Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"voka" - 19 õppematerjali

Voka

Kasutaja: Voka

Faile: 0
thumbnail
2
doc

Vald

aastal. Sellest alates oli vald mõisale alluv talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus. Valla volikogu koosseisu valiti 2/3 liikmeist peremeeste hulgast ja 1/3 sulaste seast. Valla eesotsas oli valla talitaja. Baltimaade vallaseadusega 1866. aastast kaotati mõisa haldus võim valla üle. 1892. aasta 13. jaanuari "Olevikus" on teade, et Jõhvi ringkonnas on ühendatud"...Voka, Ontika, Peite, Toila, Konju, Vaivinu ja Pühajõgi Voka vallaks...". 12. aprillil 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926. aastal võeti taas käsutusele volikogu nimetus. l. aprillist 1939 alates kuulus Voka vald Jõhvi valla koosseisu. Päite ja Vaivina läksid Vaivara valla alla. 1945. aastal loodi külanõukogud ja vallad kaotati 1950. aasta sügisel. Sellest ajast on Toila külanõukogu olnud praegustes piirides. Alates 1993...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kaljo Kiisk

detsembril 1925. aastal Voka vallas Vaivina külas. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) ·...

Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Juugendstiil

Toila Gümnaasium Külli Laur Juugendstiil. Kunsti ajaloo referaat. Voka 2007 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda....

Kunstiajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Motokross

Võistlusrada on muldkattega ning sisaldab erinevaid kurve, hüppeid, ning konarusi, mis teevad sellel läbimise raskeks. Võisteldakse erinevates masinaklassides: 50cc,65cc,85cc,MX1,MX2,Mini MX,MX2 juuniorid,hobi ja külgkorvid. Igal nädalavahetusel mürisevad mootorid mitmesuguse ulatusega krossivõistlustel,mida ühtekokku jälgib rohkem kui sada tuhat pealtvaatajat.Taolist publikuhuvi pakub meil vaid mõni üksik spordiala.. Motokrossi ajaloost Üldiselt on teada,et esimese mootorratta leiutaja oli sakslane Gottlieb Daimler,kes 1885 aastal demonstreeris esmakordselt taolist riistapuud.Tegelikult huvitasid Daimlerit rohkem siiski mootorid ja oli ainultjuhus,et ta mitu aastat kestnud töö vilja puukodaratega kohmakat jalgratast meenutavale monstrumile monteeris-mootor oli mõeldud südameks iseliikuvale sõiduriistale....

Kehaline kasvatus
81 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Jõhvi Vald referaat

Just selle allika kohal tekkis astanguservale Jõhvi küla, oletatav tekkeaeg peaks olema I aastatuhande teine pool m.a.j. Joogivesi saadi allikast, põllud aga asusid külast lõunas. Küla arengut soodustas paiknemine muistsel teederistil. Siit pääses Järve ja Saka kaudu Virumaa läänepoolsetesse kihelkondadesse, Puru ja Kaidma kaudu Vaigasse - Ugandisse ning Peipsi kalavetele. Piki Pühajõge viis talitee üle Voka Narva kaudu Novgorodi vürstiriiki. Vilkast kaubavahetusest annavad tunnistust Jõhvi kõrgustikult pärinevad arvukad muinasaegsed aardeleiud. Jõhvi nime päritolu Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe...

Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Sillamäe referaat

Rakvere Ametikool Sillamäe Referaat Maimu Nurk Rakvere 2012 Sissejuhatus: Sillamäe - üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu - paikneb Ida - Viru maakonnas, Sõtke jõe suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel. Lõunast läbib linna Tallinn - St. Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega. Linna tööstusrajoon on eraldatud elamurajoonidest Soome lahte suubuva Sõtke jõega, jõge tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ja akadeemia Nor...

Turismigeograafia
22 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu

Tsaari ­ Vene aeg. Põhja sõja järgne aeg alates 18 saj Vene alluvusse. Endiselt olid teedel militaarsed ülesanded, kui tänu tööstuse rajamisele Eestisse, arenes ka teedevõrk. 18 saj lõpus hinnati meie teedevõrku ja infrastruktuuri väga kõrgelt arenenuks. Teedele eraldati maad 6 sülda ja metsavaba riba 15 sülda. Tähtsmad teed olid: Peterburi Riia (Narva Tartu Valga Valmiera) Tallinn Narva (ühines eelmisega Voka juures. Riia Pärnu, Tallinn Haapsalu, Riia Tallinn (läbi Viljandi Karksi ühines Tartust tuleva teega), Tartu Tallinn (peale Jõgevat hargnes kaheks Piibeks ja Põltsamaa Paide Tallinna haruks), Tartu Pärnu. Iga 1500m tagant olid verstapostid mis ilmusid vastavalt ,,Teede korrahoiu seadusele" 1724.a. 1799 muudeti nende välimust, endise punase asemel must-valgeteks. Seni kasutatud puidust postid asendusid 19 sajandi lõpus kivist postidega. Info oli peamiselt saksa ja venekeelne, hiljem...

Ehitus
12 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Rahvastik

Elanike hulgas on alla 15-aastaseid 15 % (29 653), pensioniealisi 30,3% (Eesti keskmine 26,9), tööealisi (15- 74-aastased) 78% (Eesti keskmine 80%). Ida-Virumaal on 15 valda, neist suuremad on Aseri (2564 elan.), Toila (2468 elan.), teistes valdades on elanikke alla 2000. Ida-Virumaal on ..... maa- asulat (alevikku, küla), neist suuremad on Aseri (oli varem linn)(2154 elan.), Iisaku (1010 elan.), Voka (1167 el Ida-Virumaa vallad ja külad (1998.a. andmed): 10 Rahvastik Maret Vihman. Vald Elanike Külade arv Vald Elanike Külade arv arv arv...

Demograafia
14 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Ida-Virumaa

20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, Toila, Tudulinna, Voka Suuremad linnad Jõhvi Jõhvi on ajalooliselt oluline transporditeede ristumiskoht. Tänapäeval on Jõhvi piirkonna kultuuriliseks keskuseks, mis võlub kaunite kirikute, multikultuurse õhkkonna ning eriliste kultuurifestivalidega. Linna ümbruses saab nautida nii kaunist loodust kui tutvuda põlevkivi kaevandamise saladustega. Jõhvi on ka Ida-Virumaa halduskeskus. Narva - Hea energia linn Piirilinn Narva suudab tänaseni tuua osa oma endisaegsest hiilgusest – kaks keelt,...

maailma loodusgeograafia ja...
7 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Motokross ja selle areng Raplamaal

R Motokross ja selle areng Raplamaal Uurimistöö Juhendaja: Rapla 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Motokrossi olemus ja arengulugu Eestis..............................................................4 2. Motokross Raplamaal......................................................................................... 7 3. Raplamaa motosportlaste mälestusi ja saavutusi..............................................9 3.1 Vanus............................................................................................................ 9 3.2 Vanemate suhtumine.................................................................................... 9 3.3 Eeskujud...

Sport
25 allalaadimist
thumbnail
25
docx

EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE

Aasta üleliidulisel motokoolide krossil. 50-kuubikuliste klassis said poistest kaksikvõidu A.Muuli ja A.Tomson. Ka noorte klassis tuli esikoht. Selle võttis R.Sinimaa. Tallinna Noorte Spetsialiseeritud Mootorispordikooli esindus tuli Riia eakaaslaste järel teiseks. 1978. aastal tõusis Eestis krossivaimustus veelgi. Valmis sai uusi radasid, kasvas võistluste arv. Paljud tegid motokrossi heaks Kohtla-Järve rajooni ja eriti Tehnika- ja Spordiklubi Voka aktivistid. Vokalased rajasid ja sisustasid looduslikult kauni Pühajõe äärde ajakohase krossibaasi, mis kujunes peagi mitmete kaalukate motovõistluste areeniks. Oma esimestele üleliidulistele hõbemedalitele lisaks tõid Saku Motoklubi krossisõitjad J.Uustalu ja M.Oras 1978.aastal üleliiduliselt meistrivõistlustelt juba kuldmedaleid. Meistritiitel tuli 650-kuubikuliste masinaklassis. Pärast viieteistkümneaastast vaheaega kordasid sakulased V.Vaarderpassi- J.Tuuliku saavutust....

Sport
38 allalaadimist
thumbnail
18
docx

TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

Olen seal elanud 15 aastat oma elust. Seetõttu oli see minu jaoks loogiline valik teha see töö just sellest vallast. Selle uurimuse eesmärk on välja selgitada Toila valla keskkonna seisund. Joonis 1 2. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Valla keskuseks on Toila asula, mis asub valla põhjaosas mererannikul, suurimast linnast Jõhvist vaid 12 km kaugusel. Teine suurem asula Voka asetseb vallakeskusest 4 km kaugusel. Suuremaid külasid on vallas 6. Toila ja Voka on küllalt suure tõmbejõuga asulad ning nii 3 maakonnakeskusest kui valla eri osadest peaaegu võrdse kättesaadavusega. Valla territoorium ei ole kompaktne. Elanikega tihedamalt asustatud põhjaosa on ida-läänesuunaliselt väljavenitatud kujuga, lõunaosa tingib kitsa kiiluna kaugele lõunasse...

