Sinisavi Keiu Kaur 2014 Mis on sinisavi? › Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti. Kus leidub sinisavi? › Balti klindi ja soome vahelisel alal väga kitsa ribana. › Maavarade kaevandamine on võimalik ainult Põhja-Eestis. Milleks kasutatakse sinisavi? › tsemendi tootmiseks › Raviks Sinisaviga ravimisest Õige ravitoime on just Eesti pinnasest leitud savil. › Sinisavi mask silub kortse. › Savi paneb juuksed kasvama. › Aitab kõõma vastu Savi tugevdab organismi immuunsüsteemi. › Vähendab põletikke › Leevenda hindamis- seedeelundite- naha- liigesehaigusi › Ravib nohu ja kõrvapõletikku › Ravib liigese- ja närvivalu Unetuse korral aitab hapupiima-savikompress › Kompress peab olema külm › Savi aitab organismil puhastuda › Savivann võib olla ohtlik Ravisavi päritolu peab väga täpselt teadma
pääse enam kuivanud välispinnast läbi. Tekkivad pinged löövad aga esemesse praod. Samade tagajärgede vältimiseks on soovitav hoida ka esemeid kuivamise ajal eemal otsesest päikesevalgusest või ühesuunalisest õhuvoost, kuna need võivad põhjustada ebaühtlast kuivamist ja sellest tingituna ka sisepingeid savikehas. Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti. Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Suurem osa sinisavist kuulub Lontova lademe koosseisu. Mineraloogiliselt
koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu. JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhteliselt madalate kalgiveeliste järvede põhjasetetes. Järvelupja esineb Eestis paljudes piirkondades kasutatakse Lõuna-Eestis happeliste muldade lupjamiseks. KAMBRIUMI SINISAVI Settekivim, purdkivimite ja savide klass. Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti. Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Kasutatakse peamiselt tellise- ja tsemenditööstuses. Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud
muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venamaal.Erinevalt naftast on põlevkivi jaotunud ühtlaselt.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Sinisavi on Eesti maapõues paiknev sinakasrohelise värvusega savikiht.Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Sinisavi paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel nii siis on sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi ja telliste tootmiseks.Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud. Sinisavi sisaldab vanimaid teada olevaid skeletiga loomade jäänuseid.
välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Sinisavi Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti.Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid PõhjaEestis. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks. Looduskaitse üksikobjektid : Rändrahn Paljand Ehalakivi Karst Kallase paljand Karriväljad Vilsandil Leiud ja asukohad kaadril
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
LUBJAKIVI e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks tase Kolmas tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Neljas tase Teine tase Viies tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø Sinisavi Sinisavi on pehme settekivim, mille algmaterjal kuhjus Kambriumi ajastu meres umbes 530 miljonit aastat tagasi. Nime järgi sinine, on sinisavi pigem rohekas, sageli lillakate laikudega. Sinisavi koosneb valdavalt savimineraalidest, mille imetillukesed kristallid on eristatavad vaid elektronmikroskoobis. Eesti sinisavi on unikaalne oma veeimavuse ja plastsuse poolest -- sama vanad savisetted on mujal maailmas tugevalt tsementeerunud (kivistunud) ning kaotanud savidele iseloomulikud omadused.
