Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"marjad" - 798 õppematerjali

marjad - on üheks puuviljade rühmaks, siia kuukuvad viinamari, maasikas, vaarikas, jõhvikas, sõstar, karusmari ja teised marjad, millel kõikidel on seemned kas mahlaka viljaliha sisse peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal.
marjad

Kasutaja: marjad

Faile: 0
thumbnail
1
docx

Marjad

Marjad 1. Tõelised marjad e. Lihtmarjad · valge viinamari · punane viinamari · sinikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · punane sõstar · mustsõstar · karusmari e. Tikker · astelpaju 2. Liitmarjad · vaarikad · mampel (must vaarikas) · põldmari (põldmurakas) · murakas (rabamurakas) 3. Ebamarjad · aedmaasikad · metsmaasikad ...

Toiduaine õpetus
5 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Marjad - referaat

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid...

Bioloogia
67 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Mürgised marjad

Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE ­ Convallaria majalis Rahvapärased nimed: piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrgus 12...37 (40) cm. Õis: Õiekate lihtne, kerajas-kellukjas, valge, harva alusel...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Toiduks kasutatavad PUUVILJAD, marjad ja pähklid

Toiduks kasutatavad PUUVILJAD, marjad ja pähklid Kätlin Sarik, Loviis Kalamets, Andra Toom ja Annika Valving KUST ON PÄRIT TOIDUKAUBAD,MIDA SINA VÕI SINU PERE IGA PÄEV TARBIB? Enamik meie toidulaual leiduvast toidust on kodumaine. Näiteks kasvatame ise maitsetaimi, köögivilju ja puuvilju. Samuti korjame ka metsasaadusi(marjad, seened) Ostame poest põhiliselt vaid eksootilisi puuvilju ja maitseaineid( ka kohvi ja teed). Miks me ostame sisse nii palju erinevaid...

Põllumajandus
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hiina sidrunväändiku marjad

Hiina sidrunväändiku marjad (Schisandra chinensis) (WU WEI ZI ­ viie maitsega mari) Toonikum ergutab, tugevdab südant ja närvisüsteemi. Aitab ületada väsimust pärast haigust. Alandab vererõhku ja suurendab kopsumahtu. Mõjub hästi nägemisele, eriti värvitajule. Ei soovitata rasedatele ja imetamise ajal. ...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Marjad

Ta sobib suurepäraselt mahlade, siirupite ja kissellide valmistamiseks. Säilub hästi jahedas keldris vees või külmutatult. Energiasisaldus on väike (28 kJ/31 kcal), kuid suure happesuse tõttu tuleb lisada tublisti suhkrut, mis energiasisaldust tõstab. Vitamiini C sisaldab 14 mg%. Tegemist on .jõhvikaga 3. On umbes 1 - 2 cm läbimõõduga punased marjad . Vili koosneb paljudest kokku liitunud osaviljadest. Säiluvad väga halvasti. Valmistatakse eelkõige hoidiseid, kuid neid võib süüa toorelt ja sügavkülmutada. Tuntud on marja tervistavad omadused. Teed soovitatakse külmetushaiguste puhul. Toimib ka diureetikuna, mistõttu soovitatakse teda neeruhaigetele. Sisaldab 7-8% suhkruid, energiasisaldus on 100 g kohta 40 kcal. Sisaldavad ligi 2 korda rohkem rauda kui maasikad. Tegemist on vaarikaga 4...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Raba marjad

Eestis sage. Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ning teda võib leida enamikust põhjaparasvöötmejahedamatest kohtadest, kus on talle sobivaid kasvukohti. Hariliku jõhvika marjade hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, sh oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi. Küüvits: Küüvits on tavaline taim Eestis rabastuvates männikutes, soodes ja rabades. Kanarbikuliste sugukonnast, igihaljas kääbuspõõsas. Kõrgus 10 kuni 30 cm. Vars püstine või tõusev. Lehed alt valkjashallid, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied pikaraolised, roosad, kannutaolised, tagasikäändunud hõlmaga, õiekroonid on seestpoolt karvased...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Iluaiandus

