Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl,leesikas, kukemari. Rohurinne: palu-härghein, kilpjalg, leseleht, karvane piiphein, võnk-kastevars. Samblarinne: harilik-ja lainjaskaksikhammas, laanik, lehviksammal, palusammal. Ms-mustika KKT Niiskem, soostunud leede mullad, leetmullad või kahkjad. Happeline muld. Boniteet 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl Rohurinne: palu-härghein, metskastik, leseleht Samblarinne: lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal. Rabastuvadmetsad Sn-sinika KKT Niisked puhma ja samblarindega. Soostunud leedemullad, hapud mullad. Boniteet 4-5. Peapuuliik: mänd. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sinihelmikas, tarnkera Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Kr- karusambla KKT Soostunud leede-, leet- ja kahkjad mullad. Hapud mullad. Boniteet 3-4. Peapuuliik: mänd
Laelatu puisniit Voored Piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Jõgeva maakonnas Vooremaal. Kõrgus 30 meetrit Pikkus 1.5 km Raigastvere järv Vooremaal Moreentasandikud Mandrijää kujundatud suhteliselt tasane ala, mida katab moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod Jää taandudes sattus mõnda kohta rohkem settematerjali, teise vähem Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud Vaade Pühajärve lõunaosale Oosid Pikk, kitsas ja järsunõlvaline pinnavorm. Koosnevad liivast ning kruusast. Põhja-Eestis, eriti Pandivere kõrgustikul. Rakvere linnus asub samanimelisel oosil Mõhnad
Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Suurbritannia 1. 1) 2) Suurbritannia saare põhja-ja lääneosa on mägine. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. 3) Parasvööde Agrokliima iseloomustus: Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3ºC, lõunas 7ºC b) juulis: põhjas 13ºC, lõunas 17ºC Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500ºC Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm
kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Kilpjalg Lamba-aruhein Karvane piiphein Võnk-kastevars Jäneskastik Harilik lehviksammal Harilik palusammal Samblarinne Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Harilik laanik Lainjas kaksikhammas Täname kuulamast!
• hästi arenenud samblarindes on tavalised: – harilik palusammal Lehviksammal http://www.highlandwildlifephotography.com/ Pleurozium schreberi Bryophytes.html Palusammal – harilik laanik http://www.hkhk.edu.ee/samblad /harilik_palusammal.html Hylocomium splendens – lainjas kaksikhammas Dicranum polysetum – harilik lehviksammal Ptilium crista-castrensis vähesel määral kasvab Laanik samblikke lainjas kaksikhammas http://bio.edu.ee/taimed/sammal/laani http://www.ahaco.de/bild%20des k.htm %20tages/moose.htm Mustika kasvukohatüüpi on eriti märkimisväärselt Kagu-Eestis. • sügavama leedemulla
kõige kaugemate punktide vahe kirdest edelasse ligikaudu 90 km ja loodest kagusse ligikaudu 85 km. Tartu linnast kõige kaugem maakonna punkt on Piirissaar Peipsi järve ainuke asustatud saar. Võrreldes Eestimaa mitmete teiste piirkondadega on Tartumaal suhteliselt palju erinevaid maastikke. Siin on nii kuplilisi kui tasaseid alasid, palju on ka märgalasid (veerand maakonna territooriumist on soode all). Suurima osa Tartumaast moodustab siiski Kagu-Eesti lavamaa. See on suhteliselt tasane lainjas ala, mida liigestavad rohked ürgorud. [6] Tartu maakond asub kahe Eesti suurima järve Peipsi ja Võrtsjärve vahel. Järvi ühendab maakonna üks sümboleist Emajõgi, mis on Eesti ainus täies pikkuses laevatatav jõgi. Tartu maakonnas on üle 400 vooluveekogu ja 99 looduslikku ning pais või tehisjärve. [6] 5 Tabel 2.1 Tartumaa maakasutus Tootlik metsamaa sellest Üldpindala
Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal.
Palumets Eesti metsatüüpidest on palumetsad kõige levinumad, nende kogupindala moodustab 23,5 % meie metsade pindalast. Palumetsades on kõige levinumad männikud (60,7 %), kuusikud (19,2 %), kaasikud (15,7 %) ja haavikud (3,6 %). Iseloomustus: Kuivad Valgusrikkad Parasniisked Liivased lubjavaesed mullad Laialdaselt mustikaid ja pohli Sügiseti palju seeni Kuidas on nimi tulnud? Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Puurinne:Kõige rohkem mändi, leidub ka harilikku kuuski ja arukaski Põõsarinne:Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne:Lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne:Kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu- härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised. Samblarinne:Pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik p...
