Muraka looduskaitseala Andres Alla 10.H Asukoht Neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala asub Alutaguse madalikul Ida-Virumaal Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse ning Maidla vallas, Tudulinnast kümmekond kilomeetrit põhja pool. Kaitseala tuumiku moodustavad raba-, siirdesoo- ja madalsooaladest koosnev Muraka soostik ning selle kirdeserva jääv Ratva raba. Eellugu ja kaitsekorraldus. Osa praeguse Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK...........................................................................................
Seda tõestavad arvukad rahvapärased nimed. Head rabamuraka tundmist näitab aga suhteliselt vähene nimede kattuvus teiste taimedega. Eks selles kõiges ole süüdi kõik see, mida inimesed temast head saavad. Enne viljade valmimist kohatakse rabamurakat harva, sest niisama ei ole tema soistesse kasvukohtadesse asja. Muidugi kui just murakasaaki ennustama ei minda. Saagi ennustamisega võib aga väga kergesti alt minna. Sageli vaadatakse, et kõik on tihedalt suuri õisi täis, tuleb hea muraka-aasta. Kuid nii ei pruugi see olla. Kõigepealt on rabamurakas ainukesena meie murakaperekonna liikidest kahekojaline taim. See tähendab, et tal on eraldi isas- ja emasõied ning need asuvad erinevatel taimedel. Kuna isasõied on suuremad, siis jäävad need inimestele kergemini silma. Isastaimi on tavaliselt ka rohkem, nii et õitsemine ei näita niisama meile sügisese saagi kohta midagi. Tuleb vaadata õie sisse. Isasõitel pole sigimik arenenud ja on palju ilusaid tolmukaid.
kogunevat rahvahulka eemal hoida ja kutsus raadio teel abijõude. Sündmuspaigale tuli ka teine patrullauto ja veel kaks politseiametnikku. Murakas ähvardas prügikasti pea kohal keerutades politseinikuid. Tent nõudis, et Murakas pingi pealt alla tuleks ja prügikasti maha paneks. Murakas ei allunud korraldustele. Ta viskas temale lähenenud Tenti pudeliga. Siis andis Tent kahele kohaletulnud politseinikule korralduse Murakas kinni võtta. Tent hoiatas, et see on Muraka viimane võimalus rahulikult jaoskonda kaasa minna. Murakas korraldustele ei allunud. Nooreminspektor Toodo lähenes Murakale eestpoolt püstoliga ja käskis tal prügikasti maha panna ning pingilt alla tulla. Samal ajal hiilis Murakale selja tagant ligi inspektor Fuchs, kes Muraka suhtes elektrisokirelva kasutas. Murakas kukkus elektrisoki tagajärjel pingilt alla ja sõiduteele, kus jäi auto alla. Kohe kutsutud kiirabi saabus kümne minutiga. Avariis sai Murakas koljumurru. Sellega
Hotell Sokos Müügiosakond 20.10.2012 nr 2-5/55 Uus t 6 32323 TALLINN Banketisaali üürimisest Lugupeetud härra Pärn AS Mustikas soovib üürida 5. maiks 2012 kella 18-23ni firma aastapäeva pidulikuks tähistamiseks banketisaali 50 inimesele koos viiekäigulise õhtusöögi, alkoholi ja kohvilauaga. Palume infot hinna ja tingimuste kohta. Lugupidamisega (allkiri) Kalle Kallis Juhatuse esimees Lisa: ürituse kava 3 lehel 2 eks Muraka 4 Telefon 7676 8989 Arvelduskonto 12345678987 12345 VÕRU Faks 9898 7878 Sampo pank Registrikood 232323232323 E-post: [email protected] AS MUSTIKAS Ave Valdenberg 626 3311 [email protected] Muraka 4 Telefon 7676 8989 Arvelduskonto 12345678987 12345 VÕRU Faks 9898 7878 Sampo pank Registrikood 232323232323 E-post: [email protected]
Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid..................lk 7 Ramsari konventsioonist Ramsari (1971) konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade kohta on vanim rahvusvaheline looduskaitselepe
Lähim seirejaam asub 1,8 km kaugusel. Seirejaama nimi on 2595 Taruma küla. Asub Ida- Virumaal, Maidla vallas, Tarumaa külas. Teostatavateks programmideks on põhjavee tugivõrgu seire. Maidla vallas, Tarumaa külas on kaitstavaid loodusobjekt Keskkonnaregistri järgi 42. Sinna alla kuuluvad linnud, looduskaitselaad, loomad, taimed, samblikud jne. Uuritavas piirkonnas on Arvila metsise püsielupaik (Tetrao urogallus). Kaitsealadest asub uuritavas piirkonnas muraka looduskaitse ala. 6 Natura 2000 järgi on Muraka looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega ja sellega seotud dokumendid on järgmised( Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (terviktekst). Komisjoni otsus, 10.1.2011, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile
................................. 10 NIGULA RABA..........................................................................................................................................11 SOOMAA RAHVUSPARK............................................................................................................................11 ENDLA SOOSTIK.......................................................................................................................................12 MURAKA SOOSTIK...................................................................................................................................12 EMAJÕE SUURSOO JA PIIRISSAAR............................................................................................................13 LAIDEVAHE LOODUSKAITSEALA..............................................................................................................13 SOOKUNINGA LOODUSKAITSEALA..........................................