GRAFIIT GRANIIT, BASALT, LUBJAKIVI e PAEKIVI, GNEISS, MARMOR, RABAKIVI, VULKAANILINE LIIVAKIVI, KRIIT, KVARTSIIT, GRAFIIT KLAAS e OBSIDIAAN, PÕLEVKIVI, KIVISÜSI, VULKAANILINE TUFF, PRUUNSÜSI, PIMSS DIKTÜONEEMAKILT e GRAPTOLIITARGILLIIT, FOSFORIIT, DOLOKIVI e DOLOMIIT, SINISAVI NB! Tabelis on alla joonitud Eestis paljanduvad kivimid. TARDKIVIMID GRANIIT Koosneb kolmest mineraalist: punane päevakivi, hall kvarts, must biotiit GRANIIT T RABAKIVI - rabakivi (soome rapakivi) nimetus tuleneb kivimi rabedusest. Rabakivi on Eesti rändrahnude seas
aeglaselt, mistõttu on tähtis neid hoida ja kaitsta. LUBJAKIVI Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja (kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal) tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. SAVI Savi on keraamiliste materjalide, näiteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja fajansi põhitooraine. SINISAVI Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks. Telliste valmistamine. Paljanduv sinisavi Põhja- Eesti klindi jalamil JÄRVEMUDA JA MEREMUDA JÄRVEMUDA Põlluväetis Lisasööt Raviotstarbeline järvemuda MEREMUDA Hinnatavad raviomadused Muda kasutatakse sanatooriumides ja haiglates perifeerse närvisüsteemi haiguste ja põletike ravis. ALLIKAD http://keskkonnakaitse.weebly.com/ http://www.slideshare.net/
osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema vähemalt 7. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. Maapõueseaduse järgi jaotatakse savi tsemendisaviks, rasksulavaks, keraamiliseks ja keramsiidisaviks. Tsemenditööstus tugineb tänapäeval peamiselt Alam-Kambriumi merelisele
Põhja-Eesti aluspõhjale omane suhteliselt monoliitne lubjakivilasund on Vaivara vööndi piires tugevasti purustatud ja hiidpangastena üles tõstetud või alla vajunud ning kohati isegi kohrudesse surutud. Suuremate hiidpangaste läbimõõt võib seejuures küündida sadadesse meetritesse ja pindala mitmekümne hektarini. Kerkinud plokkide kohal on neid kattev tugevasti lõhestatud paelasund kohati ära kulutatud ja neis paigus avaneb pinnakatte all kohe Kambriumi sinisavi. Nende hiidpangaste kerke või vajumise aeg ja põhjused on senini lõplikult välja selgitamata, kuid on arvatud, seda võid põhjustada mandriliustiku surve all toimunud Kambriumi sinisavide voolamine ja sellest põhjustatud muutused selle lasundi paksuses. Küsimus on selles, et miks hakkas mandriliustiku surve all voolama, samal ajal kui valdaval osal levialal seda ei juhtunud? Voolamisvõimeline on vaid märg sinisavi ja ainuke võimalus seda märjaks teha on läbi lõhede
PLATVORMmaakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast, seda katvast kurrutamata kividega pealiskorrast,mille pindmine osa on pinnakate. EESTI asub ida-eu. loodeosas Fennoskandia kilbi kagunlval. ALUSPHIaluskord+pealiskord. Geog aeg-eoonid- arhaikum,proterosoikum,fanerosoikum->aegkonnad->ajastud. ALUSKORDaguaegkonnas, kurrutatud kristalsetest kivimitest nt. graniit; positiivsed kurrud mis paljanduvad maapinnal nim. KILBID; eestis ei paljandu. PEALISKORDsettekivimitest, mis tekkinud erinevatel ajastutel- vend:liivakivid;ordoviitsium:lubi;kambrium:settekivimid,sinisavi;silur:lubjakivi ,paeastangud;devon:liivakivi;kvaternaat:- PINNAKATEalusphja katvad pudedada kivimid,mandrij kandsi siia, lunasja kesk 2-3 m. ja tasandikel 5-10 m ja orgudes le 100m. MOREENpeamine pinnakatte materjal_rndrahnud,veeris(1-10cm)kruus(1- 10mm)liiv(.1-1mm)viirsavi(>0.1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.Krg...
3. Aluskord koosneb settekivimitest. Kivimitest. 4. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumi ajastul. 4. Ala, kus paljanduvad aluskorra 5. Kristalsed kivimid ei paljandu Eestis. settekivimid nimetatakse kilbiks. 6. Pealiskord koosneb kristalsetest 5. Eesti asub Fennoskandia kilbi kivimitest. põhjanõlval. 7. Vanim settekivim Eestis on devoni 6. Pealiskord koosneb vanaaegkonna sinisavi. settekivimitest. 8. Moreen koosneb väikestest kivikestest. 7. Pinnakate on Eestis kujunenud 9. Liivakivipaljandid esinevad kõikjal peale samaaegselt sinisaviga. EdelaEesti. 8. Rändrahnud koosnevad enamasti 10. Vasalemma dolomiiti kutsutakse graniidist. marmoriks. 9. Eesti marmor on maailmakuulus 11
60 meetrini. Paraku jäävad needki savid kaevandamiseks kättesaamatusse sügavusse (kuni 200 m). Savi ise on homogeense illiitse koostisega nn. laminariitsavid, mis on kergesti sulavad ning lühikese paakumisintervalliga, sobides vaid ehituskeraamika tootmiseks. Ka Voronka kihistu savid, mis on kaoliniitsed (kuni 90% savifraktsioonist), pole oma lasuvussügavuse tõttu kasutatavad. Savi liigid Sinisavi Vanuselt järgmine hiiglaslik savilasund on Alam-Kambriumi sinisavi. See levib umbes samal alal kui Kotlini kihistu, lääne suunas aga veelgi kaugemale ning tema paksuski on Eestis aukartustäratav: 50-70 m. Sinisavi on selgelt meresavi. Koostiselt on sinisavi illiit (75-85% savifraktsioonidest)-kloriit-kaoliniit savi. Sinisavi on üldiselt peendispersne. Sinisavide hulka arvatakse harilikult ka Lükati kihistu alumine savirikas osa. Kuid põhiosa moodustab siiski sellest allapoole jääv Lontova kihistu Kestla kihistik, mis on väga ühtlane ning parimate
Rändpangaste teooria- kuni 1960 aastateni Mäed paiknevad otse tektoonilise rikkevööndi kohal- puhtalt tektooniline päritolu TEKKETEOORIAD Enamus geolooge- kombinatsioon, kus oma osa mängivad nii maapõue kerked kui ka mandrijää transport. Tektoonika ja mägede-aluse Kambriumi sinisavikihi paisumise ühendhüpotees- seljandiku tõstjaks on olnud mandriliustiku surve all tektoonilises rikkevööndis kuplitaoliselt kerkinud sinisavi. EHITUS Siseehitusest infot:paljandid, maailmasõdade ajal rajatud punkrid Aluspõhja kivimid on Sinimägede kohal oma normaalasendist kuni 50 meetri võrra kõrgemale kergitatud Põhimõtteline läbilõige: -pinnakate - lubjakivi - glaukoniitliivakivi - diktüoneemakilt - oobulusliivakivi - Kambriumi liivakivi - sinisavi TORNIMÄGI läänepoolseim kuni 800m pikk ja kuni 200m lai, absoluutne kõrgus 69,9 m (ümbritsevast maapinnast 34m kõrgem), 1020º lõuna
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjakivid jäänud üldiselt tasase lavamaana püsima. Rannikumadaliku ja lavamaa piiri tähistab Põhja-Eesti paekallas ehk klint. Paekalda ees avanevad Kambriumi liivakivid ja sinisavi ülakihid. Siiski on liivakivi ja sinisavi maapinna läheduses suures osas ära kulutatud. Säilinud on vaid üksikud kõrgendikud, nagu Lohusalu mägi samanimelisel poolsaarel ja Kakumäe künnis, mille nõlv vastu Kopli lahte Tallinnas on murrutatud järsuks astanguks. Rannikumadaliku piires asub ka kaks ordoviitsiumi lubjakividest jäänuksaart -- Tallinna Toompea ning Viimsi Lubjamägi. Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimitest.Pildil on näha ülevalt
Tähtsamad maavarad, nende kasutus ja leiukohad. Maavara nimetus kasutus leiukohad sinisavi Tsemendi- ja Vana-Vigala, Aseri, Kolgaküla, keraamikatehastes, telliste Joosu, Sindi valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska, Kärdla lubjakivi Teede ehitus, telliste Kaarma, Tagavere, Rummu, valmistamine, majade ehitus Vasalemma, Kopli, Väo, ...