Eestis laialt levinud. Põhiline osa Eesti mullast põhineb moreenil. Moreenkünkad Mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas. Kujunesid kohtades, kus mandrijää taandumine oli keerukas. Moreenkünkaid eraldavad üksteisest nõod ja orud. Otepää kõrgustik Haanja kõrgustik Moreentasandikud Moreentasandikud on kujunenud peamiselt põhjamoreeni väljasettimisel jääliustike alt. Tasane või lainjas maa-ala, mis koosneb enamjaolt moreenist. Moreeni paksus enamasti 2-10 meetrit Hõlmavad mandrijää kujundatud pinnavormidest kõige suurema pindala. Pandivere tasandik Gainesville, New Yorki lähistel Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Moreen https://et.wikipedia.org/wiki/Moreenk%C3%BCngas www.veeriku.tartu.ee/~ppensa/Eesti_pinnavormid.ppt https://en.wikipedia.org/wiki/Moraine Täname kuulamast!
Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Madis Lugus
Madalsoo turvas rohkem lagunenud kui raba turvas. Rabades laukad. Sarnasused: Lindude ja putukate liike palju, tekivad niisketes kohtades, vajavad palju vett, turba tekkimine. 2) Lamminiidu ja looniidu sarnasused ja erinevused Erinevused: Lamminiite leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel, looniitu asub ordoviitsiumi ja siluri paekivi avamusaladel. Lamminiidud on kujunenud lammimetsadest. Looniidu reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Sarnasused: Mullad viljakad. Loomastik sama. 3) Järjestada valguse, niiskuse, liigirikkuse ja mullastiku viljakuse järgi Valguse järgi: 1) Raba, Lamminiit, Looniit 2) Madalsoo 3) Palumets 4) Laanemets Niiskuse järgi: 1) Raba 2) Madalsoo 3) Lamminiit 4) Looniit 5) Laanemets 6) Palumets Liigirikkuse järgi: 1) Lamminiit 2) Looniit 3) Palumets 4) Laanemets 5) Madalsoo 6) Raba
Pandivere kõrgustik Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro Pandivere kõrgustik Pindala: 2415 km2 Moodustab Eesti territooriumist 5,3% Kuulub Lääne-viru ja Järva maakonda Naabruses asuvad: põhjas- Viru lavamaa idas- Alutaguse madalik lõunas- Kesk-Eesti lavamaa läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad Asulad: Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete,
Tal on ka pikk saba. Ta on tuntud kogu Euraasias, välja arvatud Põhja-Jäämere saartel, poolsaartel ning Araabia poolsaarel. Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Linavästrik on rohkem inimeste seltsis. Elab ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Maapinnal jookseb väga osavalt ja kiiresti. Linavästrik on ka lendaja, tema lend on madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Eestis elab linavästrike kuni 100 000 paari. Linavästrikud toituvad mardikatest, tõukudest, ämblikest ja paljudest teistest putukatest. Kahjurputukate hävitajana on linavästrik kasulik lind. Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestis talvituda. Enamasti talvitub linavästrik Aafrikas. Eestisse saabub linavästrik kas aprilli alguses või märtsi teisel poolel. Sügisel lahkub tavaliselt oktoobri alguses, hilinejad ka
saartest. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m). Enne viimase jääaja lõppu oli Suurbritannia Euroopa poolsaar. Looduslikud Tingimused Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed. LääneSotimaal ja PõhjaIirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kaljukui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhjaja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Maa lõuna ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3°C ja lõunas 7 °C, suvel põhjas 13 ja lõunas 17 ° C. Püsivat lumikatet on ainult PõhjaSoti mägismaal.
