Lelle - Pärnu raudtee Mees läks Pärnus Papiniidu jaamas rongile. Oli nädalavahetuse lõpp. Ta tahtis Pärnust Tallinna rongiga tulla, sest bussid olid välja müüdud ja ta polnud ammu rongiga sõitnud. Ta läks rahulikult 15 min varem rongi peale, et endale hea koht saada. Ta leidis privaatse ja sooja koha keskmises vagunis. Tema juurde tuli piletimüüja. Ta ostis piletimüüjalt sularahas pileti Tallinnasse. Ta imestus, sest pilet oli odavam kui bussipilet. Ta mõtles rahulikult möödunud nädalavahetusele. Ilm oli olnud soe ja ilus. Ta jäi tukkuma. Kui ta ärkas tundis ta kaelal midagi teravat. Ta avas silmad ja nägi piletimüüjat, kes teda noaga ähvardas. Mees ütles:"Mis see nüüd olgu?". Piletimüüja käskis mehel kogu oma varandus heaga ära anda. Mees ähvardas appi karjuda, kuid piletimüüja ütles: "Pole mõtet karjuda kedagi pole rongis peale minu ja rongijuhi. Inimesed ei sõida enam selle rongiga, kõik on otsustand kallima ja kulukama bussitranspor...
rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased) Metsased madalsood maastikurajoonist 23% Kõrvemaa asustus Asustus tihedam ida- ja põhjaosas Linnad Paide (9642 el.) ja Türi Suuremad maa-asulad lõuna poole liikudes Kuusalu, Aegviidu, Habaja, Ardu, Anna, Mäo, Väätsa, Lelle, Käru, Särevere, Laupa Looduskaitsealad 20% territooriumist (Lahemaa, Kõrvemaa MKA) Türi linn Soomaa Soomaa Rahvuspark Tänan kuulamast! Maardu 2012
Nime tehti endale ka N.Liidu tasandil - üheks andekamaks oli M.Leppiku õpilane Aino Pajusalu. Sõudmine oli oma elujõudu tõestanud. 1960ndaid aastaid võib pidada rahvusvahelisele areenile murdmise aastaiks. Lisaks A.Pajusalule näitasid end naistest veel näiteks Evi Lepik, kes praegugi hobi korras sõudekohtunikuna tegutseb. Meeste arvestuses tõusid rahvusvaheliselt arvestatavateks tegijateks Tiit Helmja suuremates paatides ja Märt Lelle ühesel paadil, kelle ei olnud Eestis tervel kümnendil vastast. Sõudmise juurde tulid veel näiteks Rein Põlluste, Jüri Reiman, Peeter Sonntak Treenerid: Klubi üldtelefon/faks 44 26 484 MIHKEL LEPPIK - VANEMTREENER Telefon: 5154022 email: [email protected] TATJANA JAANSON Telefon: 56451477 email: [email protected] RAINI LELLE - NOORTETREENER Telefon: 55572646 email: [email protected] RITA MAIER - NOORTETREENER Telefon: 5219611 email: rita @rowing.ee INGRID VÕSU - NOORTETREENER
Eesti kõrgusvõrk Uue kõrgusvõrgu projekteerimise lähtepunktidest lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 21, 2000: "Eesti kõrgusvõrgu renoveerimine". Teisest ja kolmandast rekonstrueerimistööde etapist ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 35, 2007: "Eesti kõrgusvõrgu rekonstrueerimine". Neljanda kordusnivelleerimise töödest ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 41, 2011: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine 2001- 2011/2012". Lugege lisaks AS Planserk aruande "Geodeetiliste tööde aruanne. Kõrgusvõrgu nivelleerimine " lk. 4-21, kui näidet kogu kordusnivelleerimise perioodi (2004-2010) ühe aasta jooksul tehtud nivelleerimistöödest. Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Eesti kõrgusvõrgu rekonstrueerimine". 1. Võrrelge artikleid Geodeedis nr 21 ja 41. ...
Reisirongide liine haldab Edelaraudtee (Tartu-Orava liinil). * Valga-Petseri, 91,5 km. Osa Riia-Pihkva raudteest, kus avati regulaarne liiklus 1889. aastal. Liini kasutatakse ainult kaubarongide poolt. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS: * Tallinn-Lelle-Pärnu-(Mõisaküla), 141,4 km (endine 190,0 km). Rahvusvaheline ühendus liinil eksisteeris Mõisakülani, kuid Pärnu-Mõisaküla liin suleti aastal 2008. * Lelle-Viljandi 78,7 km.See raudtee ühendab Viljandi Tallinn-Pärnu liiniga Lelle kaudu. 6. Kokkuvõte Eesti raudteevõrgu kujunemine on kestnud praeguseks 140 aastat. Alates 1870. aastast alates kui Eestis avati esimene raudtee, mis ühendas Paldiski- Tallinna ja Narva kuni tänapäevani on raudteevõrk muutunud palju. Alates esimese raudtee rajamisest kuni Teise maailmasõjani oli raudteevõrgu arendamine Eestis täies hoos. Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal rajati
Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud Organisaatorid ja juhid Idee väljakäijaks oli Edgar Savisaar Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded ja Balti nõukogu Andrus Öövel oli kordineerijaks korraldustöödel Marsruut Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... Tagajärjed Tänu ketile juhiti väga suur tähelepanu Balti riikidele Peale Balti keti korraldati taolisi aga väiksemaid inimkette mitmel pool Balti ketiga saavutatud suur avalikkuse tähelepanu ja toetus sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939 a.
