KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMAMUUTUSED Koostasid: Looduslik kasvuhoonenähtus Päikeselt maakerale langev kiirgus kujundab kliimat ja ilma; osa kiirgusest neeldub atmosfääris ja osa maapinnal seda soojendades Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus; gaasid lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist; kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid H2O veeaur; CO2 süsinikdioksiid; CH4 metaan; N2O dilämmastikoksiid; O3 troposfääri osoon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhoonenähtuse tugevnemine Atmosfääri süsinikdioksiidi peamiseks allikaks energeetikatööstus (87%); taimkate ja ookean töötavad CO2 neelu ja varuna; metsade hävitamisega vabaneb see varutud süsinikdioksiid (11%); umbes kolmandik metaanisaastest läh...
Kliimamuutused Kristen Kanep Kliima Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade režiim. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks. Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kliimamuutus Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Mandriline kliima Mandriline kliima on mandrite sisealad...
tähtaega konkreetse kliimakokkuleppe sõlmimiseks. Sellise raamlepingu kesksed elemendid peaksid Komisjoni arvates olema: - tugev kohustuste pakett kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks arenenud riikide, sealhulgas USA poolt; - finantskokkulepe arengumaade toetamiseks kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel ja kliimamuutusega kohanemisel. Tuleb rõhutada, et Kopenhaageni kliimaläbirääkimised toimuvad kahes paralleelses tsüklis: esimeses arutavad 194 ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni liikmesriiki pikaajalisi koostegevusi kliimamuutusega võitlemisel; teises arutavad 184 Kyoto protokolli liiget (nende hulka ei kuulu USA) konkreetseid tööstusriikide emissiooni vähendamise kohustusi pärast aastat 2012. EL jaoks on oluline, et lõpptulemuseks oleks siiski üks õiguslikult siduv dokument. See hõlmaks Kyoto protokolli põhielementide edasiarendamist ning ühendaks kõik arenenud ja arenguriigid ühtsesse rahvusvahelise kliimaregulatsiooni kehtivusalasse
Kliimamuutus on ilmastikuolude muutus. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuse jaotuse suhtes keskmiselt. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu maad. Maa kliima muutub kogu aeg ja muutub ka edaspidi. Seda võivad põhjustada mandrite ja ookeanide mõningad ümberpaiknemised, kuidas jagavad omavahel päikeseenergiat maismaa, ookean, atmosfäär, liustikud, lumeväljad ja elusloodus. Teadlased on veendunud, et kliimamuutuse põhjuseks on muu hulgas ka inimtegevus, mille käigus paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Kliimamuutuse tagajärjed on igalpool erinevad Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid, üleujutuste risk suureneb, mulla kvaliteet halveneb, osa liike hävib, põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub, tekib mitmesuguseid mõjusid inimtervisele, suureneb metsatulekahjude oht, kalanduse potensiaal väheneb,
Enim ohustab järvede eutrofeerumist põhjustav toitainetekoormus (põllumajanduslik hajuskoormus, punktkormus loomakasvatusest ja heitveed) Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus) Hetkel on meil veevaene periood (ei toimu lahjendusefekti) Järvede tüüpidevaheliste erinevuste vähenemine (looduslikus arengureas toimub olulisi muudatusi) Hapestumise probleem pole suur Kliimamuutuse mõju järvedele Vaatluste põhjal on jääminek ja suurvee kõrgseis hakanud järjest varem, jäätumine aga hiljem saabuma Regionaalsed kliimamudelid prognoosivad aastateks 2070-2100 nii õhu- kui veetemperatuuri tõusu ja meie järvede jääkatte kestuse vähenemist vähemalt 1-2 kuu võrra. Seetõttu võivad dimiktilised järved muutuda monomiktilisteks. Varasemaks nihkub ka füto- ja zooplanktoni areng Talvel kalade hukkumise oht väheneb, suvel suureneb
väävelheksafluoriidi -- ning kahe gaaside rühma -- hüdrofluorosüsivesinike ja perfluorosüsivesinike -- atmosfääri paiskamist. Erinevatel riikidel on erinevad arusaamad ja erinevad nägemused lõpptulemusest, mistõttu ongi raske ühist kokkulepet saavutada. Leppe kohaselt koostavad tööstusriigid nimekirjad abinõudest, mida nad rakendavad kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks. Arengumaad aga teevad nimekirja meetmetest, mida nad peavad endile tähtsaiks kliimamuutuse talitsemisel. Leppe üks tähtsamaid saavutusi on üksmeelele jõudmine heitmete monitooringus ehk keskkonnamuutuste pidevas ööpäevaringses jälgimises, millega kaua ei nõustunud Hiina. BBC keskkonnaajakirjaniku Richard Blacki hinnangul võib USA ning rea riikide, sealhulgas Hiina ja Brasiilia vahel saavutatud kompromissi tulemusena sündinud kokkulepe valmistada pettumuse paljudele riikidele, kes taotlesid karmimaid meeteid kliimamuutusega võitlemiseks. Richard Black
