ahjupottide paigaldamiseks, kaminate, dekoratiivmüüritiste, korstnate jne. ladumiseks. Keskmine AHJUSEGU kihi paksus kahe kivi vahel 8 10 mm. Ladumisel peab olema kivide, ahjupottide, mördi ja õhu temperatuur üle +5°C. Kivistumata valmissegu ja värskelt laotud ahi ei tohi külmuda. Kulu: sõltub tellisteahjupottide mõõtmetest ja vuukide laiusest. 25 kg kotist peaks jätkuma 2530 keskmise suurusega ahjutellise ladumiseks.Koostis: Kvartsliiv (maksimaalne tera suurus 0,8 mm), savipulber, kuumakindlad sideained.
ÜLERAHVASTUS EHK DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS DEMOFRAAFILINE PLAHVATUS ON... Rahvaarvu kiire kasv demograafiline ülemineku tagajärjel. Tänapäeval on selline nähtus Aasias ja Aafrikas. TEKKEPÕHJUSED Sündimusväga kõrge 3040 Suremushakkab järk järgult langema, jõudes 15 Rahvaarvu kasv e. iivekasvab kuni 2530 Rahvastiku vanuseline koosseispalju lapsi, vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab HIINA TAGAJÄRJED Toiduraskused Taastamatute loodusvarade kiire kahanemine Saastuse kasv Elukeskkonna halvenemine Ohtlikud nakkushaigused Narkomaania LAHENDUSED PROBLEEMILE 1979. aastal sai alguse Hiina ühelapsepoliitika, millega seati juba ühe lapse saanud ja uuesti rasedaks jäänud naised valiku ette teha abort või langeda raskete (enamasti majanduslike, kuid
apelsinikoor. Rulli tainas suureks ristkülikuks ning kata täidisega. Keera pikemast servast alustades rulli ning lõika 2 cm pikkusteks viiludeks. Kata 26 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga ning lao taignaviilud üksteise kõrvale (alusta äärest ja liigu edasi keskele). Aseta koogivormile puhas rätik ja lase 15 minutit kerkida. Määri lahtiklopitud munaga ja küpseta 200 kraadises ahjus 2530 minutit. Ahjust väljavõetud vorm kata rätikuga ja lase küpsetisel leigeks jahtuda. Eemalda siis vorm ja libista koos küpsetuspaberiga serveerimisalusele.
375 375 4520 150 2650 150 2530 375 2695 1200 1975 1000 3505 10375
põhja alla- seetõttu tuli lõigata tagaistme ette auk. Autot oli võimalik lihtsalt käivitada läbi tulise plaattina torukese. Rool kinnitati esimese ratta paari kohale ning autot sai pöörata juhtkangiga põhjaalusel pöördringil, mis tegi auto juhitavuse raskeks. [4] Foto 1. Daimler 1.1 PS D, 1886 [5] 6 4. AUTO ÜLDANDMED Daimler 1.1 PS d pikkus on 2530 mm, mass ulatub 290 kg-ni ning tema tipp kiirus on kuni 18 km h . Autol ei ole ühtegi ust, sest tegu on hobuse tõllaga ning istekohti on kokku 4. Daimler 1.1 Ps dl on 2 käiguline. Mootori jahutus süsteem töötab veega ning kütusesüsteemiks on karburaator. Üldmõõtmed on märgitud Tabel 1 ja mootori andmed on toodud välja Tabel 2-s. [5] Tabel 1 Mõõtmed mm
mõõdetud e järgi arvutatud koordinaatid Smõõd Sarvut e järgi arvutatud Se 1-2 2875 2872 2938 3 -63 2-3 2800 2809 2753 -9 47 3-1 2500 2490 2530 20 -30 Kirjeldus: Pikkuse leidmiseks ristkordinaatide järgi tuleb vastavad x- ja y- koordinaatide vahe ruudud liita ja võtta neist ruutjuur. Geodeetilised koordinaadid saab kui minna http://ga.gov.au/geodesy/datums/vincenty_inverse.jsp ja sisestada seal esimeses ülesandes saadud põhjalaius ja idapikkus vastavatesse lahtritesse.
