Aseri lade Lademe stratotüübiks on vana, omaaegse tsemenditehase paemurd Põhja-Eesti panga serval, umbes 2,5 km Aseri asulast loode pool. Lademe paljandeid on terve panga ulatuses ja panka lõikavate jõgede kallastel. Aseri lademe leviala ulatub peaaegu üle terve Eesti terriotooriumi. Aseri lademe alumise piirina käsitletakse hästi väljakujunenud ebatasast väikeste soppidega ja enamasti pruunikaskollase impregnatsioonivööga katkestuspinda. Kõnealune piir tähistab olulist muutust kivististe koosluses. (1) Lademe paksus kõigub Põhja-Eestis 0.1- 4,2 m piires, Lõuna-Eestis aga 1,5 5,6 m piires
88 20 0 86 Jõhvi vald Kiviõli linn Aseri vald Iisaku vald Illuka vald Alajõe vald Kohtla vald
Tähtsamad maavarad, nende kasutus ja leiukohad. Maavara nimetus kasutus leiukohad sinisavi Tsemendi- ja Vana-Vigala, Aseri, Kolgaküla, keraamikatehastes, telliste Joosu, Sindi valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska, Kärdla
*1 Poolvedel *2 Sinine, punane, hall, pruun jne *3 Keraamika *4 Mürgine Maavara | Omadused | Kasutus | Leiukohad Põlevkivi | pruunikas, * | energia | KohtlaJärve Mineraalvesi | läbipaistev | joomiseks | Ikla, värska, Kuressaare Lubjakivi | hele, settekivim | ehituseks | Narva, Haapsalu, Väo Ravimuda | Mustjas, *1 |Spaades jne | Kuressaare, Värska Savi | *2 | Tsement, *3 |Arumetsa, Aseri Turvas | pruun | väetis, küte | Lavassaare, Tootsi Fosforiit | rohekashall, *4 | polegi praegu | Maardu, Aseri Liiv, Kruus | pude | ehituseks | Igal pool....
LASNAMÄE O2ln LUBJAKIVI Gaasiilmingud Kesk Kunda Jõhvi magnetiline ASERI O2as LUBJAKIVI Kallavere savimaardla anomaalia Kopli savimaardla Kolgaküla Aseri
Praegusaja tingimustes ei ole Eesti fosforiit maailmaturul konkurentsivõimeline. Peale väljamist maapinnale tuleb teha arvestatavaid kulutusi toorme rikastamiseks ja rajada fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks, mis nõuab suuri investeeringuid. Lahendada on tarvis ka mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. Alates 1991. aastast pole Eestis fosforiidimaaki kaevandatud. (www.ut.ee) Maardu fosforiidimaardla on põhiliselt ammendatud ja teisi detailselt uuritud maardlaid (Toolse, Aseri, Lääne-Kabala kaeveväli Rakvere maardlas) pole olnud võimalik evitada erinevatel põhjustel, enamasti keskkonnaprobleemide tõttu. Mõned maardlad (Iru ja Narva) on jäänud hoonestuse alla, minetanud oma tähtsuse ning nende varu on annulleeritud ehk maha kantud. Aseri fosforiit pole vajalikul määral kvaliteetne. (Raudsep jt, 1993) Paljude aastate vältel on Maardu fosforiidist valmistatud väheväärtuslikku fosforiidijahu või on seda
Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Savi Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi : Tootmine: Tallinna Keraamikatehas Aseri ehituskeraamika (tellised, katusekivid) Kunda tsemenditootmine · Devon -- Burtnieki ja Gauja lademed Vähekvaliteetne kergsulav pruunikirju savi : kvaliteetsemad rasksulavad (13801450° C) hallid savid Tootmine: tellised, keraamilised plaadid, fassaadtellised · Kvaternaar -- jääjärvelised viirsavid Fosforiit
1886. aastal sai valmis kitsarööpmeline raudtee, mis ühendas ettevõtet sadamaga ning vahemikus 1892-1898 ehitati juurde veel teinegi tehas. Alates aastast 1893 kasutati toorme kaevandamisel aurumasinaid ja ehitati hüdroelektrijaam, esimene Eestis. Kambriumi savi kuulub küll vähekvaliteetsete kergsulavate (sulamistäpp alla 1380 °C) savide klassi, kuid pikaajaline töötlemiskogemus tagab toodete nõutava kvaliteedi. Praegu toodetakse ehituskeraamikat sinisavist vaid Wienerberger AS Aseri tehases (fotod). Pisut teistlaadsed ja osalt ka kvaliteetsemad (sealhulgas tulekindlamad - rasksulavad1380- 1450 °C) savilasundid paiknevad Lõuna-Eesti alal ja on seotud Kesk-Devoni Aruküla, Burtnieki või Gauja lademe liivakividega. Savid moodustavad siin kiilduvaid läätsjaid kehi, mis kohati põimuvad liivakate vahekihtidega. See teeb nende leiukohtade mäetehnilise evitamise suhteliselt keerukaks, mistõttu nad on sobivaimad kasutamiseks väiketootjaile. Praegu neid savisid ei kasutata
ee/failid/Haldusjaotus.htm järgi) Eestlaste % Ida-Viru maakonnas 61, linnades kokku ~20, Narvas 4,2. Ida-Virumaa rahvastikutihedus – 52,8 in/km² (Eesti keskmine 31 in/km²); iive –7 (1000 elaniku kohta) (Eestis –3,5). Elanike hulgas on alla 15-aastaseid 15 % (29 653), pensioniealisi 30,3% (Eesti keskmine 26,9), tööealisi (15- 74-aastased) 78% (Eesti keskmine 80%). Ida-Virumaal on 15 valda, neist suuremad on Aseri (2564 elan.), Toila (2468 elan.), teistes valdades on elanikke alla 2000. Ida-Virumaal on ..... maa- asulat (alevikku, küla), neist suuremad on Aseri (oli varem linn)(2154 elan.), Iisaku (1010 elan.), Voka (1167 el Ida-Virumaa vallad ja külad (1998.a. andmed): 10 Rahvastik Maret Vihman.
Lupja vajatakse betoonelementide valmistamiseks ning ehitusel ja remonttöödel mitmesuguste segude, peamiselt krohvitööde jaoks. Lubja tootmise põhiliseks tooraineks on lubjakivi. Suurimaks lubjatootjaks on Rakke lubjatehas, mis toorainena kasutab Karinu karjäärist saadavat paekivi. Savi leidub Eesti paljudes piirkondades, kuid tööstuslikult omavad tähtsust vaid Kambriumi sinisavid PõhjaEestis ja Devoni savid KaguEestis. Kunda karjääri savi kasutatakse tsemendi tootmisel, Aseri karjäärist kaevandatavat savi aga telliste, ahjukivide ja lillepottide valmistamiseks. Joosu karjääri savi on kasutatud KaguEesti, peamiselt Võru tellisetehastes. Arumetsa savi kasutatakse kergkruusa valmistamiseks. Pinnakattes leiduvaid savisidvt! kasutavad piiratud koguses kohalikud väiketööstused. Puidutoodete valmistamine Uste, akende ja teiste lihtsamate puidutoodete valmistamine on esindatud paljude väikeste ettevõtetega pea kõikides linnades ja suuremates keskustes.
?1.3 Maarvarad 1. Mida nimetatakse maavaradeks? Maavaraks loetakse maapues leiduvat ainet,mida on vimalik tasuvalt kasutada. 2.Milline on Eesti olukord maavaradega? Vaene, kuna ei ole tulu toov,pole tstuste jaoks. 3.Miks ei veta kasutusele kiki maavarasdi,mida Eestis leidub? Liiga sgaval,pole tehnikat, kulud suuremad kui tulud. 4.Nimeta Eestis leiduvaid thtsamad maavarad! Plevkivi, lubjakivi(paas), dolomiit, savi 5. Kus on Eesti maavarade thtsus kige suurem? Ida-Virumaal 6. Eesti thtsaim maavara on plevkivi: 1. Kaevandamine- kaevandatakse karjris ja maa all 2. Kasutamine- kasutatakse ktmises ja keemiatstuses 7. Eesti fosforiidi varud. Suured varud on Rakveres, viksemad on Aseris ja Toolses, eelkige kasutatakse seda pllumajanduses, kus fosfor vetist kasutatakse muldade vetamiseks. 8. Lubjakivi. Leidub Phja-Eestis, kasutatakse viimistlus tdes ja keemiatstuses ning veel kasutatakse tsemendi tootmiseks, lubjakivi tootmises ja paber tstuses...
Kalvi Mõis Pöddes in Kirchspiel Maholm, Wierland Kalvi mõisa on esmamainitud 1485. aastal. Mõisa tollased omanikud von Loded ehitasid selle välja Eesti ühe suurejoonelisema vasallilinnusena. Tõenäoliselt 15. sajandil püstitatud linnus oli suur, ca 30-meetrise küljepikkusega trapetsikujuliselt ...
peeneteralistest apatiidirühma mineraalidest (hrl. fluorkarbonaatapatiidist) ning sisaldab lisandeina kvartsi, kaltsiiti, dolomiiti, glaukoniiti, limoniiti, püriiti, savi- jt. mineraale ning orgaanilist ainet. ... Fosforiiti sisaldavad kivimid paljanduvad vaid Põhja-Eesti paekaldas. Paekaldast veidi lõuna pool on nad mõne või mõneteistkümne meetri sügavusel, kust fosforiidi veel lihtsalt kätte saab. Selles piirkonnas ongi mitmed maardlad: Maardu, Toolse, Aseri, Saka, Narva. Kahjuks takistab siin kaevandamist peallasuvas lademes leiduv diktüoneemakilt, mis kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama. Väga suured fosforiidimaardlad on Rakverest idas ja lõunas. Seal on fosforiidikihid juba 5-6 m paksused, kuid nad lasuvad peaaegu 100 m sügavuses ja kaevanduste tasuvus ei õigusta tootmist. Kui diktüoneemakilda ja fosforiidi tingimused muutuvad... Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64
taastootmine akudest Kunda Nordic 290 455 556 824 Tsement 1175 Wienerberger AS 50 75 110 252 Aseri, tellised Aeroc International 400 159 203 Kunda, betoon Remexi Keskus 330 138 Kohtla-Järve, metallkonstrukt- 139 sioonid Ferdmaster 92 102 182 Ehitus
· Hakati mõtlema masinate kasutusele võtmisele · Piimaühistud-meiereid · 19.saj lõpul piimakarjakasvatus · 1870- I raudtee, piimatooteid hakati Peterburgi vedama · 1858-Kreenholmi manufaktuur · Kalevivabrikud- Sindis, Kärdlas, Narvas · Eestist kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus · Masina- ja metallitööstus Tallinnas, Tallinn muutus suureks tööstuskeskuseks · Arenes ka ehitusmaterjalitööstus (Narva, Aseri, Kunda) · Arenes laevandus, merekoolid Heinastes(Ainazi) ja Käsmus · 19.saj II'l poolel kasvas ka elanike arv linnas. Töölised asusid elama agulitesse · Barclay de Tolly-Vene väejuht, Napoleoni vastasleeri üks silmapaistvaimaid väejuhte.
b) Kütus ja õlitoore. 6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi? V: Põlevkivi kaevandatakse nii maaalustes kaevandustes kui ka karjäärides. Näiteks IdaVirumaal. 7) Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad põlevkivi kaevandamisega? V: Põlevkivi rikastamisel jääb üle palju tahkeid jäätmeid. Selle kaevadamisest tulenevad aherainemäed. 8) Nimeta fosforiidi leiukohti. Miks fosforiiti ei kaevandata? V: a) Rakvere, Aseri, Toolse, Tsitre b) Kaevandamise korral seondub põhjavee ulatusliku reostuse ja põhjavee taseme alanemisega Panvivere kõgustikul. 9) Millest on tekkinud lubjakivi? Milleks kasutatav? V: a) Üks võimalus lubjakivi moodustamiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. b) Kasutatakse tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks jne 10) Milleks kasutatakse savi, turvast, mere ja järvemuda?
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
kergplokid. Samuti on Eestis väga populaarseks saanud betoon. Kuigi ehitusmaterjalitööstus on väliskapitali toel osaliselt kaasajastunud, on selles majandusharus ka viimastel aastatel toimunud kõikumisi. 2002. aastal on ehitusmaterjalide toodang tulenevalt ehitusturu uuest elavnemisest taas hoogsalt kasvanud, samuti on pidurdunud toodangu hinnakasv. Ekspordi osatähtsus ehitusmaterjalide tootmises ulatub kolmandikuni. Näiteks eksporditakse Kundas toodetavat tsementi ning Aseri savist katusekive ja telliseid. Kaubabetoon. Kaubabetoon on betoonisegu, millest valatakse betoonkonstruktsioone ehitusplatsil, veetakse objektile mikseritega ( segurauto ) ja paigaldatakse betoonipumpade abil või otse mikserist. Viimase 10 aasta jooksul on toimunud kiire üleminek uuele tehnoloogiale. 1990.- ndate alguses ilmusid Eestisse esimesed mikserid ja betoonipumbad, 1994.-95. aasta paiku algasid kiired muutused. Eesti ehitajad on kiiresti õppinud uue
kuivanud joogiveekaevud maapiirkondade paljudes kaevudes. Fosforiit- ooboluskonglomeraat. Fosforiit on kollaka või hallika värvusega liivakas settekivim, mis koosneb kahest komponendist kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. Eest fosforiit on tekkinud ligi 50 miljonit aastat tagasi kambriumi ajastu lõpul ja ordoviitsiumi alguses veekogudes settimise teel. Eestis leidub fosforiiti Põhja-Eestis Maardu, Toolse, Aseri ja Lääne- Kabala piirkonnas. Fosforiiti kasutatakse enamasti fosforväetiste toorainena. Praegusel hetkel Eestis fosforiiti ei kaevandata ja uusi kaevandusi ei ole hetkel võimalik kasutusele võtta mitmesuguste keskkonnaprobleemide tõttu. Tulevikus on kõige potentsiaalsem fosforiidi kaevanduskoht Toolse, mille katendis on ka muid maavarasid (aluriitne savi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi). Peamisteks probleemküsimusteks on esitatud:
Aastal 520 eKr rajas kuningas Dareios I Persepolise linna, millest ta tegi Indiast Kreekani ulatunud võimsa Pärsia riigi pealinna. Seal elas 50 000 inimest. Kuigi Aleksander Suur 330. aastal eKr linna purustas, võib praegugi imetleda Persepolise ehitiste ja kunstiteoste säilmeid, mis jutustavad Vana-Pärsia hiilgusest. Põhiandmed: Pindala: 1 648 000 km2 Rahvaarv: 71 518 000 Pealinn: Teheran Keeled: pärsia (riigikeel), aseri, kurdi Rahaühik: riaal Inimesi ruutkilomeetri kohta: 40 Suurimad linnad: 1. Teheran- 6 476 000 2. Mashhad- 1 759 000 3. Isfahan- 1 127 000 Iraan impordib: · Masinaid · Mootorsõidukeid · Keemiatooteid · Paberit · Tekstiili · Rauda ja terast · Kaevandusseadmeid · Toiduaineid Iraan ekspordib: · Naftat · Vaipu · Puuvilja · Maake Kokkuvõte
soolade valgeid kirmeid põletatud toodetel ja ühtlasi nende vastupidavust ilmale. Koostisest tingituna on sinisavi kergsulav (1200-1290ºC) ning suhteliselt kitsa paakumisintervalliga (60-120ºC). Sobib lihtsamate savitoodete valmistamiseks: telliste katusekivide, keraamiliste plaatide, äärmisel juhul lihtsama keraamika tootmiseks ning tsemendi toormeks. Sinisavi maardlad paiknevad Põhja-Eestis klindieelsel alal ning suurimad maardlad on Aseri ja Kunda, kus käesoleval ajal ka savi karjääriviisiliselt kaevandatakse. Suurimad savitööstused on Aseri ehituskeraamika tehas ja Kunda Nordic Cement. Arvestatavad maardlad on ka Kallavere ja Kolgaküla, kuid praegu neid ei kasutata. Kambriumi savi varud on T = 35 miljonit m³, R = 100 miljonit m³ Veel kihte vanaaegkonna alumises osas. Sinisavi piirdubki meie vanaaegkonna alumise osa tootmisväärse savilasundiga. Tõsi, savipäritoluga on veel Tremadoci argiliit
kuivsegusid (kaubamärgid Vetonit, ABS ja Serpo, maxit) ning kergkruusa ja -plokke (kaubamärk Fibo). maxit Estonia AS on alates 30.07.04 meie ettevõtte uus nimi. 10 aastat turul on tegutsetud Optiroc`i nime all. Nimemuutuse põhjuseks on maxitGroup`i strateegia muuta kõik sellesse rühma kuuluvad ettevõtted üle kogu maailma ühtselt äratuntavaks ning tagada seeläbi tugev korporatiivne identiteet. 1993.aaasta 26 veebruari, Aseri Tellis AS asutamist Lohja OY AB ja RAS Aseri Tehas ühisettevõttena, võib lugeda meie tegevuse alguseks Eestis. Juba 1991.a. algusest tegutses Eestis tookordse Lohja OY AB Esindus, millest 1993.a. kasvas välja Lohja Eesti AS, mis omanike vahetuse käigus sai 1. septembril 1994.a. nimeks Optiroc Eesti AS. Kui Aseri Tellis asutati kohaliku tellisetööstuse kaasajastamiseks ja põletatud telliste tootmiseks ja turustamiseks, siis Optiroc Eesti AS eesmärgiks oli kogu meie tootevaliku toomine Eesti
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Fosforiidi kaevandamise võimalused ja ohud Fosforiit Fosforiit ehk oobolusliivakivi kujutab endast käsijalgsete Click to edit Master text styles Second level karbipoolmete ja nende osakeste Third level Fourth level kuhjumit kvartsliivas. Fifth level Kodade tükid sisaldavad 3538% P2O5. Kihindis 623%. Tööstusele pakub huvi kui P2O5 keskmine sisaldus on vähemalt 6,0%. Ka ei tohi kahjulikke lisandeid (MgO, Fe203) olla üle lubatud piiri. Ajalugu 1861. aastal fosforiidi teaduslik uurimine, Ta...
ASERI KESKKOOL Salvador Dali ja sürrealism Kunstiajaloo referaat Andres Põder XII A klass ASERI 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sürrealism............................................................................................................................... 3 2. Salvador Dali (1904 - 1989)....................................................................................................5 2.1 Elulugu..................................................
SuurPakri ning Prangli saar. Piiritsooni suletus e tõttu Nõukogud e Liidu perioodil on valdav osa saarte st prae g u väh e inimte g e v u s e poolt m õjustatud ja kauni loodu s e g a . Asustus paikne b valdavalt m er e ääre s (Haabn e e m e , Vergi, Toila, Loksa, Aseri ja Võsu). Võrtsjärve tasan e ja soin e madalik on osa sa m a ni m e li s e st järven õ o st , mis oli pära stjääa e g s e l perioodil pikka ae g a ve e g a üle ujutatud . Maastike areng on siin tänapä e v a ni ots e s e lt se otud Võrtsjärv e ja Emajõ e g a ning selle üle mjo ok s u lisajõg e d e g a . Ala läbivate Põltsa m a a , Pedja ja teiste jõg e d e alamjo ok s u d , sa m uti
Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Antiiktellised tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel. Telliste tähistused toimuvad tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT65 tavaline täistellis, paksus 65 mm; VTT 65 viimistlustäistellis; VAT 88 viimistlusauktellis, paksus 88 mm; KAT 65 korstnaauktellis; AT 88 auktellis; FAT 65 fassaaditellis; VAT 65 N nurktellis; VAT 65 R ümarnurktellis jne. Keraamilised katusekivid Keraamiline katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. Puuduseks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. Enamkasutatav on S kivi ja valtskivi
valmistati katusetelliseid käsitsi mõisate töökodades ja põletati primitiivsetes ahjudes. Praegu on ainus keraamiliste katusetelliste tootja Eestis Wienerberger AS. Kasutades kaasaegset tehnoloogiat, Koramicu kogemusi, kohalikku savi ja eestlaste tööoskusi, valmistab Koramic laia valikut keraamilisi katusetelliseid, mis on vastavuses rangete ehitusnõuetega ja vastupidavad ekstreemsetes kliimatingimustes. Koramic keraamilised katusetellised valmistatakse üle 500 miljoni aasta vanusest Aseri sinisavist ükshaaval kipsvormis pressides ning ligi 1000 C° juures põletades. Kogu tehnoloogiaprotsessi juhtimine arvutite abil ja pidev kvaliteedikontroll igas tootmislõigus tagab toodangu ühtlased omadused ja kvaliteedi. Sõltumatute ekspertide poolt teostatava kvaliteedikontrolli tulemusena väljastatud sertifikaadid Eestis, Soomes, Leedus, Lätis ja Poolas kinnitavad Koramic keraamiliste katusetelliste headust.
vastu algas jaanuarist. Ter-Petrosjani väitel vältas tõeline sõjategevus ajavahemikul 17. detsembrist 1993 kuni 12. maini 1994, kuna nii armeenlased kui aserid omasid esmakordselt konflikti kestuse jooksul tõelist sõjaväge (peamiselt tänu regiooni riikide Venemaa, Türgi, Iraan toetusele). 1994. aasta alguses saavutasid armeenlased sõjategevuses aserite üle otsustava ülekaalu, hõivates lisaks Karabahhiale ka seitse Karabahhiat ümbritsevat aseri rajooni. Kuna sõjategevus oli olnud äärmiselt kurnav ja aserid lüüa saanud ning iga hetk lõplikult murdumas, pooldas Alijev kiiret vaherahu. Vajadus vaherahu järele oli ilmne, nii armeenlased kui aserid olid kurnatud, majandus kokku varisemas, tuhanded hukkunud (ligi 30000 sõjaohvrit) ja üle miljoni inimese kodudest pagendatud. Armeenlased olid vallutanud 14% Aseri territooriumist. Ametliku vaherahuni jõuti Venemaa vahendusel 1994. aasta mais, mil 5. kuupäeval allkirjastati Biskeki
1870. a avati Balti raudtee (Paldiski-Tln-Narva-Peterburi) Rajati nii kitsa- kui ka laiarööpalisi raudteid. Uued ühendused: Tapa-Tartu-Riia, Valga-Võru-Pihkva, Tln-Haapsalu c) tööstuses Eelduseks aurumasinate kasutuselevõtt Euroopas. Eestis algas villatöötlemine suur nõudlus kalevi järele. Eesti kalevivabrikud: 1) Narva (Kreenholm) 2) Sindi 3) Kärdla Tekstiilitööstuse kõrval ka masina- ja metallitööstus. Keskus Tln-s. Lisaks Narvale oli Ida-Eestis keskuseks ka Kunda ja Aseri, kus avati tsemendikeskused. 8) 19. saj koolisüsteem 4-astmeline süsteem! 1) valla- ja kihelkonnakool 2) kreiskool linnades 3) gümnaasium kubermangulinnades 4) ülikool õpperingkonna keskustes 9) TÜ ülesehitus 19.saj Avati taas 1802. a Aleksander I eestvedamisel. Õppetöö ladina ja saksa keeles. 4 teaduskonda! (usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond) Rektoriks sai George Friedrich Parrot (sai keisriga läbi) 10) Kuulsad RL tegelased J.V
Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, Toila, Tudulinna, Voka Suuremad linnad Jõhvi Jõhvi on ajalooliselt oluline transporditeede ristumiskoht. Tänapäeval on Jõhvi piirkonna kultuuriliseks keskuseks, mis võlub kaunite kirikute, multikultuurse õhkkonna ning eriliste kultuurifestivalidega. Linna ümbruses saab nautida nii kaunist loodust kui tutvuda põlevkivi kaevandamise saladustega. Jõhvi on ka Ida-Virumaa halduskeskus.
on setendi paksuseks määratud 66 – 77 m. Kivimiliselt sisaldavad aleouriidikat savi ja liivakivi. Alamordoviitsiumist on esindatud Pakerordi( tumepruun argilliit), Varangu (kivimites sisaldub aleuroliit ja glaukoniit. Lade esineb nii kirde – ja loodekalda paljandites ), Latropi (glaukoniitlubjakivi), Volhovi (detriit – ja glaukoniitlubjakivi) ja Kunda (lubjakivi kukersiidiga) lademed. Keskordoviitsiumi esindavad Aseri lade (pruuniteralised raudooiididega lubjakivid), Lasnamäe lade (pruunikasshallid dolomiidid),Uhaku lade (hele – kuni rohekashall,savikas lubjakivi), Idavere lade (detriitjas lubjakivi) ja Jõhvi lade, mille esinemine on kaheldav. Pinnamood.Pinnakate.Arengulugu Pakri poolsaar kerkis Läänemere vetest juba Antsülusjärve regressioonil, mille kõrgus oli 25 m. Seega langes veetase Pakri neemel sel ajal u. 16-17 m-ni ja lõunas u. 14 m-ni
Sissejuhatus Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki....
maaspordiühingu motoklubi ,,Jõud". Nõukogude Liidus pandi alus üleliidulistele meistrivõistlustele söeraja-, jääraja- ja hipodroomisõidus. Eestis hakati taaskord korraldama suviseid meistrivõistlusi, mis toimuvad veel tänapäevalgi. Kuuekümnendatel aastatel kujunesid Eestimaal keskseimaks ürituseks rahvusvahelised krossivõistlused. Aastal 1963 hukkus aga õnnetult Krasnodaris toimunud võistlustel noor eestlane Rein Hiiob. Samal aastal jäid võistlused viimaseks ka Aseri noorele võidusõitjale Mati Nappile. Nad mõlemad olid väga head ja andekad krossisõitjad ning nende mälestuseks hakati korraldama memoriaalvõistlusi. Aastal 1978 olid Eestis juba väga paljud noored ja vanad inimesed motokrossist vaimustuses. Ehitati uusi radasi ning tänu sellele kasvas ka võistluste arv. Motosport Viljandimaal aastatel 1930-1942 Motospordiga ei tegeletud Viljandimaal enne Esimest maailmasõda küll arvuliselt, kuid sellgipoolest saavutati palju häid kohti
Eestis on kaks põhilist paekiviliiki - lubjakivi ja dolomiit. Ida-Virumaal esineb kaevandamisväärselt vaid lubjakivi, mis asub Lasnamäe lademes. Lubjakivi ainuke tootmisväärne kiht asub Paldiskist Narvani. Lasnamäe lubjakivi 8- 10 m paksune kiht on lubjarikas, mis tuleneb fossiilide lubikodade ja nende kildude rohkusest. Kihist kaevandatud materjal sobib ehituskiviks, killustikuks ning ka tsemenditoormeks. Pae kui ehituskivi vajadusi rahuldavad Aseri, Saka, Kohtla- Järve, Sillamäe ja Narva piirkonnas arvele võetud Lasnamäe lademe lubjakivivarud. Maardlad on arvel paikades, kus kattekihid on õhukesed või puuduvad, pole häid põllumaid ega asustust. Olemasolevaid võimalusi kasutatakse praegu veel vähe. Põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel järele jääv paas on oma ehituskivi omadustelt kehv ning sobib täitematerjaliks, nagu näiteks teede muldkehadeks. Lubjakivi ehk travertiin on tekkinud miljonite aastate käigus merikarpide
……. Gümnaasium Uurimustöö Lääne-Virumaa Autor: ……………. Juhendaja: ………….. 2013 1 Sisukord Lääne-Virumaa....................................................................................................... 3 Aluskord.................................................................................................................. 4 Millest koosneb aluskord?.................................................................................... 4 Lääne-Virumaa aluskord...................................................................................... 4 Pealiskord............................................................................................................... 5 Mis on pealiskord................................................................................................. 5 Vendi ajastu.........................................
Eesti suurimad rändrahnud on Ehalkivi (Letipea rannas), Kabelikivi (Muugal) ja Majakivi (Juminda poolsaarel). Rannikule omastest pinnavormidest võib veel esile tõsta Toompea saarkõrgendiku, Viimsi Lubjamäe ning Purtse hiiemäe. (Arold 2005) Need on rannikumadaliku kontekstis kõrgeima absoluutkõrgusega kõrgendikud, mis on tekke poolest kõik lubjakivilavamaa osadena säilinud jäänuksaared (Linkrus 1998). Paekallas on mitmes kohas (nt Suurupis, Tallinna ja Aseri kohal) kahe- või mitmeastmeline. Alumine aste jääb rannikumadalikku ning võib moodustada kuni mõne kilomeetri laiuse liivakiviterrassi. Viimase rannavööndi piirile võib jääda mitme meetri kõrgune astang (nt Suurupil ja Rocca al Mares). Liivakiviterrassil paiknevad paljud asulad, sh suur osa Tallinna linnast. Poolsaarte ja klindi vahele jääva laiema ala moodustab valdavalt liivane meretasandik, mille pinnamoodi iseloomustavad luited ja jõeorud ning vallistikud. (Arold 2005) 1.4
Kipsiplaadi tiheduseks saime 784 kg/m³, internetis 750-770 kg/m³ [7]. Vahtklaasi tiheduseks saime 138,88 kg/m³, internet andis tulemuseks 120-250 kg/m³ [8]. Vahtpolüstüreeni tiheduseks saime 33,25 kg/m³, internetist tulemuseks 30-60 kg/m³ [9]. Klaasvillaplaadi tiheduseks saime 86,25 kg/m³, internetis 96 kg/m³ [10]. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Betoon [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon (21.20.2013) 2. Terca keraamiline tellis, punane harjatud, aseri [WWW]. http://www.wienerberger.ee/terca-keraamiline-tellis-punane-harjatud-aseri.html (21.10.2013) 3. Puitlaastplaat [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/puitlaastplaat (21.10.2013) 4. AEROC plokkidest tarindilahenduste soojustehniline analüüs ja visualiseerimine [WWW] www.aeroc.ee/user_upload/raport_2012.pdf (21.20.2013) 5. Silikaatkivi vana, hea ja kaasaegne materjal [WWW]. http://www.silikaat.com/et/silikaatkivi-%E2%80%93-vana-hea-ja-kaasaegne-materjal (21.10.2013) 6
vannituba, abiruum, kabinet ja garaaz. Katusekorrusel (vt. Katusekorruse plaani) 2 magamistuba, vannituba-wc, garderoob. Katusekorrusele saab elutoas asuva trepi kaudu. Ruumide kõrgused on projekteeritud vastavalt kehtivaile normidele. Maja pindala koos garaaziga on 219 m2. Hoone otstarve elumaja, mida omaniku perekond saab kasutada igal aastaajal. 3.VÄLISVIIMISTLUS JA SISEVIIMISTLUS Välisviimistlus: Välisseinad: Vastavalt projektile laudis ja tellis. Laudis valge, fassaadikiviks Aseri tellis ,,Antiik" (punane). Katusekattematerjal: Kivi pruun. 3 Räästalauad ja tuulekastide pinnad beezikad. Aknad: Puitalumiinium klaaspakett, tehaseviimistlusega, pruunid. Välisuksed: Puidust helepruunid Välistrepid: Kaetud betoonkiviga Sokliosa: krohvitud - hall Siseviimistlus: Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad plaaditud keraamiliste plaatidega
Maakonnas asub Eesti kõige kõrgem juga, kõrgeim tehismägi, kõrgeim pankrannik. Peale 2017. aasta haldusreformi koosneb Ida-Virumaa kokku neljast linnast ja neljast vallast. Need vallad on Lüganuse, Alutaguse, Toila ja Jõhvi. Linnad on Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu. Ida- Virumaa suurimaks linnaks rahvaarvu poolest on Narva, mis asub Venemaa piiriääres. Haldusreformi käigus lahkusid Ida-Viru maakonnast Aseri, Lohusalu ja Avinurme vallad. Maakonna rahvastikutihedus on 46,5 elanikku ruutkilomeetri kohta, ning maakonna keskuseks on Jõhvi. Sündimuse üldkordaja on alates eelmise sajandi lõpust kõvasti alanenud. Seda järsku langust võib põhjendada Eesti Vabariigi iseseisvumisega, mille järel lahkus Eestist suur osa vene keelsest nooremast rahvastikust, kellest suur osa paiknes Ida-Virumaal. Sündimuse vähenemist antud taasiseisvunud vabariigi perioodil võib põhjendada, ka ühiskonnas
on Narva-Jõesuus jaanuarist märtsini keskmiselt 0,1, juulis 19,3 °C, kõrgeim mõõdetud veetemperatuur on 23,7 °C. Soolsus on lahe loodeosas kuni 6‰. Jääkate kestab jaanuarist aprillini. Lahe lõunarannikut ääristab Põhja-Eesti paekallas. Liivarand ulatus varem Merikülast Narva-Jõesuu kaudu kuni 20 kmNarva jõe suudmest põhja poole. Peamiselt Narva jõe voolurežiimi muutuse tõttu on Narva-Jõesuu liivarannalt suur osa liiva minema uhutud. Narva lahe ääres asuvad Aseri, Toila, Sillamäe ja Narva-Jõesuu. Narva Laht 12 2.3 Tallinna laht Tallinna laht, Suurupi ja Viimsi poolsaare ning Naissaare ja Aegna saare vahel paiknev Soome lahe osa; umbes 250 km2, suurim sügavus üle 90 m. Jaguneb Kakumäe (Suurupi ja Kakumäe poolsaare vahel), Kopli (Kakumäe jaKopli poolsaare vahel) ja Paljassaare (Kopli
seinamaterjalina. Antiiktellised tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel. Erikujulised tellised on mõeldud peamiselt restaureerimistöödes ja neid tehakse eritellimise järgi. 6 Telliste tähistused toimuvad tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT65 tavaline täistellis, paksus 65 mm; VTT 65 viimistlustäistellis; VAT 88 viimistlusauktellis, paksus 88 mm; KAT 65 korstnaauktellis; AT 88 auktellis; FAT 65 fassaaditellis; VAT 65 N nurktellis; VAT 65 R ümarnurktellis jne. 7 Silikaat-tellis Silikaat-tellis kuulub lubi-liivtoodete hulka
Kui kihistu ja lade on oma mahult Ordoviitsiumis-Siluris. veetase tõusis ning setted olemas. identsed siis märgistatakse neid tavaliselt ühe nimega (näiteks: Aseri lade ja Aseri kihistu). See on slaididel olevate piltide põhjal kirjutatud. Kõvastunud kuni kivistunud merepõhi fikseerus Eri paikades on lade ja kihistu eri moodi Kambriumis asus Baltica 60 kraadisel mitmekesiste, nii morfoloogiliselt kui tõlgendatud. Mõnes kohas on nad täpselt sama
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. s...
Rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende toodang oli Venemaal hinnatud. 1858. aastal rajatud Kreenholmi Manufaktuur, kus kasutati ära Narva jõe koskede vee-energia. Tekstiilitööstuse kõrval arenes jõudsalt ka masina- ja metallitööstus keskusega Taanilinnas. Eesti oli ka oluline paberitootmiskeskus, kus 19. saj lõpul toodeti ligi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist. Rajati tööstusettevõtteid ka väiksematesse linnadesse ning koguni maale. Kunda ja Aseri tsemenditehased. Raudteede rajamine ja selle mõju. 1870. aasta Tallinn-Peterburi ühendav Balti raudtee. Laia ja kitsarööpalised raudteed. Edendas linnastumist ja tööstusettevõtete rajamist. Elavnes kaubandus. Tartu Ülikool 19. sajandil. 1632. asutatud. Põhjasõja tõttu suletud ja 1802. taasavatud. Neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. 1850. aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Õppetöö
Töö teostaja: Töö eesmärk: Leida informatsiooni paekivi kohta, nimelt kus ja mis otstarbel paekivi kasutatakse ja kust seda leidub, ning teha ülevaaade Põhja-Eestis olevast paeklindist Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi (Pilt 1) ja dolomiit (Pilt 2). Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalise Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi. Paekivi mahukaal jääb vahemikku 2200 - 2650 kg/m³. [1] Pilt 1 Lubjakivi Osmussaarel [2] Pilt 2 Dolomiidi karjäär Sopimetsas [2] PAEKIVI OMADUSED Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omaduste...
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,...
krossivõistlused Eestimaal. 1961. aasta toimusid Leningradis meistrivõistlused.Nõukogude Liidus korraldati kaks rahvusvahelist krossi . 1962. aastal muudeti 250 cc masinaklassi EM-võistlused MM-võistlusteks.Pandi alus sotsialismimaade Sõpruse karikavõistlustele,avaakord toimus Riias. 1963. -1964. aasta 1963a. hukkus Krasnodaris toimunud võistlustel noor tallinlane Rein Hiiob,aasta hiljem jäid Soomes peetud võistlused viimaseks Aseri noorele võidusõitjale Mati Napale.. Mõlema andeka krossisõitja mälestuseks hakati korraldama memoriaalvõistlusi.Krossisõitu võib õigusega nimetada meie mootorratturite põhialaks. 1965. aastal kuulutati kross ühisürituseks Võrumaal. Suure edu tehnikaspordialade arengule andis nende lülitumine NSV Liidu rahvaste 1967. aasta spartakiaadi kavva.Spartakiaadi kavva mittekuulunud aladel selgitati meistrid Võru Meegomäel.
Tööstuspoliitika investeeris ka tööstuspiirkondadest kaugemal asuvale agraarsele sisemaale, millega sündisid praegused probleemsed ühetööstusasulad Põhja- ja Lääne-Eesti kohalike loodus- ja tööjõuvarude kasutamiseks. Osa õmblustsehhide ja metallitööstuste rajamine väikelinnadesse (Kallaste, Mustvee, Puurmani, Rõngu jt) toimus kohaliku tööjõuvaru kasutamist silmas pidades, osa kohalike loodusvarude kasutamiseks (Viivikonna, Aseri, Oru, Tootsi jt). Ühtlasi tingis sotsialistlike suurmajandite järkjärguline kokkuliitmine ja asustuse kontsentreerimisele suunatud ehitus- ja investeerimispoliitika maaproletariaadi koondumise majandikeskustesse ja suurfarmiasulatesse. 1970. aastate keskpaigaks kiire linnastumine vaibus ja kujunes välja põhijoontes tänini püsiv asustuse struktuur ja teedevõrk. Nõukogude perioodil kujunenud asustust iseloomustasid järgmised iseärasused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