põhjas murrangulises alangus. Teine oletus on tehtud Mikwitzi poolt, kes arvab, et Soome lahe diluviaalsetes setetes leidub rohkesti turvast ja see oleks mõeldav gaaside emakivimina. Kuid uuringud 1929.a. näitasid, et Soome lahes pole olemas niisuguseid murranguid nagu neid oletab Doss ja seepärast puudub seal kindlasti ka diktüoneemakilt. Mckwitzi oletuse vastu kõneleb aga gaaside õige laialdane esinemine. Selgus, et see Põhja-Eesti maagaas tungib päevavalgele läbi sinisavi. Eesti aluspõhja sügavamaks osaks on arhailised kristallilised kivimid, mis muidugi mõista ei gaasi ega naftat sisaldada ei saa. Põhjarannikul asub see tase 150-200 m sügavuses. Selle peal järgneb ligi 30 m tüse kambriumiaegne liivakivi, mis omakorda on kaetud üle 100 m tüseda sinisaviga. See sinisavi on tihedaks katteks liivakividele. Ja kuna vaatlused näitavad, et gaas tungib arvatavasti lõhesid mööda sinisavist välja, ja kuna
täiendada teist ning tavalise lisandina esinevad savi- ja tolmuosakesed. Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Savi Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi : Tootmine: Tallinna Keraamikatehas Aseri ehituskeraamika (tellised, katusekivid) Kunda tsemenditootmine · Devon -- Burtnieki ja Gauja lademed Vähekvaliteetne kergsulav pruunikirju savi : kvaliteetsemad rasksulavad (13801450° C) hallid savid Tootmine: tellised, keraamilised plaadid, fassaadtellised · Kvaternaar -- jääjärvelised viirsavid
Kolmandal pildil on maa-aluse rongi vedur. Väike kitsarööpmeline elektrifitseeritud rong on kõige mugavam transpordivahend kivimi ja inimeste transpordiks maa all. Ka raudteel liikuva jalgrattaga on maa all hea liigelda. Pikemad inimesed pidid olema ettevaatlikumad, sest kontaktliinid on väga madalal ja kõrge pinge all. Teisel pildil on kolm rannast leitud ilusa välimusega seent, mis kardetavasti süüa ei kõlba. Esimesel pildil on näha rannas leiduvaid kivisid. Kivide all oli sinisavi, mis oli sinine ja pehme nagu muda. Teisel pildil on klindil asuv juga. Kaevandamise ühe halva tagajärjena on mitmed Kirde - Eesti jõed reostunud ohtlike ainetega Tänu nendele ainetele on halvendatud kalade elu, mistõttu kannatavad ka kalurid. Luuletus Põlevkivi Kivine, kasulik Kaevandamine, töötlemine, põletamine Põlevkivi on oluline maavara. Energia. Elagu põlevkivi!
ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivsed kalad * Ehituslubjakivi * puna- ja rohevetikad
Selleks, et tardkivimist tekiks settekivim, peavad tardkivimid murenema. Murenemise tagajärjel tekivad setted, millest moodustuvad settekivimid. 4. Nimeta üks piirkond Eestimaal, kus võib näha lubjakivipaljandeid? Miks Sa selle koha valisid? Lubjakivipaljandeid võib näha Põhja-Eestis. Põhja-Eesti tõusis varem mandijääst välja, mistõttu ta sai vähem settida. 5. Mis ajast (eoonist, aegkonnast) pärineb Eesti esinev kambriumi sinisavi? Millised looduslikud tingimused valitsesid sel ajal meie alal? Sinisavi pärineb fanrosoikumi vanaaegkonnast (ordoviitsium). Eesti oli siis mere põhi. 6. Miks Eestis (leidub/ ei leidu) kivisütt? Vali sulgudest ja põhjenda. Eestis ei leidu kivisütt, ??? 7. Kuidas on seotud magma voolavus ja vulkaani kuju? Selgita ja nimeta üks konkreetne näide. Kihtvulkaanid asuvad maismaal ja need on koonuse kujulised, nende purske
Liiva kasutatakse nii betooni kui ka krohvi valmistamisel. Võimalikke kasutusi on muidugi veel, näiteks liivakotid kaitseks käsitulirelvade kuulide eest. Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, katusekive, tarbekeraamikat jm. Sinisavi kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus. Tellised Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist ehituskivi . Lisaks savitellistele tuntakse silikaattellised , mille valmistamisel pressitakse kokku lubja ja liiva segu ning kuumutatakse seda veeaurus . Savitaignast vormitud ja kuivatatud esemed kuumutatakse 9001100 kraadi C juures
O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda. T turvas: palju vet ja orgaanilist ainet, tuhavaene soomuld. B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont): sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Mullatekke iseärasused: läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. Mulla tähtsus: võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks; taimede elukeskkond; mulda on vaja kaitsta (pole mulda, pole elu)
kasutatakse: 1) vundamendi ladumiseks 2) hauamonument 3) välismüür 4) kujude alused SAVI * Tekkinud päevakivi ja vilgukivi murenemisel. * väga peeneteraline * värvus on sinine(tingitud FeO), punane(tingitud Fe2O3) * Moodustavad veega plastilise vormitava massi. kasutatakse: 1) savi krohv 2) sideainena palkide vahel vuugitäitena 3) savitelliseid ja potte- lastakse kuivada ja paagutatakse(st kuumutamine all pool sulamistemp.-i) 4) sinisavi vett isoleeriva kihina SAVITELLIS * kuumakindel laotakse ahju ja soojamüüri , * ei ole ilmastikukindel mureneb SILIKAATTELLIS * valmistatakse liiga,vee ja lubja segust segu kuumutatakse rõhu all 400kraadi juures. Tekkivad kaltsiumsilikaadid seovad liivaterad kõvaks kiviks. * Vastupidav ilmastikutingimustele välismüür ,* ei kannata kõrget kuumutamist ,* ei saa laduda ahju. SIDEAINED: Kasutatakse ehituskivide omavaheliseks ühendamiseks sobivad savi, lubi ja tsement
Linnulennult on klindi pikkuseks umbes 1200 km, mööda klindiserva umbes 1600 km. Soot - Soodid e vanajõed on jõesängi kunagised osad, mis setete kuhjumisel on peajõest eraldunud. Esineb tasandikujõgedel. Fossiil kivistis organismist Pinnakate pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jooksul. Eesti pealiskord- liivakivi, lubjakivi Eesti aluskord- Graniit, geniss, kabro, kvartsiit, sinisavi, kudunud kristalsed kivimid.......................................... Turvas elutekkeline pinnavorm, kasvab väga aeglaselt, kasutatakse põllumajanduses väetisena, loomadele allapanuks ja ka kütteks, suureks probleemiks on kaevandamine rohkem kui on juurdekasv 1. Eestis ei paljandu aluskorra kristalsed kivimid, sest seda katab pealiskord 2. Eesti alal ei leidu settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini, sest sel ajal oli Eesti valdavalt maismaa ning allus kulumisele 3
Karstivormid salajõed kaovad maa alla (Jõelähtme, Erra) Tuuletekkelised pinnavormid luited (ranna ja mandri)R: Nõva, Häädemeeste M: Alutaguse Elutekkelised pinnavormid sootasandikud turba ladestumine püsiva niiskuse tingimustes MAAVARAD Eesti maavarade poolest rikas, suuremosa neist ka tänapäeval kasutuses. Olulisimad põlevkivi ehk kukersiit, fosforiit, paekivi, kruus, liiv, savi, turvas, ravimuda, mineraalvesi. vanim kivim sinisavi Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad fosforiidivarud, mida hakati Eestis kaevandama 1924.a. Ülgasel ja 1940 Maardus. hiljem Toolse, Rakvere maardla. Alates 1991 ei kaevandata Eestis fosforiiti ega toodeta vastavaid väetisi. Harju ja Viru lavamaa, Pandivere kõrgustik põlevkivi (alates 1916 kaevandatakse KirdeEestis) Suurimad allmaakaevandused Estonia ja Viru ning avakaevandustest Narva karjäär. Eesti on soostunud st
Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja- Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. VEND = EDIACARA > 600 mln a ! liivakivi setendis peitub suur puhta vee varu Eestis (merepinnast kõrgemal) ei paljandu KAMBRIUM 542-488 mln a ! liivakivi setendist ammutatakse mineraalvett (Värska, Häädemeeste) sinisavi (80m) kaevandatakse Kundas, Loksal, Aseris Liivakivi paljandub klindi alumises osas: Pakril, Türisalus, Rannamõisas Sinisavi tõuseb üle merepinna Tallinna kohal ja kõrgeneb ida suunas ORDOVIITSIUM 488-443 mln a ! Pakerordi lade – nn oobulusfosforiidis leidub fosforit (P O ) 2 5 sisaldavate peajalgsete kodade fossiile sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m)
ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse tooraine;4)muud maavarad 2. Pinnavormid: maapinna pealmine ehitus.Eesti asub Ida- Euroopa lauskmaal,keskm kõrgus50m · Mandrijäätekkelised kulutusvormid:kulutusnõod,paetasandikud ; kulutus- kuhjevormid:voored ; kuhjevormid:moreentasandikud,moreenkünkad ;