peatükki) Mida tähendab globaalne ökoloogiline kriis? Mis on selle kriisi tekkepõhjused? Loetle olulisemad globaalprobleemid. Miks neid nimetatakse globaalprobleemideks. Vali üks globaalprobleem (peale kliimamuutuse), kirjelda lühidalt selle tekkimise mehhanismi, põhjuseid ja võimalikke lahendusi. 4. Film ja arutelu ,,Ebameeldiv tõde" (An Inconvenient Truth). (Võib kasutada ka muid allikaid selle kohta info korjamiseks) Kliimamuutus. Defineeri, mis on kliimamuutus. Mis on kliimamuutuse peamine põhjus? Milliseid tagajärgi arvatakse sel olevat? Miks on kliimamuutus globaalne probleem? Mis on Kyoto protokoll? Miks kliimamuutust ei tahtea tunnistada ja mis on peamised argumendid selle vastu ehks miks on see ,,ebameeldiv tõde"? Analüüsi, millised võimalused on sinul oma käitumisega kliimamuutust mõjutada või mitte, põhjenda. 4. Ponting, Clive. 2002. Maailma roheline ajalugu. Keskkond ja suurte tsivilisatsioonide kokkuvarisemine. Tallinn: Varrak. Ptk 1, 2, 17
Atmosfääris leiduv CO2 takistab Maalt peegelduvat pikalainelist kiirgust lahkuda maailmaruumi ja see põhjustab õhu soojenemist. Metaan Värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, soodest ja rabadest. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mille osa kasvuhooneefekti tekitamisel globaalsel kliimamuutuse tasandil hinnatakse 20%-le. Metaani kogus atmosfääris on tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes suurenenud 145%. Metaani põhilised allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi tootmine ja jaotamine. Metaani suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju (Global Warming Potentsial - GWP) on 21 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on tema heitkogused ka suurusjärgu võrra väiksemad. Dilämmastikoksiid
Kliimamuutused Referaat Rakvere 2009 Kliimamuutused Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on, aga muutunud sademete jaotus aasta sees - varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse tsükli käigus toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on raske öelda, kas tegemist on lühiajalise ostsillatsiooniga või osaga pikemaajalisest muutusest. Tänapäeval peetakse kliima muutumise peasüüdlaseks inimest, kusjuures unustatakse tõsiasi, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevas...
Kliimamuutused tulevad palju järsemad Inimtegevuse tõttu ootavad sel sajandil mitmeid maakera kliimat mõjutavaid süsteeme ees järsud muutused, väidab värske uuring. nimkonda ei tohiks uimastada näilise turvatundega, et kliimamuutused toimuvad järkjärguliselt hoiatab rahvusvahelise teadlasmeeskonna koostatud analüüs ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences. Suurbritannia East Anglia professor Tim Lenton, artikli esimene autor, ütles, et inimtegevuse poolt tekitatud kliimamuutuse mitmed tegurid jõuavad sel sajandil kriitilise piirini. ,,Kõige suuremas ohus on Arktika merejää ning Gröönimaa liustikud," märkis ta BBCle. Rohkem kui poolesajast teadlasest koosnev rühm on veendunud, et alanud kliimamuutused on alles paljude dramaatiliste muutuste avalöök, kui üleilmne kliima soojenemine peaks jätkuma. Mitmed maakera kliimamustreid mõjutavad süsteemid võivad ühtäkki kokku kukkuda, kui maakera keskmised temperatuurid järsult kerkivad.
Peale osoonikihi lagundamise on freoonidel ka kasvuhooneefekti tekitaja toime, kuna nad on võimelisemad neelama 1500 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid. Freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Freoonide osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10%-le. Samal ajal kui nende heitkogused on väiksed, on nende kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal mitme suurusjärgu võrra suurem kui süsinikdioksiidil. Montreali protokoll (edaspidi MP) on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn "kontrollitavate ainete", sealhulgas ka freooni tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainete kauplemist erinevate riikide vahel
Tegemist on eksperimentaalse artikliga. Artiklil on olemas kõik teaduslikule artiklile olulised osad. Lühikokkuvõte, sissejuhatus, meetodite ja materjalide tutvustus, tulemused, arutelu ja allikate loetelu. Artikkel on kergelt loetav ja jälgitav, info on edastatud selgelt ja loogiliselt. Artiklile lisatud graafikud ja tabel on olulised ja täiendavad sislulist poolt, joonis 1 pole artikli sisu kohalt vajalik Artikli eesmärk on uurida kliimamuutuse mõju hariliku männi kõrgus-ja juurdekasvule. Töös on püsititatud hüpotees, et 30-40a vanusevahega puistute arengus on suuri erinevusi, mis on põhjustatud kliimamuutusest ja mullaviljakuse muutusest viimase 100 aasta jooksul. Materjalide ja metoodika osas on selgelt välja toodud miks ja missugune on uurimisobjekt. Piisava täpsusega on lahti seletatud mida tehti ja mõõdeti. Ning uurimus peaks olema antud metoodikat kasutades korratav.
Tähtsus looduses ja inimeste elus Neil on oma kindel koht looduses: on erinevate toiduahelate lülideks toituvad peamiselt putukatest ja teistest selgrootutest. on kahjurite arvukuse piirajaks ja hävitajaks Mõned pildid Huvitavaid fakte Sisalikke on üle 5600 liigi Maailma suurim sisalik Komodo varaan Üle 3,8 miljoni aasta olid hiidsisalikud KaguAasias laialt levinud nüüdseks väljasuremisohus. Hiljuti tehtud uuring näitas, et sisalikud on kliimamuutuse suhtes kõige tundlikum loomaliik Videod http://www.youtube.com/watch?v=TvocwC_UVcg http://www.youtube.com/watch?v=UK4zE6G70Pw Täname teid kuulamast! Millisel mandril sisalikke ei ela? Mitu liiki on sisalikke? Millega hingavad sisalikud?
Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest alades...
Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega. Ühtlasi alanevad veetasemed, mis ohustab 20 miljoni inimese joogivee kättesaadavust. Doonaul on sageli toimunud hävitavad kevadised üleujutused. Suured reostused. Majanduslik kasutamine: Doonau on üks peamisi Euroopa kaubanduslikke veeteid (läbib selliseid tähtsaid linnu nagu Viin, Budapest, Bratislava ja Belgrad).
Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Kõrbe suurus, ulatus: Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni, loodes Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks. Kõrbe pindala on 8 600 000 km² Kliimatingimused ja tekkepõhjused: Kunagi oli praegune kõrb viljakas ja roheline. Viljakas ala muutus kõrbeks 12 000 aastat tagasi toimunud kliimamuutuse tagajärjel, mille põhjustas Maa liikumistrajektooril tekkinud kõrvalekalle ning Põhja-Aafrikas algas põuaperiood. Taimestik ja loomastik: Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Datlipalm on Sahara kõige levinum palmiliik. Nad moodustavad oaase ja varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust, tänu millele saavad seal elada ka teised taimed. Fennekid ehk kõrberebased elavad umbes 10-aastaseks. Kehatemperatuuri vähendamiseks on
JANARI KRISTIAN LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE TASAKAAL Mererand Roostal (foto: Katrin Lipp) Läänemerest üldiselt Läänemeri ehk Limneameri(nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis Läänemere ökoloogiline tasakaal Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aeglane veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. WWF tegevus läänemerel "2008 aastal avaldas rahvusva...
Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on aga muutunud sademete jaotus aasta sees varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutuste põhjused Päikesekiirgus; Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu;
kõrvaldatakse jäätmeid. Saastetasu ei ole sundinud ettevõtteid muutma oma tehnoloogiat keskkonnasõbralikumaks, sest odavam tuleb reostamine kinni maksta. Ülle Krigulson Saastekvoodid Saastekvoodid kujutavad endast ettevõtjatele jagatavat piiratud õigust heita atmosfääri süsinikdioksiidi. Saastekvootidega kauplemiseks on Euroopas loodud vastav süsteem. Seda võib pidada praegu kõige olulisemaks vahendiks kliimamuutuse vastases võitluses nii EL-s kui Eestis. Saastekvoodi müük toob Eestisse sadu elektriautosid ja üleriigilise laadimisvõrgustiku. Riik soetab sotsiaaltöötajatele 500 elektriautot. Saastekvoodi müügist laekunud vahendite eest soetatakse liinibusse, remonditakse hooldekodusid (nt. As Hoolekandeteenused Erastvere Kodu, Oru hooldekodu jne.). Ülle Krigulson Ülle Krigulson Kasutatud kirjandus Bioloogia põhikoolile III, Mati Martin, 2002 Http://www
kasvuhooneefekti vähendamiseks · USA külmutada kasvuhoonegaaside hulk aastail 2008 - 2012 1990. aasta tasemel · EL vähendada kasvuhoonegaaside tekitamist aastaks 2010 15% võrra Bali kliimakonverentsil jõuti kompromissideni 3.14. detsembrini 2007 Indoneesias Balil peetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 13. istungil ja Kyoto protokolli osaliste kolmandal kohtumisel saavutasid riikide esindajad kokkuleppe uues kliimamuutuse tõkestamise raamistikus, mis asendaks aastal 2012 kehtivuse kaotava Kyoto protokolli. väga raske ja keeruline läbirääkimiste kogemus, teravatest sõnavõttudest kuni boikottide lubamiseni välja. Tänu survele loobus USA oma esialgsest positsioonist ja nõustus tegevuskavaga edasi minema." Jõuti leppele: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohaneda kliimamuutuste tagajärgedega, arendada keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ja muuta see
USA valitsushoone ette. Koostöö Ben & Jerry's on teinud 30ne tegutsemis aasta jooksul koostööd paljude organisatsioonidega. Viimasel ajal on firma teinud tihedat koostööd Maailma Looduse Fondiga ja maadeavastaja Marc Cornelisseniga, et avada kliimamuutuste kolleegium. Selle eesmärk on harida tavalisi noori inimemesi ja suurendada nende teadlikkust keskkonna kaitsest ning teaduse, poliitika ja kampaania strateegiate kohta, et nad võiksid peagi ise välja mõelda edukaid kliimamuutuse kampaaniaid. Nendest õpilastest saavad peagi ise saadikud, kes levitavad teadlikkust globaalset soojenemisest ja hakkavad ehk peagi tegema ka teadusuuringuid Arktikas, et uurida kliimamuutuse mõju arktika liustikele. Alates 2003 aastast on Ben & Jerry's töötanud säästva ja hooliva piimatööstuse arendamise kallal, mis aitaks selgeks teha põllumajandustootjate, nende loomade ja samuti planeedi vajadused
mistõttu pilluvad ülejäänud neli meedias agaralt süüdistusi nende kahe pihta. 300st analüüsitud artiklist selgus, et Hiina ja Laos üritavad teistest sagedamini oma tegemisi õigustada, rõhutades tammide kasu elanikkonnale ja majandusele, ning eitavad negatiivset mõju keskkonnale või teistele riikidele. Lisaks demonstreerib Hiina end sageli ohvrina, kes kannatab koos teistega põua käes. Nii lükkavad nad tammide asemel süü kliimamuutuse kaela. Igaüks enda eest Liites nelja võimutüübi tulemused, selgub, et Hiinal on selgelt tugevaim ehk hüdrohegemooni positsioon. Teisel kohal on Laos ning talle järgnevad ridamisi Tai, Birma, Vietnam ja kõige lõpuks Kambodža. Kuna Hiina vastandub selgelt ülejäänud viiele Mekongi riigile, oleks viimastel üsna tulus jõud ühendada ning koos suurele naabrile vastu hakata. Mekongi näitel võime aga näha, et
Geograafia 1.) Murenemine Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sessoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur Rabenemise tulemusena toimub lähtekivimi purunemine ning deintegreerumine (peenestumine), millega ei kaasne kivimi mineraalse(keemilise) koostise muutumist Keemiline murenemine on Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapnniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega Toimub seal kus on kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb soe kliima. Porsumise tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, ...
Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Kuna korallid on olemas olnud juba miljoneid aastaid, siis on mõnede riffide laiuseks isegi paar kilomeetrit. Paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand korallriffidest hävinud juba viiekümne aastaga. Üleilmse kliimamuutuse uurimisega tegeleva Pew keskuse teatel hävineb 2100. aastaks üle poole maailma korallrahudest juhul, kui nende kaitseks kiiresti midagi ette ei võeta. Pew keskuse aruande kohaselt ohustavad korallrahusid kõrge temperatuur, saastumine, ülekalastamine, haigused ja maalt vette uhutav pinnas. Kõige hullem on praegu korallide olukord India ookeanis ja Kariibi meres. Kuid ka maailma teistes meredes pole korallide seisund oluliselt parem.
Poollooduslikud kooslused on puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur looduslikke alasid ühendav strateegiliselt planeeritud, ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis hõlmab mh kaitsealasid, põllumajandusmaid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid ning merealasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti ning aitavad puhverdada kliimamuutuse mõju. Soo püsivalt kõrge veetasemega turbaala, kus jätkuvalt tekib turvas ja toimub süsihappegaasi sidumine. Jääksoo turba kaevandamisega haaratud ala, millel on kaevandamine lõppenud. Võõrliik - liik, alamliik või madalam takson, mis on uude elupaika sattunud inimese otsesel või kaudsel kaasabil ning mis ei oleks sinna ilma inimeseta jõudnud. Traditsiooniliselt loetakse võõrliikideks alates teatud ajast levinud liike (taimede puhul loetakse piiriks 18
Kanada on üks kõige soodsamatest põllumajandusele aladest. 5 kraadi Asustamad alad Põhja ja Lõuna poolkeral mõõduka temperatuurude aladel. Kuivavad põhjaveekihid. Kliima põgenike arv ulatub miljoneid. Ekspertide sõnul aga pole rikkamad riigid taoliseks laialdaseks ümberasumiseks üldse valmis ( Postimees; 17.11.2010). Vähemalt miljard inimest on sunnitud kuni 2050. aastani oma kodukohast kliimamuutuse tõttu lahkuma, ennustas heategevusorganisatsioon Christian Aid oma raportis, vahendab CNN. Läänes kardavad paljud inimesed migrantide järjest suurenevat sisserännet vaestest riikidest, kuid probleemidest enim kannatanud inimesed jäävad siiski suuremas osas oma kodude lähedusse, mis suurendab veelgi vaeste riikide rasket olukorda ning võib sellega tekitada veelgi suuremate konfliktide teket (Postimees).
KLIIMAMUUTUS Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on, aga muutunud sademete jaotus aasta sees - varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime
võimalusi kahjustatud piirkondades. Nii palju kui nad suudavad siis nad üritavad ja teevad kõik selleks, et kaitsta neid elanikke. Samal ajal nad otsivad võimalusi ja lahendusi, et vähendada riski tulevikus tekkivatele katastroofidele tehes koostööd nende samade inimestega, kellele nad on andnud abi. Neljas allikas on eluks vajalike vahendite ebavõrdne jaotamine, kus teatud grupp inimesi ei saa nende ausat ja väljateenitud osa. Nendeni ei jõua see siis kas üleilmse kliimamuutuse tõttu või mõne teise põhjusega. Nad teadvustavad valitsusi, rahvusvahelisi organisatsioone, et seda kõrvaldada. Viiendaks nad aitavad inimestele ja hõlbustavad neil toidu kättesaadavust. Nad üritavad teha kõik selleks, et inimestel oleks alati midagi lauale panna. Peaaegu miljon inimest läheb iga öö näljasena magama. Mitte sellepärast, et maailmas pole piisavalt toitu, vaid sellepärast, et suure ebaõigluse tõttu, kuidas toidu süsteem töötab
Kliima jahenemine on olnud tõukeks ulatuslikele mandrijäätumistele. Ookeanide veetemperatuur ja jääolud sõltuvad otseselt päikesekiirguse hulgast, merevee soolsus ka auramisest. Igal taimel on tema elutegevuseks soodsa kliimaga piirkonnad. Kliima muutumisega kaasneb mulla erosioon, kõrbestumine, põuad ja üleujutused, mis muuhulgas langetab põllumajanduse saagikust, millel on omakorda negatiivsed sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Kliimamuutuse tõttu muutuvad osade taimede kasvupiirkonnad. Kõrgemad temperatuurid, muutuvad sademete mustrid ning sagedasemad ekstreemsed ilmastikuolud mõjutavad negatiivselt ka ülemaailmset toidujulgeolekut. 6) iseloomusta ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas, tea ilmaprognoosimise nüüdisaegseid võimalusi; Tänapäeval on ilma prognoosimiseks arendatud välja kogu planeeti hõlmavad arvutimudelid, mis käsitlevad atmosfääri, litosfääri, biosfääri ja hüdrosfääri seotud süsteemina. Need
tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannKõrbed on maa kõige kuivemad paigad ja eluks ebasobivad Sahara lõrb laieneb iga aasta Walesi suuruse maa-alavõrra. Maailmas on kuus kuuma kõrbe ja neli külmemat kõrbe. Kuidas tekivad kõrbed. Kõrbed tekivad kliimamuutuse tagajärjel.Kui mõned aastad vihma ei saja ,jäävad vaid üksikud taimed ellu.Tuul puhub viljaka pinnase minema.Enamik kõrbi koosneb kuivanud pinnasest ja kivipuruga kaetud aladest,kus kasvavad üksikud kõrbetaimed.ehtsaid liivakõrbi on väga vähe.Kliimamuutused võivad viljakad alad kõrbeteks muuta ja kõrbed õitsele panna.Näiteks Sahaara kõrb oli 2000 aastat tagasi viljakas põllumaa.Praegu valitseb seal pidev kõrgrõhuilm palju päikest ,sademeid peaaegu pole Kus
AFP. Vihmametsade raie loob malaariat levitavale Anopheles darlingi sääsele ideaalse elukeskkonna. Ka kaevandused, kalakasvandused ja tammid soodustavad selle säässe levikut. Uurijad hoiatasid, et keskkonnamuutuse tendentsi jätkudes võib malaariasääsk saada seal domineerivaks putukaks ning teised, kahjutud putukaliigid võivad välja surra. USAs Washingtonis asuva Carnegie teadusinstituudi tehtud uuringu raportis seisab, et vihmametsad võivad kliimamuutuse ja ebaseadusliku raie tõttu 2100. aastaks kaduda. Uuringus seisab, et vihmametsade hukkumist mõjutavad eelkõige kaks asja globaalne kliimasoojenemine ning metsa mahavõtmine. Need toovad kaasa sealsete liikide hävingu. Uurijate sõnul võib 2100. aastaks võrreldes praegusega troopilise vihmametsade taimedest ja loomadest alles olla 18 45 protsenti. See tähendab seda, et enamik liike kas kohaneb, läheb ära või sureb välja.
riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest , mis jätkusuutliku arengu näitajate valiku kaudu aitab täpsemalt sihistada säästva arengu strateegia eesmärgid ning annab ülevaate nende näitajate arengust viimastel aastatel. [4] Iga viivitus ülesande lahendamisel peatada kliimamuutused, võimaldades samas säästlikku üleilmset arengut ja sotsiaalset õiglust, suurendab dramaatiliselt vaesuses elavate inimeste arvu ja põhjustab migratsiooni rikastesse riikidesse, kuna kliimamuutuse tagajärgede käes kannatavad üha suuremad regioonid. Puuduv poliitiline tahe loovutada mõjuvõimu üleilmses juhtimises suurendab toorainele ja energiale ligipääsu pärast tekkiva konflikti tõenäosust. See õõnestab ka poliitilist koordineerimist regionaalsel tasandil, mille abil vältida kohalikke konflikte nappide ressursside pärast ja kliimaga seotud migratsiooni. [6] Kasutatud kirjandus: 1. Strateegiabüroo roll säästva arengu strateegia elluviimise koordineerimisel
saavutamisel ajakavas. Kui üleilmset kliimamuutuste poliitikat aga ei kohaldata piisavalt kiiresti, siis ületavad üleilmsed kasvuhoonegaaside heitkogused 2020. aastaks 1990. aasta taset vähemalt 60 % võrra. Kuigi taastuvenergia osakaal sisemaises energia kogutarbimises on alates 2002. aastast kiiremini kasvama hakanud, jääb see 2010. aastaks seatud eesmärgist(12 %) ikka veel kaugele. EL on viimastel aastatel olnud kliimamuutuse vastase võitluse esirinnas. 2008. aasta detsembris leppis ELi seadusandja kokku kliima- ja energiapaketis, milles seatakse ELile ambitsioonikad eesmärgid. EL võttis endale ühepoolselt kohustuseks vähendada 2020. aastaks oma heitkoguste kogumahtu 1990. aasta tasemega võrreldes 20 % võrra ning tõsta seda eesmärki heitkoguste vähendamiseni 30 % võrra juhul, kui 2009. aasta detsembris sõlmitakse Kopenhaagenis ulatuslik rahvusvaheline kliimamuutusi käsitlev kokkulepe. Samuti seadis EL
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat keskkonnaõpetuses Inimteguvuse mõju keskkonnale Sisukord: 3.....3 - Sissejuhatuseks 4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt 5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid. 6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon. 7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju 8 ....8 - Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatuseks Inimtegevus muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole. Seda võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet ekspordiks ja tootmiseks või kasvõi praegune naftamajandus. Vahepeal tekkis olukord, kus kütus oli odav, rahvas ostis autosid ning autode tootjad nägid võimalust veelgi suurema kasumi saamiseks - toota rohkem ja rohkem sõiduautosid, kus kõik ka maha müüakse. Tänu sellele kasvas ka...
Põllumajandus ja Toiduorganisatsiooni (FAO) uuringust Ø Koguselt tähendab see 1,3 miljardit tonni toitu aastas Ø Alles hiljuti jõudis Eesti meediasse uudis, et Rimi kaubanduskett viskab ära ligi 7 tonni toitu päevas Napid toiduvarud Ø Toidupuuduse ja kõrgete hindadegakaasnevad tavaliselt sotsiaalsed rahutused Ø Globaalne toiduainetega kindlustatus on kasvava elanikkonna, kliimamuutuse jaloodusõnnetuste tõttu ohtu sattunud Ø Juba praegu on paljud inimesed näljas ja olukorralahendamiseks on vaja mõistlikku ja õiglast põllumajanduspoliitikat ning ka sektori rahalisttoetamist Ø Põllumajandusele tuleks anda eristaatus, mis võimaldaks toidukriiside korralvõtta erimeetmeid Ø Euroopa peab suutma ühiste ja tõhusate meetmetega sekkuda,et tagada toiduga varustamine ja ennetada ränka asümmeetriat, mis siiani valitseb ELis
Üldiselt vastab taoline teguviis ka kaasaja metsa arengukavale. Metsamaterjali töödeldakse osaliselt ümber ja müüakse ka välisturule nagu varasemas arengukavas mainitud. Juttu oli ka umbes 20,000 tonnise aastatoodanguga sulfaat-tselluloosi tehase rajamisest, kus leiaks ümbertöötamist männi peenemad sortimendid, samuti haab ja lühimõõduline okastarbepuu, mis siis läks veel kütteks. Tänapäeval on samuti säärased tehased tähtsal kohal Eesti majanduses. Kliimamuutuse leevendamise seisukohalt on metsa ja metsanduse toime kõige tõhusam siis, kui metsade juurdekasv on pidevalt suur ning metsast saadavat puitu kasutatakse kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia allikat enam CO2 tekitavate toodete ja energiaallikate asemel. Eesmärgiks oli arendada ka vaikainete tööstust vaigusaaduste sisseveo vähendamise eesmärgil praegusel ajal katab kodumaine vaikainete saaduste tootlus vajaduse täielikult. Võib öelda, et varasem, ehk 1936
Selgem kinnitus avaldati USA ajakirja Science augustinumbris ilmunud uuringus, mille järgi on Gröönimaa jääkihi sulamise kiirus kasvanud viimasel kahel aastal viie varasemaga võrreldes kolmekordseks. Nottinghami ülikooli jätkusuutliku energeetika erakorraline professor Peter Smith rääkis septembris British Associationi teadusfestivalil: "Me võime jõuda viimase piirini 1520 aasta jooksul, mis annaks meile oma planeedi saatuse määramiseks vaid kümme aastat." Pew' üleilmse kliimamuutuse keskuse vanemteadur Jay Gulledge ütleb, et klimatoloogid "on tõsiselt alahinnanud kliima vastuvõtlikkust soojenemisele". Maailma praegused püüded piirata emissioone, nagu Kyoto protokoll ning arenenud ja arenevate maade koostööprojekt "Aasia-Vaikse ookeani puhta arengu ja kliima partnerlus", eeldavad, et kümnendite vältel aeglustub maailmas kasvuhoonegaaside väljastamine. Kuid Oxfordi ülikoolis töötav Myles Allen, kes oli üks juhte projektis, mis ennustas kliima soojenemist 11
kliimat. Üks säästvatest üritustest on eesti keelde tõlkes "Maa tund" kus lülitatakse välja kõik elektrilised esemed üheks tunniks. Selle kirjandi tegemisest õppisin ma kui ohtlik ja tõsine kliima muutumine tegelikult on ja millist mõju avaldavad sellele inimesed. Olen näinud mitmeid filme kliima muutumisest kus olen näinud kuidas aastate jooksul on kliima eri paikades muutunud, kuid arvan et põhjalikuma ülevaate tegelikust kliimamuutuse ohust saab raamatutest kus on kõik ära toodud. Kõige huvitavam selle kirjandi kirjutamisel oli uurida osoonikihi hõrenemisest ja kasvuhooneefekti mõjust maa kliimale. Sain teada paljut huvitavat maailma ja kliima kohta mida varem ei teadnud ning arvan, et see tuli mulle endale kasuks. Kasutatud allikad 1. 2001. Õpilase teadusentsüklopeedia. Tallinn: Varrak. 2. R-E. Theodore. 1996. Ilm ja kliima. Tallinn: Koolibri. 3. Veismann, U., Veskimäe, R. 2005. Universum valguses ja vihmas
Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavate mõjul. 7.Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres. Soojad pinnahoovused kannavad päikese soojust troopikast väga kaugele, nii viib troopiline Golfi hoovus sooja vett Põhja-Atlandi hoovusesse, mis hoiab Norra arktilise ranniku jäävabana ka talvel. Kui kliimamuutuse tagajärjel rikutakse ookeanihoovuste suunda, võivad Londoni talved muutuda sama külmaks ja jäiseks kui Kanadas Labradori poolsaarel. Golfi hoovuse tõttu on Labradoriga samal laiuskraadidel olevate Briti saarte kliima palju soojem. Hoovuse suuna järsk muutus võib maakera ilmastikku oluliselt mõjutada. Neil aastail, kui El Nino nime kandev soe hoovus tõrjub Peruu ja Ecuadori ranniku lähedalt külma hoovuse kõrvale, väheneb kalapüük ja lähedal asuvas kõrbes hakkab sadama. 8
Enamik tõestusmaterjali ka tänapäeval väidab, et 5-15 kilomeetri laiune asteroid kukkus Yucatan-i poolsaare lähedale, luues umbes 180 kilomeetrise diameetriga Chicxulub-i kraatri ja põhjustas väljasuremise otseselt kokkupõrkest tulnud plahvatusega ja kaudselt kliima jahenemisega (aine meteoriidiplahvatusest ja massilised tolmupilved ei lasknud päikest eriti atmosfäärist läbi ja planeedi temperatuur langes drastiliselt). Selle teooria järgi toimus väljasuremine väga kähku. Kliimamuutuse teooria - Teadlased on avastanud, et umbes 65 miljonit aastat tagasi, tekkisid Maal suured kliimamuutused, meretase langes ja ülemaailmselt (kuigi enamasti Kesk-Ameerikas) toimusid massiivsed vulkaanipursked, mis tõstsid planeedi keskmist temperatuuri dinosaurustele sobimatuks ja algas aeglane väljasuremine. Seda teooriat toetab ka Lloydi teooria, et kliima soojenemisega seoses tekkis Maale suurel hulgal õistaimi,
integreeritud haldamine ja uurida uusi marsruute, viies samal ajal enne uute infrastruktuuride ehitamist läbi hoolika hindamise. Teiseks fookuseks on suurendada võimsust, hoides samal ajal keskkonda. Komisjon avaldab suunised, mille eesmärk on hõlbustada keskkonnadirektiivide (elupaigad, linnud, vesi, jäätmed) kohaldamist sadamate planeerimise suhtes. Tarvis on luua ka sobivad jäätmekäitlusrajatised, tagada veemasside ja setete tervislik haldus ning võidelda kliimamuutuse ja õhu saastatusega. Rootsi peab ka tähtsamaks moderniseerida sadamate tegevust, luues mereohutus- ja telekommunikatsioonisüsteemid. Laevanduse ja logistika haldamist hõlbustab eelkõige „on-line- meretransport”. Uued automaatsed sadamaseadmed etendavat ka olulist rolli. Lõpuks tuleb lihtsustada lähivedude menetlusi, et julgustada viimaseid siseturul ja soodustada „mereteede” loomist.
saame veel suure kiirenduse vaimus lagastada, enne kui asi hapuks läheb? Rootsi Stockholm Resilience Center’i teadlased Rockström jt arvutasid oma 2009. aasta publikatsioonis välja planeedi piirid: kui suurt kliimamuutust, maailmamere happelisust, keemilist reostust, bioloogilise mitmekesisuse kadu, osoonikihi lagunemist, mageveekasutust, lämmastiku ja fosfori tsükli, maakasutuse ja atmosfääri aerosoolisisalduse muutusi meie planeet välja kannatab. Selgus, et liikide väljasuremise, kliimamuutuse ning lämmastikutsükli häirete koha pealt oleme Maa taluvuspiiri juba ületanud, mitme teise näitaja osas üsna piiri lähedal. Selle diskursuse valguses võib juhtuda, et Inimeste Ajastu jääb erakordselt lühikeseks. Keegi ei tea, kui kaua võib inimkond ühte või teist planeedi piiri rikkuda, enne kui see meile saatuslikuks saab, kuid geoloogilisest vaatepunktist ei ole see kuigi oluline: ka positiivse stsenaariumi
suurenevat kõikidest allikatest tulenevate kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni? Maakera paras- ja boreaalvööndis suureneb metsade pindala 1,8 miljoni ha võrra aastas, need metsad võivad siduda 10 miljonit tonni süsinikku aastas. Kui näiteks Inglismaal rajataks 1 miljon ha uut metsa (40%-line metsasuse tõus) suudaks see mets siduda 1 % Inglismaa antropogeensest süsiniku emissioonist. Peamine metsanduslik abinõu kliimamuutuse peatamiseks on metsade hävitamise peatamine troopilistes maades, veel parem aga metsade taastamine nii vihmametsade kui kuivade troopiliste alade piirkonnas. et keskmine aastane puidu juurdekasv on 15 m3/ha. Rahvusvaheline koostöö kliimamuutustele reageerimise osas Euroopa Liidu keskkonnaeesmärgid seoses võimaliku kliimamuutuse ja vajadusega taastuvenergia kasutamiseks: · hoida globaalne õhutemperatuuri tõus alla 2 oC;
allosauruste, ohvriks. Stegosaurus oli suhteliselt aeglane ja kaitsetu. Ta ei olnud kiire loom ja polnud seega ka suuteline ründaja eest pagema. Stegosauruste ründajat võisid haavata mingil määral vaid ogad. Põhjused, miks dinosaurused välja surid Uued loomaliigid - peamiselt imetajad - hakkasid vallutama meie maakera, tõrjudes kohmakaid lohesid välja nende elupaikadest. On tehtud erinevaid oletusi. Näiteks arvab osa teadlasi, et ulatusliku kliimamuutuse tõttu hävisid taimed, millest rohusööjad sisalikud olid miljoneid aastaid toitunud. Sisalikele ei jätkunud enam süüa ja nad surid üksteise järel nälga. Et ilma toiduta (taimetoiduliste sisaliketa) jäid seetõttu ka kiskjad-sisalikud, siis hukkusid nemadki. Osa teadlasi peab süüdlasteks vastilmunud imetajaid. Need, esialgu rotisuurused loomakesed olevat kaevanud sisalike munad maa seest välja, purustanud munakoore ning söönud seejärel munad ära
(biomass). Ehkki on siinkohal bioenergia taastuvus aga suuresti inimeste kätes, kuna biomassi saab pidada taastuvaks juhul, kui seda kasutatakse mingi territooriumi piires biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires.. Harilikult muundatakse biomass soojusenergiaks põletamise teel, kuid biomassist valmistatakse ka erinevaid biokütuseid. Biomassi all mõistetakse kogu elusaine hulka. Põletamisel teel eraldunud süsihappegaasi ei arvestata kliimamuutuse põhjustajana, kuna see seotakse fotosünteesil ära. Taimse päritoluga biomassist on enimkasutatav puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üheks selliseks energiataimeks on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks ka kütteks või mootorikütusena. Loomse päritoluga biomassi alla võib lugeda tapamajade ja kalatöötlemise jääke, sõnnikut ja nendest toodetavat biogaasi
Üle kahe miljoni noore on juba ELi programmide toel käinud õppimas või praktikal mõnes muus Euroopa riigis. ELi õpilasvahetusprogrammid ning piiriülesed partnerlusprogrammid Erasmus ja Leonardo on üliõpilastele ja teistele õppida soovijatele hästi tuntud. Euroopa kodanike ja liikmesriikide valitsuste oluline eesmärk on tervisliku elukeskkonna tagamine. Seepärast teeb EL kõikjal maailmas jõupingutusi, et kaitsta keskkonda ja võidelda kliimamuutuse vastu. Saaste ei tunnista riigipiire ning seepärast on ELi liikmesriigid võtnud mitmes valdkonnas ühismeetmeid. Seega ei ole üllatav, et Euroopa jõed ja rannad on muutunud puhtamaks, sõidukid saastavad vähem ning jäätmete käitlemisele on kehtestatud ranged eeskirjad. Euroopa ohtlikke jäätmeid ei ladustata enam vaestes riikides. ELis on ka ranged eeskirjad, millega tagatakse ettevõtete poolt kasutatavate kemikaalide ohutus inimestele ja keskkonnale.
...............................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis....................................................................................................20 Eesti kliima tulevikus......................................................................................................22
http://et.wikipedia.org Kõige vähem arenenud riikides elavad pool miljardit inimest tekitavad kokku alla poole protsendi maailma heitgaasidest. PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 2 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Tööstusriigid toodavad üle poole atmosfäärisaastest. Neis elab viiendik maailma elanikkonnast. Kliimamuutuse peatamine eeldab aastani 2050 maailma heitgaaside aasta 1990 tasemega võrreldes poole peale ja aastaks 2100 alla kolmandikuni vähendamist. Tööstusriikides eeldab see aastaks 2050 lausa 80% heitgaasivähendusi. Süsihappegaas põhjustab üle 60 protsendi kasvuhooneefekti tugevnemisest ja metaan peaaegu 20 protsenti. Ülejäänud kasvuhoonegaasideks on muuhulgas CFC-ühendid ja dilämmastikdioksiid. Nendega sarnaselt mõjuvad ka veeaur ja osoon.
Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustikesulavate mõjul. 7. Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres. Soojad pinnahoovused kannavad päikese soojust troopikast väga kaugele, nii viib troopiline Golfi hoovus sooja vett Põhja-Atlandi hoovusesse, mis hoiab Norra arktilise ranniku jäävabana ka talvel. Kui kliimamuutuse tagajärjel rikutakse ookeanihoovuste suunda, võivad Londoni talved muutuda sama külmaks ja jäiseks kui Kanadas Labradori poolsaarel. Golfi hoovuse tõttu on Labradoriga samal laiuskraadidel olevate Briti saarte kliima palju soojem. Hoovuse suuna järsk muutus võib maakera ilmastikku oluliselt mõjutada. Neil aastail, kui El Nino nime kandev soe hoovus tõrjub Peruu ja Ecuadori ranniku lähedalt külma hoovuse kõrvale, väheneb kalapüük ja lähedal asuvas kõrbes hakkab sadama. 8
Kliimamuutus on üks suur oht meie planeedile. Kliimamuutus mõjutab meid kõiki lähimatel aastakümnetel nii otseselt kui kaudselt. Kogu inimkonna ajaloo jooksul on kliimaolud muutunud kogu aeg. Kliimamuutustest annab märku see, et õhutemperatuur tõuseb, jääliustikud sulavad ja üleujutused ning põuad sagenevad. Teadlased ja üldsus on veendumusel, et inimtegevus, mille tagajärjel suurendatakse atmosfääris süsihappegaasisisaldust, ongi kliimamuutuse põhjuseks. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade alternatiivenergia vormidest ja nende kasutamise võimalustest Eestis ning selgitada välja eestlaste teadlikkus antud teema kohta. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate alternatiivenergia erinevatest vormides. Lähemalt tutvustan alternatiivenergia liike. Teises peatükis käsitlen alternatiivenergia põhiliike ja kasutamist Eestis. Toon välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
