Veeteed muutusid kaubateedeks ja on kasutatud kalapüügi jaoks. Maismaad, mis oli rikkad toiduga, hakati kasutama saematerjali tootmiseks, siis nisu kasvatamiseks, ja pärast muu põllumajanduse jaoks. Arendatud on ka kaevandus ja töötlev tööstus (12). 2.4. Tähtsad ressursid Esimeseks tähtsaks inimeste jaoks ressursiks on muidugi vesi. Suure Järvistu järved sisaldavad 84% Põhja-Ameerika ja 21% Maailma magedat pinnavett. Enamgi veel järvede vee liikumise abil saadakse energiat hüdroelektrijaamades ning vett kasutatakse tuuma- ja kivisöeelektrijaamades mehhanismide jahutamiseks. 8 Teiseks ressursiks on toit. Seal asub 25% Kanada põllumajanduse tootmist ja 7% Ameerika Ühendriikide talutoodangut (1). Selles piirkonnas peamiselt toodetakse maisi, sojaubasid, nisu, loomasööta, puu- ja juurvilju, samuti sea- ja veiseliha, kala ja piimatooteid.
Pinnavesi Eestis Pandivere kõrgustik, kus vihma ja lumesulamisvesi saab lõheliste lubjakivide kaudu liikuda kiiresti maa sisse. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest on Põhja Eestis vähem ja LõunaEestis rohkem põhjaveekihte. Leidumine Põhjavett leidub kõikjal, kuid ta ei jaotu maa sees ühtlaselt veekogudes, mullas, organismides, õhus Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Põhjavee kasutamine Põlevkivikaevandustest KirdeEestis pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maaaluseid käike. Aitähh vaatamast/kuulamast ! Kasutatud google.com otsingut
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus
Keskkonnaprobleemid Eestis Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus;
ning rõhu vähenemise suunas. o Põhjavesi tekib sademete ja lumesulamisvee imbumisel maasse. Liiv, kruus ja lõhelised lubjakivid lasevad vett läbi ning sademevesi satub üsna sügavale maapõue. o Kui kivimikihid ei lase enam vett läbi ja on künka nõlva veeruga samas sihis kaldu, siis valgub osa pinnases olevast veest allikani. o Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. o Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3 põhjavett ööpäevas. o Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. o Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud põhjavee reziimi uurimise võrk. o Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamise toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilistel töödel. o Põhjaveevaru taastaks oluliselt kuivendusega ärajuhitava vee suunamine kurisutesse või vertikaalse drenaazi ehitamine.
Mis on põhjavesi ? Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi ehk maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Eesti põhjavesi toitub peamiselt sademetest, mis annavad ligikaudu 3,2 km3 vett aastas. Kogu põhjaveevaru on hinnanguliselt 2000 km3. Põhjavee kasu ja sellest tulevnevad kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Kivimikihid jaotatakse kaheks: Vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas; Vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja ja
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. ...
ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). ATMOSFÄÄR · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Hüdrosfäär · Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. · Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. · 71 % maapinnast on kaetud soolase vedela veega. · Merest kõrgemal asuvad mandrid ja saared kokku moodustavad need maismaa. · Maailmamere keskmine sügavus on 3.8 km ja Maailma keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Maa kaaslane · Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. · Lisaks sellele on inimesed alates 20
ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). ATMOSFÄÄR · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Hüdrosfäär · Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. · Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. · 71 % maapinnast on kaetud soolase vedela veega. · Merest kõrgemal asuvad mandrid ja saared kokku moodustavad need maismaa. · Maailmamere keskmine sügavus on 3.8 km ja Maailma keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Maa kaaslane · Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. · Lisaks sellele on inimesed alates 20
Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Allpool põhjaveetaset on setted ja kivimid veest küllastunud.Aeratsioonivöös olev vesi ei kuulu põhjavee hulka.Põhjavesi on enamasti mage.Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. Atmosfäärse vee uurimisega tegeleb meteoroloogia. Allikaks nimetatakse põhjavee looduslikku voolamist maapinnale. Kevadeti on allikaid kõige rohkem, suvel paljud allikad kuivavad.Peale nende allikate, mis avanevad maapinnale, leidub rohkesti allikaid veekogude põhjas - enamasti jõgedes, järvedes ja kõige harvem meres (Allikalaht Hiiumaal). Mõnede nõlvade jalamil asuvate allikate vesi voolab välja surveta
või taastub ökösüsteemi aineringete käigus ( biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne). Biokütust aga ei saa lugeda taastuvaks, kui selle tarbimine on suurem, kui juurdekasv. Selle heaks küljeks loetakse seda, et kütus on väävlivaba ja seetõttu ka looduses kergesti lagunev.Biokütuste hea külg on veel see, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaaase.Samuti ei ohusta biokütused pinnast ja pinnavett. Veel leidub biomassi suurtes kogustes igal pool, see tähendab, et seda pole vaja importida, see on kergesti kättesaadav, võimaldab metsa- ja põllumajandustootmisjäätmete kasutamist ja aitab kaasa kohaliku tööstuse arengule ja töökohtade tekkele. Nagu Peeter Muiste on oma ettekandes rääkinud, et põllumaa, on suurim biomassi tootmise ala, kasutatakse seda enamasti toidu tootmiseks. Toidutootmisest ülejääva biomassi kogumine energia tootmiseks( näiteks põhk)
· soojuskandjana erinevates seadmetes; · tuumaelektrijaamades soojuskandja ja neutronite aeglustajana; · tule kustutamisel; · emulsioonmääretes; · koos abrasiivsete materjalidega kivimite lõikamiseks; · kõikides tööstusharudes; · rekreatsioonilistel eesmärkidel. Euroopa veevaru on veidi üle 3500 km3/aastasA, Eesti veevaru moodustab sellest üle 11km3/aastas ehk 0,3%. Eestis kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett. Sealjuures enamike Eesti asulate ja ettevõtete veevajaduse katab põhjavesi, kuid Tallinnas ja Narvas, samuti mõnes tööstusettevõttes, sh Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kundas, kasutatakse veevarustuses peamiselt pinnavett, sest põhjaveevarudest seal ei jätkuks.Et näha, kui säästlikult veevaru kasutatakse, võrreldakse ühe aasta jooksul veekogudest võetud veehulka pikaajalise aastakeskmise äravooluga, s.t arvutatakse välja veekasutuse indeks (%). Siinjuures
Kalanduse vormid- rannapüük- väikeste kalapaatidega, Ida -ja Kagu Aasias. Ookeanipüük- suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad, USA, Jaapan, Venemaa Kalakasvatus- kala töödeldakse koheselt, annab suurema osa kalatoodangust. Vesiviljelus ehk akvakultuur- kalade ja teiste mereandide kasvatus meres, mageveekogudes, traditsioonilised kalakasvatuskalad: forell, lõhe, karpkala Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili. Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili. Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad ranniku...
silmahaigusi (hall kae). Mutatsioonide teke. 3.Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus. Riikidevahelised lepped, näiteks Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987.aastal. **PAKILISEMAD KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS** *Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. ( häiritud inimeste tervis, ökosüsteemid ja ehitised) *Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. (ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikku) *Põhjaveevarude saastamisest tingitud vee kvaliteedi langus. *Keskkonna saastamine jäätmetega.
Hinna määrab VV. Tulu läheb 100% KOV tulubaasi, kui kaevandatakse kohaliku tähtsusega maardlates, kuid, kui kaevandatakse riikliku tähtsusega maardlates, saab riik endale 50% tulust. Maavarade kasutamise/kaevandamise tulumäärad on kerkinud nii kõrgele, et neid peetakse osaliselt juba keskkonnakaitset ergutavateks. VESI Veevõtt ja -kasutus on aastatega langenud (alates 1990. aastast). Kasutatakse aina rohkem pinnavett. Veekasutuse säästlikkus on tingitud peamiselt vee hinnatõusust. PUNKTREOSTUSALLIKATE KOORMUS SISEVEEKOGUDESSE JA MERRE Reostuskoormus on vähenenud (tööstustootmise vähenemise tõttu). Samuti aitavad kaasa reostuskoormuse vähenemisele uued ja efektiivsed reoveepuhastid ning kõrgenenud saastetasumäärad. Efektiivsema reovee puhastamise tõttu on märgatavalt paranenud ka Eesti jõgede vee kvaliteet. PÕHJAVEE SEISUND
geosfääridega: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Pedosfäär on kogu maismaalise elu aluseks, olles vahendajaks atmosfääri ja maakoore aineringete vahel. Pedosfääri levik planeedil Maa pole pidev, kuna selle levikut takistavad tehislikult inimmõju ning looduslikult takistavad seda veekogud, mäestikud ja liustikud. MIS ON HÜDROSFÄÄR Hüdrosfäär ehk vesikeskond peamiselt veega seotud geosfäär. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved,põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). MIS ON ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.
orgaanilisi happeid. Marjadest valmistatakse toormoosi, kompotte, keediseid, džemme ja mahla. Säilitatakse ka pudelis. Kasvunõuded Mustikas eelistab happelisi muldi. Kultuurmustikad eelistavad päikesepaistelist, tuulte eest varjatud kasvukohta. Sobivamad on kerge lõimisega, hea õhustatusega, vett hästi läbilaskvad mullad. Pinnalähedase juurestiku tõttu vajavad taimed head niiskusrežiimi. Mustikad ei talu seisvat pinnavett, seepärast tasandage põld enne istutamist korralikult. Mustikataimed eelistavad happelisi (pH 4,5-5,5) muldi. Mulla happesust tõstab freesturba lisamine kasvupinnasesse. Samuti saab mulla happesust tõsta väävli lisamisega mulda. Sobiv istutusaeg on varakevad. Taimed istutatakse ridadena. Liigid Ahtalehine mustikas – Vaccinium angustifolium. Kuni 0,6 m kõrgune mais valgete kuni
Põllumajandus ja toiduainetööstus 1.Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid 2.Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid 3.Põllumajandust mõjutavad majanduslikud ja poliitilised tegurid 4.Mullaviljakuse hävimist ja muldade hävimist mõjutavad tegurid 5.Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus 6.Põllumajandusliku tootmise tüübid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus 7.Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid (muldade erosioon,sooldumine,degradeerumine) 1) Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi...
KÕRBESTUMINE: 6. PINNASE EROSIOON : mullastik ei jõua taastuda KESKONNAPROBLEEMID EESTIS Keskonnaprobleemid Eestis ei erine globaalsetest probleemidest, kuid on meile siiski enam südamelähedasemad ja reaalsemad. Suurimateks probleemideks on: 1. Õhu saastumine linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjuvad negatiivselt inimese tervisele ja loodusele 2. Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke. 3. Põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus 4. Veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid 5. Keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus 6. elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus 7
· saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid; · saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide, naftasaaduste ning teede jäätumis- ja libedustõrjeks kasutatavate kemikaalidega; · tekitab tolmu, müra; · õnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste mürgiste ainetega; Nitraadireostuse piiramiseks on moodustatud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa · reostab merd ja pinnavett naftasaaduste ja nitraaditundlik ala . Nitraadireostus on pikaajaline ja raskesti juhitav probleem. olmejäätmetega. 7 8 Kommunaalmajandus Keskkonnaprobleemid Kirde-Eestis
Mis on põhjavesi? Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisesse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. 6 2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, vähem kui 1% sellest on kõlblik joogiveeks. Suurimas veekulutajad maailmas on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus,
oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid, mis on küll tekkekohas kõlbmatud, kuid võivad aga mujal või muuks otstarbeks kasulikuks osutuda , st et neid võimalik kasutada. Jäätmed on nii rahvusvahelise tasandi kui ka (siseriikliku) kohaliku tasandi probleem. Kuna jäätmete tekkest on tingitud prügilad on tekitanud suurt keskkonna kahju. Nende tulemusena on saastatud või reostatud pinnavett, põhjavett, õhku, pinnast sammuti visuaalse pildi rikkumine. Prügilatest tulenev reostus on pikaajaline, sest keemilised protsessid toimuvad nendes veel kaua. Milline on kõige lihtsam, odavam ja tõhusam viis jäätmemure lahendamiseks? Väga lihtne mitte jäätmeid tekitada! Euroopa Liidus visatakse igal aastal minema üha rohkem prahti. Aastatel 1995-1998 suurenes meie tekitatavate jäätmete hulk 15% võrra. Kui me samamoodi jätkame, tekib 2020. Aastal 45% rohkem jäätmeid kui 1995
Keskkonnaprobleemid primaalsektoris 1. Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid Keskkonnaprobleemid: 1) metsade üleraie metsa raiutakse rohkem maha kui seda jõuab juurde kasvada ning sealt kust on juba metsa võetud, kasvab see väga aeglaselt ise tagasi, kui inimene oma abikätt ei ulata. Loodusest hooliv metsaomanik võtab aastas metsast vaid nii palju puitu, kui seda juurde kasvab ja säilitab oma metsas olulised elupaigad loomadele. Pigem tuleks metsaraiet teha mõõdukalt ning paralleelselt kohe ka uusi metsi istutada. 2) röövraie ehk metsavargused, kus siis raiutakse ebaseaduslikult ja ka lohakalt, see tähendab, et pinnase kahjustusi peale raiet ei parandata ja jäetakse kõik kiirustades poolikuks, sest ei mõelda ju muule, kui et ainult saaks puud metsast kiiresti kätte ja hiljem maha müüa. Selle tõttu hävitatakse samuti palju metsa ja metsaloomade kodud h...
muutudes vabaneda · Settekivimid, mis on tekkinud veelises keskkonnas võivad säilitada osa veest Põhjavesi võib toituda pinnaveest ja ka vastupidi. Kõik oleneb veetasemetest. Kui põhjavee tase on kõrgemal, siis võib ta olles hüdrauliliselt pinnaveega seotud sinna ka voolata. Kui hüdrauliline side puudub, siis voolates kõrgemal nõlvalt alla (olles muutunud juba pinnaveeks) toidab ta ju ikkagi pinnavett. Selleks, et teada mis suunas põhjavesi liigub, on vaja põhjavee pinna samakõrguste (hüdroisohüpside) kaarti. Nii nagu iga tasapinna määravad ära, nii peab ka põhjavee puhul olema andmed vähemalt kolmest punktist. Kõrgused punktide vahel saadakse interpoleerimise teel ning ühesuguste kõrgustega punkte ühendavad jooned ongi hüdroisohüpsid. Nool mis on hüdroisohüpsiga risti näitab põhjavee liikumise suunda.
Eesti keskkonnaseisund Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, kä...
lubjakivist pinnas ja kartsumine. Miks voolab Suur Emajõgi suurvee ajal võrtsjärve? Sest Peipsi järv ei ole veel lahti sulanud ja emajõgi hakkab vastassuunas voolama. Kus pumbatakse eestis mineraalvett? värskas, iklas häädemeestel ja kärdlas. Miks on pandivere kõrgustiku jalam väga allikaterikas? Sest pandivere kõrgustikus on pinnases palju vett ja vettläbilaskvad kivimid ja seal, kus põhjavesi tuleb pinnale, tekib allikas. Kuidas mõjutab inimtegevus pinnavett? Inimregevus reostab seda, Millist tüüpi soid on eestis? miks on need ainulaadsed? eestis on rabasid, siirdesoid ja madalsoid. Miks on vaja soid kaitsta? Sest need on puhta mageda vee resevuaarid, turvas on vee filtriks ja turbast saab kütust. turba ja selle alll olevate orgaaniliste setete analüüs võimaldab selgitada möödaniku kliimat, veereziimi, taimestikku jpm.
Geograafia - Hüdrosfäär 1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale.
Müra on igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana. Müra on ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt või psüühiliselt. Vahendid: 1. tehnoloogiliste protsesside ümberkorraldamine 2. mitmesugused tehnilised vahendid müraallikate nõrgendamiseks ja isoleerimiseks 3. müra neeldumine ja summutamine 4) Kui suur osa Eesti joogiveest tuleb põhjaveest ja millised Eesti linnad kasutavad joogiveena enamuses pinnavett? Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest. V4 1) Keskkonnakaitse põhiprintsiibid. Keskkonnajuhtimise abinõud. Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.
Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks. 18. Milleks vett kasutatakse ja kust seda saadakse? - Inimesed kasutavad vett väga suures koguses ja õige mitmeks otstarbeks. Maailmas tarbitakse, aga ainult vett mis kergesti kätte saadavat vett ehk pinnavett. Kaevudest ja puurkaevudest saadav vesi on tavaliselt palju puhtam, kuid ka sageli kallim. 19. Kuidas kasutatud vett puhastatakse? - Kuna vee tarbimine on tohutult tõusnud inimkonna kasvamise tõttu, ei suuda loodus ise vett puhastada ja siis peab inimene sekkuma ja ise puhastamisega tegelema.Selle pärast rajatakse puhastusjaamu, kus vähendatakse vees saasteaineid tasemini, kus loodus suudab ise seda vett edasi puhastada. 20. Miks on vaja vett kaitsta?
Põhjavee paiknemine Põhjavesi asub maakoores kihtidena. See on tingitud maakoore kihilisest ehitusest. Kihid koosnevad erinevatest kivimitest, mis erinevad üksteisest nii füüsikaliste kui keemiliste omaduste poolest. Seetõttu on erinev ka iga maakoore kihi veejuhtivus st. mõni kivim laseb vett paremini läbi kui teine. Põhjavee taseme alanemine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike
Milline võib olla jõgede peamine toiteallikas? Mägiliustike sulamisvesi ja lumi. Milline võib olla jõgede veetaseme kõikumine? Kevadel on jõgede veetase tunduvalt suurem kui ülejäänud aastal. Millised suuremad järved asuvad valitud riigis? Neusiedli järv (315 km²), Bodeni järv (538 km²) Kas võib olla probleeme veekogude puhtusega? Ei või olla probleeme. Milleks võidakse pinnavett kasutada? Joogiveeks. 5. Milline on valitud riigi arengutase ja globaliseerumine? Austria on arenenud maa ning riigi arengutase on kõrge ja globaliseerumine samuti, kuid tehnoloogia arengutase annab soovida. Kas valitud riik on olnud koloonia ja milline riik oli emamaaks? Ei ole olnud koloonia. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? NATO, OSCE, EU, ÜRO, OECD
HÜDROSFÄÄR Kontrolltöö 10. A klass VEE JAOTUS MAAL - Maa koguveevarust (1 386 miljonit kuupkilomeetrit) on üle 97 protsendi soolane. Magedast veest moodustab pinnavesi 78%, põhjavesi 22%. Pinnaveest paikneb enamus mandrijääs ja liustikes 99%, ülejäänud osasast pinnaveest kuulub järvedesse 0,61%, atmosfääri 0,03% ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30m sügavusel. Seetõttu on pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi
kärp- III kategooria. Igasse kategooriasse kuulub ka hulgaliselt linde. Taimedest on Siberi võhumõõk, niidu-kuremõõk.Kaitsekategooriasse kuuluvad sõnajalgtaimed, katteseemnetaimed. 19. õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus. 20
Joogivesi on Joogivesi on joomiseks sobiv vesi. Joogivee tarvitamine ei tohi põhjustada vahetuid ega pikaajalisi tervisehäireid. Enamikus arenenud maades on veevärgivesi, mida kasutatakse nii majapidamises, äris kui tööstuses, joomiseks sobiv, kuigi otseselt inimese joogiks või toiduvalmistamiseks kulunud joogivesi moodustab kogu kasutatavast joogiveest väga väikese osa. Põhiliselt kasutab inimene vett pesemiseks ja maastiku niisutamiseks. Vesi on alati olnud inimestele tähtis jook. Kõigi organismide ellujäämiseks on vesi hädavajalik. Kui mitte arvestada rasva, siis koosneb inimese keha 70% massiprotsendi ulatuses veest. Vesi on ainevahetuse käigus toimuvate keemiliste reaktsioonide lähteaine või saadus ja toimib paljudes inimkehas olevates lahustes lahustina. Paljudes maailma piirkondades ei ole inimestel joogiveele piisavat juurdepääsu joogiveele. Nad peavad kasutama vett, mis on saastunud haigusetekitajate, mürgiste ainete või li...
eluvaldkondades, arendada KK teadlikkust, arendada riikide koostööd KK probleemides, vähendada jäätmete teket, arendada jäätmekäitlust, edendada traditsioonilist looduskaitset, tõkestada riigi piire ületava saasteleviku jne. 14. Eesti prioriteetsed KK probleemid 1) välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades - mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi 2) tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus - ohustab põhja- ja pinnavett, maastikuid 3) põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus 4) keskkonna saastamine jäätmetega- jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus 5) tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele 15. Jäätmekäitluse prioriteetidest on (õiges järjekorras): c) Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine d) Jäätmete taaskasutamine
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maakera rahvastiku eksponentsiaalne kasv ja protsessiga seotud ökoloogilised probleemid Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Rahvastiku kasvutempot ja rahvastiku kasvu üleüldiselt hakati inimeste poolt endile probleemina teadvustama 1960 ndatel. Selleks ajaks oli ületatud kolme miljardi inimese piir. Sai selgeks, et tollase kasvutempo juures saavutatakse maakera taluvuspiir ruttu ja ka loodusvarud hakkasid näitama märke nende otsalõppemisest. Referaadis käsitletakse maakera rahvastiku kasvu, selle põhjuseid ja sellega kaasnevaid probleeme. Maailma rahvastiku kasvust ja ülerahvastatusest Rahvastiku kasv on muutus rahvaarvus mingi aja jooksul. Rahvaarvu 12 000 aastat tagasi hinnatakse umbes neljale miljonile inimesele, alates seal...
bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja talitlusele ning teiselt poolt, inimesele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile (K. Kangur, 2008). Põlevkivi kaevandamine Kirde-Eesti põlevkivikaevandused ja nendega seotud tööstused on üheks jõgede ja Peipsi järve reostuskoormuse mõjutajateks (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Üheks Peipsi järve reostusallikaks on põlevkivikaevandustest välja pumbatavad ülisuured veekogused, mis võivad pinnavett mõjutada oluliselt suurema veekaredusega, mineraalainete ja sulfaatide sisaldusega (Hein, 2008). Kaevandusvesi jõuab Peipsi järve Rannapungerja jõe kaudu. Teiste valgla jõgedega võrreldes on selle jõe vees 10-20 korda rohkem sulfaate ja kõrgem on ka orgaanilise aine sisaldus. Aastatel 1999-2005 on Rannapungerja jõkke juhitava kaevandusvee kogus ulatuslikult vaheldunud. Ärajuhitava vee hulk sõltub sademetest ja maa-ala suurusest, mida kaevandatakse
See nimetus tuleneb sellest, et Maa pinda katab üle 70% ulatuses vesi. Selles vees on lahustunud palju erinevaid sooli. Seega on see joogiks kõlbmatu. Kogu maal asuvast veest moodustab see umbes 97%. Ülejäänud kolm protsenti on magevesi. 2,7% kogu maailma veest hoitakse mandrijääna pooluste läheduses. Ülejäänud vesi on laias laastus põhjaveena, jõgedes või järvedes. Tavaliselt kasutatakse joogiks põhjavett, sest see on puhtam kui pinnavesi. Pinnavett on tunduvalt lihtsam kätte saada, kui põhjavett, kuid seda on vaja tunduvalt puhastada enne, kui see tarbijani jõuab. Vett, mida saab kasutada joogiks ja söögi valmistamiseks on vähe. Seda peaks iga inimene kasutama hoolega. WC loputuskastis on tavaliselt selline vee kogus, mis oleks inimesel vajalik 3 päevaks. Meie aga lihtsalt vajutame nuppu ja vaatame, kuidas see kanalisatsiooni vajub, mõtlemata selle peale, et arengumaades vajatakse seda vett joogiks. Arenenud riikides
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED
Kontaktiinfo olemasolul saavad ka päästjad või tulekolde avastanud isikud teavitada metsaomanikku tema metsas toimuvast. Info- ja hoiatussiltide paigaldamiseks on ette nähtud ka toetusi, mille kohta saab täpsemat informatsiooni SA Erametsakeskusest. Metsamaaparandus Metsamaaparanduse eesmärgiks on muuta liigniiske ala metsakasvatusele kõlbulikuks. Liigniiskus mullas tekitab hapnikupuuduse, mille tõttu puude juurte tegevus aeglustub ja puud võivad hukkuda. Metsakuivendusega liigset pinnavett ära juhtides saab vähendada üleujutusi. Tegevuseks võib olla: juba olemas oleva, kuid kinni kasvanud kraavi rekonstrueerimine, selle kujundamine sirgemaks; truupide rekonstrueerimine või uute truupide ehitamine; kindlasti ka võimalike koprakahjustuste vältimine. Metsakuivendustööde tegemiseks tuleb pöörduda tegevusloaga ettevõtete poole. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht www.google.ee
tööstuslikult arenenud riigid valmis loobuma loodusvaenulikest tootmisviisidest. See võib endaga kaasa tuua kasvuhooneefekti, kõrbestumise, osooniaugud jne. 14. Too välja kõige olulisemad keskkonnaprobleemid tänapäeva maailmas. · õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; · tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; · põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; · veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; · keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; · elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus;
1. Milline oluline loodus-või keskkonnakaitseline sündmus leidis aset aastal... 1910 Esimene kaitseala Eestis. Vaika linnukaitseala 1935 Esimene looduskaitseseadus 1971 Lahemaa Rahvuspargi asutamine 1989 Keskkonnaministeeriumi loomine 1992 ÜRO keskkonnaarengu konverent Rio de Janeiro's 2004 Natura alade kinnitamine Eestis 2. Tõene/väär Karula kaitseala on LKS alusel liigitatud looduskaitsealaks vale. Karula on rahvuspargiks liigitatud Kaitsealuseid kategooriaid on 6 vale. On olemas 3 kategooriat. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega maastikukaitseala vöönd. vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. vale. viiakse läbi planeerimisdokumendiga (Keskkonna mõju hindamine viiakse läbi projektiga) 3. Millise kaitstava loodusobjekti tüübiga (LKS) on tegu? Saarjärve looduspark kaitseala Lava...
Vee kandumine läbi piirdetarindi toimub järgmistelt: 1) vee transport läbi pragude 2) kapillaarselt läbi pragude ja pooride, mis on hüdrofiilsete pindadega, kus tän kõrgele suhtelisele õhuniiskusele (>45%) on kapillaartõus võimalik; 3) pinnadifusiooni tõttu hüdrofiilsete pindade kaudu, mis on võimali suhtelise niiskuse erinevuste tõttu; 4) veeauru difusioon konstruktsioonides; 5) voolavas õhus sisalduva veeauru edasikandmine on tingitud õhurõhkude erinevusest. Pinnavett ei tohi segamini ajada pinnaseveega. Pinnavesi on vesi, mis voolab maapinnalt hoone seina äärde ja hakkab sealt sisse tungima. Kui hoone ümbrus teha vähemalt 1% kaldega hoonest eemale, ümbritseda hoone sillutusribaga või muru alla paikneva savikihiga, siis pinnavesi endas ohtu ei kujuta. Kõige olulisemad veekoormuse liigid on need: 1.Pinnaseniiskus 2.Mittesurveline vesi 3.Surveline vesi , lühiajaline surveline vesi Hüdroisolatsioonisüsteemid
Laheda vallas mingeid erilisi maaressursse pole, Joosus on Eesti suurim rasksulava savi maardla, kust on leitud ka väärtuslikku fossiilset materjali ning on ka liiva- ja kruusakarjäär, kuid selle varud on ammendumas, levinud on ka turvas. Mullastik Laheda vallas on valdavalt toitaine vaesed leedemullad, mis on tavapärane Lõuna-Eestile. 3.2. Vee- ja metsavarud ja maakasutus Veevarud on Laheda vallas hästi säilinud, põhjavesi on üldjoontes reostamata ja on rahuldava tasemega. Pinnavett leidub Laheda vallas viiest järvest, Tilsi Pikkjärv (25,3 ha), Kõrbjärv (12,5 ha), Vana-Koiola järv (7,2 ha), Vardja järv (1,4 ha) ja Marimäe tehisjärv. (Laheda valla üldplaneeringu...) Metsa on Laheda vallas vähe, 2900 hektarit, mis on umbes 30% valla territooriumist ning metsamajandusega ei tegele Laheda vallas hetkel ükski firm. Põllumajanduslikku maad on vallas 4800 hektarit. Enamus põllumajandusest on kahe ühistu käes, Vardja MÜ ja Lahe
paljudes maailma piirkondades. Selle tulemusel kasvab erosioon, kiireneb muldade degradatsioon ja üha laiematel aladel tekivad kõrbed. Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda (ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s). Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale avaldub järgmiselt: Suurfarmide läga võib reostada põhja- ja pinnavett Kunstlik nisutus alandab põhjabee taset ja põhjustab pinnase sooldumist. Rasked põllumajandusmasinad hävitavad mulla struktuuri Pestitsiidid hävitavad ka kasulikke organisme Põllukultuuride ülemäärane väetamine, eriti mineraalväetisega, põhjustab veekogude kinnikasvamist Monokultuuride kasvatamine soodustab pinnase erosiooni, taimehaiguste ja kahjurite levikut, kahjustab mulla viljakust
Geograafia kontrolltöö PÕLLUMAJANDUS 1.Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud talu tegeleb mingi kindla asjaga kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal). Kohvi-, kakao-, tee, suhkrurooistandused. Istandustes pakendatakse tooraine ning saa...
- Välilaagri toitlustamise alal tuleb rajada: - koht kööginõude pesemiseks - koht katelokkide, taldrikute ja söögiriistade pesemiseks (ühekordsete sööginõude puudumisel). - Köögi- ja sööginõude pesemise kohad peavad olema veevõtukohtadest ja välikäimlatest vähemalt 50 m kaugusel. Joogivesi välilaagris Üldnõuded - Juhul, kui põhjavee kasutamise võimalus puudub või on piiratud võib joogiveena kasutada ka pinnavett ehk lahtiste veekogude vett (jõed, järved, veekogud jne), kuid enne tuleb seda nõuetekohaselt töödelda. - Kui kasutatakse lahtiste veekogude vett, tuleb vett võtta kaldast kaugemalt, asulast ning suplemis-, pesupesemis- ja karja jootmiskohtadest kõrgemal (ülesvoolu) paiknevast kohast, st sealt, kus veeallikas on kõige vähem saastunud. Looduskaitse ja looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Kaitseväe tegevus on tsiviilmaailma hoolsa jälgimise all
Kogu elule Maal on erakordselt tähtis pinnaveekogudes leiduv magevesi. Küsige kas või oma naabrilt, tomatitaimelt, forellilt või tüütult sääselt. Pinnaveekogude hulka kuuluvad jõed, tiigid, järved, veehoidlad (tehisjärved) ja magevee-märgalad. Vee hulk jõgedes ja järvedes muutub tänu juurde- ja äravoolule pidevalt. Vett tuleb juurde sademeist, pindäravoolust, põhjaveest ja lisajõgedest. Jõgedes ja järvedes jääb vett vähemaks aurumise ja põhjavette imbumise tõttu. Pinnavett kasutavad oma vajaduste katmiseks ka inimesed. Pinnavee hulk ja paiknemine muutuvad ajas ja ruumis nii looduslike tegurite kui ka inimtegevuse toimel. Pinnavesi peab ülal elu Nagu tõestab pilt Niiluse deltast Egiptuses, võib elu õitseda ka kõrbes, kui pinna- (või põhja-)vesi on saadaval. Maapinnal olev vesi on tõepoolest elu tugi. Ning põhjavesi on seetõttu olemas, et osa pinnaveest imbub maasse ja jõuab põhjaveekihtidesse
vett juurevõrgustiku kaudu. Põhjavesi on suur geoloogiline tähtsus, ta mõjutab kivimeid: ühes kohas ta lahustab teatuid mineraale, kutsudes esile karstinähtusi, teistes kohtades toimub vastupidi teatud komponentide väljalangemine. Näiteks, temperatuuri tõusuga langevad allikaveest välja lubjaühendid. Lubjalademed on teada allikate juures mitmel pool Eestis (Raudna jõe orus jm.). (Sõstra) Põhjaveel on eriti suur tähtsus neis piirkondades, kus pinnavett üldse ei ole või teda on väga vähe. Sellisel juhul ainult põhjavesi annab võimaluse elu olemasoluks PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 5 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima 13. Too välja neli põhjus, kuidas võib põhjavesi reostuda. 1.p 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
