EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Järve- ja meremuda Referaat Teele Sikka Juhendaja: Ain Vellak Tartu 2014 1 Sissejuhatus Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on üsna mitmekesised. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad
järvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on üsna mitmekesised. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit. Sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all
Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) III. Maagid Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas PÕLEVKIVI Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Kasutatakse ligi 80% energeetikas ja 20% keemiatööstuses. PÕLEVKIVI Eesti Põhiline osa Eesti energiast toodetakse soojuselektrijaam Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama. Seal on ka
Maavara leiukoht Eesti Vabariigi maapõueseadus - maavara on majandusliku tähtsuse tõttu riigi poolt arvele ja kaitse alla võetud kivimi, setendi, vedeliku või Maardla gaasi looduslik lasund, st. dolomiidi, fosforiidi, järvelubja, kristalliinse Maagikeha ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba Maavarailming lasund, mis on arvele võetud riiklikus registris. Eesti maavarad: Maavarade klassifikatsioon Vanus, Ma
Liivamaardlad Eesti rannikumeres ◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu: Prangli; Naissaare; Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla on jõutud juba tühjaks kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva. Meremuda maardlad ◦Need on: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe (kaasajal on see küll järveks muutunud). ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ca 0,65 miljonit tonni meremuda. Aastas kasutatakse ära umbes 0,5 tuhat tonni meremuda – nii et varu jätkub veel väga paljudeks aastateks. Nafta ja maagaas ◦Suuremad naftamaardlaid on leitud Kambriumi kivimites Läänemere lõunaosas (Poola, samuti Leedu ranniku lähedal). Taolisi väga väikesi naftamaardlaid on kasutuses olnud Gotlandi saarel ja selle lähikonnas, Rootsis. ◦Kaudsete andmete alusel võiks nafta leidumise suhtes kõige potentsiaalsem olla Irbe väina piirkond
9.klass Praktiline töö Läänemaa maavarad Käesolev tabel püüab anda ülevaate Läänemaa suurematest loodusressurssidest, nende tekkeajast, maardlatest ja kasutamisest. Maavara Tekkeaeg Maardlad Kasutamine (2006 aasta seisuga) Kruus kvaternaar Jaakna, Kaopalu, Kasutatakse Keedika, Raatsiotsa peamiselt täitematerialina Turvas kvaternaar Kantu, Koverdama, Põllumuldade Laiküla, Leidisoo, väetamiseks, Lihula, Niibi, farmides Paadremaa, alusturbaks ja Palivere, Suursoo, k...
Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres Meremuda maardlad Nafta ja maagaas (Poola, Leedu) Energeetilised maavarad Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60–70% kogu maailma varust. ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee sügavus on alla 200 m. Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest
Muda Pärast jääaegsetes veekogudes (järvedes, merelahtedes) lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad: · mageveejärvede muda e. sapropeel (järvemuda): Arvel on 1100 sapropeeliga järve, detailsemalt on uuritud Ülemiste, Harku ja Kahala järve ning Värska lahte. Kasutamine: ravimuda (Värska), põllumajanduses väetamiseks, looma- ja linnusöödana (vitamiinid) · soolaste veekogude muda e. meremuda: Raviomadusega. Enamuuritud ja kasutatakse Lääne-Eesti lahtede muda: Haapsalu, Mullutu-Suurlaht, Käina Diatomiit Pärast jääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate kodadest. Kasutatav täite- või isoleermaterjalina ehituses või sorbendina keemiatööstuses. Järvelubi Pärast jääaegsetes sulglohkudes tekkinud peenest kaltsiidist koosnev valge ja kollakas setend.
Eesti Maavarad Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogil...
Maavarad, nende teke ja kasutamine Edvin Tuvik 9b TKG Maavarad mida leidub ja kasutusala Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad: Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt. Vesi pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi Kukersiit ...
Ehitusmaterjalid- lubjakivi, savi, liiv, kruus, dolomiit Tööstuse toorained-Tooraine on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel. Mineraalvesi- Värska,Kärdla,Kuressaare,Võru,Häädemeeste,Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal-või teisi lahustunud aineid. Järve- ja meremuda- Värskas, Käinas,Haapsalus,mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. 7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid,
6. Kus Eestis avanevad maismaal aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. 7. Maavarad Eesti pinnakattes Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 8. Kuidas liigitatakse sood Eestis? Liigitatakse kolmeks: Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
Ravimuda on settemuda, mis sisaldab Na, Cl, C, Fl, J, sulfaadi ja teiste ioone. Muda tekkimisest võtavad osa spetsiifilised bakterid ja protsessi käigus eritub väävelvesinik, mis annab mudale tema erilise lõhna.Lõhn ei ole ole küll meeldiv kuid väävliühendid mõjuvad nahale hästi. Mudas lahustuvad : naatriumi-, kaltsiumi-, kaaliumi- ja magneesiumisoolad, anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained :süsivesikud, rasvad, surnud ja lagunenud taimede ja loomade jäänused. Meremuda sisaldab rohkem mineraalaineid, järvemuda aga orgaanilisi ühendeid (sh väävelvesinikku). Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja Värska ravimuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe(Kuressaare sanatoorium) ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Haapsalu ravimuda- Haapsalu muda kasutatakse nii Haapsalus kui ka Pärnus ja on väga aktiivne, sellepärast on südamekahjustus üks vastunäidustusi. Haapsalu ravimudast on
Peredele ja lastele mõeldud paketid. Spaapuhkus perele GOSPA-s ( 1 öö) Georg Ots Spa on peresõbralik hotell, kus rõõmu jätkub nii suurtele kui väikestele spaa- sõpadele. Lastele on mängutoad, spetsiaalne lastemenüü, peretoad ning lapsehoidja nädalavahetustel, mis annab vanematele võimaluse lõõgastuda spaas ning nautida hetki iseendaga või oma kaaslastega. Pakett sisaldab: · Kahekohaline tuba. · Kuni 12- aastastele lastele ( max 2 ) ööbimine koos vanematega samas toas. · Rikkalik hommikusöök kogu perele. · Saunade ja basseinide piiramatu kasutus. · Fitness- keskuse ja treeningklasside piiramatu kasutus. · Hommikumantlid ja SPA- sandaalid. · Tasuta parkimine. Check in alates kell: 14.00 ja Check out kuni kell: 12.00 Täiskasvanuid: 2 / Lapsi: 2 vanuseni: 12- eluaastat. Paketi hind: 79. Ammende Villa Hotell & Restoran ( 1 öö ) Ootame teid perega külla meeldivalt aega veetma Pärnusse! Huvitavaid tegemisi jätkub ...
Puisniit 11. Loodusressursid ja nende kasutuspotentsiaal Peamisteks maavaradeks võib pidada dolomiiti ja lubjakivi, mida leidub palju ning mis asub sisuliselt maapinnal. Ka turvast on antud alal rohkesti, kuid uusi alasid kasutusele võtta ei saa, sest seadusega on kaevandusmahud piiratud ning enamus puutumata rabasid asub looduskaitsealadel. Maavaradest leiavad kasutust ka kruus ja liiv ning meremuda. Põhjavee kogus Läänemaal nagu ka kogu Eestiski probleeme ei tekita, sest vett on küllaga. Põhjavett kasutatakse joogiveeks. Selle looduslik kvaliteet on üldiselt väga hea, kuid joogivee tootmiseks tuleb seda siiski töödelda või erinevate veekihtide vett segada. Metsavarud on piirkonnas suhteliselt suured, aga metsade puidukasutuse potentsiaal on siiski suuremas osas kasutamata kuna raiemahud on väikesed. Ka ulukid on märkimisväärseks ressursiks, millest
juurde, kuid Vanapagan oli endiselt hobune. Suur Tõll oli Vanapaganal pea maha lõõnud ja siis Vanapagan muutus kiviks tervenisti. Joonis 4. Pildil on Oo kivi ning sealt on hästi arusaada kehast. Pea on ära kukkunud ja kael alles jäänud. Joonis 5. Pildil on OO kivi teise nurga alt. 2.2 Mullutu- Suurlaht Mullutu- Suurlaht on Eesti järvedest suuruselt neljandal kohal. Mullutu lahe põhjast leidub ohtrasti ravimuda. Mullutu-Suurlahe meremudamaardlast kaevandatakse meremuda ning selle paksus paekivi kohal on väga erinev. Sealsest kivist on ehitatud väga palju hooneid, nimelt siis Randvere mõis, Kellamäe kõrts ja Anijala tuulik. Nimi ütleb, et tegu on lahega, kuid siiski on seda hetkel nimetatud järvena. Suurvee ajal ühineb Mullutu-Suurlaht mitmete teiste lahtedega. Tänu Nasva jõele on Mullutu-Suurlaht väga kala rikas ning kalamehed käivad seal kalu püüdmas paatidega. Seal
· Graniit - viimistlus- ja ehituskivi · Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv · Kruus - ehituskruus · Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi III. Maagid · Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore · Fosforiit - ei kasutata · Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad · Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda · Meremuda - ravimuda · Järvelubi - söödalisand · Turvas - alusturvas · Majandusharud Eesti on arenenud majandusega riik. Pärast NSV liidu kokkuvarisemist toimunud majandusreformid muutsid Eesti üheks kiiremini arenevaks Ida-Euroopa riigiks ning kujundasid oluliselt ümber tööhõive ja väliskaubanduse. Varem toimus kaubavahetus peamiselt NSV Liidu liiduvabariikidega (1991. aastal 95%), 1990. aastate algul võeti suund Lääne-Euroopa riikidele
Eesmärk on patsiendi võimalikult kiire ja efektiivne naasmine normaalsesse elu- ja töökeskkonda. Fangoparafiin - suurepärane ravitoime on tagatud läbi iidsetel aegadel moodustunud meremuda (Posidonia tahvelkivi) ja probleemidevaba puhta parafiini koostoime. Kõrge soojusmahutavus ja termilise ülekande maht kindlustavad soojaravi tõhususe. Soojuse toimel nahas olevad kapillaarid laienevad ja paraneb lümfi- ja vereringe. Meremudal on sarnased toimed parafiniga. Lisaks mõjub meremuda organismile kui termiline, mehhaaniline ja keemiline ärritaja. Parafiin- ja mudaravi kasutatakse krooniliste närvihaiguste, liigeshaiguste ja lihastraumade järgselt tekkinud muutuste ravil. G Galvanisatsioon - kasutatakse madala pingega, väikese voolutugevusega alalisvoolu, millel on kudede ainevahetust parandav, põletikuvastane, valuvaigistav ja kesknärvisüsteemi rahustav toime. Greip - Suurepärane meeleolulooja, leevendab masendust ja virgutab meelt. Aitab vaimsete
Aqva Spa asub Põhja-Eestis Rakvere kesklinnas. 20 hubases spaatoas saad nautida luksuslikku valikut ihu ja hinge hellitavaid massaaže, keha- ja näohoolitsusi. Hotellis on lisaks kaks restorani ja… Fra Mare Thalasso SPA Ravispaa | | (+372) 472 4600 Fra Mare Thalasso SPA stiili juurde kuulub ainulaadse Haapsalu meremuda, merevee, mereõhu ning merevetikate kasutamine lõõgastuseks ja hoolitsusteks. Eelnevalt konsulteerides arstiga, saad väsimuse… Eripakkumised: Fra Mare Thalasso SPA Argipäevapakett 118 € (-6%) Fra Mare Thalasso SPA Lõõgastuspakett 302 € (-12%) Aloe Spa Päevaspaa | | (+372) 655 5044 Aloe Spa on hubane ja mõnus väike päevaspa
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merili Sulg, Marianne Männistö LÄÄNE-EESTI MADALIK Juhendaja lektor Are Kaasik Tartu 2009 1 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Geograafiline ülevaade............................................................................................................... 4 1.2 Pinnavormid..........................................................................................................................4 1.3 Rannajoon ja rannikualad......................................................................................
24. Maavarad ordoviitsiumis, siluris, kvaternaaris, Ordoviitsiumis lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, liivakivi, fosforiit Siluris lubjakivi, dolomiit, mergel, domeriit, savi Kvaternaar liiv, kruus, aleuriit 25. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi 26. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 27. Mis on karst? Karsti all mõistetakse nähtusi ja protsesse, mis tulenevad kivimite lahustumisest pinna- ja põhjavee toimel. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid
Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust. Pinnase omadused sõltuvad poorides oleva vee hulgast. MAAVARAD Kõik see mis asub maa all ja maa pea ja mida pole loonud inimene kuid mida kasutatakse majandustegevuseks. Keskkonnaregistris arvelevõetud. Loodusvarad : taasutuvad ja taastumatud (turvas- pruunsüsi kivisüsi antratsiit) Eesis: Kaevandatakse põlevkivi, liiv,kruus,savi, turvas, lubjakivi, dolokivi, meremuda. (vanasti veel sool, kips, fosfotiir, uraan) Maailma mastaabis suurim põlevkivitööstus ning euroopa suurim fosforiidimaardla. · Põlevkivi energeetika (90%), põlevkiviõli tootmine (8%), Jääkide kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks (2%) · Fosforiit suletud, 2 maardlat kaitsealal, kolmandas vähe · Lubjakivi toorainena nõutud tema puhtuseaste kõrge (vähe lisandeid) · Graniit asub sügaval, eestis majanduslikult pole hetkel võimalik
Kus esineb: geol ladestu 19. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) ja lade? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud Põlevkivi, turvas, viirsavi, ravimuda, meremuda, savi liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oose tekitavad liustikujõed tekivad lubjakivi Kunda-Toolse, Maardu, Kohtla-Järve dolomiit Saaremaal ja Kesk-Eestis: Kaarma, Mündi
Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu Omaniku huvi rikkumise korral AÕS § 89 nõue Kinnisomand Kinnisomand ei ulatu veel: Seaduses sätestatud maavaradele (AÕS § 130 lg 1) Põhjaveele (AÕS § 134) Kinnisomand MaaPS § 4 lg 1 kohaselt kuuluvad riigile aluspõhja maavara, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada kasutada maavara MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada Kinnisasja omandamine Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse
milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu Omaniku huvi rikkumise korral AÕS § 89 nõue Kinnisomand ei ulatu veel: Seaduses sätestatud maavaradele (AÕS § 130 lg 1) Põhjaveele (AÕS § 134) MaaPS § 4 lg 1 kohaselt kuuluvad riigile aluspõhja maavara, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada maavara. MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada. KINNISASJA OMANDAMINE Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel,
Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 40. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, rändrahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 41. Mis on vettkandev kiht ja veepide? 42. *Vettkandev (juhtiv) kiht e. põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses ulatuses voolata või sealt saaks olulises koguses põhjavett võtta. 43
Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik.Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. *(7) Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. *(6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? Vettkandev (juhtiv) kiht-põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses ulatuses voolata või sealt saaks olulises koguses põhjavett võtta;*Veepide-geoloogilised
uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- väetamiseks kasutati laudasõnnikut, tuhka ja rannikualadel meremuda (adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. Tegevusvaldkonnad Põllumajandus, loomakasvatus, mesindus, kalapüük, jahindus. Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega
Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 32. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 33. Mis on vettkandev kiht ja vettpidav kiht ehk veepide? Vettkandev (juhtiv) kiht – on maapõues paiknev kivimikiht (liivakivi), mis sisaldab vett ja laseb seda ka läbi. Vettpidav kiht ehk veepide on maapõues paiknev kivimikiht (savi), mis vett ei sisalda ega ka lase läbi. 34. Millest sõltub puurkaevu toodang?
Looduslikku mitmekesisust hävitavad aga ulatuslikud freesturbaväljad . g. Muda Mere ja järvemuda on loodusvara, mida kasutatakse meditsiinis ja rekreatsioonis, väetiste, looma- ja linnusööda valmistamisel. Järvemuda kasutatakse ravimudana üksnes Värska sanatooriumis. Meremudadest on kõige enam kasutust leidnud Haapsalu, Kuressaare ja Käina lahe muda. Järvemuda varu ületab meremuda varu u. kümnekordselt. 22.Kliima mõju rekreatsioonile Sademete ja temperatuuri jaotus on eriti oluline just talvise rekreatsiooni puhul. Lumikate on paksem ning selle kestvus pikem kõrgustike piirkonnas. Saartel ja rannikualadel on lund vähe ning lumikatte kestvus lühem, mõnel talvel püsivat lumekatet ei tekigi. 23.Läänemere rekreatiivsed võimalused Juuni lõpus hakkab veetase tõusma. See fakt on oluline jalgsimatkade korraldamisel Saaremaa ja
Vaid uuritud ja arvele võetud lasundid. Maa-aines kivim või setend, mida kasutatakse ja võidakse ka kaubastada, kuid mis koguse ja nõuete poolest ei vasta otseselt maavara kriteeriumile. Põlevad maavarad: Põlevkivi(kukersiit), turvas Ehitusmaterialid: Lubjakivi, dolomiit, kristalne ehituskivi(graniit), liiv, kruus, savi Maagid: Rauamaak Keemiatoore: Lubjakivi, fosforiit Muud: Järvemuda, meremuda, järvelubi, turvas Eesti põlevkivimaardla on tekkinud ühe vetikaliigi jäänustest. Esineb kihilisena, vahelduvana muude setetega (nt lubjakivi) Lubjakivi paiknevad kogu põhja-eestis vaid väga kitsas settekihis. Ülejäänud eesti lubjakivi pole väga hea ehituses kasutamiseks. Dolomiit Rabakivi intrusiivid Kvaternaari setted: liiv, kruus. Paiknemine sõltub liustike taandumise dünaamikast. Kruus lõuna-eestis, liiv põhja-eestis.
Sealt on põlevkivisse jäänud ka mitmeid kivistunud eluvorme. Kukersiidis sisalduv orgaaniline aine, mida on 30-70 %, pärineb teatud liiki sinivetikast. Mõned põlevkivikihid sisaldavad ka teatud hulka õli ja selle alusel on Ida-Virumaal välja kujunenud õlitööstus. ((Kaart: Eesti maavarad ja nende paiknemine. Kaardil märgitud: lubjakivi, dolomiit, tellisesavi, raskestisulav savi, graniit, ehitusliiv, klaasiliiv, tsemendiliiv, kruusliiv, mineraalvesi, meremuda, põlevkivimaardla, Rakvere fosforiidimaardla piir, turvas.)) --- 35 Arvestuslikult on Eestis põlevkivivarusid ligi 5 miljardit tonni ja sellest peaks praeguse kasutuse juures jätkuma veel sadakonnaks aastaks. Seda esineb maapõues 2,5-3 m paksuse kihina, mis õheneb lõuna ja lääne suunas. Ida-Virumaal, paekalda lähedal asub lade maapinna ligiduses, umbes 7-100 m sügavusel. Lääne-Viru ja Järva maakonnas paiknevad kihid aga sügavamal
Aeroobne ja anaeroobne hingamine. Inimene vajab orgaaniliste ainete lagundamiseks hapnikku, talle on omane aeroobne hingamine. See on omane ka bakteritele, mis elavad aeroobses vees ja mullas ning taimede ja loomade pinnal. Mitmed bakterid, mida nimetatakse anaeroobseteks hingajateks, suudavad hingata ja ilma hapnikuta. Nad kasutavad hingamisel hapniku asemel näiteks sulfaat või nitraatioone ja eristavad keskkonda nende redutseeritud vorme. Sellest annab tunnistust meremuda must värvus ja väävelvesiniku lõhn. käärimise ja kääritajad bakterid. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs saab toimuda vaid anaeroobsetes tingimustes. Seda viivad läbi kääritaja bakterid, mis anaeroobsetes tingimustes moodustavad suhkrutest mitmesuguseid käärimissaadusi (etanool, piimhape, sipelghape, äädikhape jne). Käärimisi ja neid läbiviijaid baktereid nimetatakse ainete järgi, mis käärimisel moodustuvad. Kemolototroofsed bakterid
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
. Valitses naturaalmajapidamine Maaharimise tehnikas erilisi uuendusi ei olnud. Põhiliseks maaharimisriistaks oli juurtega puutüvest tehtud ader (juurpuuader) (Saartel ja Lääne-Eestis kasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader)). Peale selle kasutati okstega kuuselõhendikest valmistatud karuäket (kasutati just alemaadel). Toimus ka põlispõldude laienemine seda eriti metsa arvelt. Põlispõldude väetamiseks kasutati laudasõnnikut, tuhka ja rannikualadel meremuda (adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. (Võsamaadel tehti alet ja alates 15. sajandist kütist.) Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised(kasvatai vähem) oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. (Naeris asendas keskajal kartulit, mis oli Euroopas veel tundmata. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindami...
milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu Omaniku huvi rikkumise korral AÕS § 89 nõue Kinnisomand ei ulatu veel: Seaduses sätestatud maavaradele (AÕS § 130 lg 1) Põhjaveele (AÕS § 134) MaaPS § 4 lg 1 kohaselt kuuluvad riigile aluspõhja maavara, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada maavara. MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada. KINNISASJA OMANDAMINE Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
