meetrini ü.m.p. ehk 81 meetrit 0.03m/km. ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta. Suurus: Lõuna Eesti suurimaid jõgesi. Üks Eesti suuremaid. Veetase: Suhteliselt madal. Võimalik 2-4 meetrit, kohati 10m. kohati sõita väiksemate Ainus täies ulatuses veesõidukitega. laevatatav jõgi Eestis. Asukoht: Eesti vabariik, Valga Eesti vabariik, Tartu maakond. maakond. Pilt:
Rein läbi Reini kiltkivimäestiku; jõgi on väga looklev, ümbritsev maastik maaliline; Bonnist alates on jõgi surutud tehiskallaste vahele. Taunus - Reini Kiltkivimäestiku osa Köln Düsseldorf Duisburg Põhja-Saksa madalikule jõudes voolab Rein lääne suunas; Maas koos Maasi ja Waali jõega moodustab suure delta enne Põhjamerre suubumist. Rotterdam – Euroopa suurim sadam Rein on laevatatav 900 km ulatuses Milleks kasutatakse Reini vett? Jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks; aedade - põldude kastmiseks; Rein on Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, raumaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). * Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal. Kasutatud materjalid GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. L. Koppel, Ü. Liiber, E. Saar. Kirjastus Studium, 2010. GEO 2
Inimene ja maailmameri 1. Põhja-Ameerika manner(Mehhiko laht), Lõuna-Ameerika manner(Libra naftamaardla) 2. Suessi kanal - on kanal Egiptuses Suessi maakitsusel, mis ühendab Vahemerd Punase merega. Kanali pikkus on 163 km[1]. Kanali Vahemere-poolses otsas asub Port Saidi linn ja teises otsas Suessi linn. Suessi kanali keskjoont loetakse piiriks Aasia ja Aafrika vahel. Panama kanal - Panama kanal on laevatatav kanal Kesk- Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse, ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Kanali pikkus on eri andmetel 71–82 km. Kieli kanal - 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km). Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. 3.Jaapan, Põhjameri ja Lõuna-Ameerika lääneosa(Peruu-Tšiili rannikuala)
Linnad ja kaubandus Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Pärssivalt mõjusid 17. sajandi alguse sõjad kaubandusele ka Läänemere ruumis -- nõnda lagunes valdavalt Saksamaal peetud Kolmekümneaastases sõjas lõplikult juba ammu mõranema hakanud Hansa liit. Läänemere-kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt Põhja-Saksa, Madalmaade ja hiljem Inglise kaupmeeste kätte. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), m...
1. Renessansiideede rakendamine linnaehituses. Renessanssi ajal põhiliseks ideeks oli luua ideaalne linn, kus inimene tunneks ennast mugavalt ja hästi. Inimene on kõikide asjade mõõt- leidis mõningates linnaplaneerimiskavades isegi täht-tähelist rakendamist. Renessanssi linnade rajamisel arvestati looduslikult soodsa kohaga ning pidasid silmas paikkonnas puhuvaid tuuli. Eriti soodsaks peeti merekallast või suurt laevatatavat jõge puhta vee ning kõrgete kallastega. Samal ajal on iga renessansiajastu ideaallinn ikkagi veel kindlustatud linn. 2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. Sforzinda linn - hulknurkse põhiplaaniga linna keskus asus tsentrumis, väravad paiknesid hulknurkade sisenurkades. Tänavavõrguna rakendati radiaal-ja ringtänavate süsteemi. Radiaaltänavad läbisid seesmise ringtänava, iga teine tänav oli ka laevatatav kanal. Ümber linna keskuses asuva peaväljaku olid planeeritud täisnurkse põhiplaaniga...
Artiklist on võimalik lugeda milliste paatidega kasutati vanasti ja mis teid pidi nad liikusid. 2. Peale kaubaveo on veeteid väga ammustest aegadest saati kasutatud rändamiseks. Esialgu sõideti nahkpaatidega mööda Emajõe jõgesid-järvi ja rannikumerd. Laevaühendus mere- ja siseveesadamate ei ole Eestis paraku olnud kunagi võimalik: Takistuseks on Peipsit merega ühendava Narva jõe kärestikud ning Euroopa võimsamaite sekka kuuluv kosk. Emajõgi on meie pikim laevatatav jõgi. Emajõe kogupikkuseks on 100 kilomeetrit ja langust Võrtsjärvest Peipsini on 3,5m. Tartu asub täpselt jõe keskjooksul . Laevatamist Emajõe veeteel segas Kärevere sildade ehitamine, mis konstruktsiooni vea tõttu juba samal aastal kokku varises. Pärast Teist Maailmasõda tehti Emajõel veeteel ulatuslikke kaevamisi. Laevasõidule probleemsetest Kärevere ja Muuga kärestikest rajati 1955.a mööda sirged kanalid. Pärast sõda oli vaja Tartu linn
Alborzi mägedes kerkib vulkaan Damavand, mis on 5604 meetri kõrgune. See on ka Iraani kõrgeim mäetipp. Idapoolses pikas piirivööndis küünib Zagrose mäestik peaaegu kuni Pärsia laheni. Edelas asub aga Khuzestan. See on päris tasane maa-ala Iraani tähtsamaite naftapuuraukudega. Iraani keskosas laiub kaks karmi kõrbe. Need on Dasht-e Kavir (,,soolakõrb") ja Dasht-e Lüt (,,viljatu kõrb") Jõed on väga veevaesed ja kuivavad suvel. Suurim ja ainuke laevatatav jõgi Iraanis on Karun. Veel on olulised jõed Safit, Atrak ja Zaindeh. Peale Kaspia mere asub riigi loodeosas soolaseveeline Urmia järv. Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Temperatuurid on madalad Aborzi mägedes ja kõrged lõunarannikul. Kiltmaal valitseb mõõdukas ja kuiv kliima. Pealinnas Teheranis on jaanuaris temperatuur keskmiselt 2 kraadi ja juulis on umbes 29 kraadi.
