Ukraina territooriumi suurim osa paikneb Ida-Euroopa lauskmaa edelaosas ja talle on iseloomulik tasane ja künklik pinnamood. Vaid riigi lõunaosas onKrimmi mäestik ja lääneosas on Ukraina Karpaadid. Ida-Euroopa lauskmaal vahelduvad madalikud ja kõrgustikud, nende olemasolu on seotud Ida- Euroopa platvormi ebatasasustega. Kõrgustikud on peamiselt seotud Ukraina kilbiga. Ukraina territooriumil paiknevad järgmised kõrgustikud: riigi lääneosas Volõõnia-Podoolia, Dnepri, idaosas Aasovi, Donetsi kõrgustik ning Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa. Suurimad madalikud on Polesje madalik Ukraina põhjaosas, Musta mere rannikumadalik riigi lõunaosas ja Dnepri madalik Dnepri jõe keskjooksu vasakkaldal. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides, suurimad madalad on Musta ja Aasovi mere rannikul. Ukraina hüdrograafia: Ukraina rannikut ümbritsevad Must ja Aasovi mered. Nende merede valglatele kuulub suurim osa (üle 96%) riigi jõgedest.
Asukoht kaardil ja suurus Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu- Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri (vt. Lisa1). Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Musta mere pindala on 422 000km2. Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Maksimaalne sügavus 2210m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja- lõuna suunas kuni 580 km. Ajalugu Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina ,,tume, mitteläbipaistev, must". Keskajal nimetati Musta ning Aasovi merd ka Kasaari mereks. Marco Polo nimetas 13. sajandil Musta merd Suureks mereks.
, vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30-60 m, asetseb mandrilaval. Musta mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2 ). [1] 2 Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Keskmine sügavus on 1315 m, maksimaalne sügavus 2210 m. Pikkus ida-lääne suunas 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. [2]
Ukraina Üldinfo Asub Euraasias, Euroopas Mustast merest põhja, kirdes Aasovi meri, mujal maismaapiir Pindala 603 700 km² Rahvaarv 46,7 mlj 77 in/km² 73% ukrainlased, 22% venelased, 4% muud rahvad, 1% juudid Naaberriigid Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Moldova ja Türgi Jaguneb 24 oblastiks Pealinn Kiiev, elab 2,7 mlj inimest Teine suurem linn on Sevastopol Majandus Impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle Ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid,
(Ukraina on Eestist 13 korda suurem.) Riigi loodus Ukraina on vaheldusrikas, maaliliste maastikega ja väikeste kõrgustikega tasane maa. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Maa lõuna-ja keskosas on väga viljakad mustmullad. Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Neid eraldab teineteisest Krimmi poolsaar, kus on palju supelrandu ja looduslikke sadamaid. Poolsaare lõunaservas kerkib madal Krimmi mäestik. KLIIMA Ukrainas on parasvöötme mereline kliima. Iseloomulik üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, mistõttu on suvel jahedam õhk, talvel aga suhteliselt soe, sellepärast ei esine ka väga madalaid temperatuure talvisel ajal. LOOMAD Ukraina loomastik on liigivaene
MEREDE TÜÜBID MEREDE TÜÜBID MERI ON MAAILMAMERE OSA, MIS ON OOKEANIST ERALDATUD POOLSAARTE VÕI SAARTEGA I. SISEMERI ASUB SAARTE VÕI SAARESTIKE VAHEL A. ATLANDI OOKEAN 1. LÄÄNEMERI VAHEMERI MUST MERI AASOVI MERI B. PÕHJA-JÄÄMERI 1. VALGE MERI HUDSONI LAHT II. SAARTE-VAHELINE TUNGINUD SÜGAVALT MANDRISSE, ÜMBRITSEB VALDAVALT MAISMAA, ÜHENDUS OOKEANIGA KITSA VÄINA KAUDU A. VAIKNE OOKEAN 1. FILIPIINI SULU SULAWESI JAAVA BANDA B. ATLANDI OOKEAN 1. IIRI MERI III. ÄÄREMERI
Ukraina Ukraina on riik Euroopas.Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Ukrainast on Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Kujult on nagu väike lind, kes tiibu laiali ajanud. Ukraina asub........... ja pealinnKiiev asub 50°27 N, 30°30 E. Ukraina asub Tallinnast 1000 km kaugusel ning Eestiga asub samas ajavööndis.Ukraina asub Euraasia laamal lõunapoolsel äärel kuid samas on keskel. Sealsetel aladel ei esine maavärinaid ja vulkaanipurskeid
Kultuuridevahelised erinevused Ukraina Signe Vois Sissejuhatus Tänases töös käsitlen järgmisi teemasi: Ukrainast üldiselt; Rahvaarv; Ukraina kultuuri; Ukraina kombed, tavad, ärikultuur; Ukraina ja Eesti suhted. Ukraina Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik. Riigi pealinn on Kiiev, riigikeel ukraina keel. 2001. aastal oli Ukraina elanikest 77,8% ukrainlased. Suur osa Ukraina elanikest on õigeusklikud. Rahvuslik koostis 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oli 77,8% Ukraina elanikest ukrainlased. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on venelased (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem.
Ukraina Denis Lavrov Ukraina on riik IdaEuroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Ukraina piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes,Poolaga l oodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina kultuur Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. Ukraina arhitektuurile
Riiki ümbritsevad põhjast Venemaa ja Valgevene, idast Venemaa, lõunast Must meri, edelas Moldova ja Rumeenia ning läänest Poola, Slovakkia ja Ungari. Ukraina pinnamood on mitmekesine.70% territooriumist katavad madalikud, 25% kõrgustikud ja 5% mäestikud. Riigi lõunaosas on Krimmi mäestik ja lääneosas Ukraina Karpaadid. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides. Ukraina territooriumil asub viis kõrgustikku- läänes Volõõnia-Podoolia ja Dnepri, idas Aasovi, Donetsi ja Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa. Suurimad madalikud on Polesje madalik Ukraina põhjaosas ja Musta mere rannikumadalik riigi lõunaosas ning Dnepri madalik Dnepri jõe keskjooksu vastaskaldal. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes ja valitseb mandriline paraskliima. Vaid Krimmi poolsaare lõunarannikul on lähistroopiline kliima. Mandrilisele kliimale iseloomulikud jooned muutuvad selgemaks läänest itta. Õhutemperatuur,
Keskmine sügavus on 1315m, maksimaalne sügavus 2210m. All järgnevas tabelis on Must meri võrdluses teiste merede keskmise ja suurima sügavusega: Ligikaudne vee hulk Mustas meres on 555 000km3. Musta merre suubub 11 suuremat jõge, millest tähtsaim ja suurim jõgi on Doonau. Teised suuremad jõed on Ukrainas Dnestr, Lõuna-Bug, Dnepr. Gruusias Rioni ning Türgis Kýzýlýrmak, Sakarya, Yesýzýlýrmak ja Coruh. Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ja Kuban. Jõed toovad aastas 320km³ magevett. Sademeid mustal merel on keskmiselt 450mm aastas. Otseselt sademed, jää ja lume sulamine ei mõjuta Musta mere soolasust. Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre 200 km³ merevett aastas. Hoovused on kahesugused, ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on
· Rõivad ja jalatsid Valitsus Ukrainas on presidentaalne demokraatia. Ukraina president on Viktor Justsenko. Viktor Justsenko sündis 23. veebruaril 1954 Horuzivka külas Sumõ oblastis. 23. jaanuaril 2005 sai temast Ukraina president Asend Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Ajalugu · 1667. aastal jagasid Ukraina omavahel Poola ja Venemaa · 1918 kuulutas Ukraina välja oma iseseisvuse, aga see jäi lühiajaliseks · 1939 läks kogu Ukraina Nõukogude Liidu valdusesse · 24. augustil 1991 kuulutas Ukraina end iseseisvaks
Vitus Joanassen Bering Vitus Joanassen Bering oli Taanis sündinud Vene meresõitja, kes elas aastatel 1681 1741. Vene laevastikus teenis ta ohvitserina 37 aastat. Ta lõpetas 1703 Amsterdamis kadetikorpuse ja astus samal aastal Venemaa teenistusse alamporutsiku auastmes. Põhjasõjas teenis ta Venemaa Balti laevastikus, välja arvatud 1712 1715, mil ta Venemaa Aasovi laevastikus ning osales sõjas Türgiga. 1707 sai ta porutsikuks, 1710 leitnandiks, 1715 4. järgu kapteniks, 1717 3. järgu kapteniks, 1720 2. järgu kapteniks ja 1724 1. järgu kapteniks. Ta abiellus venelannaga ja viimast korda elus viibis ta Taanis 1715. aastal. Peeter I saatis Beringi merele. Tsaar käskis Beringil leida tee Indiasse ning välja uurida, kas Aasia ja Ameerika on teineteisest väinaga lahutatud. Beringi kaaslaseks sai kogenud tüürimees Aleksei Tsirikov
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3...
Sealt püütakse ka koha, vobla, tülka ning hülgeid. Kaspia mere põhjast ammutatakse ja töödeldakse naftat ning maagaasi. Kaspia meri on hea koht kaluritele. Kaspia mere rannikul toodetakse keedusoola, lubjakivi, savi ja liiva. Samuti püütakse sealt ohtralt kalamarja. Praami- ning laevaliiklus Olemas on laevaliiklus. Sealhulgas ühendus jõgede ja kanalite kaudu olemas ka Musta, Valge, Aasovi ja Läänemerega. Raudtee-praamiliiklus on olemas, aga seda kasutatakse vähe. Suurimad sadamad: Bakuu, Astrahan, Aktau ning Atõrau. Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kaspia_meri2 https://et.wikipedia.org/wiki/Kaspia_meri http://www.slideserve.com/asabi/kaspia-meri http://miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/kaspia.htm Täname kuulamast!
Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts, Apenniini Järved: Laadoga, Oneega, Saimaa, Inari, Vänern, Vättern 2. Mõõda kaardil Euroopa maksimaalne ulatus põhjast lõunasse: .......
1766 aastal asutas Õilsate Aadlineiude Ühingu, millega pani aluse naiste harimisele Venemaal. 1786 aasta rahvakoolide seaduse alusel sai nüüd võimalikuks gümnaasiumide asutamine. VÄLISPOLIITIKA Laiendas oluliselt Venemaa territooriumi: ·Põhjas ja läänes omandati uusi maid sõjas Rootsiga ja suurem osa Poolast vallutati ning jagati ära. Need saavutused andsid Venemaale kontrolli tähtsate Euroopa sadamate üle Läänemerel. ·Lõunas vallutas Venemaa Osmanitelt Aasovi, seejärel Krimmi ning 1792. aastaks kogu Musta mere põhjakalda. Osmanite võim Mustal merel oli kadunud. ·Idas liikus Venemaa üha kaugemale Siberisse. KATARIINA II JA EESTI 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades reduktsiooniohu. 3. juulil 1783 laiendati uus halduskorraldus. Kõik Eesti- ja Liivimaa
3. Norra K Oslo Vahemeri 4. Taani K Kopenhaagen Egeuse 5. Islandi V Reykjavik Türreeni Aadria Lääne- Euroopa Joonia 6. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Must Ühendatud Kuningriik London Aasovi 7. Iiri Vabariik Dublin Marmara 8. Prantsuse V Pariis 9. Saksamaa LV Berliin Väinad 10. Hollandi K Amsterdam Bosporuse 11. Belgia K Brüssel Dardanellid 12. Luxembourgi Suurhertsogiriik Gibraltari Taani Luxembourg-Ville
halduskorraldus. · Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle · Talurahva pahameel,mida õhutasid kuulujutud · 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Väejuht Suvorov Välispoliitika · Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku · 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. · Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. · Venemaa osales kõigis Poola jagamistes -üle 8000 km2 territoorium- millel elas 7 miljonit inimest Poola aastal 1795 Mõjutused Eestis · Eestis asutati Paldiski ja Võru. · Tartu Kivisild ehitati Katariina II korraldusel esimese kivisillana kogu Baltikumis pea 200 aastat tagasi.
Euroopa Asub euraasia mandril. Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar
KAUKAASIA MAREK KÜNNAPAS Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidzaan ja Gruusia ning Venemaa alad kuni Kuma-Manõtsi nõoni põhjas. Piirkond seob omavahel Lähis-Ida ning Ida-Euroopa lauskmaad, jagunedes Põhja- ja Lõuna-Kaukaasiaks, mis on üksteisest eraldatud Suur-Kaukasuse mäestikuga. Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias. Kulgeb loode-kagu suunas Musta ja Kaspia mere vahel. Koosneb mitmest ahelikust, sealhulgas Andi ahelik, Bogossi ahelik ja Gimrõ ahelik. Kõrgeim tipp on 5642 meetrit kõrge Elbruse mägi. Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide...
Ta kavandas plaani asuda talup elujärge parandama, nii sai alguse ,,õige elu otsingud". Ta suhtus talup lugupidavalt ja austavalt, kuna oli juba lapsepõlves näinud nende eluolusid. Tolstoiluseks nim. Tolstoi usulistest tõekspidamistest ning sellest välja koorunud usukuulutus võitis Venemaal arvukalt järgijaid. 6. Tsehhovi eluaastad,lapsepõlv,selle lõpp, haridustee, enesekasvatus, abielus, sõprus Tolstoiga?- Anton Tsehhov sündis 29 jaan. 1860 a Aasovi mere ääres Taganrogis, väikekaupmehe pojana.Tsehhovi isa oli kaupmees. Ta oli väga karm, sundis poegi pikalt poes istuma või laulukooris käima, sõnakuulmatuse eest said tsehhov ja tema vennad isalt peksa. Tsehhov ei andestanud isale, seda julma ülekohut. Antonile meeldis väiksena mere ääres mängida, kala püüda või läbi stepi vanaisale külla minna. Anton alustas oma kooliteed 7aastaselt kreeka algkoolis, seejärel läks klassikalisse
Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz
Must Meri 1. Must Meri asub Atlandi ookeanist idas . Meri on ovaalse kujuga. Krimmi poolsaar Aasovi meri Kertshi väin Joonis 1. Musta mere asend. Bosporuse väin Marmara meri Egeuse meri 2. Musta merd kutsutakse Mustaks mereks, sest pilvise ilmaga või tormi ajal muutub merepind tormi ajal tumedaks, mustaks. Samuti muudavad Musta mere vee tumedaks ja väheläbipaistvaks mikrovetikad. Tormide ja udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik,
Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse (mis ei laienenud vaid juutidele). Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768– 1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta merepõhjaranniku Lõuna-Ukrainas. Katariina suri, saades vannitoas rabanduse. Valisin selle teema kuna tundus antud teemadest kõige põnevam. Kindlasti tulevikus vaatan veel mõnda filmi Katariinast. Kasutatud kirjandus: Wikipeedia www.eestiajalugu.ee
õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. Katariina II valitses 34 aastat. VÄLISPOLIITIKA Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768–1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku Lõuna-Ukrainas. RIIGIASJAD Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. 1764. aastal viis ta läbi maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. ISIKLIK ELU
Aasta keskmine temperatuur Ukraina põhjaosas jääb +5,5°...+7 °C vahele, lõunaosas on see vaehmik aga +11°...+13 °C. Riigi lõunaosas on talve keskmine temperatuur alates -3 °C, suvel +23 °C. Ukraina kirdeosas on talve keskmine -8 °C, suvel võib keskmisteks temperatuurideks pidada kuni +18 °C . Aastas on keskmiselt 140 vihmast päeva. Kõige rohekm sajab juulis ja augustis Karpaadides, kus jõuavad sademed 1200 millimeetrini. Kõige vähem sajab detsembrist märtsini, eriti Musta ja Aasovi mere rannikul ning Krimmi steppides, kus sajab alla 400 mm aastas. Lund võib hakata ootama novembri lõpus või detsembri alguses. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Ukrainas umbes 5-6 kuud, põhja pool lühem, kesk- ja lõunaosas pikem. Kuna riik asub mandrilises parasvöötmes on talved külmad ning vegetatsiooni periood jääb lühemaks. Kuigi suurem osa Ukraina pinnast on väga viljakas, saab siiski mullastikku jagada kaheks.
juulil 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate (Ivan VI) vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast Välispoliitika Edukas välispoliitika Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest.(ka Poola kuningatroon) Katariina II ja Eesti 1764. aastal korraldas ta Eestisse kuuajalise visiidi, millest enamiku veetis ta Eesti territooriumil
Põhjasõja lõpp (kuni 1721) 1704.a vallutas Peeter I Tartu, Narva ja Jaanilinna. 1708/09.a tungis Karl XII Venemaale ning ühendas Ukraina vabastamiseks jõud kasakahetman Mazepaga. Talv osutus Karl XII vägedele raskeks- levisid taudid ning toimusid pidevad venelaste kallaletungid. 1709.a said Karl XII väed Poltaava lahingus lõplikult lüüa ning kuningas ise põgenes Türgisse, kus sultani abiga piirati sisse Peeter I väed. Kuna venelased olid nõus loovutama Aasovi kindluse, said nad loa vabalt lahkuda. 1710.a viis Venemaa Baltikumi vallutamise lõpule, langesid Riia, Pärnu, Kuressaare ja Tallinn. 1718.a naases Karl XII Türgist ning langes Fredrikshaldi kindluse piiramisel. 1721.a sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Uusikaupunki rahu, millega Rootsi loovutas Venemaale Liivi-, Eesti- ja Ingerimaa ning osa Karjalast, kuid sai tagasi tänapäeva Soome alad. Venemaa kohustus
teha, hoolimata sellest, et ta rikas oli. See pakkus talle naudingut. Tolstoi otsustas kirjutada aabitsa ning ta hakkas kreeka keelt õppima. Aabits oli liiga raske ning see ei leidnud kasutust. Tolstoil olid omad põhimõtted: Vägivallale vägivallaga mitte vastata Kristlik ligimese armastus Patriarhaalne eluviis Isiklik enesetäiustamine Tema tuntuim teos on „Anna Karenina“. Tolstoi suri 1910. aastal kopsupõletikku. Anton Tšehhov sündis Aasovi mere ääres, Taganrogi linnas 1860. aastal. Ta vanaisa oli pärisori, kuid ta ostis oma pere vabaks. Tšehhovi isa oli andekas väikekaupmees, ta mängis viiulit ja juhtis koori. Iseloomult oli ta julm ja range, ka laste peksmine ei olnud talle võõras. Tšehhov pandi kreeka algkooli, kus ta ei saanud midagi aru. Ta läks klassikalisse gümnaasiumisse. Isal tekkisid võlad ning pere kolis Moskvasse. Tšehhov jäi Taganrogi. Ta oli vaimustuses teatrist. Tšehhov sai raha ajalehtedele
EGIPTUSES NIILUSE, VENEMAAL DELTATASANDIKUD, VOLGA JA LEENA, MIS ON LIIGESTATUD RUMEENIAS DOONAU, BANGLADESHIS GANGESE, USA JÕEHARUDEGA. MISSISSIPI, BRASIILIAS AMAZONASE DELTADTASANDIK LIMAANRANNIK LIMAANID ON LEHTRIKUJULISED LAHED, MIS ON TEKKINUD JÕE- SUUDMETE ÜLEUJUTAMISE TÕTTU. JÕEL ON LEHTERSUUE. ESINEB MUSTA JA AASOVI MERE RANNIKUL PADUMERE RANNIK KUHJERAND, MIS TEKIB LOODETE MÕJUL. TÕUSU AJAL ON KÕRGVEE POOLT SUUR ALA VEEGA KAETUD - MARŠ PÕHJAMERE ÄÄRES. MÕÕNA AJAL VESI TAGANEB JA RAND
Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Venemaa kliima
ligikaudu 10,2 milj km2. · Euroopa piirneb põhjas Põhja-Jäämerega ja läänes Atlandi ookeaniga. · Lõunas kulgeb piir läbi Vahemere, Musta mere ja nendevaheliste väinade. · Euroopa ja Aasia maismaapiiri on määratletud erinevalt: · Idas kulgeb piir Uurali mägedes (kas idajalamit või keskahelikku pidi), · mööda Uurali või Zem'i jõge Kaspia mereni, · läbi Kuma-Manõtsi nõo Aasovi mereni või mööda Suur- Kaukasuse peaahelikku Musta mereni. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/b/b9/Euroopa-maailmajagu.svg Kuidas iseloomustada atlase abil riigi loodusgeograafilist asendit? · Millisel mandril, maailmajaos asub? · Milliste riikide või suurte veekogudega piirneb? · Milline on pinnamoe eripära? · Riigi ulatus põhjast lõunasse ja idast läände, · äärmuspunktide koordinaadid. · Valdav kliimavööde,