VRSIKUTEGA PALJUNDAMISE EELIS *Kogy aeg toimub orgaaniline ja mineraalne toitumine *Vrse kasvab ja kogunevad toitained *See soodustab lisajuurte tekkimist Tekivad vrsikud looduslikult *saab paljundada mningaid okaspuid *unapuude kloonalused KUHJEVRSIKUD *Mulla kuhjamisega emataime mber *juurdunud vrsikud eraldatatkse emataimedest ja kasutatakse iseseisva taimena (vajab vheksitd) RENNVRSIKUD *emataime 1aastane oks painutatakse maapinnale vi emataimed istutatakse juba viltuses asendis kraavi 1meetriste vahedega.*Emataime oksad kinnitatakse konksudega vi meaetakse ladvaosa mulla alla. PISTIKUD: *on emataimedest eraldatud osad,millel pole mnd vegetatiivelundit (juurt vi pungi) *puuduvad elundid taastuvad arenevatest lisajuurtest vi lisapungadest. *tuntakse erisuguseid pistikutpe. Pistoks: *taime maapealset osast lig...

Aiandus
48 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Smuutid ja kokteilid

jõhvika smuuti · 175 g värskeid või külmutatud jõhvikaid · 1 apelsini riivitud koor · 2 sl mett · 2 kooritud ja viilutatud banaani 3 dl petti ehk võipiima Pane jõhvikad, riivitud apelsinikoor, mesi ja umbes 1 dl vett väikesesse potti. Kuumuta keemiseni ning keeda 5-10 minutit, kuni marjad on pehmed. Tõsta pott tulelt ja lase jahtuda. Pane jõhvikad (ja potti kogunenud siirup) kannmikserisse koos banaanide ja petiga. Püreesta ühtlaseks. Kalla klaasidesse ja kaunista apelsinikooreriba ja jõhvikaga. maasika smuuti · 100 g sügavkülmutatud maasikaid · 1 banaani · 5 dl piima · 2 sl mett Sega kõik ained köögikombainis ja serveeri kohe. pildid on vaid kaunistuseks ( mitte nendest kokteilidest / smuutidest )...

Kokandus
22 allalaadimist
thumbnail
3
odt

MAHLAD

Kool õppesuund rühm nimi Mahl Referaat Juhendaja: Kuressaare 2012 Mida mahl sisaldab? Marjad ja puuviljad, millest mahla valmistatakse, sisaldavad ca 70­90% vett, seega on ka mahla peamine koostisaine vesi. Mahla energiahulga annavad temas leiduvad süsivesikud.Keskmiselt on see 100 g kohta 45 kcal. Kõige energiarikkamad on smuutid, kus 100 g energeetiline väärtus on 60 kcal. Köögiviljamahlade energiahulk on keskmiselt 25 kcal. Kõige süsivesikuterikkamad ja enam energiat andvad mahlad on viinamarja-, pirni- ja õunamahl....

Joogiõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
48
pdf

Ilupõõsad

ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad . Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea)...

Ilutaimede kasutamine
49 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Marjakultuurid

eriti, ainult võsunditest on seeme) kastmist Pidev umbrohu Puudub sügavpuhkus Piisavalt niiskust, kuni hävitamine Tavaliselt marjad viljade moodustumiseni Kasvamise käigus valmivad juulis Õitsemise ajal ei kasteta tulnud võsundid tuleb Võsundid kasvavad ära lõigata, sest see...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Rakendusbotaanika

Mürgid putukate vastu on enamasti nõrgatoimelised. Sellest toituda mitmekesiselt. Isegi lehmad karjamaal ei söö järjest, et ei saaks mingit mürgitust. Eestis arvestada et siinsed marjad on lindude toit. Toit mis mõeldud imetajatele on aafrikas, ahvidele. Kolmas grupp on mõeldud ehk sigadele. Marjade puhul 2 tüüpi marju: Marjad tervelt söömiseks ­ võivad kiirendada seedimist et sa ei jõuaks neid ära seedida. Nende mürgisus avadub kõhulahtisusena. Mõned marjad ka nii,et alguses hea maitse aga aja pärast maitse muutub ebameeldivaks, et ei sööks põõsast tühjaks. Matseerumine ­ Rakkude üksteisest lahkumine(valminud viljad muutuvad jahuseks- raku vakuool on hapu, raku kest aga magus) tekib maos ülehappelisus, ja läheb minema. Loeng 5 Metsataimed Metsas on parimadmuuukas, metsmaasikad ja kuumaasikad. Lisaks on eesti metsades kõrge maasikas ­ aedmaasika eelane. Seda kasvatati enne kui nüüdset...