setete massil. Elusolenditel, kes elavad kiirevoolulistes jõgedes ja ojades on sageli kehakuju, mis hoiab neid minema uhtumast või vastu kive põrkumast. Nimetatud rusikareeglid kehtivad ka Niagara jõe puhul, mis on tuntud ühe maailma suurema joa, Niagara joa, asukohana. Niagara jõgi on jõgi Põhja-Ameerikas, USA ja Kanada piiril. Niagara jõgi voolab välja Erie järvest. Ülemjooksul voolab rahulikult, on laevatatav ja hargneb. Harude vahele jääb Grand Island, mis on saar Niagara jões, joast ülesvoolu. Selle pindalaks on lausa 74 ruutkilomeetrit ning see kuulub Ameerika Ühendriikidele. Allpool harude ühinemiskohta algavad Niagara joa juurde kuuluvad kärestikud, milles jõgi hargneb uuesti. Harude vahele jääb Kitsesaar (Goat Island), mis moodustab mõlemal pool saart joa ning selle pindala on umbes 30 hektarit. Vasakpoolne peaharu langeb hobuserauakujuliselt Hoburaua joana (Horseshoe
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Washington Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 Andmed Washingtoni osariik inglise State of Washington Washingtoni osariigi pitsat Washingtoni osariigi lipp Pindala: 184 824 km² Elanikke: 6 468 424 (2007) Pealinn: Olympia [Elanikke: 42 514 (2000)] Suurim linn: Seattle [Elanikke: 594 210 (2007)] Ameerika Ühendriikide osariik 1889. aastast Washingtoni osariigist Kuigi eurooplased jõudsid Washingtoni rannikule juba 1543, rajati esimene asula alles 1811. Washingtonist sai USA osariik 18...
Doonau Andmed Asukoht Euroopa Jõe lähe Schwarzwald idanõlv Suue Must meri Pikkus 2850 km Laevatatav 2588 km Vooluhulk 6500 m³/s Valgla pindala 817 000 km² Lisajõgesid üle 300 Jõgikonnas elab üle 80 miljoni inimese Jõe algus Doonau saab alguse Reini jõest, mis on ühenduses Doonauga kanalite kaudu. Voolab Musta mere suunas ehk siis loodest kagusse. Lisajõed Parempoolsed lisajõed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed lisajõed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Ülem-, kesk- ja alamjooksu iseloomustus Ülemjooksul (Austria ja Slovakkia piirini) on ta valdavalt kiirevooluline, kuni 400m laiune mäestikujõgi, Kesk-Doonau madalikul on vool rahulik ja jõe laius kuni 1000m, Rumeen...
Kõrgeim tipp: Vaalseberg (321m), mis asub riigi kaguosas, Ardenni mäestiku jalamil. Rotterdami piirkond on 6m merepinnast madalamal. Suuri mäestike ja kõrgeid punkte pole. Võrreldes meie Suure Munamäega on neil 3-4cm kõrgem punkt. Valdavalt tasane ja madal pinnamood. Veestik Lek on 62km pikkune jõgi Lääne- Hollandis. Jõe säng on ümbritsevast maast pisut kõrgemal, mistõttu jõge peavad kaitsma tammid. Jõgi on tervenisti laevatatav ja seal on kaks raudteesilda Vianenis ja Culemborgis. Oude Rijn on Reini jõe haru, mis paikneb Utrechti ja Lõuna-Hollandi provintsides. Tänapäeval on jõe pikkus 52km. Mitmed suured jõed algavad naaberriikidest ja moodustavad Hollandi edelaosas ulatuslikke deltasid. (Rein voolab Hollandisse, hargneb ja harud suubuvad Põhjamerre). Suured looduslikud järved on kuivendatud. Palju tammisi, et ära hoida üleujutused. Kliima
EGEUSE KULTUUR e. KREETA- MÜKEENE KULTUUR ~3000 - 1100 a eKr Egeuse kultuur tekkis Egeuse mere piirkonnas. Sinna piirkonda kuulusid:Küklaadide saarestik Kreeta saar Peloponnesose poolsaar (praeguse Kreeka idaosa) Kolm ajajärku: 1) Varajane ajajärk ~3000 2000 eKr 2) Keskmine ajajärk ~2000 1600 eKr; keskus Kreeta saar 3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr; keskus Mükeene linn Eeldused Egeuse meri oli hästi laevatatav ja välja kujunes pronksiaegne mereline kõrgkultuur. Lisaks põlluharimisele tegeldi usinasti ka kaubanduse, kalanduse ja mererööviga. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimuga suurriiki, vaid olid väikesemad iseseisvad kogukonnad (riigikesed, linnriigid), mis omavahel tihedalt suhtlesid. Saarte elanikke kaitses sissetungijate eest meri ja laevastik, mistõttu inimesed olid rahuarmastavamad ja kultuur muretuma alatooniga, kui mandril.
sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks, kus riigipea resideeriks igal neljandal aastal. Narva kaubanduslik õitsenguaeg oli 1670. aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale. Keskaegne, jõgesid pidi läbi Eesti (Pärnust Viljandi kaudu Tartusse, sealt Pihkvasse) kulgenud kaubatee ei olnud 17. sajandiks maapinna kerkimise tõttu enam laevatatav. Pärnu ja Tartu initsiatiivil võeti üles küll selle taastamise kava, kuid selle teostamine eeldanuks 17. sajandi tehnilisi võimalusi ületavaid süvendustöid. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi "emamaa" huve: Eesti linnades kehtisid kõrged tollimaksumäärad, aeg-ajalt rakendati vilja väljaveokeelde -- sõjaväe varustamiseks või näljahäda korral. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud
Jiang, Beiliu He, Luoding He. Keskjooksul asetsevad suuremad linnad on Wuhan, Yichang, Sandouping ja Wanxian. Joonis 2. Jangtse jõe looklemine keskkjooksul Allikas: Google maps 6. Iseloomusta jõe alamjooksu – Alamjooksul on jõgi põhimõtteliselt tasandikujõgi, mille voolu ühtlustavad suured järved (Dongtinghu, Poyanghu). Jõgi suubub Ida- Hiina merre. Suue on delta ja suuremad deltaharud on Beikou ja Zhangjiangkou. Suue on laevatatav ja seal asuvad linnad: Haimen, Chongming, Baoshan. 7. Kuidas kasutakse jõge majanduslikult – Jangtse ülemjooks on raskesti ligipääsetavas inimtühjas piirkonnas. Selleks ajaks, kui ta tiheda asustusega alale jõuab, on ta juba väga lai. Hiina sisemaapiirkonnad on ka vaesed ega suuda ise kulukaid projekte teostada. Seetõttu polnud Jangtse jõel kuni 1957. aastani ühtki silda. Esimene sild üle Jangtse oli Wuhani maantee- ja raudteesild Hubei provintsis.
Amazonase vooluhulk suudmes võrdub maakera kaheksa suurema jõe vooluhulgaga. Kuna Amazonas voolab suuremalt jaolt tasandikul ning tema langus on väga väike, on tema voolusäng kõver ja veevool aeglane.Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Ühelgi jõel maailmas pole nii palju lisajõgesid. Amazonas voolab läbi Peruu, Ecuadori, Colombia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Suurem osa jõest on laevatatav. Ta algab kahe jõena (Maranoni jõgi jaUcayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonas voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia. Jõgi on mudane, sügav ja suudmes kuni 20 km lai. Amazonas hargneb allpool Xingu suuet. Vihmaveest toituv jõgi on aasta läbi veerohke. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole kõikumised eriti suured. Kõikumisi põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi
· Ehituskeeluvöönd meresaartel ja Narva-Jõesuus 200meetrit, Peipsi, Pihkva, Lämmi jne 100m. Linnades 50 meetrit veekogust. · Ehituskeeld ei laiene: Veehaarde ehitis, piirivalve, riigikaitse, tehnovõrk, sild, raudteele, sadamaehitis ja veeliiklusrajatisele, kalakasvatusele, seireehitisele, rannakaitse. · Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda KA nõusolekul. · Kallasrada: laevatatav veekogu 10m ja teistel 4m. Vee erikasutusluba · võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas; · võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3ööpäevas; · võetakse mineraalvett; · juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette; · toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine; · toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine,
Maidla Põhikool Hispaania Referaat Õpilane: Risto Männi Klass: 9 Maidla 2012 1 Sisukord: Üldandmed...........................................................................................................3 Geograafiline asend.............................................................................................4 Kliima...................................................................................................................4 Veestik..................................................................................................................4 Taimestik...........................................................................................................4-5 Loooomastik.........................................................................................................5 Majandus...........................
Paiknemine Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ning voolab läbi Paide, Türi, Tori, Sindi ja Pärnu edela suunda. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub Liivi lahe vesikonda. Alamjooks Reiu jõe suudmeni allub mere mõjule ja on laevatatav. Majandustegevus ja inimjõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud elektrienergia tootmiseks: 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku ja 1927- 1941 Särevere hüdroelektrijaam. Suurimaid vesiehitisi on Sindi pais (tammi pikkus 151m ja kõrgus 4,5m; kalatrepp; paisuvesi ulatub Tori-Jõesuuni) määrab kalastikupiiri. 3 Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid
väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on suurvesi. Enamik jõgesi lõpeb soolasoodes, vähesed suubuvad järvedesse Veestik Seal on palju vadisi - kohati ulatub nende laius isegi sadadesse meetritesse Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, Kabuli jõgi, Helmandi jõgi, Morghb ja Har Rd. Helmandi jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks. Kabuli jõgi on aastaringi veerohke - suubub indusesse. Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid suudavad sõita ka teiste jõgede osades, kus sügavus on piisav. Järved Järvi on vähe ja needki on väikesed Tähtsamad järved on Zarkoli järv , Shivehi järv ja Istadehye Moqori järv mis on soolase veega. Veevarud 84,55% Afganistani veevarudest pärineb Hindukusist, 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ja 0,5% purskkaevud. Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija.
Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................. 2 Üldiseloomustus......................................................................................................... 2 Asukoht...................................................................................................................... 3 Tartumaa metskond....................................................................................................... 5 Üldinfo........................................................................................................................ 5 Looduslikud tingimused.............................................................................................. 5 Jõgevamaa metskond..............................
moodustavad püsiva lumikatte. (8) (1) 5 3.3 Et Sahhalini saar asub laiuskraadidel 45-55° pl ja 142-144° ip, seega on seal parasvöötme mereline kliima. (18) 4. Veestik 4.1 Mägedest algavad jõed, mis suubuvad meredesse. Suuri järvi aga pole. 4.2 Peamised jõed: Tõmi jõgi, 400 km pikk ja laevatatav jõgi väiksemate laevade ja parvede poolt 80 kilomeetril, voolab põhja ja kirdesse koos rohkearvuliste koskede ja madalikega ning suubub Ohhoota merre. Poronai jõgi voolab lõunakagust Shichiro lahte kagu rannikul. Kolm väiksemat jõge suubuvad laia poolringikujulisse Aniva lahte saare lõunapoolsemasse kaugemasse punkti. (9) 4.3 Jõe käitumine sõltub peamiselt kliimast. Jõgede reziimi mõjutavad ka geoloogiline ehitus, reljeef, taimkate ja muud looduslikud iseärasused
) ja neile sadamad ehitama. Eestis on laevatatavad vaid Emajõgi, Narva jõgi (osaliselt), Pärnu jõe alamjooks kuni Sindini ning Peipsi ja Võrtsjärv. Kokku on laevatatavate siseveeteede kogupikkus 520 km. Teatud tähendus oli laevaliiklusel Tartu, Pihkva ja Peipsi järve kaldal olevate sadamate vahel, kuid lahendamata piiriületusprobleemid on sellegi seisanud. Jõelaevadega veetakse Emajõel vaid liiva ja kruusa. · Emajõgi on Eesti ainuke kogupikkuses laevatatav jõgi. Paatide randumiskoht Rannu Jõesuus. · Üks kalasadamatest Pärnu jõe suudmes Autotransport on kiire, paindlik ja kõikjalepääsev ning sobib hästi lühemateks vedudeks. Autoga saab teostada vajalikku vedu nö. "uksest ukseni", hoida kokku aega ning ümberlaadimiskulusid. Kuid autoga saab korraga vedada suhteliselt väikest kaubakogust, küllaltki kallis on ka kaasaegsete maanteede rajamine ja korrashoid
kuid rahvarohke. Laevatransport Meretransport: Riigi kolm olulist sadamat: La Unión / Cutuco, La Libertad ja Acajutla, asuvad Vaikse ookeani rannikul. Acajutla on ainus sadam, mis pakub praegu teenust ning sinna saab viia ainult lahtist kaupa. Valmistoodang jõuab Guatamala või Hondurase sadamatesse ja sealt transporditakse El Salvadori. Aastal 2002 El Salvadoris polnud registreeritud lasti-laevu Jõetransport: Siseveekogudes transport puudub, vaid Rio Lempa on osaliselt laevatatav. See on meelelahutuseks. Õhutransport Lennutransport: El Salvadoris on 83 lennujaama, millest vaid viis on kattega.. El Salvador on seotud kogu läänepoolkera, Euroopa ja Kaug-Ida rahvusvahelise lennuteenusega Transportes Aéreos Centroamericanos (TACA) ja mõne teise transpordi firmaga. Peamine lennujaam El Salvadoris on San Salvador. Aastal 2001 sõitis lennukiga 2192300 reisijat, kodumaiste ja rahvusvaheliste lendudega. Tähtsaimad lennujaamad: El Salvador International Airport