millises suunas asub toit. Kindlaks tõestuseks tehtud katse Katse seisnes muti ninasõõrmete toruga kinnitamises. Vasaku sõõrme katmisel kandus mutt paremale. Parema sõõrme katmisel aga vasakule. Toidu otsimiseks kulus kauem aega. Allikas: EurekAlert! Tuhatjalgne- jalarikkaim loom Hulkjalgsete alamklassi kuulub umbes 40 000 liiki, kellel väljakujunenud kehalüli kohta kaks paari jalgu. Tuhatjalgsete jalad liiguvad piki keha lainjas koostöös. Illacme plenipes- Californias elav suurima jalgade arvuga tuhatjalgne. Tollipikkustel emasloomadel ligi 600 jalga, isastel piisab aga vähematest. Illacme plenipes Tuhatjalgsed Jalarohkus on tingitud maa- alusest eluviisist ja vajadusest pidevalt ronida. Kehakarvad toodavad siidi. Silmadeta elukal aitavad teed leida suured sarved. Suu on vähearenenud. Allikas: EurekAlert! Pimekalal on sisemine kell
Sgk: vildikulised (Aulacomniaceae) 1. soovildik (Aulacomnium palustre) (Hedw.) Schwaegr. Sgk: porosamblikulised (Cladoniaceae) 2. alpi põdrasamblik (Cladina stellaris) (Opiz) Brodo 3. perek. porosamblik (Cladonia) 4. harilik põdrasamblik (Cladonia rangiferina) (L.) Nyl. Sgk: koonikulised (Conocephalaceae) 5. harilik koonik (Conocephalum conicum) (L.) Dumort. Sgk: kaksikhambalised (Dicranaceae) 6. soo-kaksikhammas (Dicranum bonjeanii) De Not. 7. lainjas kaksikhammas (Dicranum polysetum) Sw. Sgk: kariksamblalised (Frullaniaceae) 8. harilik kariksammal (Frullania dilatata) (L.) Dumort. Sgk: ulmikulised (Hypnaceae) 9. harilik laanik (Hylocomium splendens) (Hedw.) B., S. & G. 10. harilik palusammal (Pleurozium schreberi) (Brid.) Mitt. 11. harilik lehviksammal (Ptelium crista-castrensis) (Hedw.) De Not. 12. niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus) (Hedw.) Warnst. Sgk: tähtsamblalised (Mniaceae) 13
Otepää kõrgustik asub Võrtsjärvest natukene allpool kagus. Kõrgustikul on palju künkaid ning Pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku kaheks. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi 217 meetrit. Otepää kõrgustiku pindalaks 1180 ruutkilomeetrit. Mäel on olemas ka vaatetorn ning slaalominõlv. Otepää on tuntud heade suusamägede tõttu. Sakala kõrgustik asub Viljandis. Kõrgustiku kõrgeimaks mäeks on Rutu mägi 146 m, mis on kaetud metsaga. Pinnamood on lainjas ja liigestatud ürgorgudega ning päris sarnane lavamaaga. Kõrgustiku pindalaks on 2250 ruutkilomeetrit. Karula kõrgustik asub Valgast paremal pool kohe Haanja kõrgustiku vasakul käel. Kõige kõrgem mägi on Rebasejärve Tornimägi 137 meetrit. Kõrgustik on künklik ning künkad paiknevad lähestikku. Iseloomulik on liigestatud ja kupliline pinnamood. Kõrgustiku pindalaks on 350 ruutkilomeetrit.
pihlakas.Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust.Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk- kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein).Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. 2. Loomastik Putukaid väga palju ei ole, kui on siis need on enamuselt seotud männiga.Näiteks üks putukas männikräsakas on seotud männiga nii, et ta toitub männi koorest ja männi puidust.Teinekord võib ka kohata mägerit palumetsas.Mäger valib elukohaks tavaliselt kuivemad liivakünkad,kus saab maa sisse rajada pikki urge.Kusagil uru läheduses peaks ka asuma veekogu , kus mäger joogivett saab
puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja karu. Putukatest näiteks lepatriinu ja metsakuklane Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Asuvad hästi (veest) tühjendatud pinnastel, mille pH tase on alla 4 ja savi tase on madal Põlvnevad ränikividest Tavaliselt põlvnevad pinnased vanadest
Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud Seeneuss MULLAELUST IK Seened Bakterid Väheharjasussid KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: liivane lubjavaene muld Happesus: pH tase on alla 4 pigem happeline muld
Põltsamaa ümbrus ja Jõgevamaa 2010 Põltsamaa · Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna. Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid).
a.iv.3. Leseleht a.iv.4. Kilpjalg a.iv.5. Võnk-kastevars a.iv.6. Lamba-aruhein a.iv.7. Jänesekastik a.iv.8. Karvane piiphein a.iv.9. Talvik a.v. Samblarinne a.v.1. Harilik palusammal a.v.2. Harilik laanik a.v.3. Lainjas kaksikhammas a.v.4. Harilik lehviksammal b. Loomad b.i. Ilves b.ii. Kodukakk b.iii. Pruunkaru b.iv. Valgejänes b.v. Kaelushiir b.vi. Rebane b.vii. Siil b.viii. Musträhn b.ix. Rästik c. Putukad c.i. Männikärsakas c.ii. Männivaablane c.iii. Tigu c.iv. Nälkjas c.v
Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum.
Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: LP, näivleetunud muld, v°_3sl30-60/v°_3ls_1, huumushorisondi tüsedus: 30-35 cm. Sügavkaeve nr. 5 24.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 23' 48.31" N ; 26° 39' 47.99" E , 51 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Laeva metskond 17 , Tln mnt ääres Rmk Puhkekohas Maakasutus: segamets. Domineerivad männid. Alustaimestik: vaarikad, piibelehed ja mustikas Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef, kergelt lainjas. Mulla kirjeldus: kivisus puudub, nõrgalt happeline muld. O- metsakõdu. 0-3(5) cm. Happesus: 4,5 pH. A- huumushorisont. 3-10 cm. Lõimis: saviliiv, sl. Happesus: 5,2 pH. Ea- leethorisont. 10-14 cm. Lõimis saviliiv, sl. Happesus: 5,3 pH. B(h)- sisseuhtehorisont. 14-60 cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5,2 pH. C- lähtekivim. 60- cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5.0 pH. Mullatüüp: L(k)I, nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld Mulla lõimisevalem: sl3-10/sl10-14/l14
ALLAR KADAI Harilik pihlakas Sorbus aucuparia L. · Lehelaba kuju-paaritusulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum L. · Lehelaba kuju-viietine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Suur läätspuu Caragana arborescens · Lehelaba kuju-paarissulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides · Lehelaba kuju-lineaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik toomingas Padus avium Mill. · Lehelaba kuju-elliptiline · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-teravsaagjas · Lehelaba-lihtleht ...
Pindala: 83 858 km² Riigikord: föderatiivne vabariik President: Heinz Fischer Rahaühik: euro (EUR) Rahvastikutihedus: 100,2 in/km² Linnarahvastiku osakaal: 68% Enamusrahvused riigis: austerlased 81,1%, jugoslaavlased 5,1%, sakslased 2,7%, türklased 2,2%, muud 8,9% Rahvastik Austria reljeef Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast. Eristuvad Ida-Alpid, Kesk-Alpid ja Lõuna-Alpid. Ülejäänud maa-ala on lainjas tasandik ja idapoolne Doonau madalik. Mäestikud: Baieri Alpid, Karni Alpid, Kitzbüheli Alpid, Kõrg-Tauern, Salzburgi Alpid Jõed: Doonau, Rein, Drava, Inn, Morava Järved: Bodeni, Neusiedli Mullad: stepimullad, mäginiidumullad, metsa pruun mullad Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: kõrgusvööndilisuseala, lehtmets Austria Põllumajandus: Umbes 45% Austria pindalast on kasutusel põllumajanduses. Põllumajandus põhineb väikemajanditel
1. BUKLEE 1.1. Ajalugu Buklee (prant. k. boucle – keerd, bouclette – rõngas) ilmus möödunud sajandi keskpaiku ja oli Coco Chanel´i ja Jacques Heim´i lemmik kangas. 1960 aastatel olid populaarsed seelikud ja vestid buklee materjalist. [1] 1.2. Kanga kirjeldus Buklee on kangas krepplõngast, mille välimus iseloomustatakse sõlmede ja tihenenud kohtadega. Sellest tulenevalt tekib lainjas sõlm pind. Kõige tuntum on villane buklee. Samuti valmistatakse puuvilla, siidi, viskoosi või segatud kiududest. Buklee on pehme ja kerge, ei kortsu ja hästi drapeeritakse. [1] 2 1.3. Kasutusalad Mantlid, jakid ja kostüümid valmistatakse jämedast villast bukleest. Peen riie sobib kleitide ja seelikute õmblemisele. [1]
TSEHHI Tsehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna. LOODUS Tsehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tsehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse. Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja ...
hambad. · Hambuline : legeserv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. · Kaarhambuline : Lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. · Täkiline: Leheserv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. · Sopiline: leheserv on ümarate, ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümaratipuliste hammastega · Loogeline: pmst sama nagu sopiline · Lainjas: leheserv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiire kasvu tõttu. · Ogaline: leheservas on teravad ogad. · Ripameline: leheserval on harunemata karvad. Lehetipp: · Terav: ühtlaselt ahenev. · Teritunud: järsult ahenenud. · Ogatipp: väikest oga kandev lehetipp. · Ümar: kumera piirjoonega lehetipp · Tömp: peaaegu lame lehetipp. · Pügaldunud: väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus: · Ümardunud alusega lehed. · Südaja alusega lehed.
Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne. Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik, sagedased on niidukäharik, harilik laanik, harilik viherik, lainjas lehiksammal. Seenestik on liigirikas ja mitmekesine. Palju on mükoriisaseeni. Sagedasemad liigid on sirge kühmik, siidpunalehik, kevadpõldseen, mitmed pilviku ja riisikaliigid. Loomastik Imetajad Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane
SISUKORD 1.ÜLEVAADE............................................................................................................................2 Paiknemine ja kujunemine......................................................................................................2 Pinnavormid............................................................................................................................2 Loodushoid..............................................................................................................................5 Järeldused................................................................................................................................5 2.Kasutatud materjalid................................................................................................................6 1.ÜLEVAADE Paiknemine ja kujunemine Sakala kõrgustik asub suuremas osas Viljandimaal. Läänest piiravad ted...
Southern Wales is largely a plateau deeply cut by river valleys. Best areas for crop farmind, Fertile - viljakas Copper mine - vasekaevandus Poor soil väheviljakas muld tides tõus ja mõõn recreation area - puhkeala china clay - portselanisavi mild climate pehme kliima limestone - paekivi moor nõmm natural resource loodusvara gentle slopes lauged nõlvad raise sheep kasvatama lambaid rolling plain lainjas tasandik coal deposit - kivisöelasundid pasture - karjamaa heather kanarbik fishing village kaluriküla steep järsk evergreen shrub igihaljas põõsas below sea level allapoole merepinda
lõikuv sopiline ja saarterohke Puget Soundi laht. Põhja-lõuna-sihilised Kaskaadid (Rainier 4392 m) jaotavad osariigi territooriumi niiskeks lääne- ning suuremaks ja kuivemaks idaosaks. Puget Soundist osariigi lõunapiirini ulatuv org eraldab Kaskaade Rannikuahelikest, viimaste kõrgeim tipp Olympus (2428 m) paikneb Olympici rahvuspargis (3628 m², asutatud 1938). Enamiku Washingtoni idaosast hõlmab vulkaanilistest kivimitest, peamiselt laavast, koosnev tasane või lainjas kuiv Columbia platoo, mille kõrgus on 150-600 m. Seda äärestavad põhja poolt Okanogani mägismaa ja kagust Blue Mountains. Kaskaatides asub Saint Helensi vulkaan. Suurimad jõed on Columbia ja tema lisajõed (Snake River, Yakima), järvi on üle 900. Jõed on energiarikkad (u. 20% USA vee-energiavarust) ja voolavad kohati sügavais kanjoneis.Põliselanikke on u. 80 000, neist üle poole elab 27 reservaadis. Osariigi majandus tugineb põllu- ja metsamajandusele ning hüdro-
saba. (Ling, R 1980; Elphick, J. Et al 2006 ) Nõmmelõoke Nõmmelõoke on üks väiksemaid ja ilusamaid lõokesi, elab hõredates metsades ja nõmmedel. Ta on välimuselt põldlõokesega väga sarnane. Erinevus seisneb selles, et nõmmelõoke on pisut väiksem, pikkus on 160 mm ja kaal 20-25 g, ja ta saba on märksa lühem. Lisaks on linnul peas vaevumärgatav tutike. Nõmmelõokesel on kummaliselt lõtvade tiivalöökidega iseloomulik lainjas lend ning kevadel esitavad isased on ilusat laulu puuladvast või kõrgelt ringleval laululennul. (Ling, R 1980; Elphick, J. Et al 2006 ) Tuttlõoke Tuttlõokesel on terav püstine tutt ja kõver nokk. Tavaliselt näeb teda põllumaadel ja teepervedes, kust ta oma laiu tiibu ja lühikest saba näidates lendu tõuseb. Tuttlõoke on suurem, kui teised lõokesed. Sulestik on hallikaspruun ülapoolel ookri varjundiga ja tumedate tähnidega; keha alapool on ookervalge pugualal ja eesrinnal
