Euroopa Keskkonnaagentuuri siseveekogude seire ja andmevahetuse võrgustikku EUROWATERNET. 2.4 Põhjavee seire korraldamine Põhjavee seireks peab ettevõttel olema hüdrogeoloogiliste tööde riiklik tegevuslitsents. Kui seiret korraldab riigiamet, näiteks keskkonnateenistus, peab proovivõtjal olema keskkonnaministeeriumi poolt välja antud atesteerimistunnistus veeproovide võtmiseks. Põhjavee seire tegemiseks tuleb koostada seireprogramm, mis koosneb püstitatud ülesannetest ja nende lahendamise moodustest, vaatluskaevude nimekirjast, asukohaskeemist, hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldusest, läbilõigetest ning vaatluskaevude sügavuse ja paigutamise põhjendusest, jälgitavate elementide loetelust ja töö metoodikast. Riikliku põhjaveeseire programmi kinnitab keskkonnaminister, kohaliku seireprogrammi: omavalitsus, ettevõtte seireprogrammi: asukohajärgne keskkonna-
Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. KARTULIMARDIKAS..........................................................................................................4 1.1 Liigikirjeldus.....................................................................................................................4 1.2 Kartulimardika areng.......................................................................................................4 1.3 Kartulimardika levik.........................................................................................................6 1.4 Kohanemisvõime...............................................................................................................7 2. KARTULIMARDIKA KAHJULIKKUS............................................................................... 8 3. KARTULIMARDIKA TÕRJEVÕ...
Läänemeres. (Keskkonnateabe Keskus) Ranniku ja sisevete seisundi seire osas peaks arvestama sellega, et mujal väljatöötatud kaugseire algoritmid ei sobi suure tõenäosusega Eesti rannikuvetes kasutamiseks. See tähendab, et kohalikud teenused tuleb suures osas ka siin välja töötada. Vastasel korral riskime sellega, et Euroopa Liidu tasemel tehtavad otsused põhinevad andmetel, millel ei ole adekvaatset seost Eesti rannikuvete tegeliku seisundiga. Seetõttu peaks Eesti seireprogramm sisaldama nii in situ kui kaugseire komponenti ning tulevikus ilmselt ka prognostilisi mudeleid. (Martin G., Jaanus A., Simm, M., Kotta, J., Kutser, T. 2006) 2.1 Kaugseire põhilised eesmärgid Programmi põhieesmärgid on välja töötada meetodid järgmiste ülesannete täitmiseks: hindamaks vee omadusi nagu fütoplanktoni, hõljumi ja kollase aine hulk, vee läbipaistvus Läänemeres ning järvedes; kaardistamaks põhjataimestiku katvust ja võimalusel ka liigilist
Arvutivõrgus: http://www. richtervereinigung.at/international/eurojus1/eurojus15a.htm (28.03.2006). 2 Kohtute seadus (RT I 2002, 64, 390; 2004, 46, 329), § 2. 3 K. Merusk. Haldusõigus. Tallinn 1995, lk 73 ja 115127; A. Reenumägi. Haldusõigus. Halduse kontroll. Tallinn 1998. Arvutivõr- gus: http://intra.atak.ee/materials/get_file.php?no_test=1&file_id=23 (28.03.2006). 4 Kohtuvõimu suutlikkus Euroopa Liiduga liitumise protsessis. Avatud Ühiskonna Instituut, EL-iga liitumise seireprogramm. Buda- pest 2002, lk 1519. JURIDICA III/2006 &! Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Gea Suumann asjassepuutuva kohtuniku jaoks enamasti tegu tagajärgede lahendamisega, võib seda liiki teenistus-
muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara, liikide kadumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades->biokütteained, päikese ja tuulenergia, geotermiline, vesiniku, termotuumaenergia , õhusaaste probleemid:hapestumine, energeetika ja muu tööstus, väävlisaaste
summaarsele sisaldusele 4 g/kg; ohratoksiinile 5 g/kg töötlemata ja 3 g/kg töödeldud teraviljas, 10 g/kg rosinates, 5 g/kg kohvis, 2 g/kg veinides ning 0,5 g/kg imikutoitudes; patoliinile 25-50 g/kg ja imukitoitudes 10 g/kg. Teadud toodete puhul on lubatud saastunud toote spetsiaalne sorteerimine või töötlemine ja sellele vastavalt kõrgemad piirmäärad aflatoksiinile B1 (5-8 g/kg) ja alatoksiinide üldsisaldusele (10-15 g/kg). Riiklik saasteainete seireprogramm loomsetes toiduainetes viiakse läbi iga-aastaselt. Seireprogrammi koostamise ja koordineerimise eest vastutab Veterinaar- ja Toiduamet, proovide võtmise elusloomadelt ning loomset päritolu toidust korraldab m aakondlik veterinaarkeskus. Seire raames uuritavate proovide miinimumnõuded kehtestab Põllumajandusministri määruses nr 1. (06.01.2003), mille koostamisel on lähtutud Euroopa Nõukogu direktiividest 96/23/EC ja 97/747/EC
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
Peamised meetodid selleks on: 1. Küttimisstatistika. Jahimaa kasutajad on kohustatud igal aastal koostama aruandluse jahipiirkonniti kõikide kütitud ulukite kohta liikide lõikes. Suurulukitel märgitakse aruandes ka kütitud isendite sugu ja vanusegrupp. 2. Talvine jäljeloendus püsitransektidel (ruutloendus) üle kogu Eesti. Selle meetodiga jälgitakse paljude eri liikide suhtelise asustustiheduse muutusi. 3. Sõraliste (põder, punahirv, metskits ja metssiga) seireprogramm, mis lisaks eelpoolmainitud meetoditele kasutab ka looduses tehtud vaatluste ja kütitud isenditelt kogutud materjali analüüsi. 4. Suurkiskjate (hunt, ilves ja pruunkaru) seireprogramm, mis sisaldab ka looduses tehtud vaatluste ja kütitud isenditelt kogutud materjali analüüsi. 5. Kopra seireprogramm, mis põhineb kopra pesakondade kaardistamisel. Ulukiseire tulemustest lähtuvalt koostab KTK igal aastal ettepanekud küttimislimiitide määramiseks. Osade
soovitakse seirata ning omistatakse neile soovitud väärtused. Protsess saavutatakse järgnevate etappide abil (The Kangaroo ... 2000): 1. Mudeli areng. TOMM korralduskomitee tegeleb pidevalt mudeli arendamisega. Mudel kujutab endast uut lähenemist säästva turismi arengule, keskendudes erinevate valdkondade integreerimisele - kogukond, majandus, keskkond ja külastuskogemus; 2. Seireprogramm. TOMM korralduskomitee koordineerib seireprogrammi turismiga kaasnevate mõjude jälgimiseks. Seireprogrammid annavad olulist informatsiooni pikaajaliste strateegiate planeerimiseks; 3. Vastus juhtimisele. Mudeli otsustav osa, mis võimaldab mudelis osalevatel partneritel teha koostööd seiretulemuste põhjal selgunud probleemide lahendamiseks. Selline lähenemine ohtudele ja võimalustele tagab, et turismi areng arvestab kõigi elanike huve; 4
ja saarte puhkekoormust, tuleb kokku sobitada puhkamine ja looduskaitse. Viimasel ajal on Läänemere seisund siiski tänu Läänemere-äärsete riikide ühistööle ja rakendatud meetmetele hakanud paranema. 2009. aastal võeti vastu Läänemere piirkonna strateegia ja püstitati eesmärgiks piirkonna muutmine keskkonnasäästlikuks, tuleb saavutada mere ressursside ja teenuste säästev kasutus ja merekeskkonna hea seisund. Juuliks 2014 tuli EL-i riikidel välja töötada ja rakendada seireprogramm, mis võimaldab jälgida olulisi muutusi mereökosüsteemides. Läänemere seisundi parandamiseks tuleb: 1) vähendada merre sattuvate toitainete koguseid vastuvõetava tasemeni, 2) säilitada looduslikud alad ja bioloogiline mitmekesisus, sh kalanduses, 3) vähendada ohtlike ainete kasutust ja mõju, 4) saada puhta meretranspordi näidispiirkonnaks, 5) leevendada kliimamuutuse mõju ja kohanduda sellega. Läänemeri on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