Vihmametsades kasvab väärispuid nagu sandlipuud, tiikpuud, punapuud. Kõrgemal mägedes on okasmetsi. Rannikul ja jõeorgudes on looduslik taimkate hävitatud, kohati on säilinud mangroovi. Valdavad on viljakad punamullad. Fidzil on 5 looduslikku imetajaliiki, kes kõik on ohustatud. Kohatud on 120 liiki linde, neist 47 on pesitsejad. Roomajaid on 36 ja kahepaikseid 3 liiki. Kalu on 355 liiki. Niiske kliima tõttu on palju lühikesi veerohkeid jõgesid, kuid ainult Reva jõgi on alamjooksul laevatatav. Maavaradest leidub kulda, hõbedat, vase-, mangaani -ja rauamaaki, kivisütt, boksiiti ja fosforiiti. RAHVASTIK 51% rahvastikust moodustavad põlisrahvas fidzilased. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas, kultuuriliselt on nad lähedased polüneeslastele. Fidzil elab väga palju indialasi, kellest enamus on 1870ndatel ja 1880ndatel sisse toodud suhkrurooistanduste tööliste järeltulijad. Enamik neist räägib ka hindi keelt. Pärast 1987.a. riigipööret indialaste osatähtsus
müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmise ja maade mõisastamine 13. Mis muutus linnade õiguslikus seisundis varauusajal? Mis oli muutuste põhjuseks?-Kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametike linnavappidega. Muutus tänu asehalduskorra kehtestamisele 14. Miks toimus 17.sajandil Tartu ja Viljandi linna allakäik?-Tartu ja Viljandi jäid põhilistest kaubateedest eemale. Pärnust Viljandisse läbi Tartu viinud jõgi ei olnud maa kerkimise tõttu laevatatav 15. Miks arenesid kiiremini just Narva ja Tallinn?-Narvast kulges kaubatee piki Narva jõge Novgorodisse, Pihkvasse ja Moskvasse. Tallinna kaudu vahendati Venemaalt Lääne-Euroopasse laevamaterjali, karusnahka ja metsasaadusi. Tallinnasse veetud sool,vürstid toimetati edasi Soome ja Venemaale 16. Mis olid Rootsi ajal peamised välja- ja sisseveoartiklid Eesti- ja Liivimaal?- Väljaveokaubad:teravili, laevaehitusmaterjal, lina, kanep, nahad.
P-Korea jäi kommunstlikuks riigiks, L-Korea aga demokraatlikuks. Suessi kriis - 1956 Suessi kanali haldamise pärast ühelt poolt Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli ning teiselt poolt Egiptuse vahel tekkinud konflikt. Alguse sai sellest, kui Egiptuse president natsionaliseeris Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele.Inglismaa ässitas Egiptusele kallale Iisraeli - konflikti sekkus ÜRO. Konflikti tulemusena jäi kanal Egiptusele, aga kanal oli rahvusvaheliselt laevatatav. Praha kevad - 1968 Tsehhoslovakkias toimunud liberaliseerumisliikumine, Riigis valitses rahulolematus riigijuhtide, eriti president A.Novotny'gi üle. Prseident kukutati ja moodustati uus juhtkond eesotsas A. Dubcekiga. Alustati nn inimnäolist sotsialismi, võeti vastu reforme. NSV-le muutused ei meeldinud, augustis sisenesid Prahasse tangid ning pandi ameisse uus juht G.Husak. Tühistati ka kõik Praha kevade reformid.
Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saatrel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Taimestik Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid
2.Asukoht ja geograafia Birma asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaare lääneosas. Riigi pindala on 678 034 km². Birma on ümbritsetud Bangladeshiga läänest, India ja Hiinaga põhjast ning Laose ja Taiga idast. Lõunas asuvad Bengali laht ja Andamani meri. Birma keskosas asub Irvadi jõe madalik, mis lõunas laieneb suureks Irvadi deltaks. Enamus põllumaast ja rahvastikust asub Irvadi jõe ääres, jõgi ise on laevatatav umbes tuhande miili ulatuses. Birma on valdavalt mägine maa. Lääneosas järgnevad üksteisele põhjast lõunasse Patkai (kõrgeim tipp Sarameti, 3826 m), Chini ja Arkani ahelik, idas kõrgub Shani mägismaa. Birmalased elavad enamasti riigi keskosas asuvatel madalikel, muud etnilised rühmad enamasti aga mägismaadel. Valitseb troopiline mussoonkliima (vihmane suvi ja kuiv talv). Birma, tuntud ka Myanmarina 3.Rahvastik
on Havanna, Matanzaa, Cienfuegos, Nuevitas, Guantánamo ja Santiago de Cuba. Jõed Jõgesid paikned tihedalt, kuid nad on enamik lühikesed ja kärestikulised. Rohke karsti tagajärjel voolab palju jõegesid kohati maa all. Kuuba 200 jõest on ainult kaks laevatatavad. Suurim jõgi on edelaosas paiknev 240 km pikkune Gauto jõgi (sellest ainult 120 km on laevatatav). Saare keskosas asuv Sagua la Grande on piisavalt lai, et toota hüdroenergiat. Seejuures on see lühikeses ulatuses laevatatav. Mitmed kosed kõikjal saarel suudavad toota väikeses koguses hüdroenergiat. Ülejäänud on aga väikesed ja madalad. See-eest on mitmed sealsed jõed rahvusvaheliselt tuntud oma kalarohkuse poolest. Taimestik Veel 20. sajandi alguses kattis mets üle poole Kuuba pindalast. Praeguseks on see vähenenud 24%-ni. Liigirohkes taimestikus (u. 8000 liiki) on üle poole endeemid. Madalamatel mäenõlvadel kasvab peamiselt troopiline igihaljas ja heitlehis mets. Umbes
aastal investeerida idapiirkonda 509 mln. $. 1995. aastal teisaldati Sanghais 1,5 mln. konteinerit, see on Hiina ajakohaste sadamate kogukäibest kolmandik. Konteinerveod suurenevad aastas 30% võrra. Hongkongis on parim looduslik sadam, sealtkaudu toimub 40% Hiina väljaveost. Ka vahepeal hooletusse jäänud siseveeteid uuendatakse taas. Sisemaisest kaubaveost toimub nüüd 33% mööda veeteid. Jangtse jõgi on üle 1000 tonnistele alustele laevatatav enam kui 1000 km suudmest ülesvoolu. Pärast riikliku monopoli lõppemist 1988 on tekkinud palju väikesi lennuliine. Jõukuse suurenedes suureneb kiiresti õhutransport ja eraautode arv. Hiina peamine liiklusvahend on siiani jalgratas. 9 KOKKUVÕTE Hiina on maa KaugIdas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel
ennastunustavaid vaateid. Võhandu ja Ahja jõgi on suurimad jõed, mis läbivad Põlvamaad. Lisaks veel Lutsu-, Ora-, Leevi-, Hilba- ja Mädajõgi 4 ning mitmed teised jõed ja ojad. Kokku lookleb Põlvamaal ca 40 vooluveekogu. Võhandu jõgi on Eesti pikim, 162 km, mis algab Saverna küla lähistelt ning suubub Lämmijärve. Jõe deltaala on kuni Võõpsuni laevatatav. Võhandu on väga vaheldusrikka veepildiga olles ülem- ja keskjooksul kärestikuline ning alamjooksul vaga veega. Jõgi kalarohke ning pakub ideaalseid matkavõimalusi. 1963 aastal moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsmaks Võhandu liivakivipaljandeid. Ahja jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mille pikkus on 103,4 km. Ahja algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke. Jõe keskjooksul asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, kus paljanduvad 1220 m kõrgused
HISPAANIA KUNINGRIIK Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Haldusjaotus 3. Religioon 4. Üldandmed 5. Maa ja rahvas 6. Poliitiline süsteem 7. Eesti ja Hispaania majandussuhted 8. Loodus 9. Õhu temperatuurid 10. Hispaania tööstus ja põllumajandus 11. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonooms...
jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on suurvesi.Enamik jõgesid lõpeb soolasoodes, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad Amudarjasse, Kabuli jõgi aga Indusesse.Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, Kabuli jõgi, Helmandi jõgi, Morghb ja Har Rd.Riigi põhjaosa jõed suubuvad Amudarjasse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi on Amudarja. See jõgi on laevatatav. Tema tähtsamad lisajõed on Pandzi jõgi ja Vahsi jõgi.Riigi pikim jõgi on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Ta saab oma vee Hindukusist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse Helmandi järve ning muudesse soolajärvedesse Sstnis. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.Kabuli jõgi toob vett Kabuli ja Jallbdi
Teedevõrk on tihedam läänerannikul ning riigi keskosas, hõredam või puudub üldse kõrbega kaetud idaosas. Raudteetransport teedevõrgu tihedus on 3,4 km/1000km2 ehk väga hõre ja raudtee kogupikkus kogu riigis on 204 km. Raudteetranspordi arengut on väga aeglane, olemasolevad raudteed on aegunud. Raudteeühendus on Ecuadoril Peruu ja Columbiaga. Siseveetransport jõetransport on riigile väga tähtis transpordiharu. Jõgi Puyo on laevatatav väiksestele alustele ja on tähtis kohaliku kaubaveo jaoks. Tähtsamad laevatatavad jõed on veel Guayas ja Napo. Meretransport suurimad sadamad asuvad Guayaquilis, Mantas, Esmeraldas ja Puerto Bolivaris. Ecuadoril on hea ühendus meretranspordi kaudu Euroopaga, kuhu eksporditakse paljusid enin banaane, kohvi, naftat jm. Õhutransport Riigisiseselt ei oma tähtsust, aga rahvusvaheline tähtsus seisneb turisminduses
Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10o C, augustis 18-24o C, lõunas vastavalt 10-12o C ja 24-26 o C. Sajab keskmiselt 350-500 mm, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 mm aastas. Põhja ja lõuna osa on Euroopa sademerohkemaid piirkondi keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 mm aastas. Jõed. Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suur vesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud (Tajo, Duero, Ebro, Guadiana), laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani). Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. Taimestik. Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik.
Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtse...
Hispaania Geograafia referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Geograafiline asend.....................................................................................................................6 Pinnamood................................................................................................................................ 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik....................
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotus...
kujunenud arvukalt vanajõgesid. Jõesängi laius suudmes on 40-100 m, jõe laius on suviti 20-100 m ja Valgala 9740 km2 sügavus 1,4-11 m (enamasti 2-4 m; sügavaim Äravoolumoodul 7,2 dm³ s-1 km-2 koht on Kavastu haud, kõige madalam Kärevere kärestikus). Emajõgi on ainuke täies Aastane 2,26 km³ ulatuses laevatatav jõgi Eestis (lisajõgedest on keskmine äravool osaliselt laevatatavad Elva, Pedja ja Ahja). Emajõe veetaseme maksimaalne tõus üle suvise madalseisu on kuni 4 meetrit. Veetaseme tõusuga kaasnevad jõeäärsetel luhtadel ulatuslikud üleujutused, kus suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat materjali lammialluuviumi. Emajõe säng Kagu-Eesti lavamaal (eeskätt Tartust üles- ja allavoolu) on Eesti esinduslikumaid 3
2. Omanik peab lubama jalg- ja talitee kasutamist üle oma kinnisasja, kuid seda kohalike tavade kohaselt. Kinnisomandi looduskaitselised kitsendused: Loodusreservaat (majandustegevus keelatud) Sihtkaitsevöönd (majandustegevus üldiselt keelatud, lubatud marjade, seente korjamine) Piiranguvöönd (majandustegevus on osaliselt kitsendatud) Veekogude seotud kitsendused: Avalik veekogu ja avalikult kasutatav veekogu Kallasrada: Laevatatav veekogu 10m Teistel veekogudel 4m Naabriõigus Piiratud asjaõigused Servituudid (isiklik, reaalservituut) Näited: jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. Servituut on asjaõigus. Ta tekib kinnisturaamatusse kandmisega. Reaalkoormatis Hoonestusõigus (tähtajaline õigus 46-99 aastat) Ostueesõigus Pandiõigus Pant Pandipidaja kohustused: 1. Panditud asja säilitamine 2. Hävimise ohust viivitamatult pantijale teatama 3
kuivaperioodil langeda pisut alla 50%. Taifuunid, mis sageli Vietnami rannikut laastavad, jõuavad Kambodzasse harva. Küll aga käivad suvise ajaga kaasas ulatuslikud üleujutused Phnom Penhi ja Tônlé Sabi piirkonnas. 4 Veestik Kambodza suurim jõgi on Mekong. Ehkki jõgi suubub Lõuna-Hiina merre väljaspool Kambodzat, Vietnamis, algab selle delta juba Phnom Penhi juures. Jõgi on laevatatav kogu riigis. Enamik riigist kuulub Mekongi valglasse. Ainult riigi edelarannikul on väike piirkond, mida eraldavad muust riigist Kardemonimäed ja Elevandipiirkond ning kust jõed voolavad otse merre. Kambodza suurim järv on Tônlé Sab, mis on ka suurim mageveejärv Kagu-Aasias. See on Mekongiga ühenduses Tônlé jõe kaudu, mis ühineb Mekongiga Phnom Penhis. Järve keskmine veetase võib langeda 11,5 meetrini ja pindala 25002700 ruutkilomeetrini. Kui
Joonis 8. Regulaarsed kaubaveoliinid Jooniselt on näha regulaarsed kaubaveoliinid. Muuga sadamast käivad läbi konteinervedude liinid ning Vanasadamast veeremilaevaliinid ehk ro-ro laevad. (Tallinna Sadam, 2018) 2.3 Sillamäe Sadam AS Sillamäe sadam on suuruselt teine merekaubasadam Eestis, mille roll Eesti ja eriti Kirde- Eesti transpordisüsteemis aina kasvab. Sadam on Euroopa Liidu idapoolseim süvasadam, mis on multifunktsionaalne ning laevatatav aastaringselt. Sadama võimaldab vastu võtta vedelkeemiakaupu, konteiner-ja üldkaupu, naftasaaduseid, suurimaid tankereid ning ka kuivlastilaevu, mis läbi Taani väinade Läänemerre sisenevad. Sadam kuulub eraomandisse. 15 Sadama maksimaalseks sügavuseks on 16,5 meetrit. Sillamäe sadamat kaitseb lääne-,kirde-,põhjatuulte eest 1 kilomeetrine muul. Teisesuunaliste tuulte eest pakub varju maismaa
vaid kohati üle 1000 m kõrged. Nad ümbritsevad lainja pinnamoe ja savannide ning kõrgendikega kaetud Dekkani kiltmaad. India paikneb troopilises ja lähisekvatoriaalses mussoonkliima vöötmes. Selgesti eristuvad kolm aastaaega: suhteliselt jahe ja kuiv talv, kuum ja kuiv kevad-suvi ning kuum, niiske ja sademete rohke suvi-sügis. Indias on palju suuri jõgesid, kuid selle maa pühaks ,,Emajõeks" peetakse Gangest, mille äärde tuleb iga aasta palju palverändureid. Ganges on laevatatav kuni Himaalaja jalamini, hulk vett kasutatakse niisutuseks. Looduslik taimkate on inimtegevuse tagajärjel tugevasti muutunud. 5000 aastat tagasi olid kogu Hindustani poolsaar ja suurte jõgede madalikud kaetud metsaga. Aegade jooksul liikus inimene kaugemale sisemaale ja kõrgemale mägedesse, rajades põlde ja niisutussüsteeme. 3000 aasta eest oli kogu praegune India asustatud, ürgmaastikud aga kaotanud oma algse ilme. Nüüdisaegses taimkattes on valdavad
· Veestik: Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal (Loch Lomond, Loch 3 Ness) ja Cumberlandis (Lake District).Kuna tegu on suure saarega on pea et terve saare ümbrus laevatatav, mis on loogiline, kuna suurem osa riigi tulust tuleb kaubandusest just mereteed pidi. · Mullad: Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka
SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.SIBERI PINNAMOOD.........................................................................................4 1.1.Tasandikud......................................................................................................4 1.1.1.Lääne-Siberi lauskmaa............................................................................4 1.1.2.Kesk-siberi kiltmaa.................................................................................4 1.2.Mäestikud ja mägismaad................................................................................4 1.2.1.Tserski mäestik........................................................................................5 1.2.2.Verhojanski mäestik................................................................................5 1.2.3.S...
Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud. Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht. · Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ning jõgikond 1420 km². Vagula järvest ülesvoolu kannab ka nime Pühajõgi ning alamjooksul Voo jõgi. Võhandu jõgi on laevatatav Peipsi-Pihkva järvelt Võõpsu sadamani. Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on Mügra oja, Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv.
Viimastel aastatel on Eesti kodanikke Peruus arreteeritud seoses narkootikumide smugeldamisega. Kõik narkokuriteod on Peruus rangelt karistatavad ja karistusmäärad on pikad. Peruu kinnipidamisasutuste tingimused ei ole võrreldavad Euroopa omadega. Seetõttu pakkige alati oma reisikott ise ning ärge kunagi võtke kellegi palvel tema asju tollipunkti kaasa. 5. VAATAMISVÄÄRSUSED 5.1 Titicaca järv Kõige kõrgemal asuv suurte laevade poolt laevatatav järv on Lõuna-Ameerikas asuv Titicaca, mis asub enam kui 3,8 km kõrgusel merepinnast ja on peaaegu 8400 km2 suur. Titicaca järv asub Boliivia ja Peruu piiril Andides Altiplano tasandiku põhjaosas. Järve läänepoolne osa kuulub Peruule ja idapoolne osa Boliiviale. Järve suurim pikkus on 190 km ja suurim laius 80 km. Tegemist on pindalalt Lõuna-Ameerika suurima järvega. Suurim sügavus on 281 m. Kuna järv on väga sopiline, on tema kaldajoone
Yugoslaavia laiali minekuga kaotas Serbia ja Montenegro väga suure merepiir joont,mida võis ta kasutada koosseisus olles.Seega sai meretransport oluliselt kannatada.Kuid ka see ei tähenda ,et Serbias ja Montenegros meretransporti pole võimalik kasutada,sest riigil on sadamaid,näiteks Kotor ja Tiivat,mis on täiesti sobivad meretranspordi niiöelda ,,parkimiseks".Kuna Belgrad asetseb Danube jõe lähedal siis on ta siseveetranspordi keskuseks,sest Danube on enamus-jaolt laevatatav. Serbia ja M.-s on kaks suuremat rahvusvahelist lennujaama: Belgrade ja Podgorica,ning hulgaliselt väikseid aerodroome. 11.3 Kommunikatsioon ja meedia 11.3.1 Kirjandus Serbia ja M.-s oli aastaks 1996 18 igapäevast ajalehte ja ligikaudu 600 ajalehte ,mida igapäev välja ei lastud( nädalaleht,kuuleht,poolaasta leht).Kõige rohkem on trükitud ajalehtija ajakirju serbia keeles,kasutades kirillitsa tähestikku.Samal ajal
ja asulad hästi ühendatud. Autoteede kogupikkus on 80 505 km (s.h. asfalteeritud teid 16 745 km). · Raudteetransport Tsiili raudteevõrgu tihedus on 8-20 km/ 1000 km² kohta. Raudteeühendus on Tsiilil kõigi kolme naaberriigiga: Peruuga, Boliiviaga ja Argentiinaga Raudteede kogupikkus on 6585 km. · Siseveetransport Tänu mägisele pinnamoele, esineb vaid mõni üksik laevatatav siseveekogu, mis majanduslikult pole oluline ning mille kohta puudub täpsem informatsioon. · Meretransport Meretransport on üsna oluline rahvusvahelistes vedudes. Tsiilis on umbes 20 sadamat. Suurim ja tähtsaim sadam on Valparaíso sadam.(Joonis 30) Teised tähtsad sadamad on Arica, Iquique, Tocopilla, Antofagasta, Coquimbo, San Antonio, Talcahuano ja Punta Arenas. Joonis 30: Valparaiso sadam
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik..............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
