Skandaalne muusik Snoop Dogg meie kuulsa laulukaare all Käisin 30. augustil Tallinna lauluväljakul Snoop Doggi kontserdil. Algse p l a a n i järgi pidi esinema ka Akon, kuid ta jättis oma esinemise ära. Paljud müüsid oma piletid sellepärast ka tagasi. Esitati enamasti vaid parimaid teoseid. Meeldejäävamad neist olid järgnevad: " I wanna fuck you", "Sensual seduction" ja "Drop it like it's hot". Kontsert pidi algama kell 20.00, aga Snoop jäi umbes poolteist tundi hiljaks ja ajakava lendas seega vastu taevast. Kui Snoopi polnud, oli rahvas nördinud, kuid kui ta lavale astus, oli kõigil eelnev nördimus kadunud. Minu lemmilaul seal kontserdil oli ,,Sensual Seduction'' . Snoopi tuntakse enamasti narkarist muusikuna, kuid tema narkosõltuvus mind ei heiduta ning kuulan tema loomingut, sest see meeldib mulle. Temast eeskuju ma ei võta eales. Tema uusim lugu on "My medicine" ning see on roki ja hip-hopi vahepealses stiilis. Snoop on media...
termomeeterit. 1701. aastal fikseerib taanlane Ole Christensen Rømer termomeetri reeperpunktid, milleks on vee keemine, mis võrdub 60 ühikuga, ja vee külmumine, mis on võrdne -75 ühikuga. 3. Temperatuuri mõõtmise skaalad Temperatuuri mõõtmiseks kasutataval termomeetri temperatuuriskaala astmik põhineb mingil kindlal füüsikaseadusel. Fahrenheiti ja Celsiuse termomeetrite skaalad soojuspaisumisel ning Kelvini skaalaga termomeetrid termodünaamika II seadusel. Fahrenheiti skaala: Mõnedes riikides kasutatakse Saksa füüsiku Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Fahrenheiti termomeeter oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuuri mõõteriist, mis oli kuni 1940. aastani kasutusel ka Eestis. Mõned riigid (näiteks Ameerika Ühendriigid) kasutavad tänaseni Fahrenheiti termomeetreid.
vesitermomeeter, teated sellest pärinevad 1632. aastast. Aastal 1650 valmistas Toskaana hertsog Ferdinand II alkoholi- ehk piiritustermomeetri. 1657. aastal valmistati esimene elavhõbetermomeeter. Esimene vasknitraat termomeeter valmistati 1672. aastal. Termomeetrite erinevad skaalad Termomeetri temperatuuriskaala astmik põhineb mingil kindlal füüsikaseadusel. Fahrenheiti, Réaumuri ja Celsiuse termomeetrite skaalad soojuspaisumisel ning Kelvini ja Rankine'i skaalaga termomeetrid termodünaamika II seadusel. [1] Fahrenheiti skaala Mõnes riigis kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Tema leiutatud termomeetritel on sümboliks °F ja skaala on on jaotatud Fahrenheiti kraadideks. 1940. aastani kasutati Fahrenheiti termomeetreid ka Eestis 1 °F = °C *(9/5) + 32 Réaumuri skaala Rene Antonie de Réaumuri termomeetrit nimetatakse piiritustermomeetriks, mille sümboliks on °Re
Soojuspaisumist kasutatakse termomeetrite ehitamisel. Bimetalltermomeeter Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani. 1 °F = °C *(9/5) + 32 Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse
temperatuur - 96 kraadi, jää sulamine 32 kraadi ning vee keemine 212 kraadi) · 1730 - Rene Antoine Ferchault de Réaumuri piiritustermomeeter (jää sulamine 0 kraadi, vee keemine 80 kraadi) · 1742 - Anders Celsius võttis kasutusele 100 kraadilise skaala (jää sulab 100 kraadi juures, keeb aga 0 kraadi juuures) · 1745 - Karl Linne termomeeter ümberpööratud skaalaga (vesi keeb 100 ning sulab 0 kraadi juures)[2.] Erinevad skaalad ja autorid Kelvini skaala 1851. aastal võtis inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin) (1824-1907) kasutusele absoluutse temperatuuriskaalaga ehk Kelvini skaalaga termomeetri, mis kuulub termodünaamilise skaalaga termomeetrite hulka. Kelvini kraadist, mille sübmboliks on K, sai ka SI-süsteemi temperatuuri mõõtühik kelvin
Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid termomeetreid ja temperatuuri skaalasid. Temperatuuri skaalade tutvustamine on just selleks abiks, et saada teada, kus riigis mingi temperatuuri skaalaga mõõdetakse ja kuidas sa saad temperatuure vastavalt endale tuttava temperatuuri skaalaga ümber arvutada. Aga selleks, et tutvustada teile termomeetreid tuleb tutvuda ajalooga. 2 Termomeetrite ajaloost Termomeeter on mõõtmiseks kasutatav riist. Mõõteriist, mis viiakse mõõteobjektiga vahetusse soojuslikku kokkupuutesse
Rene Antonie de Réaumuri poolt kasutusele võetud piiritustermomeeter mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine. Skaala nullpunktiks on jää sulamistemperatuur (0) ja vee keemistemperatuur võetud võrdseks 80 jaotusega ehk jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Réaumuri kraadiks, sümboliks on °Re, vahel ka °R.Celsiuse skaala on Réaumuri skaalaga seotud järgmiselt: [°C] = 0,8 [°Re] Réaumuri skaalaga termomeetreid tänapäeval praktiliselt enam ei kasutata.
joonpaisumisega metallvardast ehk termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. /1/ Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega, milleks võib olla gaas, vedelik või aur, toimuvaid rõhu muutusi. Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse täiteaineks gaasi. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. /1/ Vedeliktermomeeter
olid madalamad kui vee jäätumis temperatuur. Seejärel kasutati alkoholi, mille jäätumistemperatuur oli madalam kui veel. 4 Pilt 1. Galileo termomeeter Termomeetrite skaalad Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid kasutatakse enamjaolt USAs ja Inglismaal. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani.
nooniuselt. Ülemiste mõõtehaaradega mõõdetakse detailide siseläbimõõte, alumiste mõõtehaaradega detaili pikkust ja aukude sügavuse mõõtmiseks kasutatakse põhiskaalalt väljaulatuvat keelt [Pilt 1]. Nihiku parim mõõtetäpsus on sajandik millimeeter. Pilt 1. Nihik Lugem saadakse põhiskaala alguspunkti ja nooniuse skaala ehk abiskaala alguspunkti vahest. Kui lugem on null langeb põhiskaala kokku nooniuse skaalaga [Pilt 2]. Pilt 2. Nihiku lugem on null (mm). Kõiki täisarvulisi mõõtmeid loetakse nihiku põhiskaalalt ja kümnendik millimeetreid loetakse nooniuse skaalalt ehk abiskaalalt. Kui mõõdetav suurus on täisarvuline langeb põhiskaala kokku nooniuse skaalaga [Pilt 3]. Pilt 3. Abiskaala langeb kokku põhiskaala täisarvuga, lugem on 5.00 (mm) Kui mõõdetav suurus ei ole täisarvuline, siis ei lange nooniuse alguspunkt kokku põhiskaalal oleva täisarvuga [Pilt 4]. Pilt 4
Termoelektrilisi termomeetreid, kus kasutatakse termopaari elektromontoorjõu temperatuurisõltuvust. Püromeetreid, milles rakendatakse kuumade kehade kiirgusomaduste olenevust temperatuurist. Temperatuuriskaalad. 3. Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. 4. Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter
Temperatuuri põhjal 3. Mida iseloomustab tavaelus temperatuur, keha soojendatust (selle taset) millega mõõdetakse temperatuuri, termomeetriga. millised on levinumad temperatuuriskaalad? (kokkuleppelised) : Celsius ºC ja Fahrenheit ºF 4. Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks? Soojuslik tasakaal on olek, kus kõik oleku parameetrid (ruumala, rõhk, temperatuur) püsivad kaua muutumatutena 5. Iseloomusta Celsiuse temperatuuriskaalat? Celsiuse temperatuuri skaalaga mõõdetav temperatuur iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 100º C vesi keeb, 0º C vesi sulab 36,6º C keha normaal temperatuur 6. Iseloomusta Fahrenheiti temperatuuriskaalat? Farenheiti kraad võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuri vahest. 96ºF - inimese normaalne keha temperatuur. 0ºF lume ja ammooniumkloriidsegu sulamisel temp. Jää sulamispunkt -32º F ja vee keemispunkt -212º F 7. Celsiuse ja Fahrenheiti skaalade vaheline seos? 40º C = 40º F 8
Tuppits Esitamise kuupäev: 8.10.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töövahendid: nihik, elektrooniline nihik, mõõdetav detail Töö käik: 1.Töös mõõdetakse detaili kõik eskiisil 1 (töökoha lisamaterjal) näidatud läbimõõdud ja pikkusmõõdud kahe erineva nihikuga täpsusega 0,02 ja 0,01 (digitaalse skaalaga nihik) mm kokku kolmel korral. Alguses mõõdetakse detail nooniusega nihikuga 2 korral. Mõõtetulemused kantakse tabelisse 1 ja esitatakse tulemused juhendajale. 2.Juhendaja loa korral mõõta detail üks kord üle digitaalse skaalaga nihikuga. Mõõtetulemused kanda tabelisse 1. a1+a2 +…+ an Kasutatud valem keskmise arvutamiseks: n kus: a on mõõte tulemus n on kõikide mõõte tulemuste arv kokku
A. KV B. Re C. A D. Rm Score: 10/10 4. Millised väited on õiged? Student Response Correct Answer Feedback A. Brinelli meetodiga saab määrata struktuuriosade kõvadust B. Vickers'i meetodiga on võimalik määrata õhukeste materjalide kõvadust C. Rockwell'i meetodi C skaalaga on võimalik mõõta pehmete metallide (näiteks puhas vask) kõvadust D. Rockwell'i meetodi B skaalaga ei saa mõõta karastatud terase kõvadust. Score: 8/10 5. Millised väited on õiged plastsuse ja sitkuse kohta? Correct Student Response Feedback Answer A
TÖÖ PEALKIRI: Tiheduse määramine TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on määrata piima tihedus. Piima (kohupiima) tihedus o piima teatud mahu massi suhe 20º C sama vee mahu massi samal temperatuuril. Piima tiheduse määramiseks kasutatakse aeromeetrit gradueeritud skaalaga 1,025-1,045 g/ml. . KATSE KÄIK: Tiheduse määramiseks valatakse piim klaassilindrisse peene jaona, et vältida piima vahutamist. Kuiv puhas areomeetre asetatakse klaassilindrisse (nii et areomeetri ei oleks vastu silindri põhja) ja jätakse sinna sisse 1-3 min. Näit loetakse meniski ülemise ääre järgi ½ skaala jaotustäpsusega. Temperatuur määratakse 0,5º täpsusega. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Piima temperatuur oli 16ºC ja tihedus 1,032 g/cm³
VOLTMEETRID, AMPERMEETRID, MULTIMEETRID (TESTRID) JA TERMOMEETRID Voltmeetrid Mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse rööbiti Mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse eeltakisteid Volt on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi elektromotoorjõu, potentsiaali ja pinge ühik Tähiseks on V Ampermeetrid Seade voolutugevuse mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse jadamisi Multimeetrid(testrid) Multifunktsionaalne mõõteriist Standardne multimeeter on elektrivoolu tugevuse ja pinge mõõtmiseks Veel saab nendega mõõta ka elektritakistust, mahtuvust, induktiivsust Odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 aga kallimad isegi 3500 Termomeetrid Mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri Neid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest Kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist (ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaart...
HB, HRC, HV -30% D. Rm ja Rp või Re 100% 4. Millised väited on õiged? Student Response Value Correct Answer A. Brinelli meetodiga saab määrata struktuuriosade kõvadust -50% B. Vickers'i meetodiga on võimalik määrata õhukeste materjalide 50% kõvadust C. Rockwell'i meetodi C skaalaga on võimalik mõõta pehmete -20% metallide (näiteks puhas vask) kõvadust D. Rockwell'i meetodi B skaalaga ei saa mõõta karastatud terase 50% kõvadust. 5. Millised väited on õiged? Student Response Value Correct Answer A. Elastsus on materjali omadus peale deformatsiooni tekitanud 50% jõudude eemaldamist võtta esialgne kuju. B
on individuaalne iga nähtuse, protsessi või objekti jaoks. Füüsikalise suuruse mõõtühik on selline füüsikaline suurus, millele on leppeliselt antud numbriline väärtus 1. Põhilised ühikud füüsikaliste suuruste mõõtmiseks on määratud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga (SI). Mõõtmine üldjuhul kujutab endast mõõdetava suuruse võrdlemist selle suuruse võimalikeväärtuste skaalaga, mis on ühel või teisel visil eelnevalt konstrueeitud. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (lühend SI tuleneb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités) on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega.
Molekulaarfüüsika aluseks on molekulid (osakesed liiguvad, osakeste vahel on vastasmõju). Makroparameeter-mõõdetavad füüsikalised suurused(rõhk, temp,ruumala). Iseloomustavad ainet väliselt.Gaasi rõhk-tekib osakeste põrkeid Vastu keha.Molaarmass näitab ühemooli aine massi.Konsentratsioon-näitab osakeste arvu ruumala ühikus.Kelvini tempskaala-ehk absoluutse tempt skaala. Ideaalne gaas-on väga hõre gaas.Mikroparameetrid-iseloom ainet seesmiselt, ei Ole otseselt mõõdetavad(molekulmass, molekulikiirus, konsentratsioon). Gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga.Avogadro arv-osakeste arv ühes moolis aines.Temperatuur iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut. Celsiuse poolt leiutatud skaalaga termomeetril oli vee keemispunkt võetud 0 kraadiks ja jää sulamispunkt oli -100 kraadi. Molekulaarfüüsika põhivõrrand Gaasi rõhu sõltuvusest mikroparameetritest. Absoluuutne temperatuur ja tema seos keskmise kineetilise...
MÕÕTMISMEETODID Mõõtmistulemusi kombineerides on võimalik leida veelgi rohkem füüsikalisi suurusi Nt arvutada pindala ja ruumala Kasutada võib ka erinevaid meetodeid, et neid suurusi leida Nt ühikruudumeetod või sukeldumismeetod Kõiki kehi ei ole võimalik mõõta mõõteriista skaalaga Seetõttu on välja mõeldud erinevaid mõõtmismeetodeid otseste ja kaudsete mõõtmiste jaoks Mõõtmismeetod on viis, kuidas mõõta füüsikalist suurust PINDALA MÕÕTMINE Kui otsitava keha kuju on ruut, on pindala leidmine lihtne Ühe külje pikkus tuleb korrutada iseendaga ehk tõsta ruutu Siit tuleb ka pindalaühik ruutmeeter 1m*1m =1m2 Kui keha on ristküliku kujuline, siis tuleb korrutada omavahel kahe erineva külje pikkused Tähis S
reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. (3) Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. (3) Dilatomeetriline termomeeter Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast, ülekandemehhanismist, osutist ja skaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. (3)
KUST SEE KIIRGUS TULEB, TA EI NÄE KA NÄHTAVAT VALGUST JA SELLE VÄRVUSEID. TA VAID VÕRDLEB TEMANI JÕUDVAT INFRAPUNAVALGUST ERINEVATELE TEMPERATUURIDELE VASTAVATE MUSTA KEHA KIIRGUSE SPEKTRITEGA. MULTIMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTMINE · MÕÕDETAKSE LÄBI SPETSIAALSE KAABLI MIS ÜHENDATAKSE COM JA VMA PESSA, NING SEADE KUVAB TEMPERATUURI · EKSIMISRUUM OLENEVALT SEADMEST KUNI 2C JOONLAUAD · JOONLAUD ON ENAMASTI ÜHTLASE SKAALAGA VARUSTATUD VAHEND SIRGLÕIKUDE JOONESTAMISEKS JA NENDE PIKKUSTE MÕÕTMISEKS · JOONLAUD PEAB OLEMA SIRGE NING ILMA TÄKETETA. · MÕÕDUD MM, CM, TOLL (2,54CM) JOONLAUD · JOONLAUDA KASUTATAKSE KA PIKKUSTE ÜHENDAMISEKS JOONISEL. · RULLIKUGA RÖÖPLAUD VÕIMALDAB MUGAVALT TÕMMATA PARALLEELSIRGEID SUVALISEE NURGA ALL MÕÕTLINDID · MÕÕDULINT ON PAINDUV MÕÕTESKAALAGA TEKSTIILIST, PLASTIKUST VÕI METALLIST LINT
pH meetriga happesuse määramiseks kaaluti 5 g mulda ning juurde lisati 12,5 ml 1M KCl, proovi segati pulga abil ning jäeti umbes veerand tunniks seisma. Pärast veerand tunni möödumist segati veel proov läbi ning asuti mõõtma happesust pH meetri abil. pH-d universaalse indikaatoriga määrati nõnda, et võeti väike kogus mulda ning peale valati universaalset indikaatorit, peale loksutamist saadi värv, mida võrreldi universaalindikaatori värvide skaalaga ning määrati pH. Lõimise määramiseks võeti väike kogus mulda, mille peale piserdati kergelt vett, kuid muld ei tohi jääda vastu läikima. Edasi veeretati kuulike, ning vooliti nöör ja nööri prooviti keerata. Antud proovis keeramisel nööri voolimine oli peaaegu, et võimatu. Ligikaudse huumusesisalduse määramiseks on tarvis teada mulla lõimist, värvust ja niiskust. Antud proovi puhul on tegemist parasniiske mullaga, lõimis on kerge liivsavi ning värvus mustjashall.
See oli ülikoolilinnas observatooriumile lähim asi. Ilmselgelt tundis Celsius puudust tipptasemel tehnikast - mida ta ka vääris - ning taotles riigilt raha selle ehituseks – mida ta ka sai. 3 aasta pärast oli Uppsalas püsti kvaliteetse tehnikaga observatoorium. Celsiuse ajal oli kasutusel palju erinevate skaaladega termomeetreid, kui tema nägi vajadust ühiselt vastuvõetava rahvusvahelise skaala järele. Seega töötas ta välja 100- kraadise skaalaga elavhõbedatermomeetri, kus 100 oli vee jäätumistemperatuur ja 0 vee keemistemperatuur. Peale tema surma keeras teine rootsi teadlane Carl von Linne tema skaala tagurpidi ning nii on ta kasutusel ka tänapäeval. Ainsad riigid, kes Celsiuse skaalat ei kasuta on Ameerika Ühendriigid ja Jamaica.
c. kogumi kõige suurema elemendi väärtus d. kogumi elementide summa Esita 8. Kauplusse sisenejate loendamine on a. sekundaarne vaatlus b. dokumentaalvaatlus c. eksperiment d. otsene vaatlus Esita 9. Tööjõuuuringu ankeedis oli järgmine küsimus: Kas Teie viimane netokuutöötasu oli 1. kuni 3500 kr 2. 3501 kuni 5000 krooni 3. 5001 kuni 7000 krooni 4. 7001 kuni 9000 krooni 5. üle 9000 krooni? Millise skaalaga on tegemist? a. pidev intervallskaala b. diskreetne inervallskaala c. järjestusskaala Esita 10. Kauba hinna korral kasutatakse a. järjestusskaalat b. intervallskaalat c. nominaalskaalat Esita 11. Kaupade koodid on a. järjestusskaalas b. intervallskaalas c. ei kasutata ühtegi skaalat d. nimiskaalas Esita 12. Kogumi alamhulk, mida uuritakse ja mille põhjal tehakse järeldusi kogumi kohta, on
töölauale. 3. Vabastasime nõjase kinnituskruvi 13, keerates tugimutrit 14 tõstsime nõjast 12 nii, et mõõtotsak 7 jäi mõõtplaatploki kohale sellest umbes 1 mm kõrgusele. Seda jälgisime plaadilt peegelduva mõõtotsaku kujutise järgi. Optikaskeem: 1 peegel 4 prisma 2 valgustav prisma 5 objektiiv 3 skaalaga okulaarvõrk 6 peegel OK okulaar 7 mõõtotsak 4. Keerasime nõjase kinnituskruvi 13 kinni jälgides, et märk nõjase üla-pinnal sattuks kohakuti püsttoele lõigatud kriipsuga. 5. Vabastasime töölaua fikseerkruvi 3 ja pöörates töölaua tõstemutrit 2 tõstsime töölauda kuni plaatplokk jõudis kokkupuutesse mõõtotsakuga ja jälgides
et milline meetod valida jne. Kõige lihtsam viis sobiva meetodi leidmiseks on katsetamine. Kui mingi meetod või skaala ei anna korralikku tulemust siis kaustada järgmist skaalat või meetodit kuni leiad selle mis töötab. Erinevatel meetoditel on ühiseid alasi. Nende ühiste alade abil saad kontrollid kas antud tulemus on õige. Näiteks kui mõõdad Brinelli meetodiga ja saad HB 100 ja siis mõõdad sama materjali Rockwelli B skaalaga ja saad HRB 60 siis tead, et saadud tulemus on õige. Kokkuvõttes on kõige lihtsam materjali kõvaduse mõõtmise viis viilikatse aga see on ka kõige ebatäpsem. Hea punkt keerukuse ja täpsuse vahel on Rockwelli meetod. Rockwelli meetodil on mitmeid erinevaid skaalasi, mille abil on võimalik mitmeid erinevaid sorte materjalide kõvadust mõõta nagu näiteks metallid ja plastid.
See on olek, kus kõik oleku parameetrid(V, t,p) püsivad kaua muutumatutena. 8. Mida iseloomustab temperatuur, kuidas on saadud Celsiuse temperatuuri skaala? See iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 1 punt sulava jääga olek. 2 punkt keev vesi js vehe jaotatakse 100-ks võrdseks osaks. 9. Mida nim. temperatuuri absoluutseks nulliks? Püsitemp, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal muutub nulliks. 10. Kirjelda absoluutset temperatuuri skaalat, selle skaala seos Celsiuse skaalaga? Madalaim temp looduses, skaalal puudub neg temp. Mõlema skaala ühikud on võrdsed. 11.Miks kehtib väide, et absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõduks, valem, tähiste nimetused valemis? Sest kineetilise energia kaudu võib mõõta aine temperatuuri. K=3kT/2 k-Baltzamanni konstant , T-absoluutne temp, K-molekulise keskmine kin energia 12.Mis on isoprotsess? Protsess, mille käigis üks olekuparameeter ei muutu. 13. Mida nim
suurenemist. Üks viis, kuidas disainerid oma veebilehti teistest erinevaks muudavad, on rikkalik ja peen animatsioon. Animatsioone kasutatakse aina rohkem ja rohkem. Sellega muudetakse veebileht rohkem jutustavamaks, meelelahutuslikumaks ja interaktiivsemaks. Animatsioone ei saa aga pista kuhu iganes. Ennem tuleks see põhjalikult läbi mõelda, kas see lisab midagi juurde või mitte. Animatsioone saame vaadata kahe rühmana. Esimene on suure skaalaga animatsioonid, mida kasutatakse peamise interaktsiooni vahendina kasutajate mõjutamiseks. Sinna hulka kuuluvad näiteks parallax scrolling efekt ja pop-up teated. Teine animatsiooni rühm on väikese skaalaga animatsioonid. Siia hulka kuuluvad seitse populaarsemat animatsiooni tehnikat. Esimeseks on laadimise animatsioonid, kus muidu igav laadimine üritatakse inimestele kuidagi lõbusamaks muuta. Jälgida tuleks selle juures seda, et
Töö teoreetilised alused: Noonius: Paljudel mõõteriistarel, sh. Nihik ja kruvik, on paralleelselt liikuvale osale mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Lugemi fikseerimine on mõõtekriipsu kokkulangemisel mõõteskaala mingi kriipsuga võrdlemisi täpne, kuid mitteühtimise korral silmaga kümnendikosade hindamine ei anna täpset tulemust. Täpsuse lisamiseks lisatakse põhiskaalale lisaks abiskaala, noonius, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse põhiskaala pikkusest a lühem a/n võtta, kus n on nooniuse jaotiste arv. Nooniuse täpsuseks nimetatakse suurust T=a-an=a/n. Kui nooniuse nullkriips asetata kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, ei ühti nooniuse esimene kriips järgmise mõõteskaala kriipsuga, vaid jääb selles maha a/n võtta, teine kriips 2a/n võrra ja nii edas. Nooniuse viimane kriips ühtib mõõteskaala kriipsuga, kuna nan=(n-1)a. Kui nooniuse 0-kriips liigutada kohakuti...
Trükkplaadi valmistamine ja katsetamine Sissejuhatus Praktika eesmärgiks on projekteerida Multisimis skeem, siis see ülekanda Ultibordi. Skeem tuli välja printida läbipaistvale kilele. Seejärel tuli skeem kanda skeemiplaadile. Digital LCD Voltmeter Kit K2651 Skeemiks on Digitalmeeter LCD ekraani ja valitava skaalaga (200 mV või 2 V). Täiendades sobiva anduriga saab seda kasutada termomeetrina, kuid loomulikult saab seda kasutada ka volt- või ampermeetrina. Skeemi saab panna tööle kas 9v akuga või siis alaldiga 8-15v. Kõigepealt tuli teha elektriline skeem Multisimis 11.0 Kui skeem valmis tuli see kanda Ultibordi ja teha õiged footprindid ja vedada rajad. Kui sobivat footprinti ei leia siis tuleb teha uus footprint vastavalt enda vajadustele.
valim ning seeläbi tõepärasemad järeldused üldkogumi kohta. Comment: Question 2 Mille poolest erinevad diskreetsed ja pidevad tunnused? Too mõlema kohta näiteid! Complete Mark 5.0 out of 5.0 Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast ehk mõõtmise käigus võidakse saada kõiki väärtusi, mis on seotud pideva skaalaga. Pidev arvtunnus saadakse enamasti füüsikalise mõõtmise tulemusena. Pidevad tunnused on näiteks inimese vanus, kasv, kaal, õhutemperatuur jms. Diskreetsed tunnused on tunnused, mis saavad omandada väärtusi ainult kindlate vahemike järel ehk on piiratud väärtusvaruga näitajad (laste arv perekonnas, eksamihinne, ainepunktid, tähtede arv sõnas jms). Need leitakse
anum, mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C Gaasil põhinev termomeeter- Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest,termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega *Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala -Absoluutse temperatuuriskaala alguspunktiks on absoluutne nullpunkt ja selle temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Absoluutse temperatuuriskaalaga termomeetri temperatuuriskaala jaotuse aluseks on termodünaamika teine printsiip ja seepärast nimetatakse seda ka termodünaamiliseks
Tromb ehk Tornaado Mis on tromb? · Õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. · Väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris. · Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, keskmine kiirus 64 km/h kuni 177 km/h. · Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett jms Fujita-Pearsoni skaala · Fujita-Pearsoni skaalaga määratakse tornaado tugevust.1. Veebruar 2007 võeti kasutusele Fujita-pearsoni skaala(F-0 kuni F-5), mis näitab tornaado tugevust paremini kui vana skaala. F-5 võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. · F-0 64-116 km/h kerged purustused:pisut purunenud katused; murtud puuoksad; madalajuurelised puud ümber paisatud; sildid purustatud. · F-1 117-180 km/h Mõõdukad purustused: majade katused lahti kangutatud; ratastel majad kergitatud alustelt ja ümber tõugatud
Nt. Läbi punase klaasi vaadates, laseb punane klaas läbi vaid punase valguse, kõiki kohti, mis olid juba eelnevalt punased, näeme läbi punase klaasi ikka punasena, teisi kohti, mis ei olnud eelnevalt punased, näeme mustana, sest punane klaas laseb läbi vaid punase valguse 4. kirjelda ja too näide pikkuse, pindala ja ruumala otsest ning kaudsest mõõtmisest: Pikkus otsene: võrdleme keha või nähtust vahetult mõõtühikuga, nt. võrdleme vihiku laiust vahetult joonlaua skaalaga Pikkus kaudne: Saame mõõtarvu arvutuste teel, nt. mõõdame traadi läbimõõtu, keerame traadi 10-20 korda umber pliiatsi ja mõõdame saadud mähise pikkuse ja jagame selle keerdude arvuga. Pindala otsene:leian ristküliku kujulise papitüki pindala, mõõtes iga külje pikkuse ja liites kõik need pikkused kokku. Pindala kaudne: leian ruudukujulise papitüki pindala, mõõdan ühe külje pikkuse ja siis korrutan selle pikkuse iseendaga.
· Elektronid liiguvad suunatult vaid elektrijõu mõjul · Suurust mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus nimetatakse laengukandjate kontsentratsiooniks · Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena: I= q*n*S*v Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus: · Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus · Elektromeetriks nimetatakse metallkesta paigutatud ja skaalaga varustatud elektroskoopi · Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. · Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks · Tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi takistuseks. · Takistus on esitatav pinge ja elektritugevuse jagatisena. · Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A Juhtide jadaühendus
aukude tegemiseks. Seda saab kasutada neljal viisil: · Käsitsijuhitav märgpuurimine · Statsionaarne märgpuurimine · Käsitsijuhitav kuivpuurimine · Statsionaarne kuivpuurimine Kuivpuurimiskomplekti kuuluvad statiiv, teemant-puurkroon, betoonpinnale kinnitamise detailid ja montaazitööriistad. Tööks vajatakse lisaks imirootorit ja teemantkuivpuurkroone. Statiivi jäik alumiiniumist sammas on varustatud polüamiidist roopaga ja puurimissügavuse skaalaga. Sammas on jalami suhtes 450 kallutatav. Teemantpuurimissüsteem Rodiacut 201 DWS võimaldab puurida auke läbimõõduga 30...201 mm. Mootor on seadmel 3 kW ja märgpuurimisel kasutatava pumba tõstekõrgus on 5 m. komplekti kuulub kasutatud vee imipump (800 W) ja 120 liitrine kogumispaak. Pikendusvarraste komplekt on nelja pikkusega (100, 200, 300 ja 500 mm). Teemant-kuivpuurimiskroonid Eurolaser on ette nähtud müüritise ja tellise puhul.
Aineosakeste kineetilist potensiaalset energiat nim. Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis ...
Reaumur´i skaalas mõõdetud temperatuuride mõõtarvud on väiksemad, mistõttu enne 1940 ilmunud kirjanduse kasutamisel tuleb alati jälgida, millist skaalat on kasutatud ja vajadusel Reaumur´i temperatuurid ümber arvutada, lähtudes seosest: 1°R = 1,25°C. See levis laialt Euroopas, eriti Saksamaal ja Prantsusmaal ja ka Venemaal, aga 1970 sai Prantsusmaa aru, et Celsiuse skaala on parem skaala ja võttis selle kasutusele. Tänapäeval Réaumuri skaalaga termomeetreid enam ei kasutata. Reaumuri termomeeter Skaalade vastavus: Reaumuri skaala vastavused teiste skaaladega: 1oC = 1,25oRe 1K = 1,8oRe 1oF= 2,25 oRe + 32 5 Kokkuvõte Reaumuri skaalat pole eriti palju kasutatud ning tänaseks on see oma tähtsuse peaaegu täielikult kaotanud. See on kadunud teiste temperatuuri skaalade varju. Fahrenheit ja
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 5 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsus Karastamine üks termotöötlemise viisidest, mille tulemusena saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise puhul sõltub optimaalne kuumutus...
asbestitolmu) võib varieeruda laias ulatuses nii tööpäeva jooksul kui ka päevade lõikes. On rida erinevaid proovi võtmise võimalusi ja viise. Nende valikul tuleb lähtuda konkreetsetest tingimustest ja eesmärgist. Proov võetakse spetsiaalse õhuaspiraatori abil. Vajalik kogus õhku tõmmatakse läbi membraanfiltri (Millipore AAWP, läbimõõt 37 mm, pooride suurus 0,8 m), mis hiljem muudetakse läbipaistvaks. Faasikontrast-optilise mikroskoobi abil, mis on varustatud Walton- Beckett`i skaalaga, loendatakse kiud, mille läbimõõt on kuni 3 m ja pikemad kui 5 m ning pikkuse ja läbimõõdu suhe on suurem kui 3 : 1 ning mis ei puutu kokku ühegi osakesega, mille läbimõõt on suurem kui 3 m. Proovivõtu kestuse valikul tuleb arvestada filtri lubatavat koormust. Filtri optimaalne kiutihedus on 100 400 kiudu/mm² kohta. Asbestikiudude sisalduse määramiseks õhus tuleb kasutada direktiivide 2003/18/EC kohaselt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt 1997.
alates. Skaala null punk tähistab absoluutset vaakumit(vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest, lisatakse rõhuühiku taha lühend abs. Õhurõhk (parameetriline rõhk) Õhu rõhk [parameetriline rõhk, atomosfääri rõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust 6. Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii suhtelise skaalaga mõõteriistu. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse suhtelise skaalaga manomeetreid. 7. Temperatuuri iseloomustab molekulide liikumise intensiivsust ehk keskmist kineetilist energiat näiteks vee temperatuur näitab meile veemolekulide liikumise energiat, juhul kui molekulid liiguvad aeglaselt, on nende liikumisenergia väike ja vee temperatuur madalam. Madalama temperatuuriga vesi sisaldab vähem soojusenergiat. 8.
Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilainued õhus, pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu kivi vette visates. Mv eristatakse tekke järgi: tektoonilised(pinged maakoores), looduslike koobaste sissevarisemine, maaaluste koobaste sissevarisemine, tuumakatsetused maaalustes sahtides. Richteri skaalal mõõdetakse maavärina võngete tugevust, mõõtühik magnituud, ulatus: 08,9, seismograafiga. Mercalli skaalaga mõõdetakse purustusi, pallides, ulatus: 012 palli, vaatlustega, antakse hinnang. Eeldused maalihete tekkeks: nõlvakalle, nõlva pikkus ja ulatus, nõlva geoloogiline ehitus, pinnase niiskusesisaldus, temp.reziim. Looduslikud tegurid: erosioon, jõevee tõus sademete tõttu, veetaseme järsk langus, liivade filtratsioonimoodul. Inimtegevus: suurete puude mahavõtmine, veesisalduse muutimine, pinna ja pinnasevee liikumise takistamine, kaldalähedased ehitustööd, vibratsioon
Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. Fahrenheiti kraadi sümbol on °F. Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone. Üks neist väidab, et Fahrenheit valis oma skaala nullpunktiks (0) lume ja ammooniumkloriidi (salmiaagi) segu sualmistemperatuuri. Jää sulamispunkt on Fahrenheiti skaalal 32 °F ja vee keemispunkt 212 °F. Fahrenheiti skaala on rahvusvahelise temperatuur skaalaga seotud järmiselt: -40 °F = -40 °C 1 °F = °C *(9/5) + 32 Ainuke kokkulangev punkt Celsiuse ja Fahrenheiti vahel: -40 °F = -40 °C Fahrenheit´i skaalas mõõdetud temperatuuri näitava arvu järel märgitakse °F. Ümberarvutamiseks kasutame seost: t C = ( t F - 32 ) 5 / 9 Fahrenheiti termomeeter oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuuri mõõteriist, mis oli kuni 1940. aastani kasutusel ka Eestis. Mõned riigid (näiteks
vaatlust. Celsiuse konstrueeritud elavhõbetermomeeter 18. sajandil, mil Celsius elas ja töötas, oli kasutusel palju erinevaid termomeetreid erinevate skaaladega, kuid puudus üks ja kindel rahvusvaheline standard. Celsiuse arvates oli vaja ühtset süsteemi temperatuuri mõõtmiseks ning see ajendas teda välja töötama uut ja rahvusvaheliselt aktsepteeritavat termomeetrit. Niisiis konstrueeris ta 100-kraadise skaalaga elavhõbetermomeetri, kus oli kaks püsipunkti: vee külmumispunkt (100°C) ja vee keemispunkt (0°C). Esmakordselt demonstreeris ta oma termomeetrit 1742. aastal Rootsi Kuninglikule Teaduste Seltsile oma uurimistöös ,,Vaatlused kahe kindla punkti kohta termomeetril". Ta tõestas, et jää sulamispunkt ei sõltu rõhust ja määras uskumatu täpsusega kindlaks vee keemispunkti sõltuvuse atmosfääri rõhust. Celsius pakkus, et tema skaala nullpunktiks oleks vee
mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena,a)P-lained( kiired); b)S-lained(aeglased), 2) pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri skaala- logaritmilise skaalaga. 15. Millistes piirkondades esinevad maavärinad ja vulkaanid? 16. Too näiteid maavärinate ja vulkaanide tagajärgedest! 17. Millised on kiired nõlvaprotsessid? Kirjelda neid! Varisemine- kivimiosakesed langevad, hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Libisemine- terved settekehad ja kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda, nii et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusie ei toimi. 18. Millised on aeglased nõlaprotsessid? Kirjelda neid!
mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena,a)P-lained( kiired); b)S-lained(aeglased), 2) pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri skaala- logaritmilise skaalaga. 15. Millistes piirkondades esinevad maavärinad ja vulkaanid? 16. Too näiteid maavärinate ja vulkaanide tagajärgedest! 17. Millised on kiired nõlvaprotsessid? Kirjelda neid! Varisemine- kivimiosakesed langevad, hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Libisemine- terved settekehad ja kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda, nii et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusie ei toimi. 18. Millised on aeglased nõlaprotsessid? Kirjelda neid!
Muutke teksti laade termoelektrilised termomeetrid Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joonlauad Joonlaud on enamasti ühtlase skaalaga varustatud vahend sirglõikude joonestamiseks ja Muutke teksti laade nende pikkuste mõõtmiseks Teine tase Joonlaud peab olema sirge ning ilma täketeta. Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joonlaud
rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga (SI). Füüsikalise suuruse väärtus on selle suuruse poolt iseloomustatava omaduse kvantitatiivne hinnang. See hinnang väljendub numbrilise väärtuse kui hulga iseloomustuse ja antud suuruse tüüpi iseloomustava mõõtühiku korrutisena, näiteks 3,1 mm, 288,16 K. Mõõtmine üldjuhul kujutab endast mõõdetava suuruse võrdlemist selle suuruse võimalike väärtuste skaalaga, mis on ühel või teisel viisil eelnevalt konstrueeritud. Andur Andurite kasutusala kuulub automaatika ja mõõtetehnika valdkonda. Andureid võib lugeda nii automaatika- kui ka mõõtevahenditeks. Automaatika on omakorda teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseeritavate tehnoloogiliste protesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Automaatikasüsteemide töö rajaneb süsteemi kuuluvate seadmete ja süsteemiosade
aastast. Enam-vähem tänapäevase väljanägemise sai see riistapuu aga 13. sajandil, kui inglased asetasid kompassinõela pisikesele pöörlevale pulgale. Liigitus Kompasse on tänapäeval mitut liiki, mis erinevad nii välimuse kui ka hinna poolest. Kompasse võib liigituda: spetsiaalkompass matkakompass võistluskompass peegelkompass Spetsiaalkompasside hulka kuuluvad näiteks peegelsihtimisega ja pöörleva skaalaga (nõela asemel on pöörlev asimuudi skaala) kompassid . Nendel kompassidel on täppissihtimise võimalus, mis annab asimuudi suurema täpsuse. Seetõttu saab neid edukalt kasutada ka näiteks nurkade mõõtmisel. Selliseid kompasse kasutavad peamiselt metsamehed, geoloogid, insenerid ja kaitsejõud. Matkakompassid on alusplaadiga. Need koosnevad läbipaistvast tugevast plastplaadist ja pööratavast ning vedelikuga (enamasti piiritusega) täidetud nõelakorpusest . Vedelik on hea selleks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