Lillekasvatus
18 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Toiduainete taimne toore

Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett ­ 84 g valke ­ 1,4 g rasvu ­ 0,20 g süsivesikuid ­ 13,8 g tuhka ­ 0,66 g kiudaineid ­ 4,3 g energiat ­ 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi ­ 275 mg kaltsiumi ­ 33,0 mg rauda ­ 1,0 mg magneesium ­ 13 mg fosfor ­ 44,0 mg...

Köögiviljandus
31 allalaadimist
thumbnail
8
doc

MUSTIKAS

Levinud laialdaselt metsa- ja metsatundravööndis nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas, Euroopas, ka kaugemal lõunas. Eestis sage. Varred ja oksad on teravakandilised. Lehed helerohelised, munajas ­ ümmargused, alusel ahenevad või veidi südajad, servad peenesaagijad. Talveks lehed varisevad. Kerajad õied on rohekasvalged, punaka varjundiga, enamasti üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehekaenlas. Õitseb mais, juunis, marjad valmivad juulis ­ augustis. Sageli saab esimesi mustikaid maitsta koos metsamaasikatega juba juuli lõpus. Mustika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Vahest peab aga siiski rääkima tema eristamisest sinikast. Sinikas on teine meie looduslik liik, kes kuulub mustika perekonda. Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi. Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised...

Aiandus
10 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Viinamari

Antiikaja lõpuks oli viinamarjasorte juba poolteistsada.Viinamarjakasvatus andis kõige suuremat kasu,kuid oli ühtlasi töömahukaim kultuur.Viinamarju kasvatatav ori oli 3 korda kallim põllul töötavast. Marjad.-Viinamarjad moodustavad viljastunud emaõiest ning kasvavad tavaliselt kobarateks.Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100-300 marjani.Värvilt võivad olla mustad,punased,purpurjad,valged,rohelised või kollased.Paljude sortide marjad on kaetud vahaja kirmega.Kultivaride marjdes on 4-6 seemet,kuid söömiseks kasvatatakse ka seemneteta sorte.Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ja sisaldavad 5 viinhapet.Jagatakse laias laastus kaheks:lauamarjadeks või veini valmistamiseks veinimarjadeks. Kasvatamine.- Sobib kõigerohkem kuuma päikese ja äkiliste lühiajaliste vihmasadudega piirgondadesse.Ka Eestis on võimalik tänapäeval kasvatada.Istutatakse enamjaolt lõunapoolsesse müüri või seina äärde...

maailma loodusgeograafia ja...
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik.

Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või –koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ Eluviis: Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mustikas

Vahest peab aga siiski rääkima tema eristamisest sinikast. Sinikas on teine meie looduslik liik, kes kuulub mustika perekonda. Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi. Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised. Viljade värvist on need kaks taime endale nimed saanud. Veidi erinev on nende viljade kuju: mustikal ümmargused, sinikal piklikud. Kolmandaks on mustika võrsed, erinevalt sinika omadest, kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Mustika marjad on sinika omadest maitsvamad ning väärtuslikumad. Nii on mustikas meie...

Loodus
2 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

SINIKAS

See tähendab, et nad lasevad talveks lehed maha. Kuid mõlemal on veel selline ühine omapära, et noorte taimede lehed võivad ka külma talve üle elada. Iseloomulik on veel see, et nii sinika kui mustika marju katab sinakas või valkjas vahakirme. Õiedki on neil väga sarnased. Segamini neid perekonnakaaslasi tavaliselt siiski ei aeta, sest neil on ka piisavalt palju selgeid erinevusi. Esimeseks erinevuseks on see, et sinika marjad on rohkem sinised kui mustika omad, heledamad. Ka ei ole sinika marjad nii ümmargused. Teiseks on sinika lehed sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Mustika varred on aga algul kandilised ja enamasti rohelised. Ning neljandaks on sinikataimed tavaliselt peaaegu puusakõrgused põõsad, mustikataimed ei küüni aga põlvenigi. Kes metsas marjul...

Loodusõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS

PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandustoodang kasvab, sest maakeral on inimeste arv suurenenud...

Põllumajandus
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun