Skandinaavia, Uraali, Kaukasuse, Krirnmi ja Karpaatide mäestike vahele jäävat lauskmaad. Aluspõhi jaguneb struktuurses mõttes kahte erineva ehituse ja koostisega ossa. Sügavama aluskorra moodustavad tugevasti kurrutatud eelkambriumi tard- ja moondekivimid. Nende kulutatud ja murenemiskoorikuga kaetud pinnal lamavad üldiselt rõhtsa lasumusega pealiskorra settekivimid, mis siin tekkisid osalt eelkambriumis (vendiumi ajastul), peamiselt aga kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastul. Devoni ladestust nooremaid aluspõhja kihte Eestis ei esine. Aluspõhja kivimeid katab kvaternaari ladestu setteist koosnev pinnakate,
Ca katioon- Satub põhjavette ka karbonaatsete kivimite lahustumisel. Määrab vee karedust. Eesti põhjavees 20-100 mg/l. Mg katioon- Satub põhjavette dolomiitide lahustumisel. Lahustuvus on suurem kui Ca ioonidel. Eestis tavaliselt 4-50 mg/l K ja Na katioon- Tekivad põhjavette päevakivide prosumisel, eesti põhjavees on Na kuni 30 mg/l, prügilate läheduses näiteks üle 100 mg/l. Lisaks on põhjavees ka lämmastikühendid ja raud. 13. Kus Eestis paljanduvad aluskorra kivimid? Eestis ei paljandus kusagil aluskorra kivimid. Lähim paljanduskoht on Soome lahes, Soosaarel 14. Aluskorra kivimid eestis (ei paljandu aga on olemas) a. Orduviitsium- avaldub Põhja-Eestis b. Silur- avaldub Kesk-Eestis c. Devon- avaldub Lõuna-Eestis d. Ülem-devoni karbonaatsed kivimid- avaldub Kagu-Eestis kitsal ribal Peetri jõelt üle Vasteliina Tiirhannani e. Kambriumi kivimid- avaldub Balti-Laadoga astangul ehk Balti klindil
Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused.
Põlevkivi Elektri tootmine Mineraalvesi Joomine Lubjakivi, Ehitusmaterjal dolomiit Ravimiseks Ravimuda Keraamika, ehitus Savi Põlumaade Turvas väetamine, Kütteks Fosforiit Fosforiidijahu Liiv, kruus ehitusmaterjal 1. Miks ei paljandu Eestis aluskorra kristalsed kivimid? 2. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini? 3. Tuntumad devoni liivakivipaljandid Eestis. 4. Miks on pinnakate oluline? Kuidas mõjutab pinnakate nt majandustegevust? 5. Miks on rändrahne Põhja Eestis rohkem kui Lõuna Eestis? 6. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist? 7. Miks erinevad Pandivere ja Haanja pinnamood? Põhjenda. 8. Kus Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem? 9
järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa- aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 6. Kus Eestis avanevad maismaal aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. 7. Maavarad Eesti pinnakattes Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised
2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- fosforiidi varud-keemiatööstuse tooraine, põlevkivi e. kukersiidi varud- toodetakse energiat, vasalemma marmor-paberitööstus 5.7
(joonis 1) Kaardil on Lääne-Virumaa (2003) [7] Aluskord Millest koosneb aluskord? Aluspõhi koosneb kahest korrusest, nii nagu see on iseloomulik kõigile platvormidele. Kõige all lasub paks moonde- ja tardkivimitest aluskord. Tardkivimid( graniit, millest tuntumad on rabakivid rabakivi) ja moondekivimid( gneiss, kvartsiit, kildad, amfiboliit ja marmor) [1] [2] 3 Peamiselt moodustavad aluskorra Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15° Lääne – Virumaal lasub aluskord 200-300m sügavusel (joonis 1) [3] ’ Joonis 1 Aluskorra ja pinnakate joonis . [4] Lääne-Virumaa aluskord Lääne-Virumaa ida- ja kaguossa ulatuv Alutaguse madalik on suurte soode ja metsade ala
Vanimad alukorra kivimid paljanduvad Koola poolsaarel, Karjalas, Ida-Soome põhjaosas ja Põhja-Rootsis. (vt lisad Joonis ). Enamik sealseid kivimeid pärineb Arhaikumi eoonist, Paleoarhaikumi aegkonnast, vanusega 2500-3100 miljoni aastat. Kivimiteks on peamiselt gneiss ja metavulkaniidsed kivimid. Osa karjala kivimistest pärineb Proterosoikumi aegkonnast, mis on levinud sinna kurrutuse tagajärjel, nende vanus on 1900-2500 miljont aastat. Kivimiks graniit. Kogu antud rajooni nimetatakse aluskorra järgi Arhaikumi provintsiks. (Per Andersson, 2009) Ülejäänud Lapimaa osasl, mis jääb Soome ja Rootsi alla, paljanduvad Proteosoikumi eooni hilis Paleoproteosoikumi ja varajases Mesoproteosoikumi aegkonnas moodustunud aluskorra kivimid. 1750-1900 miljonit aastat tagasi formeerunud erinevad vulkaaniidsed, kristallsed, moondekivimid, erinevad graniidid. Ning natuke nooremad, 1500-1650 miljonit aastat tagasi formeerunud rabakivi. Antud ala kutsutakse Svekofennia provintsiks
savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus, poorsus, kõvadus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist. Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid. Põhjus on selles, et settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas moondunud või kristalliseerunud magmast. Eestis moodustavad settekivimid pealiskorra, tard- ja moondekivimid aga Proterosoikumi vanusega aluskorra. Kivimite uurimiseks kasutatakse ka elementanalüüsi ja mikroskoopilist petrograafiat. Kristalsete kivimite koostist, ehitust, muutumisi ja omadusi uurib petroloogia, settekivimeid litoloogia. Kivimeid kasutatakse keemiatööstuse toorainena (näiteks põlevkivi), metallurgias (näiteks lubjakivi), ehitusmaterjalidena (näiteks graniit) jne. Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks betooni).
koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast, kurrutamata kivimitega pealiskorrast. · Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. · Ida-Euroopa platvorm Aluskord · Aluskord on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha. · Aluskorda katab setendeist koosnev pealiskord. Kilp · Kilp on stabiilse mandrilise maakoore osa kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. · Balti (Fennoskandia) kilp Pealiskord · Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. TV H 2 3 lk 8 Ajastut/kivimit Ajastu Kivim Näide iseloomustus
Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest(graniit,gneiss,kvartsiit jt ). Need tekkisi 1,6-2,6 miljardit aastat tagasi maakoore kujunemise kõige vanemal geoloogilisel perioodil aguaegkonnas. Eesti territoorium ning siit ida ja lõuna poole
Platvorm (ehitus) platvorm on suur maakoore osa. Koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast ja pealiskorra pindmist nimetatakse pinnakatteks. Kilp- ala, kus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid Millisel platvormil ja millise kilbi serval Eesti asub? Eesti kuulub Ida-Euroopa platvormi loodeossa ja Fennoskandia kilbi osasse. Aluspõhja ehitus. Eesti aluspõhi koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Pealiskorra ehitus. Pealiskord on settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt.) Ajastud ja tüüpilised kivimid järjekorras Tüüpilised kivimid järjekorras: graniit, kurdunud kristalsed kivimid, savi, lubjakivi/dolomiit, liivakivi, pinnakate.
1. Platvorm koosneb pealiskorrast ja 1. Aluskord moodustab aluspõhja. aluskorrast. 2. Pinnakate on pealiskorra pindmine pude 2. Kõik pinnakatte all olevad kivimid osa. moodustavad aluspõhja. 3. Aluskord koosneb kristalsetest 3. Aluskord koosneb settekivimitest. Kivimitest. 4. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumi ajastul. 4. Ala, kus paljanduvad aluskorra 5. Kristalsed kivimid ei paljandu Eestis. settekivimid nimetatakse kilbiks. 6. Pealiskord koosneb kristalsetest 5. Eesti asub Fennoskandia kilbi kivimitest. põhjanõlval. 7. Vanim settekivim Eestis on devoni 6. Pealiskord koosneb vanaaegkonna sinisavi. settekivimitest. 8. Moreen koosneb väikestest kivikestest. 7. Pinnakate on Eestis kujunenud 9
hirmust ning tuues uut elurõõmu ja innustust. · verdeliit- roheline (Fe,Mn,Li)- puhastab ja tugevdab närvisüsteemi. Kasulik kroonilise väsimuse ja stressi korral. Mõjub noorendavalt. Annab inspiratsiooni ja loovust. Tervendab ja värskendab energiakeha Turmaliin Eestis · Vääriskivina arvestatavat Eestis vähe. · Kuid sörli tüüpi kristallikeste leidmine pole välistatud. · Varem on leitud Eesti kristalse aluskorra graniitidest. Huvitavaid fakte · Üks hinnatumaid poolvääriskive, mida raamitakse kulda ning kasutatakse suurte, astmeliselt lihvitud tükkidena nii sõrmustes kui ka prossides. · Sellest on lõigatud ka kauneid vaase, lühtreid, lilli ja muid iluasju. · On spiritistide ja silmamoondajate asendamatuks töövahendiks · Leidnud kasutamist ka raadiotehnikast.
kaldu paeplatoo olemus jäi aga teadmata. () 1994. aastal läbi viidud Loode-Eesti suuremõõtkavalisel geoloogilisel kaardistamisel uurisid geoloogid Kalle Suuroja ja Tõnis Saadre sadakonda omapärast bretsarahnu (nn gneissbretsat), milliseid märkis juba oma Osmussaare geoloogiat käsitlevas töös 1927. aastal Armin Öpik. Temalt pärineb ka termin ,,gneissbretsa". Nende kivimiline sarnasus Kärdla meteoriidikraatri ringvalli kristalse aluskorra bretsastunud kivimitega lubas teha oletusi, et ka Loode-Eesti gneissbretsad võiksid pärineda mõnelt nende levikualalt põhja poole jäävalt impaktstruktuurilt. Geoloogide huviobjektiks sai Soome lahe suudme lõunaosas, Osmussaare ja Suur-Pakri saare vahel asuv Neugrundi madal, millel on omapärane ringstruktuur. Selle madala ringikujulise moreenipõndaku tekkehüpoteesi polnud seni veel keegi välja pakkunud. () 1996
2. Platvorm, kilp, aluskord, pealiskate, pinnakate 3. Pinnakate ( moreen, rändrahnud, kivikülvid) 4. Pinnamood ja pinnavormid: kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod ja orundid, koos näitega. 5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3. Moreen erineva suurusega kivimiosakestega segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud Rändrahnud kõige suuremad kivid moreenis Kivikülvid rändrahnud moodustavad kivikülve. 4. Kõrgustikud pinnavormide kogum, kus absoluut kõrgused ulatuvad kuni 100meetrini
GEOGRAAFIA KORDAMINE ( Õpik 6-9 ja 15-19, 16 Tv lk 4 h 5 ) Eesti asub Ida-Euroopa platvormil püsiv maakoore osa, mis koosneb kurrutatud aluskorrast ja kurrutamata pealiskorrast tekkisid kõige varem ( eestis koosneb aluskord kristallilistest kivimitest - gneiss, ja Fennoskandia kilbil kohdt maapinnal, kus paljanduvad aluskorra kivimid, aluskord graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda,
kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid Eesti aluspõhjas leidub lubjakive ainult ordiviitsiumis, siluris ja veidike ka devonis. 8. Tard- ja moondekivimid Eestis moodustavad tard- ja moondekivimid Proterosoikumi (2500-542 miljonit aastat tagasi) vanusega aluskorra. Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena. Enamikud Eestis leiduvatest tardkivimitest on graniidid. Moondekivimitest leidub Eestis nt. Gneissi. 9. Liivakivid Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast ( suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist) 10. Kambrium Kambriumi ajasu settekivimeid leidub Eesti aluspõhjas, nende avamusalaks on kitsas paik Põhja-Eesti klindi jalamil. 11. Ordiviitsium
Osmussaarelt jm geoloogidele teada iseäralikud gneissbretsad. Neugrundi kraatri vallirõngaste välisläbimõõt on 9 km, kuid kogu struktuuri läbimõõt on piiritletud koguni 21 km-se läbimõõduga ringmurranguga. Selle madaliku, mille peal on vett vaid 2-20 m, ja teda ümbritseva ringvalli vahele on jääaja erosiooni käigus moodustunud kuni 70 m sügavune ja 200-500 m laiune ringkanjon, mis lõunaosas on täidetud Kvaternaarisetetega. Purustatud kristalse aluskorra kivimitest koosnevad kraatri ringvallid on liustiku poolt tugevalt kulutatud. Kõik see viitab jääaja-aegsete kulutusprotsesside erilisele tähtsusele Neugrundi struktuuri ülakorruste avamisel praegusesse merepõhja ning selle eriliselt liigestatud reljeefi kujundamisele. Tondiraba kraater Tallinnas Tondiraba servas avastati 1983.a. sügisel Lasnamäe paelaval meteoriidi löögijälg, mis pärineb mandrijää viimase lühiaegse pealetungi eelsest ajast
Läänest itta- 5200 km Äärmuspunktid: Põhjas- Nordkimi neem Lõunas- Marroqui neem Idas- Polaar Uural Läänes- Roca neem Relieef ja geoloogiline ehitus: Relieef ehk pinnamood koosneb pinnavormidest. Euroopa suhteliselt tasane keskmiselt 300 . Ida Euroopa lauskmaa. Lauskmaa- ulatuslik tasane ala, kus kõrgendikud vahelduvad tasandikega, nõgude ja orgudega. Kaspia alamik. Alamik--tasane ala, kõrgused alla mere pinna. Saksa- Poola madalik. Kilp- Aluskorra kivimite avamusala. Fennoskandia kilp, Ukraina kilp Skandinaavia mäestik- tekkinud Galedoonia ja hetüüdia kurrutus perioodil. Vanemad: Prantsuse keskmassiiv, Reini kiltkivimäestik, Maagi mäestik, Sudeedid, Tsehhi massiiv. ALPID- tekkinud Alpi kurrutusperioodil Nooremad: Karpaadid ja Püreneed, Apeniinid Dinaari mäestik, Andoluusia. Kesk Doonau madalik, Alam Doonau madalik, Lombardia madalik. KLIIMA Euroopa kliimat mõjutavad tegurid:
Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur-Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid,Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne Olulisus: tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord. Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis
Kordamisküsimused 1. Millisel platvormil asub Eesti? Selgita platvormi ehitust. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormil. Platvormi iseloomustab kahekorruseline ehitus, allpool ehk aluskorras on kristalsed kivimid ja ülevalpool ehk pealiskorras settekivimid. Aluskord ei ulatu Eesti alal kordagi maapinnale. 2. Mis kilbiga piirneval alal asub Eesti? Selgita kilbi ehitust. Eesti piirneb loodes Fennoskandia kilbiga. Kilbi ehitus on sarnane Eesti aluskorra kivimitega. Seal on levinud on mitmesugused moondekivimid. 3. Kuidas liigitatakse kivimeid tekke järgi? Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi.
nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. Suurimad järved on Eyre järv (9323 km²) ja Torrens´i järv (5900 km²) Suurim tehisjärv on Argyle (700 km²) 2008. aasta suvel hindasid eksperdid Austraalia Murray-Darlingi jõevõrgustikus saja aasta suurima põuaperioodi ohvriks 2009 aasta veebruaris tõi üleujutus Queenslandis tänavatele krokodilli ning 76 miljoni USA dollari väärtuses kahju. Mandri aluskorra moodustab eelkambriumi platvorm, mille kristalsed kivimid paljanduvad Lääne- Austraalia kilbil ja osaliselt Põhja-Austraalias.Mujal katavad platvormi settekivimid, nende paksus ulatub paiguti 10 km-ni. Ida-Austraalia kurrutusvöönd koosneb peamiselt sette- ja vulkaanilistest kivimitest. Pikaajalise kujunemise tõttu on Austraalia pinnamoes valdavalt tasandikud. Umbes 95% Austaraalia piirneb kõrguselt 600 meetriga.
(8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. (7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) 28. (7) Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? 29. (7) Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees 30. (7) Elu areng paleosoikumis. 31. (7) Eesti maavarad pinnakattes? 32. (6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? 33. (6) Millest sõltub puurkaevu toodang? 34. (6) Kirjeldage Ordoviitsium-Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 35. (6) Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? 36. (5) Sood ja nende liigitus. 37. (5) Murenemine. 38. (5) Mis on voor? 39. (5) Maakoore kõikuvad liikumise? 40
Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-Siberi ja Turaani lauskmaa, Põhja-Aafrika tasandikud, Suurtasandik, Kesktasandik ning Amazonase, Mehhiko lahe ja La Plata madalikud.
1) Millest koosneb aluskord? Nimeta aluskorra kivimeid. V: a) Aluskord koosneb kurrutatud moonde ja tardkivimitest. b) Graniit, gneiss, kilt 2) Millest koosneb pealiskord? Nimeta pealiskorra kivimid. V: a) Pealiskord koosneb settekivimitest. b) Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni settekivimid savid, liivakivid, lubjakivid. 3) Millest koosneb pinnakate? Pinnakatte paksus. V: a) Pinnakatte koosneb mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted. (moreen, liiv, kruus, turvas jne.) b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem. 4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi 5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad. V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast. b) Kütus ja õlitoore. 6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi? V: P...
basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakor on noorem ja õhem ning uueneb pidevalt.Ookeanilise maakoore graniidi kiht puudub. Eesti ala on maakoor 44-51 km paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord. Mandriline maakoor kujunes Eesti ala ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. 5. Geoloogiline ajaskaala.Aegkonnad ja nende iseloomustus. Eestis esinevad geoloogilised ladestud ja nende iseloomustus. Eesti stratigraafia põhijooned. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks.Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel Ürgaegkond(vetikad,bakterid),Aguaegkond(elutekkimine),Vanaaegkond(pal
Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus,liiv, savi, väärismetallidemaagid. 21. Sufosioon on geoloogiline protsess, mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu pinnaseosakeste väljakanne 22. Eesti geoloogia Eestis on kahekihiline geoloogiline ehitus. Esimene kiht on Eestis aluskord. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne kiht on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskorra kohta öeldakse, et see on kristalliline. Kivimiteks on graniit, gneiss, kvartsiit. 23. Alluviaalsed setted Setted, mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel. 24. Biostratigraafilised ühikud- aluseks on tsoon (ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine) Tsoonid võivad, aga ei pea kattuma. Võivad esineda pimedates tsoonides (fossiile ei leidu üldse).
Eesti maakoore läbilõige : 1. Pinnakate, mis koosneb pudedatest kivimitest, liivast, kruusast, moreenist, savist . See on 5-10 meetri paksune . 2. Settekivimitest pealiskord, mis koosneb lubjakivist, liivakivist, põlevkivist, fosforiidist . See on 100-600 meetri paksune . 3. Kristalne aluskord, mis koosneb tard -ja moondekivimitest, graniidist ja gnessist . See on 600-... meetri paksune . Aluskord ei ulatu Eestis kunagi maapinnani . Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord . Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Selle paksus põhjas on 2-3 meetrit. Loopealsel pinnakate puudub . Mandrijääsetted on moreen, kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted(liiv, kruus, klibu), järvesetted(liiv, savi,
kulutused tasandasid künklikuks tasandikuks (lavamaaks). Vana, Kesk ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, milesse moodustusid settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp). Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (ValmieraMõnisteLokna) ja tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.) Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Eesineb ka tardkivimeid graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskond on põhjalõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. PõhjaEestis ligi 100m sügavusel, LõunaEestis u. 600m. Hiiumaal 20m (kõige lähemal).
1) Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste süvakivimitena (graniit), maapinnale jõuab ja tardub purskekivimitena (basalt) suhteliselt väike osa magmast. Tardkivimid on väga kõvad, vastupidavad kivimid, kasutatakse peamiselt ehituskiviks, nt enamus metallimaagid on tardkivimid. Tänapäeval on tardkivimid kaetud hiljem tekkinud settekivimitega. Maapinnal paljanduvad vaid seal, kus muud kivimid on pealt ära kulunud (st paljanduvad aluskorra kivimid). Nt Soomes. 2) SETTEKIVIMID · SETTEKIVIMID on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. · Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub ja settib kihtidena. · SETE on värskelt või hilises geoloogilises minevikus kuhjunud materjal, mis ei ole
Kivimite ringe Laamatektoonika on õpetus laamade ehitusest ja liikumisest. Maakoor koosneb 35 erineva suurusega laamast. Tõukuvad/lahknevad-uues ookeanilise maakoore teke, vulkanism, maavärinad-peale üksikute erandite esineb ainult ookeanide keskmäestikes Põrkuvad laamad-ookeanlise maakoore hävimine, kivimi kihtide kurrutamine ja mäestike teke, maavärinad vulkanism. Liugservad-san andriose murrang-seda tekitavad maavärinad. Eesti geoloogiline ehitus. Kilp-platvormi osa kus paljanduvad aluskorra vanad kirstalsed kivimid. Platvorm-tektooniline stabiilne ala millel võib esineda kõikuv liikumisi. Mandrilava e. self-mandrite veealune jätk mille sügavus ei ole rohkem kui 200 m. Kõik maailmamerest kaevandatavad maavarad paikevad selfilt Mandrinõlv-selfi järsk üleminek ookeani põhjaks Süvikud tekkinud ookeanilise laama liikumisel madrilise laama alla Vukaanilised saared või mäed nii nim
( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja mandrijää sulamisvee setted. Puurimiste käigus on leitud nelja erineva jääaja moreene ja mandrijää sulamisvete setteid
http://www.abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi ...
Lõunapoolseim punkt Läti piiril Mõniste vallas Nahal. Läänepoolsem punkt Nootamaa laiul mandri osas, aga Noarootsi poolsaarem Ramsi neemel. Idapoolseim punkt Narva linn. · 1,3 miljonit. Väiksemad on Lukenburg, Island, Andorra, Vatikan. Suuremad on Soome, Saksamaa. 2. Eesti põhikaart on kogu vabariiki territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart. Eestis ei ulatu aluskord kusagile maapinnale. Aluskorra kristalsed kivimid on kaetud pealiskorra sette kivimite ja setetega. Aluskord koosneb graniititest, gneissidest, 3. kvartsiididest, kiltadest jt kristalsetest kivimitest. Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Aluspõhi pinnakatte alla mattunud või maapinnal paljastuvad sete-, moonde- ja tardkivimid. Aluskord on aluspõhja alumine korrus ja koosneb tugevasti kurdunud kivimitest. Pealiskord aluspõhja pealmine korrus, mis koosneb kurrutamata kivimitest
settekivimid mere taandumine ja maa kerkimine JÄRSAKRANNAD neis paljanduvad aluspõhja settekivimid (lubja- ja dolokivid) lainetuse kulutuse järel tekkinud pangad ja astangud LAUSKRANNAD nii kulutus- kui kuhjevorm nt. moreenrand (kivide ja rändrahnude rohkus), kliburand, liivarand(luited), möllirand (toitainerikkad, rannaroostikud), paerand Esinevad ka laiud Rootsis ja Soomes esineb skäärrannikuid (kristalsetest aluskorra kivimitest kaljusaared), Eestist lõuna poole minnes on sirgjooneline, saarteta rannik (Läti, Leedu jne) Läänemere areng (Etappide nimed on määratud sellele ajale tüüpiliste limustetükkide põhjal) Kui on järv, siis maailmamerega ühendus puudus, merega vastupidi (iseloomustus on lisatud igaks juhuks, ilmselt ei küsita) 1) Balti Jääpaisjärv ( rohkem kui 10 000 ekr) - põhjalahte kattis liustik
21. Mõhn. Ehk siis Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm. 22. Alluviaalsed setted. Setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel. 23. Eesti geoloogia. Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus. Esimene korrus on Eestis aluskorraks. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne korrus on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskord öeldakse, et see on kristalliline, nendeks on siis graniit, gneiss, kvartsiit. 24. Sufisioon. Devoni liivakivide alumisel, füüsikaline väljakanne, moodustavad voolukoridori. Lõuna-Eestis. 25. Mis on oos? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist
Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3. Maa siseehitus, keemiline koostis ja temperatuurid Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor on maa pindmine kest, mille paksus kõigub mõnest kilomeetrist kuni 80 kilomeetrini. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga, kus toimub järsk üleminek aluselistest kivimitest ultraaliselisteks. Maakoor jaotub kaheks: okeaaniliseks ja mandriliseks maakooreks. O...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