millele Eesti NSV ajal oli Ida-Virumaa ja Eesti üks kiiremaid majanduskasvupiirkondi. Nüüdseks on kunagisel Ida-Virumaal vaid kiire rahvastiku vähenemine, stabiilselt suurim töötus ning kogu riigi madalaimad keskmised palgad. Rahvastikule ja asustusele on samuti mõju avaldanud põlevkivi tänu millele tekkisid enamus Kirde-Eesti linnad. Samuti on roll turbal, tänu millele on asustatud piirkonnad nagu Lavassaare, Tootsi ja Sangla. Lubjakivi tõttu on oluliseks piirkonnaks saanud Kunda, sinisavi tõi asustust Aserisse ning diktüoneemakilt pani aluse Sillamäele. Kalavarudega piirkondades on tekkinud ja arenenud erinevad kalurikülad. 5. Millised on olnud põhilised Eesti majanduse geograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis? Majandusgeograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis on olnud majandusgeograafilised sidemed ja turud Põhja- ja Lääne-Euroopaga, tsükliline majanduskasv, erinevad
ti Alam es 542 LONTOVA 1ln SINISAVI e -E än EDIACARA/VEND 650 KOTLINI V2kt Lä
veelgi sügavamale. Pealiskord koosneb eri ajastutest pärit settekivimitest. Pealiskorra moodustavad Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni settekivimid. Pealiskorra kivimid on tavaliselt kaetud jääaegsete ja jääajajärgsete setetega, mida nimetatakse pinnakatteks. Pealiskord paljandub jõeorgudes, Põhja Eesti paekaldal, karjäärides. Peamised settekivimid, mis on jälgitavad erinevate ajastute kiivimite avamusaladel. Kambrium sinisavi, liivakivid Ordoviitsium liivakivid, lubjakivid Silur lubjakivid Devon liivakivid
Jõudnud tuumani, a.jpg annavad nad sellele ära osa oma rauda, kuumenevad, muutuvad Tardkivimite tüübid tekke järgi: Tardkivimite tüübid ainelise koostise järgi: Setted - rändrahnd, munakad, veerised, kruus, liiv, savi) Settekivimi liivakivi lubjakivi põlevkivi d fosforiit kivisüsi sinisavi MOONDEKIVIMID tekivad kivimite moondumisel kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes marmor gnei amfiboliit ss migmatiit kvartsiit Moondekivimite tekke animatsioon http://dusk.geo.orst.edu/oceans/PPT/ConvectionTecton ics.html Kivimiringe Animatsioonid kivimiringest: 1)
Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe kaldajoont. Kogu maakonna ulatuses äärestab maakonda PõhjaEesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa. Eesti kõrgeim juga on Valaste juga(2025m). Maavaradest leidub IdaVirumaal põlevkivi, fosforiit, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast. Suurim tööandja on IdaVirumaal põlevkivikaevandus, kus töötab kokku 3400 töölist . Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini. 2 IdaVirumaa maakonnakaart(vikipeedia) Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jääb
Põhja-Eesti looduskaitsealad Põhja-Eesti klint kus ja mis see on? · Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja- Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida- Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (19031981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. · A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika ...
Avastamine Arheoloogilistel väljakaevamistel leiti ühe Hiina väejuhi 3. sajandi algusest pärit hauakambrist alumiiniumehteid. Viimaste spektraalanalüüsil selgus, et need sisaldasid 85 % alumiiniumi. Alumiiniumi nimetus tuleneb ladinakeelest sõnast alumen, s.t. maarjas. Maarjas oli aine, mida saadi toota hapete abil savist. Lõngu, kangaid ja sõjariistu immutati maarjases, et nende värvused muutuksid erksamaks ja tulekindlamaks, muutes neid mittesüttivaks. Sinisavi, milles leidub alumiiniumi Leidumine looduses/ Saamine Alumiinium on kolmas kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2 % maakoore massist. Keemilise aktiivsuse tõttu teda leidub ainult ühenditena mitmete savide, päevakivide, mineraalide ja vulkaaniliste kivimite koostises. Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit (Al2O3 * nH2O) ja kaoliin (Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Saadakse maakidest (boksiit) elektrometallurgilisel menetlusel. Korund
AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel. O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda. T turvas: palju vett ja orgaanilist ainet B sisseuhtehorisont: sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Erinevad mullad troopiline kliimavööde sademeid pole, ülekaaluga Leetmuld temp.amplituud · Parasvöötme okasmetsad; väga suur, füs · sademed > aurumine; murenemine
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