Märgalad a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3
Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised loomad, näiteks metskits, põder, jänesed. Õisi tolmeldavad putukad. Rahvapärasid nimetusi: vabarn, vaarakas, vaargas, aavermo, oarmari. LIIGID Vaarikas (Rubus idaeus) kuulub roosõieliste sugukonda ja muraka (Rubus) perekonda. W. O. Focke järgi eristatakse muraka perekonnas 12 alamperekonda. Muraka perekonnas on umbes 400 liiki, neist kasvab Eestis looduses kuus liiki. Põhilisteks vaarikasortide lähteliikideks on harilik vaarikas ja selle teisendid. Tabel 1. Liigiline kuuluvus Alamperekonnad Liikide arv Tähtsamad liigid Rabamurakas 1 rabamurakas Chamaemorus R
põllumajandus seis-metsamajandus ja ⅖,turba põllumajandus on soid kaevanduseks kahjustanud,seega on ~2% kaiste alla võetud Suurem osa rabadest on kaitse all näide Kakerdaja raba Muraka soo põjaosa Yell,Šotimaa http://www.soo.ee/sood-maailmas http://www.turbaliit.ee/soo/ http://www.soo.ee/rabad http://www.ipcc.ie/a-to-z-peatlands/blanket-bogs/ http://julkaisut.metsa.fi/assets/pdf/lp/Esitteet/aapa_mires_plants.pdf http://ec.europa.eu/environment/life/project/Projects/index.cfm?fuseaction=home.showFile& rep=file&fil=AAPA_AVI_leaflet.pdf
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv põõsaliik. 1.1 Levik ja kasvukohad Harilik vaarikas on looduslikult levinud Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas, Siberis, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Levilas kasvab ta tavaliselt viljakamatel, huumusrikastel muldadel, sageli esineb neid massiliselt raiestikel, metsasihtidel ja -servadel, lagendikel jm. 1.2 Kirjeldus Püstine põõsas kasvab üldjuhul 1,01,5 (2,0) m kõrguseks, ladvaosa on tavaliselt lookas. Esimese aasta võrsed on kaetud väikeste harjastega
tähtsusega märgaladena veel 14 ala, teiste hulgas Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike Väin, Agusalu soostik ja Häädemeeste rannaniidud. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: Matsalu rahvuspark, AlamPedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo ja Piirissaar, Endla looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Muraka looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, PuhtuLaelatuNehatu märgala, Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Laidevahe looduskaitseala
hulka kuuluvad probiootilised jogurtid Tere toodetest näiteks Helluse sarja tooted. Tere Hellus jogurtid, keefir ja kohupiimakreemid, kohukesed sisaldavad lisaks jogurtibakteritele ka Tartu Ülikooli teadlaste poolt avastatud antioksüdatiivsete omadustega probiootilisi piimhappebaktereid Lactobacillus fermentum ME3. Rabarberi-kaera, õuna-kaera ning metsamarja Hellus jogurtid sisaldavad lisaks veel ka kiudaineid, õuna-muraka-mee Hellus jogurt aga naturaalset mett. Tere oomega-3 rasvhapetega Hellus jogurtid sisaldavad lisaks jogurtibakteritele ja probiootilistele piimhappebakteritele ME-3 ka oomega3 rasvhappeid. Tartu Ülikooli Biokeemia instituudi dotsent Tiiu Vihalemm väidab, et... Väga levinud ja ühtlasi looduslik funktsionaalne toit on küüslauk. Ka küüslaugul on kindlalt tõestatud raviomadused. Funktsionaalsetest toitudest on peale biojogurtite ja küüslaugu meie toidupoodides saada ka sojajahu,
Andrese ja Mari vaheline suhe muutus ka oluliselt halvemaks, kui nad olid abielus. Andres ei pööranud talle sellisel viisil tähelepanu, nagu ta seda tegi nende abielu alguses. Laste surmad keerasid olukorra veel omakorda halvemaks ja pärast seda jäi Vargamäel armastust veelgi vähemaks. Ei puudunud olukorrad, kus Andres tõstis oma kätt Mari vastu. Laste surmades kannatajateks olid ka Tagapere rahvas, eesotsas Pearu Muraka naisega, keda ta kutsus hellitavalt Lambasihvriks. Pearu tihedased joomatsükklid kõrtsi sakstetoas lõppesid alatihti sellega, et ta tuli koju naist ja lapsi peksma. Kohutav perevägivald toimus Tagaperes, kuid õnneks suudeti asjade kulg kõige hullema suunas alati ära hoida. Ometigi oli nende põllumaa viljakam ja elujärk parema kvaliteediga, kuid ega see Lambasihvrit meelt õnnelikumaks teinud kui Eespere naistel. Pearu oli üleüldse raske iseloomuga ja
Rannametsa-Soometsa looduskaitseala Sookuninga looduskaitseala Viljandimaa Järveküla looduskaitseala Kurimetsa looduskaitseala Lehtsaare looduskaitseala Parika looduskaitseala Raudna looduskaitseala Tündre looduskaitseala 4 Tartumaa Alatskivi-Padakõrve looduskaitseala Võrumaa Timmase looduskaitseala Põlvamaa Akste looduskaitseala Maruoru looduskaitseala Piusa koobastiku looduskaitseala Veski looduskaitseala Jõgevamaa Aidu looduskaitseala Ida-Virumaa Muraka looduskaitseala Puhatu looduskaitseala Lääne-Virumaa Suigu looduskaitseala Uhtju looduskaitseala Hiiumaa Leigri looduskaitseala Pihla-Kaibaldi looduskaitseala Rattagu looduskaitseala Tahkuna looduskaitseala Saaremaa Koorunõmme looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala Laidu saare looduskaitseala Viidumäe looduskaitseala Viieristi looduskaitseala Raplamaa Rumbi looduskaitseala Tillniidu looduskaitseala Vardi looduskaitseala 5 Mitmes maakonnas
Linnuse saalides on näitused Narva linna ajaloost. Saka-Ontika-Toila pankrannik- peetakse Ida-Virumaa suurimaks vaatamisväärsuseks. Kuni 56 meetrit üle merepinna kõrguva paeastangu servalt avaneb kaunis vaade merele. Pankrannik sobib hästi jalgratta- ja jalgsimatkajatele. Sinimäed-Kolm omavahel liitunud ida-lääne suunalise orientatsiooniga vallseljakut: Tornimägi, Põrguhauamägi ja Pargimägi. Nende kogupikkus on 3,4 kilomeetrit. Looduskaitsealad: Kivinõmme maastikukaitseala Muraka looduskaitseala-Kaitsealal on erilist tähelepanu pööratud Muraka-Ratva soostiku ja selle bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks, kaasa arvatud viimaste elupaigad, samuti kaitstakse sealseid loodusmetsi. Toidukohad maakonnas. Toila pargi kohvik-Üks mõnusaim ja hubaseim kohvik Ida-Virumaal. Pakutakse aromaatset kohvi, maitsvaid kooke ja soolaseid ampse. Kaevandusmuuseumi allmaarestoran-Vanas kaevanduskäigus asuv ajastutruu
Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks.(galerii) (estonica) Pinnamood ja aluspõhi
kategooria kaitsealuste liikide hulka kuuluvad üldiselt laia levikuga liigid, mille kaitse tuleneb vajadusest ennetada nende hääbumist. Näiteks kuuluvad siia nimistusse paljud dekoratiivsed taimed. Loomadest on siin nimistus ka varematel aegadel «kasulikeks» nimetatud liigid, samuti liigid, mis on naabermaades ja mujal Euroopas juba hävimisohus, kuid meil veel suhteliselt arvukad. Nende liikide kaitses on laiemas plaanis võtmepositsioonil just Eesti. 4)IdaVirumaal on moodustatud Muraka ning Paadenurme looduskaitsealad, moodustamisel on Puhatu looduskaitseala. Maastikukaitsealasid on maakonnas moodustatud 18. Neist tuntumad on Ontika, Oru, Kurtna ja Vaivara Sinimägede kaitsealad. Kaitstavaid parke ja puistuid on 26 objektil.
kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri. Kuremäe otsamoreenil, kloostri territooriumil levib liigirikas sürjaniit paljude haruldaste taimedega. Märgadel liivadel takistab paljudes kohtades metsakasvu mullakihis leiduv nõrgkivi. Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood. Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu, mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne- Virumaa piirialal. Põllumaad leidub kõrgendikul ja jõgede ääres. Vaatamisväärsused. Kuremäe klooster, Iisaku vaatetorn, Illuka mõis, Mäetaguse mõis, Kalvi mõis, Maidla mõis, Hermanni Linnus, Purtse kindlus, Vaivara sinimäed, Valaste juga, Kiviõli tuhamägi jt. Kasutatud allikad. ENE Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/index.html http://www
tükeldatava söömiseks lehtsalatit ei lõigata, keeratakse rulli Mida pakkuda saksa külalistele? Eelroog suitsukana salat (suitsukana, õun, juurseller, mandlid, petersell hapukoore- majoneesikastmega) Supp murusupp (naadi, nurmenuku, võilille, hapuoblika ja nõgese lehed ning murulauk liha või köögiviljapuljongis) Pearoog ahjus küpsetatud kamaraga searibi keedukartulitega Magustoit muraka-kitsejuustu pirukas Joogid maasikatega maitsestatud vesi, ,,Viru valge", õlu,,Saku kuld", õunavein Kasutatud kirjandus ja allikmaterjalid · Ajakirjade Kirjastus AS http://www.toidutare.ee/termin.php?id=623 [online] http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=346&Lang=EST[online] http://www.gosee.de/images/content/s_f_warsteiner1_f4bcb50b.jpg [online] http://www.stbarbara.ee/ee/galerii [online] Kallast, M. Käitumise käsiraamat Tea Kirjastus 2010 Kangur, A
Konventsiooniga on tänaseks liitunud 158 osapoolt, teiste hulgas ka Eesti (1993. aastal), ja rahvusvaheliste märgalade nimekirjas on 1828 ala kogupindalaga 169 000 000 hektari. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: - Matsalu rahvuspark, - Alam-Pedja looduskaitseala, - Emajõe Suursoo ja Piirissaar, - Endla looduskaitseala, - Hiiumaa laiud ja Käina laht, - Muraka looduskaitseala, - Nigula looduskaitseala, - Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala, - Soomaa rahvuspark, - Vilsandi rahvuspark, - Laidevahe looduskaitseala.
Esimene märge Eestis elavast lendoravast pärineb Pärnumaalt 1777. aastast. Alates eelmise sajandi keskpaigast on tema arvukus meil järjest kahanenud. Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Ühes leiukohas asub minimaalselt üks teadaolev pesapuu. Ühes parimas paigas Sirtsi soo ääres Angusel elab aga tervelt 10 lendorava pesakonda. Täpset lendorava arvukust pole teada, kuna seda pole sugugi kerge hinnata. Kõige rohkem lendorava leiukohtade teateid on Sirtsi ja Muraka looduskaitsealade ümbrusest, aga ka Tudu ümbrusest. Alutaguse süda ongi kõige lendoravarikkam. Praegu on veel teada lendorava esinemiskohti Soomaa rahvuspargis ja Nigula looduskaitsealal. Üks leiukoht peaks olema Vändra kandis ja samuti Harjumaal Kämbla looduskaitsealal ja Jõgevamaal. Samuti võib lendoravat tõenäoliselt olla ka Raplamaal, kus ta on varem elanud ja Pärnumaal, mida peeti möödunud sajandi esimesel poolel Eesti kõige
juunis. Isasõie läbimõõt on umbes 3 cm, emasõis on veidi väiksem. Rabamurakal on pikk ja sitke harunev risoom. Taim paljuneb peamiselt vegetatiivselt, vähem ka seemnetega. Tolmeldajateks on putukad, seemneid levitavad linnud. Seemned idanevad hästi, kuid ei pruugi pinnaseni jõuda. Seemnest täiskasvanuks saamiseni kulub taimel kuni 7 aastat. Murakas maitseb teiste hulgas sookurele ja karule, kelle seedekulgla läbinuna on ka seemnetel märksa suurem tõenäosus idaneda. Kuigi muraka vilja nimetatakse tavaliselt marjaks, on tal tegelikult koguluuvili. Koguvili võib koosneda 5...25 "terast", millest igaühe sees on luuseeme. Kerajas vili on algul kõva ja punane, valmides värvub kollaseks ning muutub pehmeks. Vili valmib juulis-augustis. Saak on aastati väga erinev; viljumine on tundlik nii hiliste öökülmade kui ka teiste ebasoodsate ilmastikutingimuste suhtes. SINIKAS Sinikas (ka joovikas, rukkisinikas, soomari.
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega
Tori põrgu Tori muuseum Tori kirik Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool keskmist
Ohakalind Kristuse kannatusi sümboliseeriv lind, keda kujutatakse tavaliselt koos ohaka või kibuvitsaoksaga. Linnul on veretilka meenutav punane laik, mis saadud Kristuse laubast okast välja tõmmates Okaskroon Rooma sõdurid mõnitasid ja piinasid sellega Kristust, sest pidasid teda isehakanud kuningaks. Okaskroon on üks peamisi kannatava Kristuse, märtri atribuute. Tavaliselt on see põimitud kas kibuvitsa, ohaka, astelpõõsa või muraka vartest. Kolm vääti okaskroonis märgivad patulunastuse kolme astet: arusaamist, et oled pattu teinud, pihtimist, lunastust Orhidee tumepunased täpid lillel on Kristuse veretilgad Pilliroog Jeesuse kannatuse sümbol. Alandamiseks panid sõdurid Kristusele "valitsuskepina" kätte pilliroo. Ristile naelutatud Kristusele pakuti äädikas niisutatud käsna just pillirookepi otsast sümboliseerib suuruse alandamist
Kati Patrael + + + + + 5. Leia mitu päeva on jäänud realiseerimistähtajani, juhul kui on jäänud 3 päeva ja vähe Tänane kuupäev: 11-Apr Nimetus Realis.tähtaeg Märkus Kirsi-maasika 12-Apr Kiire Ploomi 15-Apr aega Muraka-mee 20-Apr aega Mustika 14-Apr Kiire Maasika 21-Apr aega Virsiku 21-Apr aega Rosina 16-Apr aega Vanilli 22-Apr aega Sokolaadi 13-Apr Kiire Karamelli 14-Apr Kiire Vaarika 16-Apr aega 6
arvust) ja 15- 50 elanikuga küla. Maakonna külatüübiks 101-200 elanikuga küla. Riiklikult määratleti hääbuvad, perspektiivitud ja perspektiivsed külad. Perspektiivsed külad Tori külanõukogus on: Tori alevik, Taali, Selja, Piistaoja ja Jõesuu külad. Tori valla külad: Aesoo (25 elanikku), Elbi (11 elanikku), Jõesuu (364 elanikku), Kildemaa (41 elanikku), Kuiaru (90 elanikku), Kõrsa (59 elanikku), Levi (47 elanikku), Mannare (48 elanikku), Muraka (95 elanikku), Muti (67 elanikku), Oore (90 elanikku), Piistaoja (133 elanikku), Randivälja (61 elanikku), Riisa (26 elanikku), Rätsepa (35 elanikku), Selja (369 elanikku), Taali (257 elanikku), Tohera (87 elanikku), Urumarja( 76 elanikku) ja Võlli (57 elanikku). Joonis 5. Tori valla asustussüsteem * 15...50 elanikku * 51.. 91 elanikku * 92...500 elanikku 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid Omaaegne Tori kihelkond (vt joonis
KAITSEALAD Looduskaiste alla lähevad: 1) Üksikobjektide kaitse (kivid, veekogu) 2) Liikide kaitse (taime ja loomaliigid) 3) Kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad) Rahvusparkide alla kuuluvad: 1) Lahemaa (Lääne-Virumaa) 2) Matsalu (Läänemaa) 3) Karula (Valga) 4) Soomaa (Viljandi) 5) Vilsandi (Saaremaa) Kaitsealad jagunevad: 1) Looduskaitsealad Alam-Pedja (Tartumaal), Endla (Järvamaa), Nigula (Pärnumaa), Viidumäe, Muraka 2) Maastikukaitsesalad Haanja looduspark (Võrumaa), Ahja jõe ürgorg (Põlvamaa) Rahvusvahelised looduskaitse lepingud ja konventsioonid: 1) Kyoto protokoll reguleeritakse süsihappegaasi kogust 2) Ramsari konventsioon leping veelindude ja märgalade kaitsmiseks 3) Bonni konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsmine 4) Berni konventsioon taime-ja loomaliikide kaitsmine 5) Washingtoni kauba vedamise tõttu ohus olevate liikide kaitsmine. MÕISTED:
aniis, ingver ja piparmünt, kasutatakse üha enam piimatoodetes, jäätise- ja nätsu valmistamisel. Kohv, cappuccino vahvlite või sokolaadi latte macciato küpsised samuti rabarber , kiivi , mitmesugused marjad , ahvileivapuu saadus ja kohvi marjad on tärkava maitsed. Jogurtis on võimalik nautida juurvilja maitsed,näiteks ulatuvad kurgi, tilli ja porgandi maitsed. Lille maitsega tooted liiguvad maailmaturul, jasmiini maitsega latte, muraka ja violetne jogurt ja roosi kroonlehtedega jooke. Üks uusimaid marjade alternatiive: aed marjad, kasutatakse või valmistamise valdkonnas , mõnikord kasuitatakse ka eksootiliste puuviljade maitseid või valmistamisel. Lõpuks on inspireeritud maitsed ja valemid uusimaid tuumasid ja võimaluseks tootearendajatel ja turundajad kaupa toota ja turustada.
Tea Heinaste Kati Patrael + + + 5. Leia mitu päeva on jäänud realiseerimistähtajani, juhul kui on jäänud 3 päeva ja vähe Tänane kuupäev: 4/16/2015 today() Nimetus Realis. tähtaeg Märkus Kirsi-maasika 18-Apr KIIRE! Ploomi 21-Apr Muraka-mee 24-Apr Mustika 17-Apr KIIRE! IF(B46-$C$43<=3;"KIIRE!";"") Maasika 20-Apr Virsiku 18-Apr KIIRE! Rosina 16-Apr KIIRE! Vanilli 28-Apr Šokolaadi 20-Apr Karamelli 21-Apr Vaarika 17-Apr KIIRE! 6
Pinnavormid madalikud kõrgustikud,lavamaad Muldade viljakus vähem viljakamad Pinnamood tasane künklikum Kaitsealade tüübid ja näited Eestist Rahvuspargid: Karula,Lahemaa,Soomaa,Vilsandi,Matsalu Looduskaitsealad- Alam-Pedja,Marimetsa,Muraka,Viidumäe,Nigula,Endla,Tahkuna Looduspargid e. maastikukaitsealad- Haanja LP,Otepää LP, Navesti MK,Naissaare LP,Loodi LP Programmialad- Lääne-Eesti saarestiku biosfäär ,Pandivere veekaitseala Natura 2000- ühendab üle euroopalise kaitse- ja hoiualade võrgustiku Rahvusvahelised kokkulepped: HELCOM- Läänemere kaitseks CITES- kaitseb kaubitsemise eest ohustunud taime ja Loomariike Rido de Janeiro 1992 biodiversiteet- Mida rohkem liike, seda tugevam ökosüsteem MÕISTED! 1
Seda tõestavad arvukad rahvapärased nimed. Head rabamuraka tundmist näitab aga suhteliselt vähene nimede kattuvus teiste taimedega. Eks selles kõiges ole süüdi kõik see, mida inimesed temast head saavad. Enne viljade valmimist kohatakse rabamurakat harva, sest niisama ei ole tema soistesse kasvukohtadesse asja. Muidugi kui just murakasaaki ennustama ei minda. Saagi ennustamisega võib aga väga kergesti alt minna. Sageli vaadatakse, et kõik on tihedalt suuri õisi täis, tuleb hea muraka-aasta. Kuid nii ei pruugi see olla. Kõigepealt on rabamurakas ainukesena meie murakaperekonna liikidest kahekojaline taim. See tähendab, et tal on eraldi isas- ja emasõied ning need asuvad erinevatel taimedel. Kuna isasõied on suuremad, siis jäävad need inimestele kergemini silma. Isastaimi on tavaliselt ka rohkem, nii et õitsemine ei näita niisama meile sügisese saagi kohta midagi. Tuleb vaadata õie sisse. Isasõitel pole sigimik arenenud ja on palju ilusaid tolmukaid. Emasõitel
Seetõttu võetakse meetmeid kohalike elanike varustamiseks majapidamiseks vajaliku veega. Karjäärialadel segi pööratud pinnasekihid soodustavad pinnavee kiiret nõrgumist põhjavette, läbimata korrapärast looduslikku filtreerimist. Kui Estonia kaevandus hakkas Mäetaguse vallas lähenema Seli soole, on see kuivama hakanud. Esimesed laukad on peaaegu kinni kasvanud. Laugasterohkusega silma paistev Seli raba on Muraka soostikud idapoolseim lahustükk. Maakonnaplaneeringus kajastati raba just kaevanduse mäeeraldises olemise tõttu probleemalana. Detsembris 2003 andis keskkonnaministeerium Põlevkivi Kaevandamise ASile sinna kaeveloa. Mäetaguse valda loodav Selisoo kaitseala välistab sellesuunalise laienemise ja võtab enda alla ka 250 hektarit Estonia kaevanduse mäeeraldise piires olevat maad, kust oli kavas kaevandada üle kaheksa miljoni tonni põlevkivi.
1 Tabel 16 täidetakse juhul, kui taotletakse jäätmeluba jäätmete põletamiseks. lisa 1 TABEL 17. Piirkond, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse1 Piirkond Tori valla jäätmeveopiirkond- Tori alevik, Selja küla, Jõesuu küla, Taali küla, Piistaoja küla, Muraka küla, Tohera küla, Kuiaru küla, Oore küla, Võlli küla, Urumarja küla, Muti küla, Kõrsa küla, Randivälja küla, Mannare küla, Levi küla, Rätsepa küla, Aesoo küla, Riisa küla, Kildemaa küla ja Elbi küla 1 Tabelid 17 ja 18 täidetakse juhul, kui taotletakse jäätmeluba kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks. lisa 1 TABEL 18
veekogusid, mille sügavus ei ületa 6 m. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Ramsari konventsioon ja Eesti liikmeks alates 1993. 10 Ramsari ala. Kõige esimene oli Matsalu rahvuspark. Veel on Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu. Berni konventsioon - Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest. Kaitsta Euroopa looduslikke looma- ja taimeliike ja nende elukeskkonda. Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele. Lisa I - rangelt kaitstavad taimeliigid. Lisa II - rangelt kaitstavad loomaliigid. Lisa III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. Lisa IV käsitletakse püügivahendeid. Konventsioon ja Eesti Eesti pole ratifitseerinud. Kuna
enne lendu Karlsson. Salvadore on alati parim valik pulmade ja bankettide pidamiseks! Banketisaal, elavas ettekandes muusika ja Salvadore tamada annavad erilise koloriidi teie pulmadele, korporatiivsele peole, sünnipäevale, banketile, pere pidustustele. Ida-Virumaa matkarajad • Kauksi oja õppematkarada (3,6 km) • Kotka matkarada (8 km) • Kurtna matkarajad (4,5 - 5,5 km) • Luite matkarada (4,4 km) • Muraka matkarada (3 km) • Poruni matkarada (5 km) Kokkuvõte Olen palju kordi Ida-Virumaal käinud, sellepärast valisin ka selle. See on üks ilusamaid maakondi minu jaoks. Sain seda tööd tehes teada palju, mida pole märganud selle maakonna juures. Tööd tehes oli suur tung neid samu kohti külastada ja oma silmaga näha, kas see mida kirjutasin, vastab ka tõele.
looduse mitmekesisuse kaitsmisel üleujutuste kontroll pikem veeviibeaeg soodustab isepuhastusprotsesse 84. Mis eesmärgil võeti vastu Ramsar konventsioon? Võtta kaitse alla tähtsamad märgalad 85. Nimeta Ramsar alad Eestis (vähemalt 7) Matsalu, Vilsandi rahvuspark, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Laelatu-Puhatu-Nehatu märgala, Alam-Pedja looduskaitseala, Nigula raba, Soomaa rahvuspark, Endla soostik, Muraka soostik, Emajõe suursoo ja Piirissaar 86. Müra mõju tervisele Müra toime sõltub nii müra kestuse ajast kui ka müra intensiivsusest Müra mõju on kumulatiivne Müra põhjustab organismis nii psüühilisi kui ka füüsilisi häireid. Psühhoakustilised mõjud häirivad eneseväljendust ja suhtlemist. Müra võib vähendada vaimse töö võimet. Käitumist mõjutavad häired põhjustavad pelglikkust, loidust ja agressiivsust
rahwa kalendris" ilmunud "Narva käük" ja Parijõe "Alutaguse metsa- des"); kohaliku või vähemalt kohalikke olusid väga hästi tundva inimese perspektiivist on seda piirkonda 20. sajandi viimasel veerandil kirjelda- nud peamiselt kaks looduskirjanikku, Edgar Kask ja Juhan Lepasaar. Eesti looduskirjanduse lugu 257 Joonis 4. Juhan Lepasaar (foto: Tõnu Talpsep 1994). Edgar Kase kirjutisi ja fotosid ühendavad neli raamatut: "Tee vaiku- sesse. Muraka soostik" (1977), "Kuuvikerkaar" (1995), "See müstiline ar- mastus" (2002) ning "Õnnemudel" (2004). "Tee vaikusesse" kujutab auto- ri erakuelu vanas rabaäärses Varessaare metsavahimajas kevadtalvest sügiseni. Peatähelepanu all on inimese–looduse suhe, samuti looduskait- se küsimused, soo ökoloogia. Autor möönab, et looduskogemus ei ole alati mugav, et üksildases soosaaretalus tuleb peale romantilise loodu- ses-olemise tunde tunda ka külma, hirmu, aga eeskätt aukartust elu ees.
mille sügavus ei ületa 6 m. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Ramsari konventsioon ja Eesti – liikmeks alates 1993. 10 Ramsari ala. Kõige esimene oli Matsalu rahvuspark. Veel on Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu. Berni konventsioon - tegeleb Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsega. Kaitsta Euroopa looduslikke looma- ja taimeliike ja nende elukeskkonda. Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele. Lisa IV – käsitletakse püügivahendeid. EESTIS: karu, ilves, hunt, valge-toonekurg. Rio de Janeiro konventsioon - Bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon. Eesti liitus 1992
_ Märgalade saadused _ Virgestus ja turism _ Kultuuriline väärtus _ Konventsiooni eesmärkidest tulenevate ülesannetega tegeleb Eestis rahvuslik Ramsari komisjon, kes on määranud ka rahvusvahelise tähtsusega märgalad. _Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine.Matsalu RP juba teine KKK (2006-2016). EESTI RAMSARI ALAD _ Matsalu RP 1994 (1976) _ Vilsandi RP - 1997 _ Soomaa RP _ Alam-Pedja LKA _ Nigula LKA _ Endla LKA _ Muraka LKA _ PuhtuLaelatu LKA _ Nehatu LKA _ Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA _ Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA _ Laidevahe LKA (Siiksaare laht) 2002 _ Sookuninga LKA 2006/2008 CITES'I I LISA _liigid, kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kauplemine võib nende püsimajäämist ohustada. Ca 5 000 looma- ja 28000 taimeliiki. _ Nt ahvid, kullilised, kakulised jpt
Ida- Virumaa omanäoline erijoon on hoopis naiste kooskäimine karja väljalaskmise puhul. Heinamaarjapäev 2.VII. See on tähtpäev, millega seonduv pärimus pole Eestimaal ühesugune, vaid lokaalsete erijoontega, näiteks Viljandi- ja Pärnumaal kehtis heinategemise keeld, Muhus on olnud kombeks tuld teha nagu jaanipäeval. Virumaal sel päeval heinale ei mindud ka. Selle asemel läksid noored Iisaku khk. lääneosa küladest juba eelmisel õhtul, kotid-korvid ja söögimoon kaasa, Muraka raba äärde. Rukki- ehk külvima arjapäev 15.VIII on lauritsapäeva (10.VIII) ja pärtlipäeva (24.VIII) vahel keskmine rukkikülvi orientiir. Virumaal ja ainult siin on see päev veel eriliselt tähtis ja tuntakse seda rohkem Kuremäe päeva (bogorooditsa) nime all. Vana kalendriarvestuse kuupäev on 28.VIII. Pärtlipäev 24.VIII on rukkikülvi tähis nagu lauritsapäev ja rukkimaarjapäevgi, ent märgib ka fenoloogilise sügise saabumist, saakide valmimist ning lõikusaja tööjärge
päevas ümber töötada kuni 1000 tonni toorpiima. Eestis toodetakse praegu ligi 2000 tonni toorpiima päevas. Olemasolevatel piimatööstustel puudub aga efektiivne võimekus kogu selle piimakoguse töötlemiseks. Seetõttu viiakse suur hulk Eestis toodetud toorpiimast riigist välja. Riiklikus plaanis vaadates on aga toorpiima eksport, olgu siis Leetu või mujale, kõige mõttetum tegu, mida piimaga üldse teha saab. (Raudla 2014) 6 Muraka hinnangul on Eestis Euroopa Liidu toetuste abil tehtud palju investeeringuid piimafarmidesse, seevastu piimatööstuste toetamine on olnud tagasihoidlik. „Meil on maailma tipptasemel farmid, aga piimanduses peavad olema tugevad nii esmatootmine kui töötlemine, sest need sõltuvad teineteisest väga palju,“ tõdeb Murakas. E-Piim ja Saarema piimaühistu peavad praegu plaani rajada Eestisse uus kõrgtehnoloogiline ekspordile orienteeritud piimatööstus, mis keskenduks põhiliselt
želatiin, jahvatatud kaer, looduslähedased lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator naatriumtsitraat, jogurti juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Jogurtis on 2,8% rabarberit ja 0,6% kaera. 12 Hellus jogurt õuna-muraka-mee Koostis: piim, suhkur, õunad, murakad, mesi, paksendaja modifitseeritud tärklis, želatiin, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator naatriumtsitraat, toiduvärv beeta-karoteen, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3(lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Jogurtis on 1,7% õunu, 1,1% murakaid ja 1,1% mett. Hellus metsamarja jogurt
korda. Ots ja pöial on täpilised. Kindad on kootud 1958.a. Kuduja ja annetaja on Joske Lilli, Johannese t.; Tori v., Metsaküla, Väljaotsa t. ERM A 563: 549(ab) Tumesinisel põhjal on valge geomeetriline kiri; tipule asetatud ruudud. Tehtud peenest korrutatud lõngast. Kinda pära (2 cm) 2:2 soonikus (vikkel). Muster on ka kinda kahandusel ja pöidlal. Kindad on kootud vahemikus 18571877. Omanik Liisa Mäekallas. Muuseumile annetas Herta Jürss Tori v., Muraka k. 1958.a ERM A 563: 2244 Pruunil pinnal on beez tammetõrukiri. Pära on punakaspruun ja kootud 1:1 soonikus. Kindad kudus Liidia Pulst I Eesti Vabariigi ajal. Kindad annetas Juuli Pulst Tori khk., Aesoo külast 1958.a. Tori kirikinnas tammetõrukiri Tori kirikindad ehted Rinnaehetest on Tori kihelkonna naistel kasutuse olnud hõbepreesid, sõled, helmed ja kaelarahad. Särgikaelus kinnitati vitssõlega või väikese preesiga.
Raba · Sood kui omanäolised ökosüsteemid köidavad tihti matkajaid, mistõttu on soomatkad viimastel aastatel palju populaarsust võitnud. · Eriti populaarsed on just rabamatkad. · Kuna sood on väga õrnad kooslused on mitmel pool rajatud laudradu, need on vajalikud ka turvalisuse seisukohalt kuna mitmetes rabades on liikumine kohati keeruline ning nõuab palju vilumust. · Populaarseks rekreatsiivseks tegevuseks soodes on veel marjade korjamine. Parimad muraka ja jõhvika kasvukohad asuvad siirdesoo ja raba piirialadel 30. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks · Soometsad, mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikus mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik, pilliroog, sookail jt. (kokku 23%). Tallamisõrnad kooslused, soo erinevate tüüpide puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv. · Loometsad
• Kõrgustiku ääreala ( soosaarterikkad suured sood, karstiveed, allikad: Keava, Loosalu, Epu-Kakerdi (417 km2), Kakerdaja, Selli, Roosan- Alliku, Endla soostik) • Vooremaa (madalsood, järvelise tekkega: Kivijärve, Kaiavere) VII Kesk- ja Ida- Eesti suurte soode valdkond (31%) • Peipsi nõo põhjaosa (vettpidavad setted, rannamoodustised; peamiselt raba, palju siirdesoid, läbimatud märealad: Puhatu soostik (468 km2), Muraka-Ratva) • Peipsi nõo loodeosa (soodevaene) • Võrtsjärve nõgu ja Peipsi nõo keskosa (Emajõe suudmealal) (Suured lammisood, madalsoo; Võhma, Parika, Soosaare, Põltsamaa, Laeva, Sangla (342 km2), Ulila, Emajõe-Suursoo) • Peipsi nõo lõunaosa ( Enamasti rabad liivadel, madalsood üleujutatavates piirkondades; Meelva, Uulika, Kalsa) VIII Lõuna – Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond (18%)
· riigilõiv on makstud ettevõtjaportaalis olevate pangalinkide kaudu, kasutades eeltäidetud maksekorraldust [3] Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi, kaubamärk ja asukoht 4.1 Ärinimi Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit (küll aga võib ärinimi sisaldada täiendit, mis viitab nt tegevusalale). Näiteks: FIE Mihkel Muraka Autoteenindus Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Näiteks: FIE Siiri Talu Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul. Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda. Uuesti
Juurdekasv aastas 2-2,7 mm. Eesti pakseim teada olev turbalasund 16,6 m on Vällamäe jalamil olevas pisikeses sulglohu- e söllisoos. Eesti soode turbalasundi keskmine paksus on 3-4 m. Soode kaitse 1938 a võeti kaljukotka kaitseks kaitse alla Ratva raba Alutagusel. 1957.a. asutati LKA-d Viidumäel (allikasood) ja Nigula rabas, ning taimestiku ja loomastikukaitsealad Muraka rabas, Nehatu soos ja Nätsi rabas. 1981. a. rajati 28 sookaitseala. 1994.a. asutati Soomaa RP ja Alam-Pedja LKA. EESTI JÄRVED Kirjandus: Eesti järved Koostanud A. Mäemets, H. Simm, E. Varep Tallinn1968 (150 olulisemat järve peale Peipsi ja Võrtsjärve) Eesti järved ja nende kaitse Koostanud A. Mäemets Tallinn 1977 (263 lk) Võrtsjärv toimetanud T. Timm 1973 (283 lk) Võrtsjärv Loodus, aeg, inimene 2003 Peipsi toimetanud E. Pihu, A. Raukas 1999 (264 lk)
annaabi.ee 