Kärnteni ja Lõuna-Staiermargi liidumaal Austrias ja Lõuna-Tiroolis. Alam-Austria mesilane on levinud Alam-, Ülem-Austria, Salzburgi ja Staiermargi liidumaal Austrias. Banati mesilane eluneb Banati künklikul maa-alal Rumeenias ning ka Ungariga piirnevatel Jugoslaavia lagendikel. Ukraina mesilane, mis on kraini ja tumemesilase üleminekuvorm, asub peale Ukraina ka veel Venemaa Euroopa-osa stepialadel kuni metsavööndini ja lõuna pool kuni Musta Aasovi mereni. Tagakarüaati mesilane asub väikesel maa-alal Tagakarpaatias. [http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/mesindus/rassid/krainimesilased] Kraini mesilased Eestis Kõige enam on Eestis levinud kraini mesilane ja selle baasil moodustunud ristandid. Kraini mesilasi hakati sisse tooma Austriast juba nõukogude ajal. Kõige esimesena toodi mesilasi Tallinna külje all asuvasse Harku järve tõumesilasse. Neid mesilasi
Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Suvorovil siiski oma käsi talupoegade vastu sõdimisega määrida ei tulnud. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist, Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. Väga edukas oli Katariina välispoliitika. Türgi sõja (1768-1774, 1787 91) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a.
Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja- Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja- Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Reljeef Ida-Euroopa lauskmaa
Rüdiger Schmitti oletuse järgi tähendab "Must meri" ilmakaarte värvisümboolika järgi 'Põhjameri' (lõuna on punane, nii et ka Punase mere nimetus saab seletuse). Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. 3. SISEMERI Must meri on sisemeri. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin 4.SUURUS Must meri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 422 000 km2 . Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. Musta mere pindala on väga sarnane Läänemerega, mille pindala on koos Kattegatiga 420 000 km². 5.SÜGAVUS Musta mere keskmine sügavus on 1315m ja suurim sügavus on 2211m. Must meri on kõvasti sgavam kui Läänemeri, mille keskmine sügavus on 55m ning suurim sügavus 459m, aga Vahemere
Peaministriks (16891699) oli sveitslane Franz Lefort (François Jacques Le Fort), kes juhtis ka kõiki peamisi sõjaretki ja ka "Suurt Saatkonda". Esimesed saavutused Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest. Esimene Aasovi sõjakäik 1695 ebaõnnestus. Türgi garnisoni varustati merelt ja Peetri väed ei suutnud seda takistada, sest venelastel puudus sõjalaevastik. Talvel ja kevadel 1696 organiseeris Peeter Voronezis jõelaevastiku. Nii sai ta enda käsutusse äsja ehitatud flotilli, kuhu kuulus 22 galeeri ja 4 branderit ning mille juhatajaks ta määras Franz Leforti. Ta reorganiseeris armee juhtimise ning kordas tormijooksu. 19. juulil 1696 Azovi garnison alistus.
........................................................................................10 KASUTATUD MATERJALID:...........................................................................................................11 Asend Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Naaberriigid Ukrainal on 7 maismaanaabrit ja üks ülemere naaber. Ukraina idanaaber on Venemaa, põhjanaabrid on Valgevene ja Poola. Edelasse jäävad Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldova. Moldova on osaliselt Ukraina territooriumis sees
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Katariina II Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Päritolu Katariina II sündis 1729. aastal Preisimaal väikevürsti perekonda. Tema sünninimi oli Sophie Friederike Auguste von Anhalt-Zerbst-Dornburg. Ta oli hästi kasvatatud, kaunis, haritud ja heade kommetega tütarlaps. Tema isa oli Christian August, Anhalt-Zerbest'i prints, kes valitses territooriumi koos oma vendadega. Katariina II ema oli Joanna Elisabeth, Holstein-Gottorp'i printsess, keda iseloomustatakse, kui ambitsioonikat naist, kes proovis alati erinevate meetoditega kõrgemat positsiooni ühiskonnas saavutada. Katariina II oli viie-lapselises peres vanim laps. 1744. kutsus Venemaa keisririigi tsaarinna Jelizaveta I Katariina II enda juurde. Tsaarinna leidis, et Katariina II-st saaks hea naine oma...
UKRAINA ÜLDANDMED Asend Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Naaberriigid Ukrainal on 7 maismaanaabrit ja üks ülemere naaber. Ukraina idanaaber on Venemaa, põhjanaabrid on Valgevene ja Poola. Edelasse jäävad Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldova. Moldova on osaliselt Ukraina territooriumis sees
trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni ilmus Doni kasakas Jemeljan Pugatsov (pugatj hirmutama), kes suutis valla päästa 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 17731775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Väga edukas oli Katariina välispoliitika. Türgi sõja (1768 1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (17871791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatroon, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest
Käesoleval juhul toimis elektrijuhina laeva korstnast väljuv suits. 1) Viis suurimat rahuaegset laevahukku 20. Sajandil a) "Dona Paz" (Filipiinid) põrkas 1987. aastal kokku teise laevaga. Kokku uppus üle 3000 reisija. b) "Titanic" (Sbr.) põrkas 1912. aastal kokku jäämäega, uppus 1513 nimest. c) Kaks aastat hiljem põrkas "Empress of Ireland" (Sbr.) kokku teise alusega, uppus 1012 inimest. d) 1986. aastal uppus Aasovi merel "Admiral Nahhimov", viies merepõhja 423 inimest. e) Aasta hiljem kaldus külili parvlaev "Herald of Free Enterprise" (Sbr.), viies merepõhja 193 inimest. 2) Suurimad laevahukud II maailmasõjas a) 16. aprillil 1945 torpedeeris NSVL-i allveelaev L-3 Läänemere lõunaosas Saksa aurikut "Goya". Alusel oli umbes 7000 inimest, kellest 6666 uppus. b) 3. mail samal aastal pommitasid Briti lennukid Lübecki lahes põhja
Suvorovil siiski oma käsi talupoegade vastu sõdimisega määrida ei tulnud. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. 1782. aastale kehtestati Heakorra- ehk Politseimäärus. Killuke välispoliitikast Väga edukas oli Katariina välispoliitika. Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kuningatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Katariina II surm Saatuse iroonia tõttu suri ta 6. novembril 1796. a
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
sealhulgas oli linnaelanikke 31 668 800 inimest ja maaelanikke 14 703 900 inimest.1 Ukraina lipp Ukraina Vapp Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides.Maa lõuna-ja keskosas on väga viljakad mustmullad. Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Neid eraldab teineteisest imekaunis Krimmi poolsaar, kus on palju supelrandu ja looduslikke sadamaid. Poolsaare lõunaservas kerkib madal Krimmi mäestik.Ukraina algsesse taimestikku kuulusid stepid. Need on aga haritud põldudeks. Vaid Karpaatides ja mõnes kohas riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad2 Ukraina ekspordib nisu, kartulit, toiduaineid, tarbeesemeid, põllumajandus- ja tööstusmasinaid, keemiatooteid, rõivaid ja jalatseid. Ukraina inpordib kangaid,
Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Suvorovil siiski oma käsi talupoegade vastu sõdimisega määrida ei tulnud. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. Väga edukas oli Katariina välispoliitika. Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km 2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a.
Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek.(lisa2) Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. (lisa2)
Sissejuhatus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia merenining kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. 3 Üld info euroopa kohta Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti
Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