Seisumeetriga- registreerib maavärinaid Kallakumõõtjad- vulkaanikoonus paisub enne purskamist Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise Settekivimid- liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, sinisavi, fosforiit, kivisüsi Tardkivimid- basalt, graniit Moondekivimid- marmor, gneiss, kvartsiit 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit basalt- tardkivim(purske); peeneteraline/klaasjas, musta värvi graniit- tardkivim; hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga pimss- tardkivim; õhuli; marmori muster kvartsiit- moondekivim; pruunikas, vöödid näha 11
Ta koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazhitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Savi on tsemendi ja ehituskeraamika põhiline tooraine. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. 2.2. Tootmise põhimõte. - Savide ettevalmistus: kaevandatud savi peenestatakse, struktuur lõhutakse. Peenestatud savist eraldatakse kivid jm
Algul olid selleks kitiinilaadsed orgaanilisest ainest koorikud või kleepuva koeainega kokkuliimitud liivaterad. Hiljem lisandus fosfaataine ja veelgi hiljem lubiaine. Kambriumis ilmusid järgmised selgrootute loomarühmade esindajad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, molluskid. Samuti tekkisid vähilaadsed trilobiidid ning lukuta käsijalgsed. Ladestu kivimid Kambrium jaguneb Alam-, Kesk- ja Ülem-Kambriumiks. Kogupaksus jääb enamasti 80-120 m vahele. Alam-Kambrium sinisavi ehk Lontova kihistu sinisavi. Kesk-Kambrium liivakivid. Ülem-Kambrium liivakivid fosfaatse karbipuruga, mis moodustab oobulusfosforiidi läätsjaid lasundeid. 4 Ordoviitsium Geoloogiline olustik Ordoviitsiumi ajastu hõlmab geoloogilise ajavahemiku 488-443 miljonit aastat, seega kestis see 45 miljonit aastat. Proterosoikumi lõpul alanud Rodinia ülimandri lagunemine oli poolel teel
tootnud alates 1870. aastast. AS Kunda Nordic Tsement kuulub maailma juhtivasse ehitusmaterjale tootvasse kontserni HeidelbergCement Group kes omab 75% aktsiatest, 25% aktsiatest kuulub Iiri kontsernile CRH. Kunda tsemenditehase ajaloos on selgesti võimalik eraldata nelja perioodi. 1870. aasta 9. oktoobril asutati tsemenditootmise osaühing ja ehitati esimene šahtahjudega vabrik. Toorainena kasutati muistse Kunda järve põhja ladestunud lubjamerglit ja sinisavi. Tsemendi järele oli suur nõudlus ja see tingis tehase järkjärgulise laiendamise. Pudelahjude arv kasvas 1870. aastate teisel poolel kümnelt 17ni ja toodang 9000 tonnini ning järgmise kümne aastaga lausa 19 000 tonnini. Tehases oldi tehniliselt edumeelsed. Peale Kunda jõe veejõu kasutati 50- ja 45hobujõulist aurumasinat. Aastal 1879 loodi telefoniühendus tehase, sadama ja Kunda mõisa vahel. 1883. aastal töötas Kunda tsemenditehases 336 töölist. Pilt esimesest tehasest:
Seetõttu peame mõnedes linnades puhast vett kaugemalt juurde tooma. Hüdrogeoloogia on teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest, mis eeldab teadmisi mitmes valdkonnas, nagu geoloogia, hüdroloogia, füüsika, keemia, mikrobioloogia, matemaatika ning insenerioskused. Eesti hüdrogeoloogiline uurimine algas 19. sajandi keskpaigas. Tallinnas puuriti endise rannapatarei juurde 18421845 esimene süvapuurkaev (91,5 m), millega avastati sinisavi all liivakivis suures koguses survelist põhjavett. Tartus rajati 1908. 1909. a Meltsiveski tiikide lähedusse puurkaevud neist kaks töötavad tänapäevani. Mis on põhjavesi Põhjavee all mõistetakse maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ja lõhedes olevat vett, mis võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. Kui kaevata või puurida vett läbilaskvasse pinnasesse auk, siis täitub see teatud sügavuses veega. Seejärel
Graniidid Basaldid Tekivad savi, liiva Elusorganismide jääkidest. Tekivad marmor- Süvakivimid, Moodustuvad osakeste ning soolade surnud organismidest, mida lubjakivimist, gneiss- mis tekivad magma kiirel ladestumisel. nim.fossiilideks e. Kivististeks ja graniit, magma aeglasel jahtumisel N: liivakivi, sinisavi, sisaldab nende jäljendeid, osasid. * Tardkivimid ja tardumisel kaalisool N:põlevkivi, süsi, nafta, lubjakivi, gaas, settekivimid fosforiit murendatakse. Vanimad kivimid maismaal. · osa kivimeid kasutatakse metallide saamiseks ja nim. Maakideks. · Fosiilsed kütused · Ehitustmaterjalid, paekivi
elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi ehk fossiile. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Ordoviitsiumi ajastul (480 435 miljonit aaastat tagasi) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad: põlevkivi ehk kukersiit, Põhja-Eesti lubjakivi ja dolomiit. Peale Ordoviitsiumit tuli Siluri ajastu, kui see on Põhja- Eestitile jätnud settekivimeid, nagu liivakivi, sinisavi ja lubjakivi.3 Joonis 2. Eesti pinnal geoloogiliste ajastute ilmnemine 2 Kaija Käärt Eesti geoloogiline ehitus, Eesti loodusgeograafia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harjumaa1 3 http://www.tlu.ee/~kaija/Eesti%20loodus-%20ja%20majandusgeograafia/2_eesti%20geoloogia.pdf 4 Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel
1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m). 2)Kuidas jaotatakse Eesti kõrgustikud tekkelt? A) Kulutuskõrgustikud (Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik), B) Kuhjelised kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik) 2)Missugused kivimid paljanduvad Põhja-Eesti paekaldal? Esinevad lubjakivi, glaukoniitliivakivi, kiltsavi, kvarsliivakivi ja sinisavi. 2)Nimeta eesti madalikud. Milline on nende keskmine kõrgus? Lääne-Eesti madalik (0-20m); Pärnu madalik (30-50m); Põhja-Eesti rannikumadalik (30-50m); Alutaguse madalik (30- 50m) 2)Kuidas on tekkinud Viru lavamaa tehispinnavormid? Viru lavamaal asuvad mitmed põlevkivi karjäärid. Põlevkivi põlemisel jääb aga alles tuhk ja nendest kokku kuhjatud mäed ongi Viru lavamaa tehispinnavormid ehk tuhamäed. 3)Mille poolest erineb lavamaa madalikust?
O2 hulga kiire tõus Proterosoikum hapnikuga aeg, palju pole järgi. h) Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambiumi plahvatus Kujunesid välja enamus looma hõimkondi, settesse jäänud mineraalained pääsesid tagasi ringlusesse (eöi meres (Proterosoikumi lumepallimaa- teadaolevalt kõige külmem periood maakera ajaloos) 2) Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. Jaotatud kolmeks. Peaks teadma. a) Kambrium Põhja-Eesti sinisavi on kambriumi savi. b) Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed. Põhja- Eesti peakivi. c) Silur: maismaaselgroogsed Kesk-Eesti, Saaremaa, Paide paekivi d) Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed. Lõuna-Eesti liivakivi, e) Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). f) Perm: roomajate ja paljasseemnetaimede maismaa domineerimise algus.
6. Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord? Millal tekkisid kõige vanemad kivimid Eesti alal? V: Agueoonis (1,5-2 miljardit aastat tagasi) Vanimad on kambriumi ajastu savid ja liivakivid. 7. Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord? Nimeta kivimeid, millest see koosneb. V: Devon kuni kvaternaar umbes 350 mln aastat. 8. Iseloomusta aluspõhja settekivimite avamusalade paiknemist Eestis. V: Paljanduvad Haanja kõrgustiku lõunaosas. 9. MIs settekivimid Eesti maapõues leidub? V: Savi, sinisavi, fosfor, põlevkivi, lubjakivi ja dolmiit. 10. Iseloomusta Eesti põhja-lõunasuunalist settekivimikihtide lasumust. V: Kambrium, ordoviitsium, Silur, devon 11. Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast? V: Pinnakate on pealiskorra pindmine, pudedest setetest osa. Aluspõhi on pinnakatte all asuvad kristalsed -ja settekivimid 12. Millest koosneb Eesti pinnakate? V: Savi, Liiv, Kruus, Turvas ja Veeris. 13. Kuidas muutub pinnakatte paksus Eestis, kui liikuda põhjast lõunasse?
Graniidi koostis: kvarts SiO2 25-30%, K-Na päevakivid (ortoklass), Na-Ca päevakivid (plagioklass) 2viimast kokku 65%-70%, tumedad mineraalid nt biotiit, pürokseen, amfobool 5%-10%. B. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena. Nii mineraalsed kui ka orgaanilised setted. Aluspõhjaks on Põhja-Eestis merepiiril alam-kambriumi sinisavi ja lubjakivi, kesk-Eestis siluri mergel. On olnud palju jääaegasid. Vastavalt selleni, kuhu maani jää jõudis, nim. Valdai, Dnepri ja Lihvini jäätumisi. Moreen on jääsete, Eesti kolm põhimoreeni on: 1)valkjashall rähkmoreen Põhja-Eestis 2)pruunikashall saviliiv-liivsavi moreen Kesk-Eestis 3)punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis.. Jää ja pärast jääaegsete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