merekeskkonna säästmise nimel oma pardale reovee puhastusseadmed. Eraldi Läänemere kaitseks on loodud Helsingi 1992. aasta konventsioon, mille rakendamist juhib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM. Minuarust on see vägagi vajalik, sest läänemeres liikleb igapäevalselt sadu laevu, olgu need siis kas kruiisid, kauba või reisilaevad, kes ka oma sõitudega väljastavad hulganisti reovett, see on ka vägagi tähtis kuna Läänemere vesi vahetub alles iga 2530 aasta tagant täies ulatuses. Viimase paarikümne aastaga on just riikide koostöös õnnestunud Läänemere seisundi edasist halvenemist pidurdada, mõned näitajad viitavad isegi paranemisele. Üheks olulisemaks mureküsimuseks on aga jäänud eutrofeerumine ehk toitainete rohkus ja selle tagajärjel taimestiku vohamine. Eutrofeerumist tekitavad peamiselt põllumajandusest ja heitveest pärit lämmastik ja fosfor. Ehk siis talumeeste ja põllusaaduste tootjatele tuleks kehtestada
LIHA Eesti süüakse põhiliselt sea, veise ja linnuliha, harvemini lamba, kitse ja ulukiliha. Üliharva ka hobuseliha. Liha põhikoostisosad on vesi, valgud, rasvad ja mineraalained. Liha sisaldab ka vitamiine, mikroelemente ja ekstraktiivaineid. Süsivesikuid on lihas vähe. Liha koostis varieerub sõltuvalt lihalooma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest ja üldseisundist. MIDA MÄRJEM, SEDA LAHJEM Värske lihaskude sisaldab 7075% vett ja 2530% kuivainet. Kuivatamisel, soolamisel, külmutamisel, suitsutamisel ja teistel töötlemisviisidel väheneb liha veesisaldus üsna suurel määral. VIIENDIK LANGEB VALKUDELE Liha koostisosade koguhulgast moodustavad valgud kuni 20%. Lihavalkudes on meile vajalikud asendamatud amiohapped sobivas vahekorras. Loomsed valgud seeduvad taimsetest paremini, aga samas aitavad ka taimsetel valkudel paremini seeduda. See on normaalse segatoitumise alus. RASVA POLE VAJA...
PROJEKTÜLESANNE „HOIDIK“ Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE + PROJEKT Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................2 TOORIK, TÖÖPINK ...................................................................................................................3 Tooriku andmed ...................................................................................................................3 Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus ................................................................................
Jääkaru Põhiandmed · Kõrgus püstiasendis: 2,4 3,3 m. · Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. · Kaal: Isastel 350650 kg, emastel 175300 kg · Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. · Poegade arv: Tavaliselt 2 · Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. · Eluea pikkus: 2530 aastat Jääkaru suurus · Kuna jääkaru on maailma suurim kiskja, looduslikke vaenlasi tal rohkem ei olegi. · Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. · Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Eluviis Jääkarud kogunevad kokku enne jääle minemist. Üheskoos
saar 101 97 91 87 81 kuusk 95 91 86 81 76 tamm 131 124 118 112 105 haab 59 57 53 51 48 vaher 113 108 102 97 91 Data Sum - maksumsort liik Sum - koguSum - maksumus liik 1 haab 20 1070 kask kask 20 1420 kuusk kuusk 30 2530 lepp lepp 20 1440 mänd 890 mänd 20 1610 Total Result 890 saar 50 4670 tamm 10 1310 vaher 30 3020 Total Result 200 17070 5 000 € 8 000 € 100 4 500 €
Pedosfäär Muldkatet nimetatakse pedosfääriks. Selles PPs sa õpid: Mis on muld Mulla koostis Mulla teke Maailma mullad Mullatekkeprotsessid Muldade kaitse Muld on.... Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: Mullale on iseloomulikud: kindla seaduspärasusega mullaprofiili pindalaline levik mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Viljakus Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on ...
2 117,5 247,8 88,8 2586 5110 1975 3 118,7 250,3 86,3 2564 5058,6 1975 1965 4 119,1 248,7 88,9 2633 5152 1960 5 119,0 247,7 87,0 2564 5055 1970 6 118,0 247,3 86,7 2530 5011,6 1980 Tabel 5.1.1 5 Veeimavuse määramine Keskmised Massid, (g) Veeimavus, (%) Ke mõõtmed ha Massi järgi Mahu järgi b(mm l(mm h(m Immuta nr Kuiv Üksi Kesk Üksi Kesk ) ) m) tud
Kasvuks on vaja 1521 kraadi Niiskus ja valgusnõudlik, vajab huumusrikkast ja spoorset mulda Kartuli suurimad tootjad aastal 2009 Hiina India Venemaa Ukraina USA KAS TEADSID? 2kg kartulist saab pool liitrit viina KARTULITAIMED JAMSS (Dioscorea) Kasvab põhiliselt LääneAafrikas ja UusGuineas Perekonda kuulub 250 liiki Kasvatatakse lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimavöötmes Vajab rohkesti niiskust ja kasvamiseks temperatuuri 2530 kraadi ja sademeid 1500mm aastas Kasvuaeg 612 kuud Värskena mürgised, söödavad keedetult SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2008 Nig e e ria Ele va nd iluura nnik G h a na Be nin To g o KAS TEADSID? Mug ula ta va line ra s kus o n 4 8 kg , p a re m a te s ting im us te s s a g e li ka 1 5 2 0 kg KILPKONNAJAMSS JAMSS BATAAT (Ipomoea batatas) Päritolumaaks Mehhiko Sisaldab suhkrut
Hispaania Riigi pindala 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv 39 887 240 Pealinn Madriid, pealinn alates 7. maist 1561. aastast Riigikeel hispaania Rahaühik Euro Riigipea Kuningas Juan Carlos 1 Elanike arv 43,97 miljonit Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolmas Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75%rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kala...
Inglissarv. See on oboest suurem ja madalama kõlaga. Kõla lehtri ots meenutab lehtri kuju ja ka huulik on piklik. Mõlemat valmistatakse tavaliselt eebenipuust. Eesti tuntumad oboemängijad on Kalev Kuljus ja N.Rõõmusaar. FAGOTT on puupuhkpillide madalaim pill. Sünniajaks määratakse 16saj,mil ta kasvab välja pommerite perekonnast.Pill on Utähe kujuline, 2 poole meetrine,kokkusurutud toru.Pill on tavaliselt valmistatud vahtra puust . Heli avasid on 2530. Ka temal on 2kordne lesthuulik, aga suurem.Hääleulatus B1f2. Fagotti tämber on üsna omapärane, sest madalas registris kõlab pilt pisut torisevalt.Kesmises registris juba pehmelt, kuid tuhmilt. Üleval kõlab ta kandvalt. Vahel kasutatakse ka kontrafagotti mis kõlab veel oktaavi võrra madalamalt. Eesti tuntuimad on A.lepnurm ja P.sarapuu. Sümfoonia orkestris kasutatakse pilli suhteliselt harva. Erinevalt eelnevatest on pill leiutatud Belglase Adolphe Saxi poolt
Karu 510 510 10 10 10 15 15 510 1015 Hunt 15 510 15 15 510 15 lk lk Lk Ilves 15 510 510 510 510 510 15 510 10 Kobras 15 510 2530 100 150 150 Lk läbi käija Taimestik Lahemaa taimestik on suhteliselt liigivaene nagu terve Põhja-Eesti. Lahemaa pindalast 70% on metsade all. Enamus metsadest on palu-, nõmme- ja rabametsad. Jõgede kallastel leidu ka pisut lammimetsi. Klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimused, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat (2530°C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad (kehatemperatuur tõuseb 4244°C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ning ainevahetus peatub ja inimene sureb. dehüdranteerumine osteoporoos luuhõrenemine ateroskleroos veresoonte lupjumine diabeet suhkruhaigus struuma kilpnäärme suurenemine maksatsirroos maksa sidekoestumine maksapõletik (kollatõbi) Ahepatiit melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse naha...
Teha silmaringe: alla, paremale, üles, vasakule ning vastupidi. Harjutusi 2 ja 3 on soovitav teha mitte ainult avatud silmadega, vaid ka suletutega. Seda tuleb teha istudes 34 korda 12minutise vahega. Harjutus silmade väsimuse vastu ning vereringe parandamiseks 1. Istuda ning kissitada 35 sekundi jooksul tugevasti silmi, seejärel avada need 35 sekundiks. 68 korda. 2. Istuda ning pilgutada minuti jooksul kiiresti silmi. 3. Tõustes vaadata otse enda ette 23 sekundit. Seejärel lükata sõrm 2530 cm kaugusele silmade ette, suunata pilk näpuotsale ning vaadata seda 35 sekundit. Langetada käsi. Teha 1012 korda. 4. Istuda, kummagi käe kolme sõrmega vajutada hetkeks kergelt ülemistele silmalaugudele. 34 korda. Toitu õigesti Silmade tervise seisukohast on tähtsal kohal C-vitamiin (leidub näiteks sidrunis, kiivis, paprikas, kapsas), E-vitamiin (mandlis, avakaados, nisuiduõlis) ja A-vitamiin (spinatis,
keskmise, oli 70 km² linnast üle ujutatud. NEVA Neeva on jõgi Euroopas. Neeva on 74 kilomeetrit pikk ning saab alguse Laadoga järvest. Lähtel on kaks haru, nende vahel on Schlüsselburg. Suudmes on harusid palju, nende vahel on saari, sealhulgas Vassili saar. Suurest järvest lähtumise tõttu on Neeva alati ühtlaselt veerohke. Jõgikonna suurus on 5000 km². Keskmine vooluhulk on 2530 m³ sekundis. Neeval on 26 lisajõge. Suuremad lisajõed on Ohta, Izora, Tosna ja Mga . Neeva on Läänemerre suubuvatest jõgedest suurima vooluhulgaga. Neeva suudmealal asub Peterburi. Pildid Nevast AJALUGU Ajalooliselt jäi Neeva jõe ümbrus Ingerimaa koosseisu. Eelajaloolise aja lõpus kulges siit aga viikingite kaubatee "varjaagide juurest kreeklaste juurde". 12
(kool) Nimi Klass Referaat Ajalugu Tallinn 2005 Sisukord Sissejuhatus Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Murtud püramiid Punane püramiid Egiptus Sissejuhatus Läbi aegade on Egiptus olnud tuntud püramiidide poolest. Kuulsaimad neist on kolm Giza püramiidi, mis seisid juba kreeka kirjanik Siidon Antipatrose koostatud seitme maailmaime loetelus. Tõenäoliselt teame ka meie püramiididest kõige paremini just nimetatud kolme ehitist. Tegelikult on Giza püramiidid võrreldes Egiptuse püramiidide ehitamise ajalooga suhteliselt hiline saavutus. Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone. Peamine, mis on Egiptusele iseloomulik, on ta palav kliima. Jaanuaris on siin kümme kraadi, augustis kakskümmend seitse kraadi sooja. Mõnikord tõuseb kuumus neljakümne seitsme kraadini. Vahemere lä...
25. Maksim Utenkov Mootori prototüüp : MAK 12 M43 12000KW Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 500 p/min, kasutatav kütus IFO180 Q a- 41500kJ/kg , ps - 0,2 MPa , t0 - 20 0C , tmv. - 100C , p0 0,825 ×105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga kõrgema kütteväärtusega kütusele Qa = 42500 kJ /kg 26. Vasily Volovik Mootori prototüüp : Wärtsila /Sulzer 8 MH 51/55; N 2530 kW Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 400 p/min, kasutatav kütus IFO 180 Q a- 42000kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 20 0C , tmv. - 100C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida mootori tööd merevee temperatuuri tõusul 50C võrra ja samal ajal välistemperatuuri 150C võrra . 27. Konstantin Koroljov Mootori prototüüp : Pielstick 12 PC2,2V N 4410 kW, Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal :
28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 96 987 874 933 16 11 24 12 1267 2960 2530 5572 63,35 148 126,5 278,6 Harjutus 3.1 Toidukorv (korrutise valemi sisestamine). Leia kaupade maksumus ja summa. Leia suuremad summad ku Jrk. Kaup Ühik Kogus Hind Summa Osatähtsus 1 Leib Päts 0,5 11,20 kr 5,60 kr 4,437787763 2 Sai Päts 1 5,10 kr 5,10 kr 4,041556713
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Li...
9. Tehnoloogiline käive vabad em. tiined emised imet. em./põrsad üleskasvat. nuumik Kuu 1k 2k 3k 4k 2kuu 3kuu 4kuu 5kuu 6kuu Formatted Table realis. Jaan 440 440 299 285 294 3099 3230 2690 2399 2530 4331 Formatted: Font: Not Bold, Font 2059 color: Auto veeb 292 292 361 299 285 2668 3069 3200 2680 2380 3515 4331
Iseloomulik sellele ajale oli: · põllumajanduslikuks kasutuseks sobivamad suuremad alad; · uutele üksikperedele jäid enamasti väikesed kasutussobilikud maad. Mõisa suurmaavalduste kujunemise periood (13.19. sajandi lõpp) Maastiku iseloomustas: · külad paiknesid kesk põllumajandusmaad; · põllud ja rohumaad olid jagatud siiludeks; ·kolmeväljasüsteem · mõisadele kuulus enamus maad, mis paiknesid suurte massiividena; · mõisa suurus 28, harvem 2530 adramaad. Adramaa ühe adrarakendiga talu põllumaa suurus, hiljem pindala ühikuna väga erinev 840 ha. Uusaeg Eesti saksa soost mõisinikel mitmesugused eesõigused talurahvas pärisorjastati. Maastike muutust põhjustas: · talumaade mõisa külge liitmine kõlvikute suurenemine; ·talupojad suruti väheviljakatele aladele uute maade (uudismaades) ülesse harimine, mida
20 D 2541 Kogumispensioni viitvõlg 116 K 2540 Kogumispensioni maksed 116 D 2551 Sotsiaalmaksu viitvõlg 1914 K 2550 Sotsiaalmaksu võlg 1914 D 2531 Töötuskindlustus maksu viitvõlg 52 K 2530 Töötuskindlustus maks 52 Palga väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäeval tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliametile vastavad maksud. Maksude tasumine toimub panga kaudu. 9. PIKAAJALISTE LAENUKOHUSTUSTE ARVESTUS Baltic Chess Group OÜ-l on pikaajaline võlg kapitalirendi osas. Pearaamatusse tehakse aastalõpukanne: D 2830 Pikaajalised kapitalirendi kohustused K 2130 Pikaajalised kapitalirendi tagasimaksed järgm.perioodil 10
75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 Max 96 987 874 933 Min 16 11 24 12 Summa 1267 2960 2530 5572 Keskmine 63.35 148 126.5 278.6 Harjutus 3.1 Toidukorv (korrutise valemi sisestamine). Leia kaupade maksumus ja summa. Leia suuremad summad kui 2 Jrk. Kaup Ühik Kogus Hind 1 Leib Päts 0.5 1.12 2 Sai Päts 1 0.51
28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 96 987 874 933 16 11 24 12 1267 2960 2530 5572 63,35 148 126,5 278,6 Harjutus 3.1 Toidukorv (korrutise valemi sisestamine). Leia kaupade maksumus ja summa. Leia suuremad summad k Jrk. Kaup Ühik Kogus Hind Summa 1 Leib Päts 0,5 11,20 kr 5,60 kr 2 Sai Päts 1 5,10 kr 5,10 kr
1317, 20 1 84 84 1317,09 69 1624, 21 1 88 88 1623,42 09 1789, 22 1 90 90 1788,59 29 2332, 23 1 96 96 2332,09 89 2530, 24 1 98 98 2529,25 09 2631, 25 1 99 99 2630,84 69 25847,0 ∑ 25 47,7 4 N 1 Keskväärtus: ´x = N ∑ xi = 45,8 i=1 Dispersioon: N 1 s= 2 ∑ N−1 i=1 ( xi −´x )
brutopalgast eraldatakse ka üksikisiku maksud ja viitvõla kohustus kustutatakse võttes üles tegeliku kohustuse Maksu- ja Tolliameti ees. Palga väljamaksekanne 28.02.2007. 26 D 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369 K 2520 (Isiku tulumaksu võlg) 21455 K 2530 (Töötuskindlustus maks) 698 K 2540 (Kogumispensioni maksed) 2147 K 1020 (Swedpank aa xxxxxxxx) 92068 D 2551 (Sotsiaalmaksu viitvõlg) 38402 K 2550 (Sotsiaalmaksu võlg) 38402
ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbim...
brutopalgast eraldatakse ka üksikisiku maksud ja viitvõla kohustus kustutatakse võttes üles tegeliku kohustuse Maksu- ja Tolliameti ees. Palga väljamaksekanne 28.02.2007. 21 D 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369 K 2520 (Isiku tulumaksu võlg) 21455 K 2530 (Töötuskindlustus maks) 698 K 2540 (Kogumispensioni maksed) 2147 K 1020 (Swedpank aa xxxxxxxx) 92068 D 2551 (Sotsiaalmaksu viitvõlg) 38402 K 2550 (Sotsiaalmaksu võlg) 38402
Umb-, lähte-, läbimis-, suubumisjärv. Järvede toitumine voolu-, valg-, põhja-,sademeveest Veetemperatuuri erinevused järvedes- *Madalad ja suure pindalaga järved Veetemp. sõltub saadud päikesekiirguse hulgast.Temp.on kogu sügavuses ühtlane (Tuule tekitatud lainetus aitab kaasa).* Pruuniveelised järved Pind soojeneb suvel tugevamini (nt. Nohipalu Mustjärv) * Väikesed ja sügavad järved Vesi kihistub samuti temperatuuri järgi. Kui augustipäike kütab neis pealmise veekihi 2530 ºC, siis põhjakihis on see sageli vaid 4 ºC. Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Järvetüübid sõltuvalt toitainetest: *vähetoiteline (oligotroofne)- Toitelisus: Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike Läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev Reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Nohipalu Valgjärv jt.).
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. ...
PEREKONDLIKUD TÄHTPÄEVAD Koostaja: Silvia Tallmeister 10H Juhendaja: Elve Kaldoja Miks teema valisin? Mis on uurimistöö eesmärk? Milliseid meetodeid ma selleks kasutasin? (Miks ei ole küsitlust veel tehtud?) Max 5 slaidi Allikate loetelu Eesmärk: Kuidas tähistatakse perekondlike sündmusi lähte õpilate perekondades. Kui olulised on perekondlikud sündmused noorte jaoks. Nt. Pulmades ei ole paljud õpilased käinudki. Matustel on vähe. Enam peetakse sünnipäevi. Paljud elavad vabaabielu, seetõttu pole abielus. Meetodid: küsitlus Olen keskendunud teoreetilisele osale. KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Tabel 1 KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Küsitletuid: 13 28 25 14 Kokku Vanuses: >20 21-35 36-50 50< Vanemate või lastega 4 10 15 10 ...
1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest mu...
2511 Käibemaks müügil 20% Võlad Passiva 2513 Käibemaks müügil 9% Võlad Passiva 2519 Käibemaksu intressivõlg Võlad Passiva 2520 Isiku tulumaksu võlg Võlad Passiva 2529 Isiku tulumaksu intressivõlg Võlad Passiva 2530 Töötuskindlustusmakse Võlad Passiva 2539 Töötuskindlustusmakse intressivõlg Võlad Passiva 2540 Kogumispensioni maksed Võlad Passiva 2549 Kogumispensionimaksete intressivõlg Võlad Passiva © 2014. Janek Keskküla
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, ...
His thoroughgoing Puritanism meant that he constantly subjected himself to selfexamination. Isaac Newton was born premature on Christmas Day, 1642, the year of Galileo's death. His family belonged to the gentry. He was educated at Cambridge and was also a member and president of the Royal Society. Although the Society was responsible for the publication of his major writings, his relationships with its members was strained [ pingeline ]. In the 2530 years that Newton was a member he attended its meetings only a handful of times. In terms of religion he accepted the Church of England only partially. Over time, he came to see the Bible more as an allegory than as undisputed [ vastuvaieldamatu ] fact. He was an unlikable [ ebameeldiv ] man a solitary [ üksildane ] genius. He worked in short bursts of energy and was always hesitant to publish his findings. He had to be coaxed and encouraged to make those
keskele. See tamm olnud teistest tunduvalt suurem. Praegu keskmine tamm teistest pikem ei ole. Tammedest mõni meeter eemal maapinnal asub umbes 8 m läbimõõduga ring . Ringjoone laius on umbes 50 cm. Kui ümberringi on rohi kollakasroheline, siis ringjoonel on ta sinakasroheline. Aegade jooksul on ring sellisena püsinud, keegi ei tea midagi ta tekkeloost. Kaevamisel selgus, et ringjoonel on muld hallikaspruun ja hästi sõmer. Sellise mullakihi paksus on umbes 2530 cm, võibolla kohati ka rohkem. Kõrval on muld täiesti must. Rahvajutt räägib, et sellele kohale olevat maetud suur rahapada. Ringjoon näitavat paja ääri. Pimedatel neljapäeva öödel pidavat pada südaööl hetkeks pinnale tõusma ja kohe jälle tagasi vajuma. Paja saavat siis kätte, kui kaevata 7 pimedat neljapäeva ööd järgemööda. Algul pidavat tulema suur kivi ja selle all rahapada. Ainult ära minnes ei tohtivat tagasi vaadata
3 72 56.5 60.5 370 6 Kenya 44 9.4 82 59.1 62.56 5310 6 Libya 48.3 25 130 38.1 41.2 200 6 Malawi 35.5 9.8 82 59.1 62.5 960 6 Morocco 45 18.5 141 44.9 48.1 80 6 Mozambique 44 12.1 135 55 57.5 1030 6 Namibia 48.5 15.6 105 48.8 52.2 360 6 Nigeria 48.2 23.4 154 39.4 42.6 240 6 Sierra_Leone 50.1 20.2 132 43.4 46.6 120 6 Somalia 32.1 9.9 72 57.5 63.5 2530 6 South_Africa 44.6 15.8 108 48.6 51 480 6 Sudan 46.8 12.5 118 42.9 49.5 810 6 Swaziland 31.1 7.3 52 64.9 66.4 1440 6 Tunisia 52.2 15.6 103 49.9 52.7 220 6 Uganda 50.5 14 106 51.3 54.7 110 6 Tanzania 45.6 14.2 83 50.3 53.7 220 6 Zaire 51.1 13.7 80 50.4 52.5 420 6 Zambia 41.7 10.3 66 56.5 60.1 640 6 Zimbabwe RKT ja
seis Maksi- 50% 50% 50% 65% 80% 50% 65% 80% maalne kuni kuni kasuliku 80% 80% Madal Baas Kõrge Madal Baas Kõrge koormuse kaalu % B737-300 115 690 900 2355 2436 2523 2656 2731 2814 B737-500 115 690 900 2169 2224 2288 2483 2530 2584 38 Maapealsed seisud viitavad lennuki tegevusetust seismist perroonil ja takseerimisel tekivaid peatusi. Mõlema puhul arvestatakse, et samal ajal abijõuallikas ei tööta. Saabumise juhtimise all on arvesse võetud ka lühiajalisi hilinemisi (kuni 15 minutit), sest arvestatakse, et enamasti juhitakse sellisel puhul lennuk lennuväljale
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
Põhja- ja idaosa rikastavad aga mageveelised jõed. Suurim sinna suubuvatest jõgedest on Neeva. Suure sissevooluga jõed on veel Wisla, Nemunas, Oder, Daugava jt. Läänemerd võibki iseloomustada kui suurt merre suubuvate jõgede deltat. Läänemerre suubuvad jõed Jõgi, riik Pikkus (km) Valgla (tuhat km2) Keskmine vooluhulk (m3/sek) Neeva (Venemaa) 74 281 2530 Wisla (Poola) 1047 194 1080 Oder (Poola/Saksamaa) 854 118 574 Nemunas (Leedu) 937 98 616 Daugava (Läti) 1020 88 678 Narva (Eesti/Venemaa) 75 56 399 Kemijoki (Soome) 550 51 556
1270 2766 Vavulski Lembit Rapla 04:08:31 M40 1219 1373 Veisserik Joel Harju 04:06:20 M40 807 836 Velling Teet Harju 03:46:36 M40 207 227 Veri Aivar Tartu 03:11:47 M40 2412 2729 Vidovskis Janis Läti 06:18:09 M40 1382 1102 Viira Andres Harju 04:13:45 M40 398 384 Viitkin Ain Võru 03:24:04 M40 2147 2530 Vingris Guntis Läti 05:05:51 M40 899 1294 Viskers Dzintars Läti 03:51:06 M40 2113 1466 Visnap Toomas Valga 05:02:27 M40 100 197 Vist Kalev Tallinn 03:01:59 M40 942 1380 Volt Ivo Tallinn 03:53:27 M40 221 198 Vosylius Darius Leedu 03:12:33 M40 Oksana Perova
piiramatus koguses ja piiramatu aja jooksul; oluliseks piiranguks ookeanisügavustes viibimiseks on toiduvarud: neid on kümnele inimesele seitsmeks kuuks, eriti kokkuhoidliku reziimi korral ehk kaheksaks kuuks. On laupäev ja Te tutvustate järjekordsele ekskursioonile oma allveelaeva, rääkides tehnoloogilistest uuendustest ja vastates grupi küsimustele. Ootamatult saabub Teile teade peakontorist: "Umbes 2530 minuti pärast hävitab maale lähenev komeet kogu inimelu maakeral. Toimuva plahvatuse tagajärjeks on kaheksakuuline külma ja pimeduse periood. Te peate viivitamatult oma allveelaevaga sukelduma ookeani sügavustesse. Allveelaev on selleks täielikult ette valmistatud. Teil on aega 20 minutit, et võtta vastu raske otsus kes sellenädalasest ekskursioonil olijatest lahkub koos Teiega. Kaasa saate võtta lisaks veel ainult viis inimest. Aega on
2565 1 247 2420 1 2550 1 225 2635 1 2635 1 2670 1 233 2775 1 2775 1 2620 1 2400 1 2445 1 2475 1 2540 2 221 2515 1 2170 1 2360 1 2228 1 2395 1 2400 1 2400 2 2400 1 2420 1 2400 1 2420 1 2540 1 2600 1 2505 2 2505 1 228 2505 2 203 2555 1 299 2530 3 1990 1 143 1930 1 1755 1 1870 9 1780 1 1755 4 1755 1 1955 11 1870 15 1755 1 1840 1 1765 1 1840 1 1755 1 1955 20 1870 10 1670 1 1670 39 1765 8 1840 3 1965 31 1840 2 1840 1 1870 25 1780 1 1870 2 1947 3 1840 3 1958 5
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
350 2436 9/10/2011 Not Specified 14 351 2438 7/14/2010 High 20 352 2438 7/14/2010 High 23 353 2465 6/23/2011 Critical 28 354 2466 3/5/2009 Critical 25 355 2467 7/15/2011 Not Specified 30 356 2497 8/26/2012 Critical 21 357 2500 8/14/2012 High 5 358 2503 6/19/2010 Medium 21 359 2503 6/19/2010 Medium 46 360 2503 6/19/2010 Medium 9 361 2530 3/20/2009 Medium 9 362 2532 10/10/2011 High 39 363 2532 10/10/2011 High 24 364 2535 5/24/2010 Low 6 365 2560 9/4/2012 Critical 32 366 2560 9/4/2012 Critical 23 367 2562 7/31/2012 Critical 28 368 2562 7/31/2012 Critical 6 369 2562 7/31/2012 Critical 17 370 2563 11/18/2010 Not Specified 12 371 2563 11/18/2010 Not Specified 33
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
