3) Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137m 4) Sakala kõrgustik Rutu mägi 146m 5) Pandivere kõrgustik Emumägi 166m 6) Saadjärve kõrgustik Laiuse mägi 144m 13) Nimeta Eesti madalikud ja nõod. V: 1) PõhjaEesti rannikumadalik 2) Pärnu madalik 3) LääneEesti madalik 4) Alutaguse madalik 5) Võrtsjärve madalik 14) Nimeta Eesti lavamaad ja tasandikud. V: Harju, Viru, Ugandi ja KeskEesti lavamaad. 15) Mis on voored, oosid, mõhnad, sandurid? V: Voor: Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm. Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm. Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne
· karstivormid; · tuuletekkelised; · meteoriiditekkelised; · elutekkelised; MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID 1) liustikutekkelised: 2) liustiku sulamisvee tekkelised · voored oosid · moreenikünkad mõhnad · moreentasandikud sandurid · otsamoreenid MOREEN: sorteerimata liustiksete, mis sisaldab 1) osakesi savist, aleviidist ja liivast kuni suurte 2) rändkivide/-rahnudeni VOORED: voored tekkivad mandrijää vooliva e. kulutuskuhjelise tegvuse tagajärjel OOSID: mandrijää sulamisvee setteist koosnev vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud vee kuhjaval toimel liustiku ees, sees, peal või all MÕHN: liustikujõe setetest koosnev positiivne pinnavorm SANDUR: pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis
Pikkus mõnisada meetrit kuni 13 km, laius 0,2-3,5 km, kõrgus 20,40 m. Moodustavad väiksemaid või suuremaid rühmi voorestikke. Nt: Saadjärve , Türi, Kolga-Jaani voorestikud. Voorestiku läbilõige (Raukas & Karhima, 2007. Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja- Eestis). Liustikujõetekkelised ehk glatsiofluviaalsed pinnavormid 14 Sandurid liustikust eemale voolanud jõgede ja ojade kujundatud liustiku servast eemale madalduvad liivast ja kruusast koonusjad tasandikud. Nt: Männiku ja Mustamäe Tallinnas. Oosid ehk vallseljakud järsunõlvalised, 30-40 m kõrgused. Jalamilt 60-80 m laiused ning harja kohal vaid mõne meetri laiused. Koosnevad kruusast ja liivast, kuid leidub ka munakaid ja rahne. Kujunevad liustikujões kuhjunud setetest. Liustikujõed voolavad nii liustiku all, peal, ees ja sees
okt Tuuli Varik Geograafia kordamisküsimused 1. Tead, millised pinnavormid on tekkinud : a) enne jääaega loodekagu suunalised lahed põhjarannikul, voored, moreentasandikud b) jääajal otsamoreen, moreenkünkad, viirsavitasandikud c) pärast jääaega- järsunõlvalised oosid, nõod moreenküngaste vahel, liivatasandikud e sandurid, jääsulamisvee äravoolud 2. Nimeta pinnavorme, mis on tekkinud jääajal: a) mandrijää kulutamisel - voor, otsamoreen, b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid: a) OOS - pikliku kujuga ja on tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel jää lõhedes b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena
Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel
Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed, okasnahksed, rüükalad jt. Eesti territooriumi areng kvaternaariajastul. Mandrijäätumine. Kvaternaarsed setted. Tähtsamate pinnavormide iseloomustus:a) mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed
Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta aladele. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnevad kaarekujulised pinnavormid. Luited tuule toimel kujunenud liivakuhjatis. Jäärakud ehk ovraagid on järsuveerulised, suhteliselt sügavad ja lühikesed uhtorud, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel kergesti ärauhutavate settee või muldadega kallakpindadel, millel looduslik rohttaimestik on hävinud.
äravooluorud kõrgustikel) Oosid -jää sulamisveest tekkinud kuhjepinnavormid (Põhja_eestis alutagusel Kõrvemaa ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel) Mõhnad -kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti (Mägede, Jussi ja Viitna kõrvemaal, Männikvälja ja Kurtna alutagusel) Liivakud -kruusa ja liivatasandikud (Põhja-Eestis) Sandurid -maismaal tekkinud liivakud, ilma kindla sängita voolanud sulamisveest Veetekkelised pinnavormid Jäärak e. oraag -järsuveeruline suhteliselt sügav ja lühike uhtorg, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel Sängorg -põhja erosiooni ülekaal Sälkorg -areneb sängorust, põhja erosiooni ülekaalus Molgorg -tekkib põhja ja külje erosiooni tasakaalustumisel
reguleerivad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne. Liustikutekkelised pinnavormid Liustiku sulamisvee tekkelised o Voored o Oosid o Moreenkünkad o Mühnad o Moreentasandikud o Sandurid o Otsamoreenid 10 Vdrdle siingiprotsesse ülemjooks keskjooks 2. voolu kiirus kiire aeglane 3. erosioon (kiili põhja külje 4.looklevus kiirelt kitsalt ja pikalt 5
kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kuna liiv ja kruus on omavahel geneetiliselt tihedalt seotud, esinedes samades settetüüpides, moodustuvad nad tihti kompleksmaardlad. (Joonis 1) Kõige rohkem on liiva ja kruusa vahelisi üleminekuvorme - kruusliiva ja liivkruusa. Kruusliivad on peamiselt seotud liustiku sulavete voolude kuhjetega - oosid, liustikujõgede deltakuhjatised ja sandurid, nn Kalevipoja künnivaod, mis on mõnikord ka ainsad kaunid pinnavormid maastikul. Looduslikus liivas ja kruusas esineb tavaliselt lisandina savi- ja tolmuosakesi (aleuriiti). Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Liiv on peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest, kruus on aga jämepurruline sete, mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja
P-Eestis esineb ooside ahelikke. Enamasti esinevad oosid mõhnastike läheduses. Üksteise ligiduses asetsevate ooside vahelistes nõgudes esinevad järved. Mulla on väheviljakad, enamjaolt esinevad metsamaad, kus kasvavad samad taimed mis mõhnastikes. Mõhnastikulis-moreensed (Otepää, Haanja) küngastikud maa-alad, kus väikesel alal esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved. Kohati lisanduvad madalad oosid, väikese pindalaga moreenitasandikud ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad
c) kuhjepinnavormid: * Moreentasandikud - Mandrijää sulas aeglaselt ja kuhjas moreeni ühtlase kihina * Otsamoreenid - Mandrijää lükkas moreeni enda ees ja kuhjas moreeni mandrijää otsas vallina * Moreenkünkad - Jää seisis pikka aega ühe koha peal ja sulas välja küngas. 25.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku sulamisvete a) kulutuspinnavormid: * Ürgorud - Uuristanud jääsulamisvesi b) kuhjepinnavormid: * Oosid(vallseljakud) - Tekkinud setetest( kuhjumise tagajärjel) * Sandurid - Tekkinud liivast ja kruusast * Mõhnad - Liivast ja kruusast tekkinud 26. Mandri - ja mäeliustiku erinevus Mandriliust Mäeliustik ik Suurem Väiksem Pindala Paksus Suurem Väikse m Liikumise kiirus Aeglasem Kiire m Lõhed Vähem Rohke m 27
Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 13. Too näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikutekkelised Liustiku sulamisvee tekkelised • Voored • Oosid • Moreenkünkad • Mõhnad • Moreentasandikud • Sandurid • Otsamoreenid 14. Tunne piltidel, joonistel ja kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannik. 15. Jõega seotud MÕISTED!!!! SISEVEED - maismaal asuvad veed. JÕGI - pikk ja kitsas looduslik vooluveekogu. JÄRV- veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus ookeaniga VEEHOIDLA (tehisjärv) - inimeste tehtud järv. PÕHJAVESI - maa sees olev vesi (tavaliselt asub vettpidavate kivimikihtide peal). ALLIKAS – koht, kus põhjavesi väljub maapinnale.
7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid, moreenikünkad 12.Meretekkelised pinnavormid: tasandikud, pangad, masääred, rannaastangud, vallid, rannabarrid 13.Vooluveetekkelised pinnavormid:lammord, kanjonorg, sälkorg, moldorg 14.Tuuletekkelised pinnavormid: luited 15.Põjavee tekkelised pinnavormid:salajõed, kurisoo, karstiväljad 16.Raskusjõu tekkelised pinnavormid: rusukuhik 17.Inimtekkelised pinnavormid:terrikoonid ehk ahelrainemäed, tuhamäed, prügimäed, suusamäed 18.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:
• Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad • Kulutus-kuhje-vormid • Voored (moreensed ja aluspõhjalise tuumikuga Glatsiofluviaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääsulamisvee uuristus- ja äravoolu orud (ürgorud, mattunud orud) • Kuhjevormid • Oosid (kujunevad mandrijää lõhedes) • Sandurid (kujunevad liustikuserva ees) • Glatsiofluviaalsed mõhnad • Glatsiofluviaalsed deltad
keskne kõrgem osa). _ Jääjärvetekkelised mõhnad (e. limnoglatsiaalsed mõhnad) koosnevad rõhtkihilisest liivast, liivsavist, savist või viirsavist. _ Jääjõetekkelised mõhnad (glatsiofluviaalsed mõhnad e. fluviomõhnad) koosnevad põimkihilistest liivadest ja kruusadest. 22. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Sandur (islandi keelest) on kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik. Sandurid koosnevad jääsulavete poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. 23. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Paetasandikud valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud, kus pinnakatte paksus on < 1 m. Levimus Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestis (Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatsete kivimite levialal) Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad paetasandike mullad, taimekooslused ja looduskasutuse võimalused.
glatsiofluviaalsed setted. L- ja I-E. 23. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Kihilistest liivadest ja kruusadest koosn kaldpindne lainjas tasandik. See moodustub glats setetest vahetult liustikuserva ees, sagedamini siiski on nende kuhjumine seotud otsamoreenidega, milliste distaalsele küljele kujunevad sandurid. Elementaarsandur e sandurikuhik, liitunudsandurid e sandurtasandik 24. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandikud on alad, kus mandrijää on kulutanud maapinda õhemaks, pinnakatte paksus alla 1m. Levimus: P-, Loode ja Lääne-E. Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad mullad, taimekooslused ja looduskasutuse võimalused. Jaotatakse: 0-3 cm- v õhukese kattega pt; 30-100 cm- õhukese kattega pt; 30-100cm
aga ka ülejäänud 20 E kõrgeimat mäge asuvad Haanja kõrgustikul. Küngastevahelistes nõgudes on ligi 170 järve (Tuuljärv) ning sood, mis on tekkinud vanade järvede asemele. Vällamäel on mõõdetud turba rekordpaksus – 16,7 m. Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef: paksu moreenkattega mõhnad ja fluvi- ja limnoglatsiaalsed mõhnad (1/3 on mõhnastikud ja servaaladel on lainjad orgudega liigestatud moreentasandikud ning sandurid ja jääpaisjärveliivikud). Kõrgustiku keskosast lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org (ürgorud asuvad kõrgustiku servaaladel). Haanja kõrgustik nagu Pandivere kõrgustik, on veelahkmeala: siit algavad Piusa, Pedetsi, Koiva, Pärlijõgi... Otepää kõrgustik – künklik, kuhjeline saarkõrgustik. Samuti keeruka geoloogilise ehitusega nagu Haanjagi. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m.
P-Eestis esineb ooside ahelikke. Enamasti esinevad oosid mõhnastike läheduses. Üksteise ligiduses asetsevate ooside vahelistes nõgudes esinevad järved. Mulla on väheviljakad, enamjaolt esinevad metsamaad, kus kasvavad samad taimed mis mõhnastikes. Mõhnastikulis-moreensed (Otepää, Haanja) küngastikud maa-alad, kus väikesel alal esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved. Kohati lisanduvad madalad oosid, väikese pindalaga moreenitasandikud ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis
Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee- erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted, liivaluited) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (kuplid, kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATSINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕRMEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHISTAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus: muld varustab meid toit, biomass, toorained mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!!
Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee-erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted, liivaluited) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (kuplid, kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATŠINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕR- MEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHIS- TAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus: muld varustab meid – toit, biomass, toorained mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!!
Liustikujõetekkelised setted · Kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. · Koostis võib olla väga erinev, erinevalt moreenist (millest nad on sulamisvete poolt välja uhutud) on koostisosad ümarmad. · Liustikujõe setetest koosnevad nt oosid (ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist), ka sandurid (lauskjas, kergelt kaldu deltakujuline liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik). Nende kõrgus võib olla 10-15 meetrit (oosid) ja väga järskude nõlvadega. Jääjärvetekkelised setted · Need on liustikusisesed ja liustikuservaesised. · Kõige tüüpilisemad pinnavormid on mõhnad. · Liustikuserva esiste jääjärvede kõige iseloomulikum sete on viirsavi. Kõige viirsavilisem piirkond on Raplamaa ja Lääne-Eesti
erisoojus; veekogudel- suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivsem auramine, suurem erisoojus. Mandriline maakoor ja mandriline maakoor- Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. Mandriliustike poolt kujundatud pinnavormid voored, oosid, mõhnad, sandurid, fulvioglatsiline delta, moreentasandik, moreenküngas, rannavall. Mereline läänerannikukliima kliimat kujundavad mP, läänetuuled, aktiivne tsüklonaalne tegevus. Sademeid on palju (üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed (mõned miinuskraadid). Mesosfäär ca kuni 40-50km. Moreenküngas, rannavallid moreenist Moreentaasandik on valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid. Mullageograafia- muldade levikut ja
Kurutamine -eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud -glatsiaalsed - mandrijää või liustik kulutav kuhjav tegevus -liustikud Eesti peamised pinnavormid on tekkinud mandrijää liikumise tagajärjel. Mäestikke meil ei ole, sest need mis on neid ei saa mäestikeks nimetada. 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Kulutusvormid: Paetasandikud Paevoored Kulutusnõod Kuhjevormid: Moreentasandikud oosid Moreenkünkad mõhnad Moreen seljakud sandurid Kulutus-kuhjevormid: Voored (tuumikvoor, moreenvoor) Kulutusvormid: Paetasandikud – valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud. Põhja-, Loode-ja Lääne-Eestis Kulutusvormid: Jääkriimud Kaljuvoor on enamasti munaja kujuga seljak (Kirbla, Lihula, Vilsandi). Kulutusnõod on ovaalse põhijoonisega enam-vähem suletud nõod, mida jääon liikudes süvendanud. Kulutusvagumused on pikemad ja avatud otstega orulaadsed jääpoolt kulutatud pinnavormid. Kuhjevormid: Moreentasandik
areng. Areng on pidev, setteid tuleb juurde. Rannaala võib muutuda laineliseks. Tekivad neemikute vahele. Liiv liigub vabalt (nt Läti, Leedu suured liivarannad). Lahe pärades, kus setted on pidama jäänud. Murrutusvool paiskab setteid, klibu materjali randa.Valdav osa Eesti liivarandadest kujuneb ja areneb vanade liivavormide (peamiselt mattunud orud, fluviglatsiaalsed moodustised nagu oosid, sandurid jt.) setete ümberkujundamise, ümbersetitamise tulemusena (vanad mattunud orud). Mõnede väheulatuslike liivarandade esinemine kiviste neemikute vahelisel alal on enamasti seotud mingi varasema liivase kuhjevormi (oos, vallseljak jt.) esinemisega samas piirkonnas ja nii võivadki kujuneda nn taskurannad, mille piires liival pole ,,väljapääsu", nad on lainetuse tegevusele vastupidavad
aaastal. Lüllemäe küla nimi on tuletatud rahva lillede toomise kombest Mäele (rahvapärane kohanimi) kalmistupühadel, pulmade või matuste ajal. Karula maastikukaitseala (hiljem muudeti rahvuspargiks) hõlmab Karula kõrgustiku huvipakkuvama osa. Kaitseala pindala on 10 300 ha. Karula rahvuspark hõlmab enda alla vaid osa Lüllemäe külast. Rahvuspargi tüüpilisem osa jääb Lüllemäe alevikust itta ja lõunasse, kus on näha väga korrapärase kujuga kupleid. Põhjaossa jäävad sandurid, läände moreenkünkad ja vallseljakud. Kaitsealal on kolm suuremat järve, neist suurim Ähijärv. Komplekssete maastikuökoloogiliste uurimuste põhjal on kaitseala jaotatud 5 piirkonda: reservaat- looduskaitseala, kus on keelatud igasugune inimtegevus ning puhkepiirkond kaitseala keskosas ja põhjaosas, kus on majanduslik tegevusluba. (Hansalevi OÜ, eestigiid.ee, 2004) 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 298 elanikku. Viimaste statistikaameti andmeil elab
lõunasse, seejärel tõrjus kliima soojenemine jäätagasi põhja. Tekkisid rohked mandrijääst mahajäetud ja sulavete ümberkorraldatud setetest pinnavormid iseloomulike moreenmuldadega. Olenevalt moreeni kivimilisest osast leidub väga erinevaid mullatüüpe, alates vaestest savikatest muldadest Lõuna-Eestis kuni paekivikoreste, maaviljeluseks väga sobivate viljakate muldadeni Pandiveres. Jääsulavete tegevusel tekkisid nii liivased sandurid kui sügavale aluspõhja lõikunud ürgorud, kus laiade lammide vahel looklevad praegu väikesed jõed. Arvestades looduslikke tingimusi, võiksid viljakate muldadega aladel levida liigirikkad kuuseenamusega ja laialehised metsad, kuid pikaajalise asustuse tõttu on algsed metsad asendunud liigivaesemate sekundaarsete metsatüüpidega. Vähem on kannatada saanud vaid ulatuslike sooalade servametsad. ·Põhja-Eestis taandus mandrijääkiirelt ja seetõttu kuhjus seal setteid väga vähe
vallid võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi ahelikke. Eeestis on need kuni 35m kõrgused ning 6080m laiused. Oosid jagunevad: Pikioosid mandrijää liikumise suunas. Kitsad ja moodustavad oosiahelikke. Põikoosid vastassuunas. Liivikud ehk kruusaliivatasandikud Fluvioglatsiaalsed deltad suurem osa PõhjaEesti fluvioglatsiaalsetest deltadest on tekkinud vee all, sulava liustiku serva ees, liustikujõgede deltana. Sandurid on moodustunud jääserva ees maismaal vabalt rännelnud, kindla sängita jääsulamisvee jõgede kokkukantud setteteist. Nende pind peamiselt tasane. Jääsulamisvee äravooluorud on liustikujõetekkelised kulutuspinnavormid. Erinevalt tavalistest jõeorgudest ei arvesta need sageli nüüdisreljeefi kallakust. Mõhn Liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, enamasti ümara põhiplaaniga. Jagunevad:
reljeef. Liustikuvoolud kohandusid aluspinnaga ja seetõttu järgib praegune pinnamood paljuski mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. --- 18 Erineva liikumiskiirusega liustikud purustasid klinti, voolisid välja lahed ja nõod, süvendasid jõeorgusid, täitsid mitmeid varasemaid orge ja kuhjasid uusi kõrgendikke. Liustike toimega seonduvad paljud mandrijäätekkelised pinnavormid, nagu voored, otsamoreenid, mõhnad, oosid, sandurid, kulutusnõod jt, kusjuures ühtede vormide puhul on olnud valdav jää kuhjav, teiste puhul kulutav tegevus. Liustikud kandsid Skandinaavia poolsaarelt Eestisse rohkesti mitmesugust materjali, sealhulgas suuri rändrahne. Skandinaaviast on mandrijäätumine Eestisse liikunud vähemalt kolmel korral. Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Tekkinud liustikule varisenud või selle poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis, purustas ja
ühinemiskohas tekkinud keeletevaheliste moreenide siirdevorm. Oosid ehk vallseljakud On kujunenud liustiku avalõhedes (tunnelites) ning koosneb mandrijää sulamisvee setteist (põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest). On vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud voolava vee kuhjaval toimel liustiku sees, ees, peal või all. Olemuselt on järsunõlvalised (kuni 42 kraadi), kus teravaharjalised vallid võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi ahelikke. Sandurid On moodustunud jääserva ees maismaal vabalt rännelnud, kindla sängita jääsulamisvee jõgede kokkukantud setteteist. Nende pind on peamiselt tasane, veidi kaldu lõunakaartesse Jääsulamisvee äravooluorud On liustikujõetekkelised kulutuspinnavormid. Erinevalt tavalistest jõeorgudest ei arvesta need sageli nüüdisreljeefi kallakust, nende pikiprofiil on mõnikord ebaühtlane, astmeline ning esineb sulglohke, kus tänapäeval asuvad järved ja sood.
oosiahelikke. Pandiveres, Kõrvemaal, Kirde-Eestis Iisaku-Illuka oosistik. (õpik lk. 28) Mõhnad liivast ja kruusast koosnevad künklikud pinnavormid, mis settisid liustikega külgenenud veekogudes. (õpik lk. 28) Liivikud liustiku serva ette settinud liiva ja kruusatasandikud. Põhja-Eesti liivikud on tekkinud vee all, sulava liustiku serva ees liustikujõgede deltana. Lõuna- Eesti liivikud on tekkinud maismaal, ilma kindla sängita voolanud sulamisvees sandurid. 3. VOOLUTEKKELISED PINNAVORMID Jäärakud ehk ovraagid ilma püsiva voolusängita omavahel liituvad ja hargnevad uurded, mille tekkimist soodustab tugev vihm ja loodusliku taimkatte puudumine. Kõige suuremad voolutekkelised pinnavormid on jõeorud. Sängorg üksnes voolusängist koosnev vähearenenud org, mida leidub tasastel aladel, kus põhierosioon on nõrk. Sängorud on looklevad ja on tavaliselt ääreni vett täis.
Mereliustikud liiguvad tavaliselt mäestikuliustikest aeglasemalt, kuid sageli esineb kuni 1200 m edasi liikuvaid liustikukeeli, näiteks Ida- Antarktikas. Quarayaq’i liustik Gröönimaal liigub praegu edasi koguni meeter tunnis. 28) Peamised liustikutekkelised ja liustiku sulamisveetekkelised (glatsiofluviaalsed ja glatsiolakustrilised) setted ja pinnavormid: otamoreenid, moreenitasandikud, voored, mõhnad, oosid, saarkõrgustikud, glatsiofluviaalsed deltad ja sandurid. viirsavid ja nende kujunemine. Vallilaadseteks või seljakulisteks moreenist koosnevateks jääkuhjevormideks on otsamoreenid. Need on kuhjunud liustiku serval kunagise jääserva lähedastes vööndites Moreenist koosnevaks kuhjeliseks pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik. Moreentasandike pind on enamasti lainjas, kusjuures suhtelised kõrgused nende piires ulatuvad harva üle 10 meetri. Keerulisema kujunemisega pinnavormid on voored
liikumisel süvendas ja silus. * Kulutusvagumused on pikemad ja kitsamad, avatud negatiivsed pinnavormid. Ka need on jää poolt kulutatud ja silutud. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid: a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud) b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, lgl mõhnad) c - kulutus-kuhjevormid (jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored?
välisjõudude tegevuse tagajärjel. Maa välisjõud on: a) vooluvesi: jõed uuristavad oma sängi ja kuhjavad suudmealale delta. b) meri: kulutab (pankrannik), kannab edasi ja kuhjab (rannavallid). c) tuul: tegutseb lagedatel aladel, kulutades tekivad seenkaljud, kuhjates luited. d) liustikud: mäestikuliustikud on kulutanud u-kujulisi ruhiorge; mandriliustikud on kulutanud silekaljud Soomes; kuhjanud moreentasandikud, oosid, voored, mõhnad, otasmoreenid, sandurid Eesti alale jne e) kosmosetekkelised on meteoriidikraatrid, nt Kaali järv; g) inimtekkelised on karjäärid, teetammid, tuhamäed, aheraine mäed, linnamäed jne 2. Turismimajandus. Maailma tuntumad turismipiirkonnad ning turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Turismi areng on seotud transpordi arenguga ja sellega, kui inimestel tekkis vaba raha ja vaba aega. Seega saab turismist rääkida alles 20. sajandil. Suurem osa turistidest on pärit arenenud riikidest
Jätkuval tihenemisel kaovad poorid firnist täielikult ning see muutub liustikujääks. Liustiku toitumise allikaks on tahked sademed. Voored On tekkinud liikuva jää all jääserva lähedal. Jää on toiminud nii setete kuhjana kui kulutajana. Kujult piklik-ovaalsed. Valdavalt moreenist. Fluvioglatsiaalsed e. liustikujõelised pinnavormid on tekkinud jääsulamisvee poolt. Äravooluorgudeks on ürgorud, kuhjevormideks on: oosid, fluviomõhnad, sandurid, fluvioglatsiaalsed deltad jt. Jääjärvelised ehk limnoglatsiaalsed pinnavormid on kujunenud jääsulamisvetest tekkinud järvedes. Kulutuslikud vormid abrasiooninõlvad. Kui madalamad kohad täitusid setetega, kujunesid kulutus-kuhjetasandikud. Limnoglatsiaalsed mõhnad. Vallilaadsed pikad pinnavormid.Tekkinud mandrijääs esinenud avalõhes, jääsisestes tunnelites, mandrijää pinnal olnud voolusängides või jääserva esiste deltakuhikute liitumisel.
a. Venemaa), seetõttu on tema loodus väga mitmekesine. Geoloogiliselt paikneb ta murrangutest lõhestatud ja kristallilisel Fennoskandia kilbil, mis paljudes kohtades ka paljandub. Piki Norra piiri ulatub Rootsi territooriumile Kaledoonia kurrutuse tagajärjel tekkinud Skandinaavia mäestik. Suurima kõrguse saavutab see riigi põhjaosas, kus asub ka kõrgeim tipp Kebnekaise, mis on 2117 meetrit. Kohati leidub ka liustikke. Rootsile on iseloomulikud moreentasandikud, otsamoreenid, sandurid jt. kuhjelised pinnavormid. Suure ulatuse tõttu on Rootsi kliima, taimestik ja mullastik väga mitmekesised nt. juuli keskmiste temperatuuride erinevus võib riigis olla 5-6oC. 15% territooriumist asub polaarjoonest põhjas. Siseveekogud moodustavad territooriumist 8,7% ja suurimaks järveks on Vänern. Mets katab 57% riigi territooriumist ja enamus jääb okasmetsavööndisse, vaid lõunaosa asub segametsavööndis. Skandinaavia
Muld võib perioodiliselt olla kuiv, põhjavesi on harilikult sügavamal kui 2 m; iseloomulikud on 21 pohlakooslused mustika ja kanarbikuga ning tihe samblarinne. Palumetsad moodustavad umbes 17% Eesti metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. 3.1. POHLA KASVUKOHATÜÜP (Ph) Reljeef: suhteliselt kõrgemad alad; künklik, lainjas või tasane, mõhnastikud, sandurid, luidete nõlvad. Mikroreljeef tasane või veidi mätlik. Muld: lähtekivimiks on tüsedad, peeneteralised liivad, milles võib olla saviliiva või liivsavi vahekihte. Iseloomulikud on õhukesed kuni sügavad leedemullad, L(k)I, L(k)II, L(k)III, LI, Ls ja gleistunud nõrgalt leetunud leedemuld LIg. O-horisondi tüsedus 3-7 cm, E-horisondi tüsedus kuni 20 cm. Leedemuldadel järgneb kõduhorisondile
teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Alustaimestiku moodustavad põhiosas mitmesugused samblikud ja kanarbik, rohttaimi vähe, või puuduvad hoopiski. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esinevad enamasti leedemullad, põhjavesi sügaval. Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Sambliku kasvukohatüüp (sm) Nõmmemetsadele kõige iseloomulikum kasvukohatüüp. Asub mitmesuguse päritoluga kõrgematel pinnavormidel: rannikuluited, mõhnastikud, sandurid jne., kus põhjavesi on sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, (LI kuni LII), mulla lähtekivimiks on mitmesugused liivad, muld on happeline, pHKCl 3,0-4,5. Kõduhorisont on õhuke 2.....6 cm tüse, huumuslik ja kuiv. Puistutest on valitsevad puhtmännikud, harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski. Boniteet IV-Va. 100 aastase samblikumänniku keskmine kõrgus on 16 m ja tüvepuidu maht 165 m3. LU teke on puudulik
Rohkesti on liustikusulamisveetekkelisi ehk glatsiaalseid pinnavorme, mis jaotuvad liustikujõetekkelisteks ehk fluvioglatsiaalseteks (ka glatsiofluviaalseteks) ja liustikujärvetekkeliseks (ka jääjärvetekkelisteks ehk limnoglatsiaalseteks (ka glatsiolakustrilisteks). Liustikujõetekkelised pinnavormid võivad samuti olla nii liustiku serva tagused (paljud radiaal- ehk pikioosid), liustiku serva esised (marginaal- ehk põikoosid) kui ka liustikuvälised (sandurid ja glatsiofluviaalsed deltad) ning nendegi seas eristatakse kuhje- (oosid, fluviomõhnad, sandurid, glatsiofluviaalsed deltad, mõhnaterrassid) ja kulutusvorme (orud, kulutusnõlvad, evorsioonilised ehk virustuslikud sulglohud). Kõige selgemini väljakujunenud pikioosid asuvad Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. Pikioosid on 30–40 m kõrgused (näiteks Neeruti, Iisaku) järsunõlvalised raudteetammi
annaabi.ee 