järvekallastel, rabalaugaste ääres, kuid ka taluõuedel, külades ja linnadeski. Harva võib teda ka suurtes laantes pesitsemas leida, kuid siis peab seal olema raiesmik või vana talukoht. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Iseloomulik on pika saba pidev üles-alla vibutamine. Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahel selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid, sagedamini mardikaid ja nende tõuke. Linavästrik on ka lendaja, lend madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Linavästriku laul on kiire sidin-sädin, mis koosneb tema tavalistest kutse-, hoiatus- ja muudest häälitsustest, mis kõik on tihedasti üksteise järele lükitud ning korduste ja variatsioonidega lauluks komponeeritud. Lauldes istub isaslind kuskil silmapaistvamal kohal (katusel, lagedal õuel), jalutab edasi-tagasi, teeb hüppeid ja väiksemaid lennukaarigi. Kui tema väljavalitud
● Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Taimekoosluus Puhmarinne ● Lausaline ● Koosneb pohlast, harilikust mustikast Puurinne ● Kõige rohkem on harilikku mändi ● Kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske Põõsarinne ● Puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe ● Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, vaarikas ja harilik pihlakas Taimekooslus Samblarinne ● Pidev ja tihe ● Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas ja harilik lehviks Rohurinne ● Kidur ja liigivaene ● Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kõrrelised, lamba-aruhein, jäneskastik ja karvane piiphein 1.Arukask 2.Harilik mänd 3.Harilik jänesekapsas 4.Lamba-aruhein 5.Pohl 6.Kanarbik Loomakooslus 1)Hunt- toitub jänestest ja pisematest kiskjatest, suvel kütivad ka koduloomi ja närilisi
väiksem, aga Hispaania on ka pindalalt suurem ,kui teised naaberriigid. Tihedamini asustatud piirkonnad Hispaanias on Andaluusia, Kataloonia, Madriid. Need on asustatud kõige tihedamini, sest asuvad veekogu ääres ( Vahemeri ja Atlandi ookean), asub lähistroopilises vahemerelises kliimas, millele on iseloomulikud niiske ja soe talv ning palav ja kuiv suvi, mõõdukas ja piisavalt soe parasniiske kliima, tasandikuline või lainjas reljeef, piisavalt pikk vegetatsiooniperiood. Rahvastiku soolise-vanuselise koosseisu rahvastikupüramiid: Riigi rahvastikupüramiidi iseloomustus: Lapsed moodustavad kogu rahvastikust ~15,1% , tööealised ~67,8%, vanemaealised inimesed ~16,14%. Jah, selle riigi rahvas vananeb. Meeste ja naiste keskmine eluiga on pikk. Naiste keskmine eluiga on pikem kui meestel. Eluiga on kõrge. Sündimus Hispaanias on suurem kui suremus. Sündimus on 10,7 % , suremus 8,8 %
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Sakala kõrgustik Uurimistöö Eesti loodusgeograafia Koostaja: Anett Rõõmussaar Juhendaja:Are Kaasik Tartu 2017 Sissejuhatus Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mille pindala on 2797 km². See moodustab Eesti pindalast 6,16%.Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga. Lainelised tasandikud vahelduvad ürgorgudega. Kõrgustiku kõrgeim on küngas on Härjassaare mägi, mille kõrgeim tipp on 147 m ning madalaim on Hummuli küngastik (110m).Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsapole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa. Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu ning lõunast Tälava madalik. Ligi veerand kõrgustiku ala hõlmavad kaitsea...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond PROOVITÜKI NR. 710 ANDMETE ANALÜÜS Informaatika insenerierialadele Kodune töö nr. 2 Juhendaja lektor Külliki Kiviste Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Proovitüki üldiseloomustus........................................................................................... 4 2. Tunnuste liigid...............................................................................................................4 3. Risttabel.........................................................................................................................4 4. Rühmitamine ja graafikud....................................................................