Keskkonnaanalüüs
12 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Paekalda pikkus on Eestis 300 km ja maksimaalne kõrgus ulatub Ontikal 50 meetrit üle merepinna. See on ühtlasi ka kogu Balti panga kõrgemaid kohti. Suurima suhtelise kõrgusega (umbes 40 m) on paekallas Toila vallas Päites. Kaitse alla on seal võetud rannikuriba Päite ja Pühajõe panga ning Voka klindilahega. Meri murrutab praegusel ajal paekallast ainult kohati, näiteks Pakri neemel, Suurupis, Rannamõisas, juba nimetatud Päite ümbruses. Kohati asub paekallas aga rannast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Paekaldast laskub mitmeid jõgesid. Neil asub ka enamik (umbes 30) Eesti jugadest ja joastikest, moodustades nõnda Põhja-Eesti jugade vöö. Balti klint ja Eesti klindilõigud on kandideerinud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Teine, nn Lääne-Eesti klint...

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016

) *Diftongid *Konsonandid Minimaalpaar - eri tähendusega sõnad, mis erinevad üksteisest ühe hääliku võrra. Nt tikk takk tukk tokk tekk. Foneemide distinktiivsed tunnused eesti keele foneemide näitel: Kõrg Mada Ees- Taga- La- e l voka voka biaal- al al sus A - + - + - E - - + - - I + - + - - O - - - + +...

Üldkeeleteadus
28 allalaadimist
thumbnail
156
pdf

Äriplaani e-kursuse materjal

Nii mõnestki äriplaanist leiab lause: „Meie ettevõte asub internetis". Internet ei ole asukoht, vaid abivahend kliendi ja ettevõtja vaheliseks suhtluseks. Kogu müügitegevus ning tellimuste esitamine võib käia interneti vahendusel, kuid ettevõtja vajab ruumi kaupade ladustamiseks, tellimuste komplekteerimiseks ning pakkimiseks. Liiatigi, ettevõtet ei saa asutata ilma asukoha aadressita. 2. Piirdutakse vaid aadressi või asula nimetamisega. Voka ja Nõva on kahtlemata kenad kohad, kuid paljud ei suuda ette kujutada, millisest Eesti piirkonnast neid leida. Rääkimata sellistest kohtadest nagu nt Karula, mida võib leida pea igast maakonnast. 3. Asukohta ei mainita. Arvatakse, et asukoht ei pea reaalselt olemas olema ning asukoha analüüs pole vajalik. Soovitused Ettevõttele parima asukoha leidmiseks tuleb mõelda klientide vajadustele, töötajate jaoks vajalikule ruumipinnale ning ka konkurentide asukohale....

Majandus
67 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti liberaalse demokraatia edendamisel

"Eesti liberaalse demokraatia edendamisel?" Sissejuhatuseks peaksime endalt küsima: kui pikk on üldse Eesti demokraatia edendamise ajalugu, mis ajast saame demokraatia ilminguid siinmail üldse järgida? Kuidas ja millal sai eestlasest demokraatia tarbija ja looja? Jättes kõrvale Raikküla Kärajad esimese eesti parlamendina võime vist siiski demokraatia algusaegadeks lugeda 17. sajandil taluperemeeste osalemist valla- ja kihelkonnakohtutes kaasistujatena, hiljem valitavatel kohtadel valla- ja linnavalitsustes. Ja nii Esimese Eesti Vabariigi loomiseni välja. Ka 50 ­aastane Vene okupatsioon jättis demokraatia ilmingutele kitsa pilu: demokraatia elementide loov rakendamine erinevates sotsiaalsetes üksustes- töökollektiivides, haridusasutustes, taidlus- ja erialaühingutes, liitudes ja klubides Voka naisansamblini välja. Ikka oli vaja ühiselt kooskõlastada tegevusplaane, ühiselt leida juhte, ühiselt otsustada rahakasutust. Jätame siit välja o...

Ühiskonnaõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
195
xlsx

Andmetöötluse 1. kordamisülesanne

Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...

Andmetöötlus
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun