PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km) Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim Hornindalsvatn. Mägijärvede vesi üllatab tiht...
Mexiconi. Kaljumäestik on koduks paljudele eriilmelistele taimedele ja loomadele. KALJUMÄESTIKU TUNNUSJOONED Kaljumäestik on üsna noor maastikuala. Ta tekkis kriidiajastu lõpul, umbes 70 miljonit aastat tagasi tektooniliste kihtide liikumise ning maakoore kuhjumise tulemusena. Mäestikku võib jagada 4 suuremaks piirkonnaks: arktiline, põhjapoolne, keskosa ning lõunaosa. Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini. Kaljumäestikus või leida palju mäetippe, platoosid, aga ka madalamaid künkaid, mis üheskoos moodustavad ainulaadse kombinatsiooni. Suur osa nendest on hõlmatud loodusreservaatide ning Kaljumäestiku Rahvuspargiga. Märku annab endast ka pinnase vulkaaniline iseloom kuulsad on Kaljumäestiku allikad ning Yellowstone´i geisrid. TAIMESTIK Olenevalt geograafilisest laiusest ja kõrgusest moodustuvad Kaljumäestikus erinevad taimevööndid.
sageli ootamatult ning on tugevad. Temperatuurierinevused päeva ja öö ning suve ja talve vahel võivad olla väga suured. Soe Alpidest lähtuv tuul võib muuta temperatuuri oluliselt vaid mõne tunni jooksul ning seda isegi talvel. Linna roll riigi elus Linnal on oluline roll Saksamaa majanduse, poliitika ja kultuuri. Topograafia Müncheni kõige kõrgem punkt asub linna lõunapiiril Sollni linnaosas, kus pinna kõrgus ulatub 580,5 meetrini üle merepinna. Kõige madalam punkt asub linna põhjaservas Feldmochingi linnaosas, mis asub umbes 480 meetrit üle merepinna. Isari jõgi läbib Münchenit 13,7 km pikkuselt suunaga edelast kirdesse. Isaris asuvad Museumsinsel (Muuseumisaar) ja Praterinsel (Prateri saar). Lääne- Münchenit läbib Würmi oja. Huvitavad faktid Linnas on kaks suurt ülikooli: Ludwig Maximiliani Ülikool ja Müncheni Tehnikaülikool.
1850. aastal moodustati New Mexico territoorium. NEW MEXICO ASUKOHT New Mexico asub Ameerika Ühendriikides. NEW MEXICo Osariigiks saamise aeg: 6. jaanuar 1912. (47. osariik) Rahvuslind: jooksurkägu. Rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia. Rahvuspuu: kolorado pähklimänd. Rahvusloom: New Mexico baribal. Rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell. Vääriskivi: türkiis. Pindala: 314 926 km2 Kõrgeim koht: Wheeler Peak, 4011 m üle merepinna. BARIBAL JOOKSURKÄGU KOLORADO PÄHKLIMÄND TÄÄKLIILIA Madalaim koht: Red Bluff Reservation, 866 m üle merepinna. Suuremad jõed: Rio Grande, San Juan, Pecos, Canadian. Suuremad järved: Santa Rosa, Conchas, Navajo, Elephant Butte Reservoirs. Rahvaarv: 1 739 844. Haldusjaotus: 33 maakonda. Rahvastikutihedus: 14,3 inimest ruutmiili kohta. Etniline koosseis: 86,3% valgenahalisi, 2,6% mustanahalisi, 9,5% indiaanlasi, 1,5% asiaati. Pealinn: Santa Fe.
Leidub ka boksiit, rauamaak, pruunsütt ja kivisütt. kroom, mangaan ja uraan RUMEENIA UNGARI PINNAMOOD umbes 30% riigi koosneb põhiliselt territooriumist katavad tasastest kuni lainelistest mäed. Mõned Ida- tasandikest Karpaatide mäetipud Edela-Ungaris on ulatuvad üle 2200 m üle Dunántúli mäed, merepinna. Transilvaania läänepiiri ääres on väike Alpide ja ühtlasi osa Alpidest. Riigi Rumeenia kõrgeim tipp põhjaosas on künkad ja Moldoveanu on 2544 m madalad mäed. Kõrgeim kõrgusel merepinnast. punkt on Kékes , 1014 Mägede ümber on või 1015 m üle küngaste ja kiltmaade merepinna alad, RAHVASTIK
liikumistele (mandrite väljakujunemine) vihjavaid tunnuseid, tekib mõte, et Sinimäed kui ka Laagna kõrgendikud kujutavad endast tektoonilisi pinnavorme. Ka sel juhul peaks Sinimäed olema kujunenud enne viimast mandrijää taganemist. (Looduskaitse teatmik 1960) Sinimäed kuuluvad looduskaitse all olevate objektide nimistusse. PARGI-EHK LASTEKODUMÄGI on kolmest Sinimäest kõige idapoolsem, kõrgusega 84,6 m üle merepinna. Mäe põhjakülje betoonpunkrid ja kasematid on rajatud venelaste ja Austria-Ungari sõjavangide poolt I maailmasõja ajal 1916.a. maantee kindlustuseks ning Peterburi kaitseks. 1944.a. lahingud kestsid Pargimäel 26.VII-28.VII, siin võidelnud flaamlased, norralased ja taanlased on püstitanud mälestusmärgid langenud kaaslastele. PÕRGUAUGU-EHK GRENADERIMÄGI on keskmine mägi (kõrgusega 83,2 m üle merepinna), Alates 28.VII 1944 käisid mäel
Rootsi Kuningriik Andrea Engelbrecht 9.a Rootsi lipp Rootsi vapp Rootsi Asukoht Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idast Soomega(586 km) ja läänest Norraga(1619 km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all (peamiselt järved). Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rann...
sõltumatult kinnitanud, et Gröönimaa jääkate kaotab massi kiirenevas tempos, väidab ajakirjas Science avaldatud värske uurimus. Massi kadu jaotub ühtlaselt Gröönimaa tormakate liustike voolu kiirenemisest tingitud jäämägede tekke juurdekasvu ja sulavee lisandumise vahel jääkatte pinnale. Viimaste aastate soojad suved on massi kao tempo ajavahemikus 2006-2008 kergitanud 273 gigatonnini aastas (1 Gt on ühe kuupkilomeetri vee mass), mis on merepinna ülemaailmset tõusu edendanud 0,75 mm võrra aastas, vahendab PhysOrg. "Nendest tulemustest saab selgeks, et Gröönimaa massi kadu on kiirenenud alates 1990. aastate lõpust, ning selle elementaarsed põhjused annavad mõista, et lähitulevikus taoline tendents jätkub," ütleb Bristoli ülikooli professor ja uurimuse autor Jonathan Bamber. ,,Meil on õnnestunud edukalt ühildada kaks teineteisest täiesti sõltumatut hinnangut, ning see
Suur tasandik Elukeskkond ja loodus Elukeskkond: Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja Kanadas Kaljumäestikust ida pool. Tasandiku kõrgus on umbes 700—1800 m üle merepinna, pikkus on umbes 3000 km ja laius 500 kuni 800 km. Ilm on varieeruv, talved on külmad ja suved soojad ning niisked. Tuule kiirus on tihti väga kõrge, eriti talvel. Igal aastal esinevad tolmutormid. Väga suur pindala on põllumaade all. Loodus: Suurem osa sellest on kaetud preeria, stepi ja rohumaaga. Taimed ja loomad Taimed: Tegu on rohtlaga, kus esineb rohkesti rohumaid. Metsa esineb jõeäärsetel aladel ja põhjapoolsetel aladel. Tasandikul kasvab ka harvaesinev taim kaktus.
Samadel laiuskraadidel on näiteks ka Saksamaa, Ukraina ja Inglismaa. Samadel pikkuskraadidel näiteks Rootsi, Slovakkia ja Ungari. Samade pikkuskraadide sisse kuuluvad ka meie suured saared, mille all mõtlen ma Saaremaad ja Hiiumaad. Metsade all on 28% territooriumist. Poola kaart meenutab ringi, väga kõverat ja lainetavat ringi. Poola kaart: Poola keskmine maapinnakõrgus merepinnast on 173 meetrit ja kõigest 3% Poola territooriumist on kõrgemal kui 500 meetrit üle merepinna. Kõrgeim mägi on Rysy, mis ulatub 2499 meetrini Karpaatia mäestiku Tatra piirkonnas. See asub 95 kilomeetrit Krakovist lõunas. Alla merepinna on umbes 60 ruutkilogrammi Gdanski lahe ääres. Poola jaotatakse tavalislt viieks topograafiliseks piirkonnaks. Suurim neist on keskmadalik, mis on läänest kitsas ja laieneb idapoole liikudes. Selle piirkonna pinnamood on üpris lame ning seda lõikavad mitu suuremat jõge, nagu Oder ja Vistula.
ALUTAGUSE MADALIK Lühireferaat Asukoht, kirjeldus ja ajalugu Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik. Naaberaladest valdavalt madalam (vaid 30 40 m üle merepinna) Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored. Alutaguse suuremaid kuhjevorme on IisakuJõugaIlluka oosideahelik. 21 km pikkune kirde edela sihis orienteeritud vallseljakute rida on üsna keeruka ehitusega. Kõ...
Tuntumad vulkaanid on Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne. Üks suurematest vulkaani plahvatustest oli Krakatau Purskemine mis toimus 26-27 augutil 1883 aastal. Krakatau plahvatusest öedakse veel, et see oli kõveim mürin mida inimkond oli kunagi kuulnud. Krakatau asus Sunda väina vetes Indoneesias, Jaava ja Sumatra saarte vahel. Üle miljoniaastase ajaloo vältel arenes see kõigepealt koonilise kujuga mäeks, mis kõrgus 1828 m üle merepinna, kuni pursked taandasid selle mitmeks väikeseks koonuseks ja pinnavormiks, mis üle veepiiri ulatusid ja koos vulkaanilise saare moodustasid. 1883. aastaks oli selle maksimaalne kõrgus üle merepinna 813 meetrit. Krakatau on tegevvulkaan, mis asub Indoneesias. Vulkaani täpne asukoht on saar Sunda väinas, selle saare kogupindala on 10,7 km2 . 1883. Suur plahvatus registreeriti 20. mail ja 19. juunil oli veel purskeid kuid ükski neist ei olnud võrreldav sellega mis järgnes, 26. augustil
kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt
Mikk Truve Sierra Leone Sierra Leone(ametlikult Sierra Leone vabariik) on riik, mis asub Lääne-Aafrikas. Riigi pindala on 71,740 km2 ja rahvaarv on 6,190,280 (2013 aasta seisuga). Riigi pealinnaks on Freetown. Riigi Kõrgeim mägi on Loma Mansa (Bintimani) 1948 m üle kordinaatideks on 7°-10°N ja 10°-14°W. merepinna. Riigi ametlikuks keeleks on inglise keel, aga kõige räägitum keel on krio keel. Riik piirneb põhjast ja idast Guineaga, lõunast Libeeriaga ning läänest Atlandi Ookeaniga.
Click icon to add picture Peipsi madalik Peipsi madalik o Peipsi-äärse madaliku moodustavad Lämmijärve ja Pihkva järve äärsed madalad alad, mille kõrgus on kuni 40 m üle merepinna. o Soo osatähtsus on Peipsi madalikul Eesti suurim (42%). Emajõe-Suursoo sookaitsealal Emajõe parempoolne suudmelähedane lisajõgi Kalli jõgi Mullastik o Peipsi-äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all. Järvselja looduskaitseala
Aimakkide ja keskalluvusega linnade nimestikus on toodud sulgudes halduskeskuste nimed, kui need ei lange kokku haldusüksuse nimega. 6 2. Asend Mongoolia on riik Sise Aasias. Naaberriigid on põhjast Venemaa ja lõunast Hiina. Riigil puudub väljapääs merele. Maismaapiiri pikkus on 8220 km. Reljeef on enamasti mägine. Riigi lääneosas asub Altai mäestik. Seal on ka kõrgeim punkt Nayramadlin Orgil (Huyten Orgil) 4374 m üle merepinna. Altaist itta jäävad Hangaj mäed. Enamuse territooriumist moodustab 900 1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna. Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured. Mongoolia talved on pikad ja karmid. Vahete- vahel esineb zud äärmuslikult külm talv
Vooremaa Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon. Selle pindala on 977 km2. Vooremaast on viiendik (20,3 %) soostunud. Vooremaa piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani (pikkus 55 km), lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km. Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Suurt osa (47 %) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa Voored on mandrijää voolimisvormid, piklikud ja laugenõlvalised ning kumeralaelised künnised. Voorte pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 kilomeetrini (Koimula voor) ja laius 0,23,5 kilomeetrini. Suuremate voorte kõrgus varieerub 20 40 m vahemikus, ulatudes Laiuse mäel erandlikult 60 meetrini. Nende leivapäts...
Usk ROOTSI ÜLDANDMED Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaarel Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Riigikeel rootsi Rahvaarv 9 234 309 (2008), Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik Rahaühik Rootsi kroon (SEK) LOODUS Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m) KLIIMA Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas 1°C, põhjas 16°C, suvel vastavalt 16°C ja 13°C. SEOS LOODUSE-KLIIMA JA KULTUURI VAHEL Kuna Põhjamaal on karm kliima, siis inimesed on kindlasti
Kesk-Euroopa lõunaos ht Kirjeld Keskosa koosneb kristalsetest Maailma pikim mäestik. Mäestiku Mäestiku keskosas pai us kivimitest ning servad põhja- ja lõunaosa on suhteliselt kristalsed ja servadel s settekivimitest. kitsad, keskosas aga laienevad nad tunduvalt. Keskm 6000 meetrit üle merepinna. Üle 6000 meetri. 4000 meetrit. ine kõrgus Kõrgei Mount Everest(8848m) Aconcagua(6959m) Mount Blanc(4807m) m tipp Pikkus 2400 km 9000 km 1200 km Pilt Pildi http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klas http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klas http://miksike.ee/documents/m s/3loodusvoondid/83571
ohutul tasemel 2C-ga 1,5 ° C-ni, korraldades regulaarselt läbivaatusi, et tagada nende kohustuste suurendamine vastavalt teaduslikele nõuannetele. Nagu iga rahvusvaheline kompromiss, ei ole see täiuslik: heitkoguste piirid on endiselt liiga lahti, tõenäoliselt võib see soojeneda 2,7-3C võrra industriaalüleselt enne industrialiseerumist, ületades 2C künnise, mida teadlased ütlevad, on ohutuse piirang, millest kaugemale mõjud - põud, üleujutused, kuumalainete ja merepinna tõus - on tõenäoliselt katastroofilised ja pöördumatud. Vaesed riigid tunnevad ka muret selle pärast, et neile pakutav raha pole nende kaitsmiseks peaaegu piisav. Mitte kõik kokkulepped ei ole õiguslikult siduvad, nii et allakirjutanud riikide tulevased valitsused võiksid oma kohustusi veel vabastada.
· limuste kodasid · kalaluid · C14 meetodit NB!! EKSAMIL PEAB TEADMA AINULT SEDA, ET VAHELDUSID ERINEVAD STAADIUMID MERI JA JÄRV. 3 Balti jääpaisjärv · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijää sulamisvetest; · ulatus idas kaugemale kui praegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendus ookeaniga ning järve veepind oli tolleaegse ookeani omast ligi 25 m kõrgem, kuni 70 m üle praeguse merepinna · kliima oli külm ja kuiv ning rannikul laius tundra, kus kasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. Joldiameri · 10 200 a. tagasi vabanes Kesk-Rootsi järvede piirkond jääst. Billingeni katastroofi ( tagajärjel murdis vesi Närke väina kaudu endale tee ookeani · Joldiameri oli teatud aja ookeaniga ühenduses ka Valge mere kohal, seega oli Skandinaavia saar · staadiumile anti nimi Kesk-Rootsi rannikuvees levinud merekarbi Yoldia arctica järgi. · soolsus oli madal (1-2 )
Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks. laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Looduslikud tingimused Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad: tsingi- raua- vase- plii- hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Looduslikud tingimused Kliima Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja
kasvuhoonegaasid Tiit Jürgenstein Mis põhjustab kasvuhooneefekti? Kasvuhooneefekti põhjustavadki niinimetatud "kasvuhoonegaasid" : Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks g...
Karula Rahvuspark Karula Rahvuspark Martin Velbri 6.B 2016 Asukoht ● Karula Rahvuspark asub Lõuna – Eestis Valga ja Võru maakondade vahel. ● Rahvuspargi pindala hõlmab umbes 12300 hektarit. (123 ruutkilomeetrit) ● On Eesti kõige väiksem rahvuspark Loodus ● Kõrgeim punkt on Rebasejärve Tornimägi (137 m üle merepinna). ● Karula rahvuspargis paikneb 40 järve. ● Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist. Olulised kaitseväärtused ● Pärandkultuurmaastikud, mis kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. ● Umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp. ● Kolmandik Karula kõrgustikust. Vaatmisväärsused ● Ähijärv, Suurim rahvuspargi järv kesmine sügavus 5.5 meetrit. ● Suured sood ● Üle neljakümne järve ● Põliselanikud ja talud ● Karula külastuskeskus Ähijarve ääres Omanikud, hoolekandjad ja veel...
Marsruut Ida- Virumaal Oksana Koloshenko Zlata Sokolovskaja KELA-1 Marsruut Ida-Virumaal Marsruud on 1- päevane ning tehtud Estimaa koolilapsedele Kava: 1. Alutaguse seikluspark 10.00-12.00 2. Selisoo matkarada 13.00-14.00 3. Lõunasöök Jõhvi kohvikus ja vabaaeg 14.30-15.30 4. Toila-Oru park 16.00-17.30 5. Sinimäe vaatetorn 18.30-19.00 Alutaguse seikluspark Seikluspargis on 5 rada Seiklusradadel on 33 sportlikku mängu. Ülesanded muutuvad järk-järgult keerukamaks. Tarzani hüpe (9 m kõrguselt) Selisoo matkarada Asub looduskaitsealal Rada tutvustab erinevaid sootüüpe (siirdesoo, lageraba, puistraba) Rikkalikku taimestikku ja rohkelt erineva suurusega älveid ja laukaid Seli järv Võimalus teha pikniku Toila-Oru park Üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastavaim turismiobjekt. Paikneb 258 erinevat puu- ja põõsaliiki Lossi osad Purskaevad Grott Neidepanga Nõiametsa paviljon Laululava S...
São Paulo Info São Paulo on linn Brasiilias Asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel keskmiselt 795 m üle merepinna. Pindala: 1523 km² Elanikke: 11 037 600 (2009) São Paulo jaguneb 31 subprefektuuriks ja need omakorda linnaosadeks. Linn on tuntud sudu, suure kopteripargi ja paljude pilvelõhkujate poolest. São Paulo on tähtis majanduskeskus, seal asub ka Ladina-Ameerika suurim väärtpaberibörs Bovespa. Kõrgkoolid ja lennujaamad Terves São Paulos on kokku 578 erinevat ülikooli. Neist suurim on Universidade de São Paulo (USP) (University of São Paulo)
See on looduses tavaline ilming kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C. Oluline on aru saada sellest, et kõik neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Globaalse soojenemise mõjud. Primaarsed globaalse soojenemise mõjud ( Globalwarming.com materjalide järgi) . Globaalse soojenemise mõjud on mõnes mõttes vähem kindlad kui põhjused. Merepinna tõus. Merevee taseme tõus on kergesti mõõdetav globaalse soojenemise mõju. Kuna polaarjää sulab vesi kindlasti peab kuhugi minna. Merevee tase on praegu tõuseb kiirusega umbes 1 toll iga kümne aasta tagant. Kuulutakse , et merepind tõuseb 2100. aastaks umbes 60 cm. Muutuste suhtes kõige kaitsetumad on India, Hiina, Bangladesh, Egiptus. Merepinna tõus muudab rannajoont, uputab põllumaid, suurendab erosiooni, saastab mageveevarusid
Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Lisaks inimohvritele kaotas oma elu orienteerivalt 1500 põtra, 11 000 jänest, 15 puumat, 5000 hirve ja 200 karu. 1980. aastal toimus veel viis väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980 tekkinud kraater täitub ja vähemalt paarsada, enne kui St. Helens saavutab oma endise kõrguse 2950 m üle merepinna. 1989. aasta augustis ja detsembris toimus veel kaks väiksemat St. Helensi purset, mida 3 teadlased olid ette ennustanud. 6. jaanuaril 1990 toimus St. Helensi purse, mis oli teadlastele täielikuks ootamatuseks, sest tavaliselt purskele eelnevad väikesed maavärinad jäid ära. 1. aprillil 2008.a kraatrist kerkinud aurusammas ja maapinna värisemine lubasid teadlastel kuulutada, et vulkaani esimest purset üle 18 aasta võib oodata iga hetk
jõgikonna jõed. Võrtsjärve madalik Soomaa (Karuskose) II. Kõrg-Eesti: see osa Eestimaast, mis mandrijää sulamisel jääaja lõppedes vee alla ei jäänud. Küngaste ja voorte ning nendevaheliste orgude ja järvedega liigendatud piirkonnad Kesk-, Ida-, Kagu- ja Lõuna- Eestis. II.1 Lahkme-Eesti vöönd: haarab ennekõike Kesk- ja Ida-Eestit, kus mitmed omaette maastikurajoonid: Pandivere kõrgustik, mille kõrgeim tipp Emumägi 166 meetrit üle merepinna. Selles lääne poole Kõrvemaa ja Kõnnumaa kui viimased kõrgemad alad enne rannikuäärseid tasandikke. Pandiverest lõunasse jääb Kesk-Eesti tasandik, mida lõunapoolsetest Kõrg-Eesti aladest eraldab Võrtsjärve põhjaosas olev madalik ning Suur-Emajõgi. Ida-Eestis asuv Vooremaa on kõrgem ala vastu Peipsi-äärset madalikku. Vooremaa kulgeb Alutaguse metsadest peaaegu Tartuni lõunas. Iseloomulikud mandrijää liikumisega maasse veetud pikad seljandikud
suurendada näljariski.Põudade ja üleujutuste suurenenud sagedus mõjutaks kohalikku toodangut negatiivselt, eriti ekvaatori lähedal. Rannikud:Kliimamuutuste ja merevee taseme tõusu tõttu seatakse rannikualad ohtu ning inimese põhjustatud kasvav surve rannikualadele halvendab olukorda veelgi. On tõenäoline, et korallide hulk väheneb suurenenud pleegitamise ja suremuse tõttu, mida põhjustab merevee temperatuuri tõus. Soolaksood ja mangroovid saavad samuti mõjutatud merepinna taseme tõusust. 2080. aastaks saavad mitmed miljonid inimesed tunda igal aastal merepinna taseme tõusust põhjustatud üleujutusi. Mõjutatute arv on suurim Aasia megadeltades. Väikesed saared seevastu seisavad silmitsi kõrgeima suhtelise riski kasvuga. Tööstus:Kliimamuutuste hüved ja kulud tööstuse, asustuse ja ühiskonna jaoks varieeruvad suuresti. Kõige haavatavamad tööstused, asustused ja kogukonnad asuvad rannikutel ja jõgede üleujutuste tasandikel
Parasvöötmes sajab rohkem, kõrbealad aga laienevad. Kasvuhooneefekti mitmesuguste mõjude tagajärjel võib elu Maal muutuda suurel määral. Inimesed peaksid muutma oma suhtumist kütteainetesse ja hakkama rohkem kasutama päikese ja tuuleenergiat, mis ei saasta loodust. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu.
Hookeri teleskoop · Sai nime John D. Hooker järgi. · Asub Mount Wilsoni observatooriumis. · Pikkuskraad 118° 03' W, laiuskraad 34° 13' N · Kõrgus üle merepinna 1742 m · Hookeri teleskoop on reflektor teleskoop mille nõgusa peegli läbimõõt on 100 tolli (umbes 2.5m). Oli maailma kõige suurim reflektor teleskoop aastatel 1917 kuni 1948. · Teleskoop kaalus üle 100 tonni. · Teleskoobil on sfääriline kuppel ja kinnitub kahvel tüüpi pöörlevale alusele. · 5 aastat läks aega, et klaasi tükist saaks peegel. Peegli valmistajaks oli G.W. Ritchey Saint-Gobainist (Pariis) · Peegel on kaetud hõbedaga.
1) Varasem Devon (419.2 miljonit kuni 393.3 miljonit aastat tagasi) 2) Keskmine Devon (393.3 miljonit kuni 382.7 miljonit aastat tagasi) 3) Vanem Devon (382.7 miljonit kuni 358.9 miljonit aastat tagasi) Kliima Devoni perioodi kliima oli suhteliselt soe ning ilmselt puudusid kõiksugu liustikud. Temperatuurivahemik ekvaatorist poolusteni polnud nii kõrge kui tänapäeval. Kliima oli lisaks sellele ka väga kuiv ning rohkesti oli põuaperioode, eriti ekvaatorialadel. Keskmine merepinna temperatuur oli 30°C. Keskmises Devonis langes aga temperatuur umbes 5°C võrra. Kui Vanemas Devonis maapinna keskmine temperatuur jälle tõusis, võis see aidata kaasa stromatosoidide väljasuremisele. Vee- ja maismaaloomad Vetes domineerisid sammalloomad, käsijalgsed, korallid jne. Selgroogsete hulgas, lõualuuta soomustatud kaladel vähenes mitmekesisus ning lõualuuga kalade populatsioon suurenes nii mere- kui magevetes. Maal levisid kaks põhilist loomagruppi
Ida- Hiina meres on Kuroshio hoovus, mis on maailmas suuruselt teine soe hoovus. See mõjutab ka Kollast merd. Kollase mere põhjas roomavad kühmulised meripurad ning kaljupragudes on ka merisiilikud. Uuringud näitavad, et piirkonnas kõige olulisem koht rändlindudele on kogu Ida-Aasia, kus on vähemalt 35 erinevat liiki esindavat lindu. 16.juulil 2010 toimus suur naftareostus, kui gaasijuhe plahvatas sadamas Dalian. See tekitas laiaulatusliku tule. Umbes 1500 tonni levis üle merepinna mille pindala oli 430 km. Kalapüük peatati augustini. 800 kalapaati ja 40 spetsialiseeritud laeva olid kohustatud leevendada kahju keskkonnale.
vetikaõitsengute suhtes. 6 Läänemeri muutub tõenäoliselt veelgi magedaveelisemaks, mis omakorda mõjutab mere ökoloogiat ja liike. Merepinna kõrgus IPCC-kliimaprognooside alusel on aastaks 2100 ookeanide pind 0,1 0,9 meetrit tõusnud. Tõus oleneb eelkõige sellest, mil määral suudetakse kasvuhoonegaaside emissiooni piirata. Merepinna tõusust on umbes pool põhjustatud merevee soojuspaisumisest ja pool mäestikuliustike osalisest sulamisest ning mandrite lumekattega piirkondade vähenemisest. Läänemere merepinna kõrgust mõjutab lisaks ookeanidele ka hüdroloogiline tasakaal ehk see, millised muudatused toimuvad Läänemerre suubuvate jõgede veemassides ning nende jagunemises eri aastaaegade lõikes. Kuigi ookeanide veetaseme tõus ei ulatu
osariigi suur pitsat) ja aastaarv 1858. Lind Jääkaur (Gavia immer; 1961). Lill Punane mänd (Pinus resinosa; 1953). Kala Heleuimkoha (Zizania aquatica; 1977). Jook Piim (1987). Vääriskivi Ülemjärve ahhat (1969). 2 Pindala 218 601 km (12. koht). Pinnamood Valdavad on järverikkad metsased tasandikud, põhjaosas on madalaid ahelikke (Mesabi), lõunaosa ulatub kunagise preeria alale. Kõrgeim koht Eagle Mountain (Cooki maakond), 701 m üle merepinna. Madalaim koht Ülemjärv, 182 m üle merepinna. Suuremad jõed Mississippi, Red River of North, Minnesota. Suuremad järved Red, Lake of the Woods, Mille Lacs, Leech, Winnibigoshish. Rahvaarv 4 775 508 (1999; 20. koht) Haldusjaotus 87 maakonda Rahvastikutihedus 60,0 inimest ruutmiili kohta (1999; 20 koht). Etniline koosseis 3 92,9% valgenahalisi (1,9% ladinaameerika päritolu), 3,1% mustanahalisi, 1,2% indiaanlasi, 2,7% asiaate (1999).
Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu. Kasvuhooneefekt on kahjulik ,sest kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis kõrbealad laienevad, liustikud polaaraladel sulavad ja Maailmamere tase tõuseb ,ookean ujutab üle laialdased maismaa-alad ,
Kõrvemaa Kallavere Keskkool Jana Smirnova 9.klass Kõrvemaa Pindala: 3130 km2 kõrgeim punkt: 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi Edelasihiline pikk (110 km) ja kitsas (40 km) maastikurajoon Piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel
ehitusmaterjalid ja masinad). 1990. aastatel püüdis valitsus suurendada oma sissetulekuid, müües riigi kodakondsust kõigile soovijatele. (See lõpetati 2003) Geograafia Nauru on rõngassaar, mille keskel on laguun (Buada laguun). Ranna ääres on paarisajameetrine riba, mis on kaetud lumivalge korall-liivaga. Kõrgeim punkt 71m. Vooluveekogud puuduvad. Saarel leidub rohkelt fosforiiti. Kliima globaalne soojenemine ohustab Naurut otseselt, sest merepinna tõusu korral võib saar vee alla jääda. Huvitavat 21. märtsil 2012 sõlmis Nauru diplomaatilised suhted Eestiga. Naurulastel oli kunagi oma usund, nüüd on suurem osa elanikkonnast kristlased. Nauru on kõige suurema rasvumusega rahvastikuga riik. Naurus pole makse kodanikele. Kõige populaarsemad spordialad Naurul on Austraalia jalgpall ja tõstmine.
Gotland ja Öland. Mandril Rootsi naabrid on Norra ja Soome , aga kaugel pole ka Taani , Saksamaa ja Balti riigid nad asuvad üle Balti mere . Rootsi ulatuslikul ja mitmekesisel maa alal eraldub selgelt kolm suurt piirkonda : Norrland , Svealand ja Götaland . Suuresti Lapimaaga kokkulangev polaarjoonetagune Norrland on hõredalt asustatud ning kõige mägisem piirkond . Eriti mägine on Norra piiri äärne ala, kus asub maa kõrgeim tipp Kebnekaise 2111 meetrit üle merepinna . Maa keskosa ( Svealand ) on suur järverikas tasandik , mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub ka mitu suuremat linna , nende hulgas pealinn Stockholm . Lõuna pool asub Götaland . Sealse soise ja vähe viljaka pinnase tõttu elab neis paigu hõredalt inimesi . Rootsis on hulgaliselt vee energia rikkaid jõgesid , nagu Läänemerre voolavad Ume ja Lule , ning suuri järvi nagu Vänern ( 5585 km2) , Vättern ja Mälaren . Taimestik on piirkonniti erinev
aastal. Selle ülesandeks oli jälgida erinevaid pilvekogusid, mille abil suudeti ennustada tugevamate tormide ja orkaanide algust. Alates 1970. aastast on USA NOAA (National Oceanographic and Atmospheric Administration) satelliidid jälginud Maad kaks korda päevas. Neile paigaldatud seadmete abil teevad nad kindlaks pilvede tüübi ja tiheduse, maapinnal leiduva jää ja lume hulga, jäämägede asukoha meredel, õhuniiskuse ning maapinna, õhu ja merepinna temperatuuri. Ka geostatsionaarsel orbiidil liigub mitu ilmavaatlussatelliiti, teiste seas ka Euroopa ning Aafrika vaatluseks mõeldud Meteosat´id, India Insat, mis hoiab silma peal ühel osal Aasiast ja India ookeanist, ning USA GOES, mis jälgib Vaikse ookeani idaosa, Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ning Kariibi merd. Need satelliidid on ühendatud võrku, mis edastab meile infot meie planeedi atmosfääri, õhurõhu, tuule, temperatuuri ning kõige muu kohta, mida meil on vaja ilma kohta teada
Fuji Mägi Asend Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis · Kustunud vulkaan Hons Teine tase saarel Jaapanis Kolmas tase Neljas tase · Asub kolme maakooreplaadi Viies tase kokkupuutepunktis · Kõrgeim tipp on 3776 m üle merepinna http://www.goo3DN%26rls%3Dorg.mozilla:et:official%26biw%3D1366%26bih %3D586%26tbs %3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=508&vpy=72&dur=1857&hovh=226&hovw=223&t x=152&ty=131&ei=bK0DTZbYAsWgOuS8wagB&oei=bK0DTZbYAsWgOuS8wagB&esq=1 &page=1&ndsp=19&ved=1t:429,r:2,s:0gle.ee/imgres? imgurl=http://=__r...
pärandkultuuri säilitamiseks. Asukoht Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Looduspark paikneb 200 m kõrgusel merepinnast. Siin asub ka suur munamäe vaatetorn kust paistab väga ilus vaade. Andmed Kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Haanja looduspark sai enda piirid 1991 aastal. Pindala 16 903 ha. Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Vaatamisväärsused Vällamäe ürgmets 120aastane kuusik. Rõuge ürgorg, mis hõlmab Ööbikuoru ja Rõuge järvede aheliku. Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub VõruPetseri ürgorgu. Vaade Rõuge ürgorule ja Kahrila järvele Huvitavad faktid Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti kõige
· Kanaari saartel elab kokku 1,5 miljonit püsielanikku. · Saari külastab aastas u 5 miljonit turisti. · Kanaari saartel on roomakatoliku usk. · Enim tuntud saared on Gran Canaria ja Tenerife ASEND · Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis, Loode-Aafrikast umbes 100 km eemal. Asend kaardil LOODUSLIKUD TINGIMUSED · Maastik ja pinnareljeef on äärmiselt mitmekesine. · Üldiselt on saared mägised, kõrgeim mäetipp on 3718 m üle merepinna: Tenerife saarel asuv Teide. · Vee temperatuur saarte ümbruses on talvel 17- 20 kraadi, suvel 20-23 kraadi. · Kanaari saarte kliima on ühtlane ja mahe aastaringselt, keskmine temperatuur on 20 kraadi. · Saartel sajab vihma kõige rohkem talvel. RAHVASTIK · Kanaari saarte rahvas kõneleb hispaania keelt. · Kanaaridel leidub normanni ja hispaania päritolu inimesi, kuid ka omaaegse põlisrahva guantside järeltulijaid. · Praegused kanaarilased on tõmmud,
Kanalid: Alberti (ühendab Antwerpeni ja Lièget, Maasi ja Schelde jõge) Charleroi (ühendab Antverpeni, Charleroi ja Brüsselit) PINNAMOOD Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa, vaheldusrikas Belgia jaguneb: Alam , Kesk ja Kõrg Belgia Alam Belgia: riigi põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, keskeltläbi 50 m üle merepinna Kesk Belgia: riigi kesk osa, viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik, 80 180 m üle merepinna Kõrg Belgia: riigi lõuna poolne osa, Ardenni mäestik (kõrgendik), mis on enam kui 600 meetri kõrgune (le Signal de Botrange 694 m merepinnast) 67 km Põhjamere rannikut, mille jätkuks on Põhjamere äärsed tasandikud Ardennide piirkond: metsased kõrgendikud (kagus) VAATAMIS VÄÄRSUSED Stedelijk Muuseum voor Volkskunde Raekoda Brugge Muuseum Koomiksid Kunst
Lipp : Vapp: Lind: lääne-niidutrupiaal Puu: kallaspappel Vääriskivi: nefriit 2 Pindala: 253 325 km Pinnamood: Osariigi alast hõlmavad suurema osa Kaljumäestiku ahelikud Big horn, Teton, Wind River ja nendevahelised kuivad alad. Wyomingi idaosa ulatub Suurtasandikule. Osariiki läbib Põhja-Ameerika mandri veelahe, kust algavad Missouri lähtejõed, palju on järvi. Tihti on maavärinaid, eriti lääneosas. Kõrgeim koht: Gannet Peak (Fremonti maakond), 4207 m üle merepinna. Madalaim koht: Belle Fourche River (Crooki maakond), 945 m üle merepinna. Suuremad jõed: Yellowstone, Powder, Green , Snake ja North Platte. Suuremad järved: Yellowstone, Bighorn, Jackson, Flaming Goye, Pathfinder, Seminoe Reservoirs. Suuremad linnad: Cheyenne, Casper, Laramie ja Gillette. Rahvaarv: 515 000 (2006) 2 Rahvastiku tihedus: 1.96 inimest km (2000) Haldusjaotus: 23 maakonda
kilbil, jagunedes järgmisteks Loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi Madalik ja Smaland Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia Mäestik Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skane. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstandi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Kliima ja taimestik Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv
Ungari Geograafiline asend Ungari lipp Riigi nimetus: Ungari Vabariik Magyar Köztrsasg (ungari k.) Ungari vapp Riigikord: vabariik Loodusolud Pinnamood Siseveed Ungari maastik koosneb Doonau jõgi (Duna), mis põhiliselt tasastest kuni voolab Ungari lainelistest tasandikest. territooriumil 410 km Suure osa Ungarist pikkuselt, jaotab Ungari moodustab Alföld. kaheks osaks. Suured jõed Loode-Ungaris lahutab on veel Tisza, mis voolab madalate küngaste ahelik 580 km pikkuselt Ungari Alföldit Kisalföldist. kirdenurgast lõunasse, ja Edela-Ungaris on Drava (Dráva). Dunántúli mäed. Läänepiiri Ungari lääneosas asub 70 ääres on väike osa km pikkune väga madal Alpidest. Balatoni järv. Tisza jõel Riigi põhjaosas Slovakkia asub paisjärv (Tisza-tó). piiri ääres on künkad ...
Pankrannikud võivad kujuneda Rahuliku lasumusega serrekivimite paljandumise korral. Eesti kõrgeim kuni 55 meetrit üle merepinna ulatuv Ontika pankrannik on kui kivist loodusraamat, paljastades vaatajatele erinevad ajastu kihid. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See
II loeng geoid- merepinna null punkt mis on laiendatud maapinnale. geoidi ja ellipsoidi vahe eestis 16-20 m Kaart ja plaan Kaart on reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal. Plaan on ilma reeglipäraste moonutustega. Kaart tuleb teha siis kui maakera moonutused hakkavad mõjutama. Eesti ametlik kaardi projektsioon on Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST). situatsiooniplaanid- kujutatakse maastikuobjekte e kontuure.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