PINNAMOE KUJUNEMINE devonist kvaternaarini suurvormide kujunemine aluspõhja ürgorud jääajad 3 kuni 6 viimane 13 00011 000.a. tagasi. kulutuskuhjetasandumine, ärkamine vs elu ja inimtekkelised setted MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID kulutus ja kuhjeprotsessid negatiivsed, positiivsed pinnavormid voored saia kujulised, piklikud (Saadjärve voorestik) hea põlde harida moreentasandikud tasane või lainjas pind (KaguEesti lavamaal, KEesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) otsamoreenid piklikud vallid (Vaivara Sinimäed, LääneSaaremaa kõrgustik) oosid järsunõlvalised (PõhjaEesti Kõrvemaa, Pandivere kõgrustiku nõlvad, IisakuIlluka oosistik) mõhnad ümarad (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas) Põhja/ Kesk/ LõunaEesti Eesti pinnavormide geograafiline jaotus MUUD PINNAVORMID
miljardit, praegu u 67,2miljardit inimest. Miks on rahvaarv viimastel sajanditel nii kiirest kasvanud? Elutingimuste järk-järguline paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng, sõdade vähenemine. Miks paikneb rahvastik maakeral ebaühtlaselt? Sest erinevates riikides on erinevad looduslikud, majanduslikud ja poliitilised tegurid. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad asustustihedust? POSITIIVSELT: mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima, tasandikuline või lainjas reljeef, viljakad mullad, rikkalikult loodusvarasid, pikem vegetatsiooniperiood, piirkond asub veekogu ääres(LOODUSLIKUD TEGURID) majanduslikud- tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat, sotsiaalsed- korralikud elumajad, head tervisehoiu- ja haridusteenused, poliitilised- valitsus investeerib infrastruktuuri(INIMTEGURID) NEGATIIVSELT: ekstreemne kliima, mägine reljeef või liigniiske pinnas, looduslik taimestik on hõre, väheviljakas
aasta varem, kui madalama astme taimed. 2. Mõlemad astmed on pügatavad, kuid moodustatakse eri värvi lehtedega (okastega) taimedest. Kõrgem hekk võib olla nt roheline või tumeroheline ja madal hekk kollakasroheline või rohekaskollane. Võib kasutada nii ühte liiki ja tema sorte kui erinevaid liike ja sorte. 3. Mõlemad astmed pügatakse erikujuliselt, liik on sama või erinev. Madal hekk on lihtne, kõrgem aga nt topiaarhekk ja pealt nt lainjas. 4. Mõlemad astmed on vabakujulised ja moodustatakse eri taimedest. Tänavaäärne hekk · Hekkide rajamine on üks tänuväärsemaid võimalusi elamukruntide ja aedade eraldamiseks tänavast ja naaberaiast. · Hästi hooldatud hekk on tihe ja moodustab otsekui rohelise seina. · Vanematel aegadel olid piirded sh ka hekid väga kõrged ja varjasid täielikult vaate krundile. · Praegusel ajal on piirded enamasti rinnakõrgused (1,2m) või puuduvad
Kooli nimi Oma nimi :....:. klass Tsehhi Referaat Juhendaja Lisa ise. 2012 TSEHHI Joonis 1: Tsehhi Pealinn: Praha Pindala: 78 866 km2 Riigikeel: tsehhi Rahvaarv: 10 532 800 (2010) Rahvastiku tihedus: 133 km2 President : Václav Klaus Peaminister: Petr Necas Iseseisvus : Tsehhislovakkia jagunemisel 1. jaanuaril Rahaühik: kroon Tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha) Joonis 2:Tsehhi vapp Joonis 3: Tsehhi lipp TSEHHI VABARIIK Tsehhi Vabariik sai iseseisvaks riigiks 1993. aasta jaanuaris, kui Tsehhoslovakkia jagunes kaheks. Enne Teist maailmasõda kuulus Tsehhoslovakkia maailma kümne industrialiseerituma riigi hulka ning ainsana Ida-Euroopa riikidest säilis seal demokraatia 1938. aastani. Tsehhi pealinn Praha on üle 1000 aasta vana ning seda iseloomustavad uhked ajaloolised ehitised erinevates stiilides. Seetõttu on linn kujunenud pa...
Proovitükk on 25 meetrise raadiusega. Peamiseks puuliigiks on Mänd ja selle keskmine vanus on 35 aastat. Mõõtmised tehti teisel juulil 2002. Tabel 1. Proovitüki info. Yld12.xls prt aasta kood kv er mkaasta kkt pe a r1 r2 815 2002RO RO198 15 2001KR MA 35 20 0 prt kuupaev reljeef mreljeef raieliik esimene dü samm viimane dü a Weib b Weib c Weib 81502-Jul-02 LAINJAS MATLIK 7,5 2 21,5 1,6084 6,4782 6,4 2. Tunnuste liigid Tabel 2. Tunnuste liigid Pidev Diskreet Arvuline Mittearvulin Järjestustun Nominaaltu ne e nus nnus Puuliik X Rinne X
järv , Juusa järv ,Voki järv ja Pilkuse järv . Vähemalt 1 ha pindalaga on Otepääl 64 järve. Otepää kõrgustiku suuremad ja tuntumad järved on 7 tüüpilisteks moreenmaastiku eutroofseteks järvedeks, millest esinduslikum on Pühajärv. Niisugusteks peetakse kõrgete kallastega suhteliselt madalaid ebakorrapärase kuju ja käärulise kaldajoonega poolsaarteja saarterohkeid järvi. Nende põhjareljeef on lainjas või isegi auklik. Sinna kuuluvad nii glatsiaalsete kui ka fluvioglatsiaalsete kuhjevormide alale jäänud lohkudesse moodustunud järved. Suhteliselt palju on väiksemate järvede hulgas oma ökosüsteemi arengu lõppu jõudnud ning kinnikasvavaid segatoitelisi , mille heaks näiteks on Alevijärv Otepää linna kirdeserval. Visuaalse maastikupildi kujundajana on järvedel suur roll, kuid enamik Otepää valla väikestest järvedest on metsajärved ja neist osa omakorda
Maastik üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele. Maastik jaotatakse loodus- ja kultuurmaastikeks Maastikuteadus tekkis 20.sajandi alguses. Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline ke...
GEOGRAAFIA KORDAMINE Rahvaarv ja selle muutumine *1650 sai miljard täis, *1800 sai 2 miljardit täis Riigi rahvastikku mõjutab: sündivus, suremus, sisseränne (immigratsioon) ja väljaränne (emigratsioon) Tihedamini asustatud alad: Ida, Kagu ja Lõuna-Aasia Kesk,lääne ja Lõuna- Guinea lahe rannik Põhja-Ameerika Euroopa (aafrika) suurejärvistu piirkond Lõuna-Am kagu rannik Ida-Aafrika Kesk-Ameerika Hõredamalt asustatud alad: Antarktika, Arktika Sahara kõrbe alad(aafr.) Euraasia põhja osa Austraalia Põhja-Am, Ekvatoriaal alad (Lõuna- Sise-Aasia kõrbe alad ja Kanada&Gröönimaa Am, Aafrika) Tiibet ja Himaalaja Asustuse tihedust Looduslikud tegurid Inimtegurid mõjutavad tegu...
Totalitaarse arhitektuuri esindavad kaks linna - Sabaudia ja Littorio ● Regulaarne planeering ● Madal hoonestus ● Agraarsed aedlinnad 7. Alvar Aalto ja linnaehitus. Funktsionalismi ja orgaanilise arhitektuuri viljeleja. Aalto on loonud eksperimentaallinna projekti, milles on käsitletud kõik tema ideed: ● Ehituse ja maastiku terviklikkus ● Maastik tingib majade ehitamist ● Linnakujunduslik element - lainjas sein ● Plokkmajade spiraalikujuline paigutamine ümber künka 8. Walter Gropius ja linnaehitus. ● Vabaplaneerimise kontseptsioon ● Tänavaruum kui konstantne ● Loobumine perimetraalsest hoonestusest ● Loobumine traditsioonilisest tänavaruumist Vabaplaneeringu idees Gropius nägi võimalust hoonestuse paigutuseks nii, et igast korterist oleks näha üldkasutatavat muruplatsi ja igasse elutuppa paistaks päike.
sest elamistingimused, arstiabi, toit jms. on paranenud. Rahvaarv kaasajal 6,7 miljardit. Prognoos 2050. aastaks 8 10 11 miljardit. Rahvaarv kasvab Aasia arvelt. Maltuse teooria maakera rahvaarv on liiga suur, maakera ei suuda ära toita. 2. Rahvastiku paiknevust mõjutavad tegurid (7 ja nende positiivne mõju). - pikem vegetatsiooniperiood - rikkalikud loodusvarad - piirkond asub veekogu ääres - viljakad mullad - tasandikuline või lainjas reljeef - mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima - majanduslikud tegurid tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat. - sotsiaalsed tegurid korralikud elumajad, head tervishoiu- ja haridusteenused. - poliitilised tegurid valitsus investeerib. 3. Paiknemist mõjutavad inimtegurid (3 ; seleta lahti). - majanduslikud tegurid tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat.
Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, paluhärghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnkkastevars, lambaaruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Puud: Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas.