Arktika: Avar ja jäine kõnnumaa. Polaaröödel keskmine temperatuur 32 kraadi C. Tundra, kasvavad sambad ja samblikud, kääbuspajud, külmakindlad õistaimed Hülged, merihobud, karbikarjad, grislikarud, hundid, rebased, nirgid, vöötoravad, rongad, lumepüüd ja kakud. Peamine tegevusala: hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi, vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool...
· baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; · galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; · valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Loodus Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Muust Hispaania riigi osast erineb põhja- ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm korgitamm kastan vaher pöök pärn mänd Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975 aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha
· Pealinn: Madrid · Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Sevilla · Pindala: 504 782 km² · Riigikeel: hispaania · Rahvaarv: 45 061 300 (2006) · Rahvastiku tihedus: 85 in/km² · Kuningas: Juan Carlos I · Hispaania naaberriigid on Portugal, Prantsusmaa, Andorra. · Hispaania asub EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel. · Hispaania pinnamoodi iseloomustavad kõrgplatood ja mäestikud. · Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja Aafrikaga. · Metsarohke põhja ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk Euroopaga. · Muust Hispaania riigi osast erineb põhja ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. · Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. · Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd. · Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm.
Kalapüük, ümbetöötlemine, müük tarbijale. Kalavarud ei jaotu maailmameres ühtlaaselt. Kalarikkad on madalad rannikumered, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. Külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi. Lähispolaarne ja parasvöötme ookean. Tähtsamad püügipiirkonnad: 1) Islandi ümbrus, Põhjameri, Põhja-Ameerika läänerannik jne. 2) Atlandi ookeani kirde- ja looderannik, Vaikse ookeani kirde- ja looderannik jne. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? 1) Väljapüüki piiratakse kvootide abil. 2) Püütakse teatud ajal ja piiratakse püügipäevi. 3) Püügitehnikale on kehtestatud teatud nõudmised. 4) Püügivahendid on maksustatud. 5) Keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostust. Muutused maailma kalanduses: Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatusest suureneb kiires tempos,
Euroopas, Pürenee poolsaarel Piiratud põhjast Pürenee mäestikuga, idast Vahemerega ja läänest Atlandi ookeaniga Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa Asub lähistroopilises kliimavöötmes Hispaania on Euroopa riikidest kõige lähedamal ekvaatorile KLIIMA HISPAANIAS Hispaanias on lähistroopiline vahemerline kliima, sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega Lõunaosa kliima sarnaneb PõhjaAafrika kliimaga ja põhjaja looderannik sarnaneb KeskEuroopaga Kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline, vahemereline ja sisekliima Mitmekesise kliima Hispaanias põhjustavad: mäestikud, meri ja mandrid NIISKE ATLANTILINE Põhjaja LoodeHispaanias Suved jahedamad ja talved pehmemad kui tiestes Hispaania kliimavööndites Väga palju sademeid, sest valdavateks tuulteks on edela tuuled, mis saavad alguse Atlandi ookeanilt, need tuuled on vaga niisked Päikest paistab suvel 8 tundi ja talvel 3 tundi
Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandusmaast, mida niisutatakse. Hispaaniat iseloomustab põhjas parasvöötmeline kliima ja kesk- ning lõunaosas lähistroopiline vahemereline kliima. Põhja- ja looderannik on niiske ja merelise kliimaga. Lähistroopiline kliima toob endaga kaasa niiske ja sooja talve ning palava ja kuiva suve. Talvel on keskmiseks temperatuuriks 10-15 kraadi,suvel 20-25 kraadi. Põhiline taimekasvuperiood on talvel. Vegetatsiooniperiood on keskmine või pikk. Aastane sademete hulk on kõige suurem loode osas – 1000-2000 mm. Ida pool jääb sademete hulk 250-500 mm piirile. Lõuna-, põhja- kui ka keskosas on aastane sademete hulk 500-1000 mm.
pruunmuldade suure viljakuse. Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandusmaast, mida niisutatakse. Hispaaniat iseloomustab põhjas parasvöötmeline kliima ja kesk- ning lõunaosas lähistroopiline vahemereline kliima. Põhja- ja looderannik on niiske ja merelise kliimaga. Lähistroopiline kliima toob endaga kaasa niiske ja sooja talve ning palava ja kuiva suve. Talvel on keskmiseks temperatuuriks 10-15 kraadi,suvel 20-25 kraadi. Põhiline taimekasvuperiood on talvel. Vegetatsiooniperiood on keskmine või pikk. Aastane sademete hulk on kõige suurem loode osas 1000-2000 mm. Ida pool jääb sademete hulk 250-500 mm piirile. Lõuna-, põhja- kui ka keskosas on aastane sademete hulk 500-1000 mm.
Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast. 1000 looduslikku ja 200 tehis. Arv on muutuv: - kasvavad kinni - rannikule tekivad uued järved - tehisjärvede rajamine. Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus 1. vesi HEJ-le Narva veehoidla 2. tööstusele vesi Narva veehoidla 3
Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks. Asend Hispaania asub Lääne-Euroopas, mis hõlmab osa Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna. Hispaania omab ühist piiri Andorraga, Prantsusmaaga, Gibraltariga, Portugaliga ja Maroko osa. Loodus Hispaania on tüüpiline Vahemeremaa. Hispaania on niiske merelise kliimaga põhja- ja looderannik on metsarohke. Põhjast äärestavad Mesetat Püreneed ja Kantaraabia mäestik, lõunast Sierra Morena ja Andaluusia mäestik. Hispaania mandriosa kõrgeim tipp on Mulhacén 3478m. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas
Metallid ja metalltooted 140,9 13,1 Tekstiil ja tekstiiltooted 115,5 10,7 Valmistoidukaubad; karastusjoogid; alkohoolsed joogid; 110,3 10,3 tubakas Loodus Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Muust Hispaania riigi osast erineb põhja- ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm korgitamm kastan vaher pöök pärn mänd
Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka. Need loodustingimused on eriti soodsad põllumajanduse arengule nii riigi põhjaosas, kui ka teistes riigi osades. Kliima ja agrokliima iseloomustus: Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Lõunaosal on palju ühist Lõuna-Aafrika loodusega, muust osast erinev niiske merelise kliima ja metsarohke põhja-ja looderannik sarnaneb Kesk- Euroopaga. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur põhja-ja keskosas jaanuaris 8-10 kraadi, augustis 18-24. Lõunas vastavalt 10-12 kraadi ja suvel 24-26 kraadi. Sademete hulk on 350-500 mm, lõunas vähem kui 200 mm aastas. Põhja-ja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi(900-3000 mm aastas). Hispaania peamised põllusaadused on nisu, oder, mais, riis, suhkrupeet, päevalill, kartul, tsitrused, puuvill, tomatid.
HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal- 97% soolane (mered, ookeanid), 3% magevesi (liustikud, põhjavesi, järved, muld jne) EHK Maailmameri- ookeanid, lahed, mered, väinad JA siseveed- jõed, järved, sood, rabad.. Veeringe: Veeringe lülid üle 3000 mm/a ekvaatori ümbrus (Bengali lahe põhja- ja idarannik) valitsevad madalrõhkkonnad, aasta ringselt kõrge temp., mussoon kliima. Üle 2000 mm/a P-Ameerika looderannik, sest möödub soealaskahoovus, mis toob rannikule sooja. L-Ameerika edelarannik, sest tõusvad õhuvoolud. Amazonase madalik, sest asub ekvaatori lähistel, valdavad on madalrõhkkonnad. Alla 100 mm/a pöörijoonte piirkonnas, sest päikest kõige rohkem, valdav on kõrgrohkkond (pilvitu, selge ilm); mandrite sisealadel, sest oodeanide niiskus ei jõua sinna, mäestike tõke; polaaraladel, sest on kõrgrõhkkond, temp. Aastaringselt madal, aurumine väike.
Inglismaale sajab palju, talved on mahedad ja niiskedning suvised temperatuurid põhjamaa kliimaga harjunule vastuvõetavad. Ülejäänud Põhja - Hispaania maakonnad on kuivemad, kuid talviti on mägistes Asturiases ja Baskimaal temperatuuri mõnikord ka nulli lähedal. Barcelona, Valencia, Alicante, Malaga ja kõik teised Vahemeres ranniku äärsed linnad on aasta ringi pehme kliimaga. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab 10 % kogu maa pindalast. · Peamised kasvavad puuliigid on: · Tamm · Korgitamm · Kastan · Vaher · Pöök · Mänd · Pärn
laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres, Euroopa poolel, asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaaniale kuuluvad ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja- Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Ülevaade looduslikest tingimustest Hispaania lõunaosa looduslikel tingimustel on palju ühist Põhja- Aafrikaga, metsarohked põhja- ja looderannik oma niiske ja merelise kliimaga sarnanevad aga rohkem Kesk- Euroopale. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks asub Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Vaata see lause nüüd uuesti üle, sul siin ei klapi. Elementaarne matemaatika ütleb, et 2 Püreneedes ja 3 kanaari saartel teeb kokku 5 rahvusparki . Uuri see täpsemalt järele ikka. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes valitseb igihaljas kuivalembene võsa
Ekvaatoril ookeani kohal või mandril? Parasvöötmes ookeani kohal või troopilises vöötmes ookeani kohal? SADEMED · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel) · Auramine maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt Millised tegurid veel mõjutavad sademete teket? SADEMED · Miks sajab järgmistes kohtades palju? Amazonase madalik PõhjaAmeerika idarannik Aafrika kagurannikul PõhjaAmeerika looderannik Himaalaja lõunanõlvadel MEREVEE OMADUSED · TEMPERATUUR sõltub Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast Sademete hulga ja auramise vahekord Hoovustega veotud vee ümberpaigutumine Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 3040m sügavusel VEETEMPERATUUR · Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid
saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna. Hispaania omab ühist piiri 63,7 km Andorraga, 623 km Prantsusmaaga, 1,2 km Gibraltariga, 1,214 km Portugaliga, 6,3 km Marokoga (Ceutea) ja 9,6 km Maroko teise osaga (Melilla). 4 Loodus. Hispaania on tüüpiline Vahemeremaa. Lõuna osal on palju ühist Põhja-Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Maapinna keskmiselt kõrguselt on Hispaania Euroopas Sveitsi järel teisel kohal. Hispaania põhiosa on Meseta kiltmaa koos seda läbivate ja äärestavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Põhjast äärestavad Mesetat Püreneed (3404 m) ja Kantaabria mäestik, lõunast Sierra Morena ja Andaluusia mäestik. Hispaania mandriosa kõrgeim tipp Mulhacén 3478 m
Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandusmaast, mida niisutatakse. Hispaaniat iseloomustab põhjas parasvöötmeline kliima ja kesk- ning lõunaosas lähistroopiline vahemereline kliima. Põhja- ja looderannik on niiske ja merelise kliimaga. Lähistroopiline kliima toob endaga kaasa niiske ja sooja talve ning palava ja kuiva suve. Talvel on keskmiseks temperatuuriks 10-15 kraadi,suvel 20-25 kraadi. Põhiline taimekasvuperiood on talvel. Vegetatsiooniperiood on keskmine või pikk. Aastane sademete hulk on kõige suurem loode osas – 1000-2000 mm. Ida pool jääb sademete hulk 250-500 mm piirile. Lõuna-, põhja- kui ka keskosas on aastane sademete hulk 500-1000 mm.
Kõige suurem eestlaste kogukond Kanadas positsioneerub Torontos, üle 12 000 mehe ja naise. Eesti juurtega inimesed on ka Torontos kõige suurema populatsiooniga rahvas. Esimesed inimesed saabusid Kanadasse, Stettlerisse, Albertasse juba 1899. aastal. 4 Toetudes USA uuringutele elab seal üle 25 000 inimese, kes omavad eestlastest esivanemaid. Kuigi võib öelda, et suuremad eestlaste asualad on New York, New Jersey ja looderannik, võib neid siiski leida väga erinevatest osariikidest, alates Floridast Alaskani välja. Põhjus, miks kogukonnad koole välisriiki asutasid, oli pagulaspõlv kui ajutine nähtus, et hiljem, kui on võimalik tagasi kodumaale naasta, ei oleks nad raskustes seal taaskohanemisega. Vaatamata uuele elukeskkonnale on eestalsed igal pool hakkama saanud ja teiste kultuuridega ühe sulanud, leides siiski võimalusi oma lapsi harida esivanemate kultuuri ja keele vaimus.
maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule
Nüüdispinnamoodi kujundavad kõige ulatuslikumal alal liivased vallilised meretasandikud, rannikuvallistikud ja luited, hõlmates üle poole territooriumist. Beez või kollakashall moreen katab aluspõhjakõvikuid Hiiumaa loode- ja idaosas ning esineb ka Emmaste poolsaarel. Põhiliselt on tegemist rähkse jämepurdse moreeni saviliivase täitematerjaliga. Hiiumaa üks omapärasemaid alasid on hilisel ajal merest kerkinud maapinnalähedase aluspõhjaga looderannik, mille maastikumustri moodustavad hulgalised loode- kagusuunalised, valdavalt moreenrannaga künniselised neemed nagu Saaremaa lääneosas. Need vahelduvad liustiku kulutusnõgudesse kujunenud väikeste lahtedega. Nende varem kaugemale kagusse ulatunud sügavamaid osi märgivad madalad järvikud, kohaliku nimetusega laisid. Pinnakattekaart näitab Hiiumaa muldkatte erisuste kujunemise eeldusi lähtekivimite kaudu. Et
Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Peaministri kinnitab ametisse kuningas ja samuti kinnitab kuningas valitsuse poolt vastu võetud seadused. Kiriku ja riigi vahelisi suhteid korraldab 1979 aastal sõlmitud leping. Põhiseaduse järgi on kirik riigist lahutatud. Loodus Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Muust Hispaania riigi osast erineb põhja- ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on:
maailmavaade on reformistlik tööpartei. 1920 ja 1984. aastatel asustatud Kommunistlik partei, mille maailmavaade on kommunistlik partei. 9 3.Loodus Hispaania on valdavalt tüüpiline vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb Kesk- Euroopaga. Põhjas ja keskosas on kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk- Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia (lõunas) kiltmaaks. Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Suuremad jõed on: Tajo, Duero, Ebro, Guadiana.
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal j...
57. Kalarikkamad on kohad külmade hoovuste piirkonnas, kus vees on suur hapnikusisaldus ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed on kokku kandnud palju toitaineid. Nendes piirkondades segunevad külm hapnikurikas ja soe toitaineterikas vesi. Tähtsamad püügipiirkkonnad on: Islandi ümbrus, Põhjameri, Põhja-Ameerika läänerannik jne Atlandi ookeani kirde- ja looderannik, Vaikse ookeani kirde-ja looderannik jne. 58. Rannikupüük: Kala püümiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müüakse samuti kohalikul turul. Riigid: Ida- ja Kagu Aasia arengumaad Ookeanipüük: Kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga. Need laevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse kohe laeval ja müük toimub
kuningas Juan Carlos I, kes on relvajõudude ülemjuhataja ning kes kinnitab seadused ja määrab kohale peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Las Cortes Generales), kellel on õigus välja töötada seadusi, mida kinnitab kuningas. Loodus. Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Lõunaosal on palju ühist Põhja - Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja - ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Põhjas ja keskosas kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Maapinna keskm. kõrguselt on Hispaania maailmas Sveitsi järel 2. kohal. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke
(kõrg)kultuuridega · Oluline ülesanne vee kogumine · Sõjakad navahod (suurim indiaanivõim tänapäeval) ja apatsid , kelle esiisad saabusid subarktilisest põhjast · Tänapäeva reservaatide piirkonnad 2. Lääne mägiala: · Karmi keskkonnaga tänapäeva Idaho platooala ning Utahi ja Nevada suur nõgu · Rändavad korilased (ingl. diggers), väikesed populatsioonid (nt. juted ja paljuted) 3. Vaikse ookeani looderannik: · arenenud ühiskonnastruktuuri ja selge sotsiaalse hierarhiaga suured külakogukonnad · Elatusid kalasaagist ja mereimetajate küttimisest · Omapärane kõrgeltarenenud kultuur 4. (Põhja-) California: · Looduse paradiis, kus indiaanlased olid pähkli- ja puuvilja- ,,aiad" · Lähedaste preeriaalade (heinamaade) ökoloogiliselt oskuslik ekspluateerimine: regulaarne kulupõletamine, mis väetast pinnast, takistas maastikupõlenguid, pidurdas
· Horisontaalne vee liikumine jaotab toitaineid ümber. · Gaasivahetus atmosfääri ja pinnakihi vahel. Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres Apvellingu (süvaveekerke) piirkonnad asuvad valdavalt ookeanide ja merede järsu mandrinõlva kohal. Seal on rikkalik planktonielustik ja seal paiknevad ka maailmamere parimad kalapüügikohad ja suured linnualad. · Põhja-Ameerika ida- ja läänerannik, Lääne-Euroopa, Ida-Aasia, Lõuna- Ameerika ida- ja looderannik. Korallrifide levik ja iseloomustus: Indoneesia ja Austraalia Põhjaosa, Vaikses ookeanis, Kariibi meres ja india ookeanis. Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab nende peale uus põlvkond. Kasvavad u paar cm aastas. Elupaigaks veerandile kogu ookeani liikidest. Kõrge bio-produktsiooniga alad ookeanis. Vihmametsade järel suuruselt II ökosüsteem maailmas. · Korallriffide tüübid: o Randa ääristav o Platvormriff o Barjääririff o Atoll
vahele jääv sisemeri. Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid. Kertsi väina kaudu on Mustal merel ühendus Aasovi merega. Must meri, mille pindala on 422 000 km2 ja keskmine sügavus 1200-1300 m, asub järskude äärtega nõos. Rannajoon on vähe liigendunud, käänulisem on põhjakallas, kus asub rida väikesi lahti, näiteks Odessa laht, Kalamõti laht. Suurim poolsaar on Krimmi poolsaar. Saari on Mustas meres vähe. Lääne- ja looderannik on enamasti madal, ida- ja lõunarannik ning Krimmi poolsaare lõunaosa mägised. Musta mere piirkond on seismiliselt aktiivne ala. Musta merre suubuvad mitmed suured jõed, mis kannavad sinna magevett: Dnepr, Doonau, Dnestr jt. Kliima on Musta mere piirkonnas üldiselt pehme, suved jahedad, sügised soojad, kevaded pikad ja talved lühikesed. Tugevaimad tuuled puhuvad talviti, siis jõuavad Siberist kohale külmad õhumassid. Suvised niisked õhumassid tulevad Vahemerelt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