Meenutusi Balti ketist Õpetaja: Võttis ise Balti ketist osa. Õpetaja oli sel ajal üliõpilane ja umbes 20 aastane Balti ketist sai teada sedasi, et kõik rääkisid sellest, olid suures eufoorias ja tahtsid vene võimust vabaneda. Balti ketile sõitis Ziguliga, koos ema, isa ja vennaga. Vanaema ei saanud kaasa tulla, sest oli liiga vana. Seisid kuskil Käru ja Lelle vahel. Inimesed olid piirkonnati ära jaotatud, kes kuskil seisma peab. Inimestele öeldi, mis kellaajal peab kätest kinni võtma. Väga kihvt oli, emotsioonid olid head ja uhke tunne oli. Hiljem sai telekast vaadata, kuidas see kõik välja nägi. Ema: Võttis samuti Balti ketist osa. Oli siis 23 aastane. Läksid sinna koos minu isa, õe ja vanaemaga. Vanaema võttis väikse Eesti lipu kaasa ja hiljem hoidis Mairit seda kärus olles käes. Läksid sinna jala
salalepe paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu. Mistõttu selline kett korraldatigi · Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" · Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud http://www.youtube.com/watch?v=MXxDFw3tm0o Balti keti marsruut Pikk Hermann Pärnu mnt. Nabala rist Viljandi mnt. Kohila Hagudi Rapla Lelle Käru rist Türi Viljandi Loodi Sultsi Karksi Karksi Nuia piir Ruijena Valmiera Liepa Cesis Drabesi Ligatne Sigulda Riia Iecava Bauska Grenctale Panevezys Kaunas Vilnius Balti keti loosungid Tagajärjed See oli väga tähelepanuväärne ka suurte riikide silmis Seda ketti oli näha ka satelliitpildil, kus oli kaks valgustatud jutti,pikem oli hiina müür ja lühem oli Balti kett
kunsti,pingutama vibu ja lennutama noolt,ratsutama ja küttima. 10.Kellega asus Meelis Rootsist kodumaa poole? Koos Taani kuninga Valdemar II , piiskoopidega,preestrite,kaupmeeste ja suure laevaväega. 11.Kellega ühines Meelis pärast tervenemist? Karuküttidega. 12.Mida ta neilt õppis? Küttimist ja küttide elu. 13.Kus kohtuvad Meelis ja Olopi poeg Sigurd viimast korda? Nad kohtuvad viimast korda pärast võitlust,Olopi poeg Sigurd haavatuna maas lamas. 14.Miks vaidleb Meelis oma lelle Õnnepäevaga? Meelis vaidleb Õnnepäevaga ,sest Meelis tahab oma suguvendade ja isa eest kätte maksta(tahab uut sõda pidada). 15.Kuidas Meelis hukkub? Ta hukkub võitluses (ristirüütlite vastu),kui teda löödi mõõgaga.
Leonardo otsustas leiutaja karjääri kasuks. Leonardo kolis Milanosse aastal 1482. · Siiski lõpetas ta maali 1497.aastal, mil ta Milanosse naases. Tagasi Firenzes · Firenzes pühendus Leonardo da Vinci teadusele ja tehnikale. · Ta võttis osa Leonardo Cesare Borgia sõjakäikudest. · 1503.aastal lahkus teenistusest ja alustas "Mona Lisa" maalimist. Teine Milano periood · Järgnevasse perioodi mahtusid töötamine arhitektina, lelle päranduse pärast protsessimine ning marssal Trivulzo ratsurikuju projekteerimine. · Tegeles ka anatoomiliste tööde ning mitmete maalide valmistamisega. · 1513.aastal läks Prantsusmaale, kus ta 1519.aastal ka suri. Leonardo maalid · Leonardo da Vinci maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. · Selle aja maalides oli tähtis tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine.
Koostaja : Helen Ojasalu 11.b klass 1973-1974 1970ndad aastad kujunesid suhteliselt rusuvaks perioodiks. Seejuures ei kadunud kuskile inimmeste terroriseerimine meelsuse pärast, vangilaagrid ja KGB; kõik oli vaid veidi pehmem stalinistlikust vägivallast. Maad võttis stagnatsioon. Majanduselu hoidsid üleval eeskätte naftadollarid. Aastas suurenes Eesti elanikkond keskeltläbi 10 000 sissesõitnu võrra. Korterikitsikus kestis, vaatama aina uutele paneelgetodele, mida kerkis juba lausa kõikjal. 1973.aasta jooksul hakatakse Tallinnas rajama Väike-Õismäe linnaosa, lõpule jõutakse 1978.aastal.Paneelmaju hakati pidama venestamise, ängistuse ja lõpuks kogu nõukogude võimu sümboliks. Rahvusliku koosseisu muutumisega käis kasas olmevägivalla suu...
Kas Te osalesite Balti ketis? Kus Te seisite? Jah osalesin , täpset kohta kahjuks ei mäleta , aga kuskil Kehtna ja Lelle vahel Kui vana Te olite 23.08.1989? Olin 18 aastane Mõtted Millest Te mõtlesite Balti keti päevil? Raske tagant järele vastata, aga tõenäoliselt sellest, et äkki ükskord saamegi oma vaba Eesti. Kust Te saite informatsiooni Balti keti organiseerimisest? Kammerkoori kaudu, kus olin laulja. Kellega Te arutasite oma võimalikku osalemist? Ikka oma kooriga. Milliseid ettevalmistusi Te tegite Balti ketis osalemiseks? Tõenäoliselt suuri
lõunaosas.Valla halduskeskus on Kehtna alevikus. Valla pindala on 50 730 hektarit, sellest haritavat maad 24%, metsa 49%, ülejäänud elamu ja tootmishoonete maa, sood ja rabad. Põhjast lõunasse on valla pikkus ligi 40 kilomeetrit, idas läände ligi 15 kilomeetrit. Vald piirneb Rapla, Juuru, Kaiu, Käru, Vändra, Märjamaa, Raikküla ja Kaisma valdadega. Kehtna valla sisse jääb Järvakandi vald. Kehtna vald jaguneb kuueks piirkonnaks : Eidapere, Lelle, Keava, Kehtna, Ingliste ja Kaerepere piirkonnad Kohila vald on Raplamaa põhjapoolseim ja paikneb kahel pool TallinnaViljandi maanteed. Naabriteks Harjumaalt on Kose, Saku, Saue ja Kernu vald, lõunapoolt Raplamaa vallad Juuru ja Rapla. Elanikke: 6912 (01.01.2009) Pindala: 230,2 km² Kohila vallas on üks alev, kaks alevikku ja 21 küla. Kohila alevis elab üle 3500 inimese. Vald on kompaktse territooriumiga (pindala 230,2 km2), mille ulatus põhja
Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi li...
saastamisest mitte hoolivat. "See on ju paratamatus, las ta olla." Saastatus ei ole paratamatus, see on saastatud mõtlemise vili. Keskkond ei saagi puhtamaks muutuda, kui inimesed ei soovi prügiteket vähendada. Mõned aastad Eestis toimunud kampaania "Tee puhtaks!", kus vabatahtlikud koristasid maanteeservi, andis loodetust vastupidise tulemuse. Teeäärtesse hakkas kogunema hoopis rohkem prahti, sest inimesed teadsid - nagunii korjatakse ära. Lelle lähedal teeäärses puhkekohas olid varem kaks prügikonteinerit ja nende ümber meeletu prügihunnik. Kohalikud elanikud leidsid seal olevat soodsa koha oma prügist tasuta lahti saada. Nüüd on konteinerid ära viidud ja asemele pandud sildid "Prügi mahapanek keelatud!" Mõned meetrid kaugemal varjub põõsas aga vana televiisor koos muu prahiga. Kädva lähedal looduskaitse all oleval Laane asunduse tammede alleel käies riivab silma teeäärne vanametallihunnik.
Tuntud isikutest on Kilingi-Nõmmel sündinud poliitikud Lauri Laasi, Marie Reisik ja Mart Siimann, sõjaväelased Ants Laaneots ja Paul Lilleleht, näitlejad Neeme Kuningas ja Helene Vannari, laulja Liisi Koikson, koorijuht Toomas Voll ning arhitekt Reio Avaste. 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti ja Pärnu maavanema poolt 28. oktoobril 1939 kinnitati Kilingi-Nõmme linnavolinikeks (RTL 1939, 101): Imanta Joonsaar Elmar Kanter Elmar Lankots Jakob Lelle, lahkus omal soovil, tema asemele kutsutud Hermann Perandi (6. detsember 1939, RTL 1939, 109) Helmut Nirk Albert Oissaar Heinrich Paltmann Peet Ruul Voldemar Rosenberg Johan Tammist Jaan Tammist Alfred Veemees
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9 klass VILJANDI MAAKOND Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi September 2012 1 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Viljandi maakonnast ...................................................lk. 3 Asukoht ja pinnamood .................................................................lk. 4 Maakonnakeskus ja teised linnad ...................................................lk. 5 Viljandi ................................................................................. lk. 5 Abja-Paluoja ........................................................................... lk. 5 Karksi-Nuia .............................................................................lk. 5 Suure-J...
Kõrgelt arenenud linnad. Suur osa rikkaid elas linnas. Roomas oli orjanduslik ühiskond.Orjatöö tähtsus oli väga suur. Nad olid pärit eri rahvusest ja ühiskonnakihtidest.Omanik võis orjaga teha mida tahtis,ainult tapa ei tohtinud.(varem oli ka see lubatud).Sageli lasti orje vabaks. Mõne ostsid ennast vabaks. Paljudest vabakslastuddest said rikkad ja mõjukad inimesed. Perekond ja naised: Perekondki oli patriarhaalne. Võim kuulus pereisale, lelle voli all olid lisaks naistele ka lapsed.Tauniti pereisa liigset karmust.Naised olid seaduse ees kellegi (abi.*)eeskoste all. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale.Abielu oli võimalik lahutada.Naised polnud täiest avalikust elus kõrvale jäetud.Paljudest naistest sai ka avalikkusele tundud inimesed.Avalikud mängud: Roomlased armastasid veriseid vaatemänge-elukutseliste gladiaatorite võitlusi.Gladiaatorite võitlusel oli kõige tavalisem
Kuni oma isa vaimuga lossimüüril kohtumiseni arvas prints Hamlet, et ta isa oli surnud läbi ussihammustuse. Kui ta aga teada sai, et asi nii ei olnud ja et ta enda onu Claudius oli kuningas Hamleti tapnud, teotas ta kättemaksu. Hamlet ei olnud kindel, kas öeldud mõrvaja ikka oli süüdi ning Hamleti jaoks olid saabunud lossi rändnäitlejad, kellel lasi prints etendada n.ö mõrvaöö ja onu Claudiuse reaktsiooni nähes ei kahelnud enam prints Hamlet mõrvaja süüs. Viha lelle vastu suurendas ka see, et vaid väheste kuude möödudes oli prints Hamleti ema, kuninganna Gertrud abiellunud onu Claudiusega. Need kaks põhjust on juba üks asi, mille nimel võitles Hamlet. Ta tahtis kätte maksta inimestele, kes olid ta armastatud isa surmas süüdi ja neile, kellele ei paistnud see korda minevat. Teine asi, mille nimel Hamlet võitles oli kantsler Poloniuse tütar Ophelia, keda prints armastas. Nende armastus aga polnud kerge, sest
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". ...
Gertrud läks mehele üsana pea pärast kuninga surma. Ophelia armastas Hamletit, nagu Hamlet armastas ka Opheliat, aga keeruksed ei lasknud neil kokku jääda. Eriti mõjutas nende suhteid Poloniuse sekkumine loosse ja tema surm. Konflikt teoses tekkis sellest, et Claudius mürgitas oma venna. Kuningas Hamlet tuli vaimuna ihukaitsjatele ilmutisena ja ,teatades Claudiuse teost Hamletile, palus vaim kättemaksu. Hamlet, kes oma isa väga armastas ja lelle põlastas, oli valmis vaimu soovi täitma. Huvitavate m6tetega tsitaate: 1. "lühidus on vaimukuse hing ent venitatus - kest ja välisehe." lk 67 2. "Õndsad on kõik need, kel verd ja mõistust on nii paras segu, et neil kui pillil vabalt mängida ei saa Fortuna." lk 108 3. "Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109 4. "Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks himule
1960ndatel aastatel oli palju vedusid. Kitsast laiaks Kahe erineva laiusega raudtee oli ebamajanduslik, sest nõudis aeganõudvaid ja kulukaid ümberlaadimisi, kahte masinaparki. Seetõttu hakati kitsarööpmelist raudteed laiaks ümber ehitama. Viimane kitsarööpmeline rong sõitis Tamsalust Türile 1972. aasta 1. mail. Jaam suleti kolmeks kuuks. Töölised olid sel ajal ümberkvalifitseerimise kursustel või töötasid praktika korras laiarööpmelisel teel Tapa ja Lelle jaamas. Ehitustöödest võtsid osa sõjaväestatud teedeehitajad. 1972. aasta 7. juulil oli jaama ette kogunenud inimesi lausa murdu. Pahisedes sõitis esimene laiarööpmeline rong jaama ette läbi lahtilõigatud lindi ja peatus auväravate juures. Orkester mängis tervitusmarssi, kõlasid sõnavõtud, tervitused. Laiarööpmeline raudteeliiklus oli alanud. Mis muutus? Räägib Silvi Toom, jaamakorraldaja 1970. aastast: «Töö muutus lihtsamaks.
olid käinud vallalt haige ülalpidamiseks toetust palumas. Teadmine oma vallavaese seisundist tekitas Liivile palju meelehärmi. Kõigi nende aastate jooksul polnud Liivil mingit kontakti kirjanduslike ringkondadega. Mõnel poolpeeti teda koguni surnuks. Ometi ei soikunud Liivi vaimne elu täielikult. Ta luges ajalehte ning mõlgutas mõtteid poliitilise ja kirjandusliku elu kohta. Veel enam Liiv jätkas ka luuletamist. Nii kandis kirjanik 1896 aasta suvel, kui ta elas oma lelle juures Pujanil, kaasas käsikirjapakk, mis sisaldas peamiselt värsse. Oma hilisemates üleskirjutustes on ta 1890-ndate aastate teise poolega dateerinud hulga luuletusi. 1902 aastal avastas Juhan Liivi Ojal ülikooli närvikliiniku assistent Juhan Luiga, kes kogus Põhja-Tartumaal andmeid vaimuhaiguste leviku kohta. Kohe märkas arst, et Liiv polnud ühiskondliku ja kirjandusliku elu vastu täiesti tuimaks muutunud. Hakati jälle avaldama Liivi luuletusi, 1903 aastal ilmusid tema ,,Varju"
Hamlet oli väga emotsionaalne tegelaskuju . Antud olukorras , kus juba lavastuse algusest peale on Hamlet oma isa surmast väga löödud , ei olnud võimalik mingeid positiivseid hetki tema antud elu peatükist välja lugeda .Hamlet langes väga musta masendusse pärast isa surma ning talle oli arusaamatu , kuidas ema kuninganna Gertrud nii kiiresti oma eluga edasi liigub ja abiellub teise mehega .Hamlet armastas oma ema , kuid suhtus väga skeptilised oma lelle ehk Claudiusesse. Hamlet suhtus inimestesse austusega . Talle oli kohati arusaamatu , kuidas inimesed nii külmad ja isekad on. Hamletil oli hea sõber Horatio , kes jäi talle truuks lõpuni. Samuti sai ta hästi läbi ka lossi valvuritega , Bernandes ja Franciscoga , kes nägidki esimesena tema kadunud isa vaimu ja Hamletile sellest jutustasid. Kui Hamleti isa vaim ennast ilmutas talle ning saatis selle kohta signaale , et lell Claudius
1503. aastal lahkub teenistusest ja alustab "Mona Lisa" maalimist. Tal tekib Michelangeloga tüli, kuna mõlemad maalivad samast sündmusest Anghiari lahingust. 1506. aastal loobub "Anghiari lahingust" ja lahkub Milanosse. Teine Milano periood "Madonna kaljukoopas" tasumaksmise tüli lõpeb ning Leonardo lööb kaasa maali teise variandi loomisel. Järgnevasse perioodi mahuvad töötamine arhitektina Louis XII ja Charles d'Amboise'i jaoks, lelle päranduse pärast protsessimine ning marssal Trivulzo ratsurikuju projekteerimine. Samuti tegeleb ta anatoomiliste tööde ning mitmete maalide valmistamisega. 1513 lahkub Rooma, kus asub Giuliano de' Medici, paavst Leo X venna teenistusse. Elu lõpuaastad Prantsusmaal 1517. aastal läheb Francois I teenistusse Cloux' lossi. Seal tegeleb tehniliste töödega. 1519. aastal kirjutab testamendi ja sureb 2. mail. Leonardo maalid
Aus ja otsekohene. Kogu draama ainuke aus inimene. Ta usub oma meeltesse. Skeptik. Tema tasakaalukus ning sisemine harmoonia on kontrastiks Hamleti äkilisusele ning kõhklustele. Ta on rahulik ja hilitsetud. 6. Konflikti teke. Konflikt teoses tekkis sellest, et Claudius mürgitas oma venna. Kuningas Hamlet tuli vaimuna ihukaitsjatele ilmutisena ja teatades Claudiuse teost Hamletile, palus vaim kättemaksu. Hamlet, kes oma isa väga armastas ja lelle (isa vend) põlastas, oli valmis vaimu soovi täitma. 7. Huvitavate mõtetega tsitaadid. "lühidus on vaimukuse hing ent venitatus - kest ja välisehe." lk 67 "Õndsad on kõik need, kel verd ja mõistust on nii paras segu, et neil kui pillil vabalt mängida ei saa Fortuna." lk 108 "Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109 "Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks himule." lk 135
· 1503. aastal lahkub teenistusest ja alustab "Mona Lisa" maalimist. Tal tekib Michelangeloga tüli, kuna mõlemad maalivad samast sündmusest- Anghiari lahingust. 1506. aastal loobub "Anghiari lahingust" ja lahkub Milanosse Teine Milano periood · "Madonna kaljukoopas" tasumaksmise tüli lõpeb ning Leonardo lööb kaasa maali teise variandi loomisel. Järgnevasse perioodi mahuvad töötamine arhitektina Louis XII ja Charles d'Amboise'i jaoks, lelle päranduse pärast protsessimine ning marssal Trivulzo ratsurikuju projekteerimine. Samuti tegeleb ta anatoomiliste tööde ning mitmete maalide valmistamisega. · 1513 lahkub Rooma, kus asub Giuliano de' Medici, paavst Leo X venna teenistusse. · Elu lõpuaastad Prantsusmaal · 1517. aastal läheb Francois I teenistusse Cloux' lossi. Seal tegeleb tehniliste töödega. 1519. aastal kirjutab testamendi ja sureb 2. mail. Leonardo maalid
Aisoni poolvend PELIAS kukutas ta võimult, mistõttu tal tuli kodust põgeneda. Õnneks jõudis ta oma väikese poja Iasoni kindlasse kohta toimetada. Ta usaldas poja kentaur Cheironi hoole alla. (Sama kentaur oli ka ka Achilleuse õpetaja. Kentaure peeti headeks pedagoogideks.) NB! Suurenda pilit! Thorvaldsen. Iason. Marmor. Thorvaldseni muuseum. Kopenhagen. Iasonist kasvas tugeva kehaehitusega, laia silmaringiga ilus noormees. Täisealiseks saades otsustas ta lelle ette ilmuda ja nõuda oma õigust troonile. Karta polnud tal midagi, sest tema vastu ei saanud isegi kümme tavalist jõumeest. Peliasele oli ennustatud, et tal tuleb karta ühe sandaaliga meest. Ja juhtuski, et kui Iason oli Iolkosesse teel, kohtas ta jõe ääres üht vana naist. See polnud keegi muu kui Hera ise, kes soovis noormehe iseloomu proovile panna. Vana inimene tahtis üle jõe minna ja otsemaid võttis Iason ta sülle ja viis teisele kaldale
Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. MILLIST MARSRUUTI MÖÖDA LIIKUS BALTI KETT? Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi- Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska,
HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil
keemiakaubad; toor- ja poolvalmisained nagu tubakas, toornahad, puuvill, kivisüsi, nafta- ja nafta saadused; sisse veeti ka mitmesuguseid toidu- ja maitseaineid ning jooke. Riikidest oli sisseveo alal esikohal Saksamaa, kelle arvele langes 30%. Kaupu toodi sisse ka Nõukogude Liidust, USA-st, Inglismaalt Rootsist, Soomest ja mujalt. Transport Transpordis pandi 1929. aastail suurt rõhku raudteede ehitamisele. Ehitati juurde kitsarööpmelisi haruteid sealhulgas Sonda - Mustvee, Lelle - Pärnu ja Rapla - Virtsu tee. Uue laiarööpmelise teena valmistati 1931. aastal Tartu - Petseri liin. 1924. aastal elektrifitseeriti Tallinn Nõmme - Pääsküla liin. Mootorsõidukite arv on kasvanud pidevalt kõikidel aastatel, v.a. kriisiaastad. Autode arv kasvas Eestis 1922. - 1939. aastal 473-lt 6512-le, nende hulgas veoautode arv 195-lt 2476-le. 1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk, üldpikkusega 5008 km. Liinide arv ulatus 1000-ni. 1938
inspektorina ja võtab osa ka sõjakäikudest.1503. aastal lahkub teenistusest ja alustab "Mona Lisa" maalimist. Tal tekib Michelangeloga tüli, kuna mõlemad maalivad samast sündmusest- Anghiari lahingust. 1506. aastal loobub "Anghiari lahingust" ja lahkub Milanosse. Teine Milano periood "Madonna kaljukoopas" tasumaksmise tüli lõpeb ning Leonardo lööb kaasa maali teise variandi loomisel. Järgnevasse perioodi mahuvad töötamine arhitektina Louis XII ja Charles d'Amboise'i jaoks, lelle päranduse pärast protsessimine ning marssal Trivulzo ratsurikuju projekteerimine. Samuti tegeleb ta anatoomiliste tööde ning mitmete maalide valmistamisega. 1513 lahkub Rooma, kus asub Giuliano de' Medici, paavst Leo X venna teenistusse. Elu lõpuaastad Prantsusmaal. 1517. aastal läheb Francois I teenistusse Cloux' lossi. Seal tegeleb tehniliste töödega. 1519. aastal kirjutab testamendi ja sureb 2. mail. Leonardo da Vinci esteetilised vaated
Türi linn ASUKOHT: Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn. 2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Ta...
kindlustuste inspektorina ja võtab osa ka sõjakäikudest. 1503. aastal lahkub teenistusest ja alustab "Mona Lisa" maalimist. Tal tekib Michelangeloga tüli, kuna mõlemad maalivad samast sündmusest- Anghiari lahingust. 1506. aastal loobub "Anghiari lahingust" ja lahkub Milanosse. VIIES AJAJÄRK: "Madonna kaljukoopas" tasumaksmise tüli lõpeb ning Leonardo lööb kaasa maali teise variandi loomisel. Järgnevasse perioodi mahuvad töötamine arhitektina Louis XII ja Charles d'Amboise'i jaoks, lelle päranduse pärast protsessimine ning marssal Trivulzo ratsurikuju projekteerimine. Samuti tegeleb ta anatoomiliste tööde ning mitmete maalide valmistamisega. 1513 lahkub Rooma, kus asub Giuliano de' Medici, paavst Leo X venna teenistusse KUUES AJAJÄRK: 1517. aastal läheb Francois I teenistusse Cloux' lossi. Seal tegeleb tehniliste töödega. 1519. aastal kirjutab testamendi ja sureb 2. mail Maalid
aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal Sündmused: · 1990.a. veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli eelmisel aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike
Tartu. Ka jaamahooned kuulusid tüüpprojektide alusel ehitatud hoonete hulka. Ajalooliste jaamahoonete liigendus 2 tiiba ja keskosa. Raudteeühendus lõi eelduse linnade arengule ja kasvule: eeslinnad hakkad laienema eeskätte raudtee suunas (2 pool raudteed ja piki raudteed tekkis asustus), raudteejaamade ümber tekkis puitasulad. Tänu raudteele sai Elvast suvituspealinn. 20 sajandi alguses tekkisid sellised alevid nagu Vändra, Virtsu ja Lelle. n. Haapsalu raudteejaam Ehitustegevus arenes kahe lainena. Oluliseks kujunes linna planeerimine. Puitasumitega eeslinnad Tallinnas Kalamaja jne. Tallinnas oli eelnevalt hobupostijaamad ja hoburaudteed. Hoburaudtee liine oli 2 19 sajandi lõpus jälgisid väga kindlalt eeslinnasid. Esimesed planeerimiskavad ja kruntide jagamised toimusid jälgides eeslinnade laienemise eelduseid. 20 sajandi alguses läks linnade kasv nii kiiresti edasi, et tuli hakati generaalplaane hakata looma
ka sõjakäikudest. 1503. aastal lahkub teenistusest ja alustab “Mona Lisa” maalimist. Tal tekib Michelangeloga tüli, kuna mõlemad maalivad samast sündmusest- Anghiari lahingust. 1506. aastal loobub “Anghiari lahingust” ja lahkub Milanosse. Teine Milano periood “Madonna kaljukoopas” tasumaksmise tüli lõpeb ning Leonardo lööb kaasa maali teise variandi loomisel. Järgnevasse perioodi mahuvad töötamine arhitektina Louis XII ja Charles d’Amboise’i jaoks, lelle päranduse pärast protsessimine ning marssal Trivulzo ratsurikuju projekteerimine. Samuti tegeleb ta anatoomiliste tööde ning mitmete maalide valmistamisega. 1513 lahkub Rooma, kus asub Giuliano de’ Medici, paavst Leo X venna teenistusse. Elu lõpuaastad Prantsusmaal 1517. aastal läheb Francois I teenistusse Cloux’ lossi. Seal tegeleb tehniliste töödega. 1519. aastal kirjutab testamendi ja sureb 2. mail. Leonardo maalid
Tal tekib Michelangeloga tüli, kuna mõlemad maalivad samast sündmusest- Anghiari lahingust. 1506. aastal loobub "Anghiari lahingust" ja lahkub Milanosse. 6 Teine Milano periood "Madonna kaljukoopas" tasumaksmise tüli lõpeb ning Leonardo lööb kaasa maali teise variandi loomisel. Järgnevasse perioodi mahuvad töötamine arhitektina Louis XII ja Charles d'Amboise'i jaoks, lelle päranduse pärast protsessimine ning marssal Trivulzo ratsurikuju projekteerimine. Samuti tegeleb ta anatoomiliste tööde ning mitmete maalide valmistamisega. 1513 lahkub Rooma, kus asub Giuliano de' Medici, paavst Leo X venna teenistusse. Elu lõpuaastad Prantsusmaal 1517. aastal läheb Francois I teenistusse Cloux' lossi. Seal tegeleb tehniliste töödega. 1519. aastal kirjutab testamendi ja sureb 2. mail. Leonardo maalid
ning neile ei meeldinud kiriku püüd oma mõjuvõimu veelgi suurendada. Sellised olud lõidki aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Ulrich Zwingli Ulrich Zwingli sündis 1. jaanuaril 1484. aastal paljulapselisse perekonda, kuid võimaldamaks Ulrichile haridust, võttis Zwingli onu ta enda hoole alla. Viinis ja Baselis sai ta humanistliku hariduse. Vahepeal astus ta munkade keelitusel kloostrisse, kust ta aga oma isa ja lelle mõjutusel siiski lahkus. Zwinglile avaldasid suurt mõju antiikkirjandus ja Rotterdami Erasmus. Mõnda aega töötas ta preestrina Claruses ning peale seda Zürichis, kuid enne Zürichisse asumist, 1516. aastal, osales ta sveitslaste välipreestrina lahingus Prantsuse vägedega ning see, sveitslastele suure kaotuse toonud lahing, mõjutas teda välja astuma palgasõdurluse ja üleüldse sõja vastu. 1522. aastal avaldas Zwingli oma esimese reformaatorliku kirjutise ,,Toitude
mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa 1 riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. 1 [veebimaterjal] URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/baltikett_erkimaling.doc Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... 1 1 [veebimaterjal] URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/baltikett_erkimaling.doc Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal Sündmused: · 1990.a
NB! Viljakaimate muldade valdkond. Parasniisked mullad. Siit saadakse Eesti suurimad ja stabiilsemad saagid. (Esna, Vodja, Aravete) III tüüp Leetjad, näivleetunud ja leetunud muldade valdkond Lõuna-Eestis 20,7%. IV tüüp - Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis 7%. Pärnu ja Kasari jõgikonna alad. Domineerivad liigniisked mullad. Piirkond sobib heintaimede kasvatamiseks – piimakarjad V tüüp Leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, Käru, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. Väheviljakad mullad. VI tüüp Leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Peipsi ääres 8%. Mullad tohutult viletsad: happelised, liigniisked ja toitainete vaesed. Põllumajandusliktähtsus suhteliselt tähtsusetu. VII tüüp Kiviste leetunud muldade valdkond, paekalda e. klindi ja mere vahelisel alal põhjarannikul 3,5%. Karbonaadi vaesed, happelised, toitainete vaesed mullad. Nõva ümbruses on ainult suurem kasutus
Selle volikogu ja valitsuse suuremaks ettevõtmiseks oli ujulahoone ehitamine Verevi järve idakaldale (1929.a. kevadel), mille jaoks võeti kuni 5000 krooni laenu. Jätkati alevi planeerimist ja alevimaade laiendamist. Tehti laenu ka spordiplatsi rajamiseks. 3 Elva ujula 1934.aastal Uutel valimistel 1929. lõpus suurendati volinike arvu 1 võrra (16-le). Volikogu valis alevivanemaks N. Lelle, volikogu esimeheks sai Kr. Leesik. See alevivalitsus sai enda kätte endise Uderna postijaama maad, mis otsustati elanikele välja jagada. Kuna eelmisel aastal ehitatud ujula oli väikeseks jäänud, siis tehti juurdeehitisi, ning suurendati kabiinide arvu. Läbi viidi staadioni ehitamine, laiendati Kesk tänavat, tänavavalgustite arvu suurendati 30-ni. Lõpuks saadi kokkuleppele ka alevi piirides olevate maanteede parandamise asjus. („Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931).
Von Nolckenite esimene laps suri juba pisipoisina. Kolmas poeg Ghert Ludwig hukkus 21-aastase noormehena. See juhtus ühel 1901. aasta novembrikuisel jahilkäigul Saksamaal Mecklenburgis. Kuuldavasti olid perekonnas üles kerkinud pärandiprobleemid ja võimalikuks pärandiks polnud midagi väiksemat kui Alatskivi mõis koos lossiga. Jahilkäigul olevat tekkinud sõnelus Alatskivi mõisaomaniku poja ja tema elumehena tuntud lelle vahel. Kired lahvatasid nõnda vihaselt, et tüli lahendas püssipauk. Õnnetu isa kurbus oli mõõtmatu ja Alatskivi lossi söögisaali kohal lasub tänini must kirstukujuline laekaunistus. Rahvasuu kõneleb, et selle lae olevat parun von Nolcken lasknud teha oma kalli varalahkunud poja mälestuseks. Oli see tõesti nõnda või on omapärane lagi saanud sellise seletuse vaid rahvasuus? Lossi pööningul asub söögisaali lae kohal kahekordne talastik. Praegu valgeks lubjatud talad
Ka sel korral ei olnud teisiti. Nad sõitsid kuni suurte mändideni ning seal katsusid nad kahekesi suuri mände juurtega välja tõmmata. See oli nende mäng. Siis hakkas Illimar tagasi koju minema ning Schwarz läks edasi. Mõne aja pärast aga tuli ta tagasi, ise jutustades mõisahärrade ning ka Illimari isaga. Viimased olid nimelt jahil käinud ning kaks mäkra ära tapnud. Kaks päeva hiljem aeti Illimar üles enne päikesetõusu. Tädi Liisa viis Illimari lelle juurde alataresse minema. Ema oli voodis haige. Vähemalt nii arvas Illimar. Illimar jõudis kohale vara ning lell pani ta Juula kõrvale magama. Kui ta üles ärkas kostus väljast laste kilkeid ja toas polnud enam kedagi. Illimar pani riidesse ja läks välja. Ta nägi, kuidas ta vend Karla teiste laste seal kiitles, et tema kõige täpsem vibulaskja on, aga tegelikult oli vastupidi. Mõne aja pärast oli kuulda kaarikut lähenemas. Tulid mustlased. Mustlaste kaarik aeti hiljem järve
• Tolkuse, Rääma, Tõhela, Võlla, Kase, Kõrsa, • Balti jääpaisjärve taandumisel vee alt vabanenud alad • Kikepera, Kuresoo, Ördi, Valgeraba, Nigula, Möksi IV Kesk – Eesti väikerabade valdkond (alla 6%) • Tüseda turbakihiga väikesed rabad Pärnu jõgikonna ümbruses. Lainjad tasandikud, jõeorud, väikevoored. Soostumist põhjustab aluskivimi vähene veeläbilaskvus. • Lelle rabad V Põhja - Eesti tasandiku väikeste ja keskmise suurusega soode valdkond (6%) • Lainjas pinnamood, jõelammid, aluspõhjal väike kalle lõuna suunas, mis pidurdav vee äravoolu valgalalt. • Rae raba, Saku sood, Hara soo, Laukasoo, Viru raba VI Põhja - Eesti Kõrgustiku suurte mosaiiksoode valdkond (25%) • Kõrgustiku keskosa (vesi neeldub pinnasesse, soostumus väike: Mahtra, Hagudi, Vaharu, )
Soderini, kes oli neid maale näinud, ei teadnud, mida teha nende kahe põikpeaga. Kunstiajaloolased märgivad mehi kui teeristi, kuhu renessansskunsti kõrgperioodil püstitati kaks uut teeviita: üks näitas suunda baroki ja teine klassitsismi poole. Kadunud Leonardo suundus põhja poole üksinda. Temast sai Louis XII õuekunstnik. Kui aastal 1504 suri Leonardo isa, siis jättis ta oma vallaspoja pärandusest ilma. Selline ebaõiglus pani aga muretsema Leonardo lastetu lelle Francesco ning protestiks venna taotlusviisi vastu jättis ta oma testamendis pärandusest ilma kõik Piero legitiimsed järglased ja pärandas kogu oma päranduse Leonardole. Varsi pärast seda lell suri. Kõigest hoolimata lõi Leonardo da Vinci suurepärase maali. Pole teada aga millal ja kellele. Pildi olevat lasknud põletada XVII sajandi lõpul madame Francoise de Maintenon, kes oli hiljem olnud Louis XIV salajane abikaasa. Üks Leonardo
HAMLET: Siis seda homme õhtul mängitegi. (TEISELE Näitlejale) Kas sa saaksid vajaduse korral ühe kaheteist või kuueteistrealise monoloogi ära õppida, mille ma ise kirjutan ja näidendisse sisse panen? TEINE NÄITLEJA: Saan küll, mu prints. HAMLET: Väga hea. (Kõigile NÄITLEJAILE) Minge selle härra järel, aga vaadake, et te teda järele ei ahvi.(POLONIUS ja NÄITLEJAD lahkuvad.) Lelle ees ma lasen etendada mõnd näidendit, mis meenutada võiks mu isa mõrvamist. Ta ilmet jälgin, ta hinge kompan siis. Kui võpatab, tean teed, mis käia. Vaim, kes ilmutus, võib olla saatan. Vaja läheb mul ju tunnistusi kindlamaid kui see. Las näitemäng siis näidatagi nüüd,
c)Põlva, Valga näivleetunud mullad IV Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis 7%. Pärnu ja Kasari jõgikonna alad. Domineerivad liigniisked mullad. Piirkond sobib heintaimede kasvatamiseks piimakarjad a)Vigala allvaldkond 17 b) Pärnu allvaldkond V Leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, Käru, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. Väheviljakad mullad. a)Aegviidu, Käru b) Häädemeeste, Saarde erakordselt happelised, toitainete vaesed. VI Leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Peipsi ääres 8%. Mullad tohutult viletsad: happelised, liigniisked ja toitainete vaesed. Põllumajandusliktähtsus suhteliselt tähtsusetu. a)Avinurme, Vask-Narva b) Varnia, Võõpsu mõnevõrra viljakamad
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasaka...
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
