Marjad 1. Tõelised marjad e. Lihtmarjad · valge viinamari · punane viinamari · sinikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · punane sõstar · mustsõstar · karusmari e. Tikker · astelpaju 2. Liitmarjad · vaarikad · mampel (must vaarikas) · põldmari (põldmurakas) · murakas (rabamurakas) 3. Ebamarjad · aedmaasikad · metsmaasikad
Üldiselt on aga väga suure happesisaldusega (3%), mistõttu toorelt üksinda üldiselt ei sööda, küll aga suhkruga. Ta sobib suurepäraselt mahlade, siirupite ja kissellide valmistamiseks. Säilub hästi jahedas keldris vees või külmutatult. Energiasisaldus on väike (28 kJ/31 kcal), kuid suure happesuse tõttu tuleb lisada tublisti suhkrut, mis energiasisaldust tõstab. Vitamiini C sisaldab 14 mg%. Tegemist on .jõhvikaga 3. On umbes 1 - 2 cm läbimõõduga punased marjad. Vili koosneb paljudest kokku liitunud osaviljadest. Säiluvad väga halvasti. Valmistatakse eelkõige hoidiseid, kuid neid võib süüa toorelt ja sügavkülmutada. Tuntud on marja tervistavad omadused. Teed soovitatakse külmetushaiguste puhul. Toimib ka diureetikuna, mistõttu soovitatakse teda neeruhaigetele. Sisaldab 7-8% suhkruid, energiasisaldus on 100 g kohta 40 kcal. Sisaldavad ligi 2 korda rohkem rauda kui maasikad. Tegemist on vaarikaga 4
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid................................................................................................
Levinud peaaegu kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, kuid ka Lääne- ja Kesk-Siberis ning Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ning teda võib leida enamikust põhjaparasvöötmejahedamatest kohtadest, kus on talle sobivaid kasvukohti. Hariliku jõhvika marjade hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, sh oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi. Küüvits: Küüvits on tavaline taim Eestis rabastuvates männikutes, soodes ja rabades. Kanarbikuliste sugukonnast, igihaljas kääbuspõõsas. Kõrgus 10 kuni 30 cm. Vars püstine või tõusev. Lehed alt valkjashallid, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied pikaraolised, roosad, kannutaolised, tagasikäändunud hõlmaga, õiekroonid on seestpoolt karvased
mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis Rahvapärased nimed: piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrgus 12...37 (40) cm. Õis: Õiekate lihtne, kerajas-kellukjas, valge, harva alusel
docstxt/123360594528492.txt
Hiina sidrunväändiku marjad (Schisandra chinensis) (WU WEI ZI viie maitsega mari) Toonikum ergutab, tugevdab südant ja närvisüsteemi. Aitab ületada väsimust pärast haigust. Alandab vererõhku ja suurendab kopsumahtu. Mõjub hästi nägemisele, eriti värvitajule. Ei soovitata rasedatele ja imetamise ajal.
Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg magneesium 13 mg fosfor 44,0 mg
Toiduks kasutatavad PUUVILJAD, marjad ja pähklid Kätlin Sarik, Loviis Kalamets, Andra Toom ja Annika Valving KUST ON PÄRIT TOIDUKAUBAD,MIDA SINA VÕI SINU PERE IGA PÄEV TARBIB? Enamik meie toidulaual leiduvast toidust on kodumaine. Näiteks kasvatame ise maitsetaimi, köögivilju ja puuvilju. Samuti korjame ka metsasaadusi(marjad, seened) Ostame poest põhiliselt vaid eksootilisi puuvilju ja maitseaineid( ka kohvi ja teed). Miks me ostame sisse nii palju erinevaid
Paljundamine vrsikutega *emataime kljes juurduma pandud vrsed vi oksad *saab paljundada lisajuuri moodustatavaid taimi. VRSIKUTEGA PALJUNDAMISE EELIS *Kogy aeg toimub orgaaniline ja mineraalne toitumine *Vrse kasvab ja kogunevad toitained *See soodustab lisajuurte tekkimist Tekivad vrsikud looduslikult *saab paljundada mningaid okaspuid *unapuude kloonalused KUHJEVRSIKUD *Mulla kuhjamisega emataime mber *juurdunud vrsikud eraldatatkse emataimedest ja kasutatakse iseseisva taimena (vajab vheksitd) RENNVRSIKUD *emataime 1aastane oks painutatakse maapinnale vi emataimed istutatakse juba viltuses asendis kraavi 1meetriste vahedega.*Emataime oksad kinnitatakse konksudega vi meaetakse ladvaosa mulla alla. PISTIKUD: *on emataimedest eraldatud osad,millel pole mnd vegetatiivelundit (juurt vi pungi) *puuduvad elundid taastuvad arenevatest lisajuurtest vi lisapungadest. *tuntakse erisuguseid pistikutpe. Pistoks: *taime maapealset osast lig...
MUSTIKAS Mustika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Vahest peab aga siiski rääkima tema eristamisest sinikast. Sinikas on teine meie looduslik liik, kes kuulub mustika perekonda. Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi. Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised. Viljade värvist on need kaks taime endale nimed saanud. Veidi erinev on nende viljade kuju: mustikal ümmargused, sinikal piklikud. Kolmandaks on mustika võrsed, erinevalt sinika omadest, kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Mustika marjad on sinika omadest maitsvamad ning väärtuslikumad. Nii on mustikas meie
Eelistab niiskeid ja mõõdukalt varjulisi kasvukohti. Levinud laialdaselt metsa- ja metsatundravööndis nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas, Euroopas, ka kaugemal lõunas. Eestis sage. Varred ja oksad on teravakandilised. Lehed helerohelised, munajas ümmargused, alusel ahenevad või veidi südajad, servad peenesaagijad. Talveks lehed varisevad. Kerajad õied on rohekasvalged, punaka varjundiga, enamasti üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehekaenlas. Õitseb mais, juunis, marjad valmivad juulis augustis. Sageli saab esimesi mustikaid maitsta koos metsamaasikatega juba juuli lõpus. Mustika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Vahest peab aga siiski rääkima tema eristamisest sinikast. Sinikas on teine meie looduslik liik, kes kuulub mustika perekonda. Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi. Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised
jaoks.Antiikaja lõpuks oli viinamarjasorte juba poolteistsada.Viinamarjakasvatus andis kõige suuremat kasu,kuid oli ühtlasi töömahukaim kultuur.Viinamarju kasvatatav ori oli 3 korda kallim põllul töötavast. Marjad.-Viinamarjad moodustavad viljastunud emaõiest ning kasvavad tavaliselt kobarateks.Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100-300 marjani.Värvilt võivad olla mustad,punased,purpurjad,valged,rohelised või kollased.Paljude sortide marjad on kaetud vahaja kirmega.Kultivaride marjdes on 4-6 seemet,kuid söömiseks kasvatatakse ka seemneteta sorte.Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ja sisaldavad 5 viinhapet.Jagatakse laias laastus kaheks:lauamarjadeks või veini valmistamiseks veinimarjadeks. Kasvatamine.- Sobib kõigerohkem kuuma päikese ja äkiliste lühiajaliste vihmasadudega piirgondadesse.Ka Eestis on võimalik tänapäeval kasvatada.Istutatakse enamjaolt lõunapoolsesse müüri või seina äärde
tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või –koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ Eluviis: Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on
eriti, ainult võsunditest on seeme) kastmist Pidev umbrohu Puudub sügavpuhkus Piisavalt niiskust, kuni hävitamine Tavaliselt marjad viljade moodustumiseni Kasvamise käigus valmivad juulis Õitsemise ajal ei kasteta tulnud võsundid tuleb Võsundid kasvavad ära lõigata, sest see
Kõigepealt on nad mõlemad suvehaljad kääbuspõõsad. See tähendab, et nad lasevad talveks lehed maha. Kuid mõlemal on veel selline ühine omapära, et noorte taimede lehed võivad ka külma talve üle elada. Iseloomulik on veel see, et nii sinika kui mustika marju katab sinakas või valkjas vahakirme. Õiedki on neil väga sarnased. Segamini neid perekonnakaaslasi tavaliselt siiski ei aeta, sest neil on ka piisavalt palju selgeid erinevusi. Esimeseks erinevuseks on see, et sinika marjad on rohkem sinised kui mustika omad, heledamad. Ka ei ole sinika marjad nii ümmargused. Teiseks on sinika lehed sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Mustika varred on aga algul kandilised ja enamasti rohelised. Ning neljandaks on sinikataimed tavaliselt peaaegu puusakõrgused põõsad, mustikataimed ei küüni aga põlvenigi. Kes metsas marjul
ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Клевер Юлий Юльевич, Осенний парк. Осенний урожай. Sünge meeleolu- мрачное настроение Rikas sügis- богатая осень Tume järv- темное озеро Jahe ilm- прохладная погода Must paat- черная лодка Küps pihlakas- спелая рябина Raagus puud- рваные деревья Värsked seened- свежие грибы Kuiv rohi- сухая трава Kerge udu- лёгкий туман Hele taevas- яркое небо Kuum samovar- горячий самовар Kollased lehed- желтые листья Punased marjad- красные ягоды Väike sild- небольшой мост Täis korv- полная корзина Nukker kask- хмурая береза Pruunid lehed- коричневые листья Lühikesed päevad- короткие дни Paljad oksad- голые ветви ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Küpsed õunad- спелые яблоки Suured kõrvitsad- большие тыквы Pilvine hommik- пасмурное утро Ilus kukk- красивый член ...
· 1 klaas petti · 1 viil ananassi · suhkur / suhkruasendaja · 2 tl kookoshelbeid sega kokku kõik ained ning püreesta , serveeri kohe kaunistuseks raputa peale kookoshelbeid . jõhvika smuuti · 175 g värskeid või külmutatud jõhvikaid · 1 apelsini riivitud koor · 2 sl mett · 2 kooritud ja viilutatud banaani 3 dl petti ehk võipiima Pane jõhvikad, riivitud apelsinikoor, mesi ja umbes 1 dl vett väikesesse potti. Kuumuta keemiseni ning keeda 5-10 minutit, kuni marjad on pehmed. Tõsta pott tulelt ja lase jahtuda. Pane jõhvikad (ja potti kogunenud siirup) kannmikserisse koos banaanide ja petiga. Püreesta ühtlaseks. Kalla klaasidesse ja kaunista apelsinikooreriba ja jõhvikaga. maasika smuuti · 100 g sügavkülmutatud maasikaid · 1 banaani · 5 dl piima · 2 sl mett Sega kõik ained köögikombainis ja serveeri kohe. pildid on vaid kaunistuseks ( mitte nendest kokteilidest / smuutidest )
aineid. Mürgid putukate vastu on enamasti nõrgatoimelised. Sellest toituda mitmekesiselt. Isegi lehmad karjamaal ei söö järjest, et ei saaks mingit mürgitust. Eestis arvestada et siinsed marjad on lindude toit. Toit mis mõeldud imetajatele on aafrikas, ahvidele. Kolmas grupp on mõeldud ehk sigadele. Marjade puhul 2 tüüpi marju: Marjad tervelt söömiseks võivad kiirendada seedimist et sa ei jõuaks neid ära seedida. Nende mürgisus avadub kõhulahtisusena. Mõned marjad ka nii,et alguses hea maitse aga aja pärast maitse muutub ebameeldivaks, et ei sööks põõsast tühjaks. Matseerumine Rakkude üksteisest lahkumine(valminud viljad muutuvad jahuseks- raku vakuool on hapu, raku kest aga magus) tekib maos ülehappelisus, ja läheb minema. Loeng 5 Metsataimed Metsas on parimadmuuukas, metsmaasikad ja kuumaasikad. Lisaks on eesti metsades kõrge maasikas aedmaasika eelane. Seda kasvatati enne kui nüüdset
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea)
Kool õppesuund rühm nimi Mahl Referaat Juhendaja: Kuressaare 2012 Mida mahl sisaldab? Marjad ja puuviljad, millest mahla valmistatakse, sisaldavad ca 7090% vett, seega on ka mahla peamine koostisaine vesi. Mahla energiahulga annavad temas leiduvad süsivesikud.Keskmiselt on see 100 g kohta 45 kcal. Kõige energiarikkamad on smuutid, kus 100 g energeetiline väärtus on 60 kcal. Köögiviljamahlade energiahulk on keskmiselt 25 kcal. Kõige süsivesikuterikkamad ja enam energiat andvad mahlad on viinamarja-, pirni- ja õunamahl.
Vendri 47,49 Maailm 67 067 128 100 Niderlandi 33,64 kokku * d FAO hinna Namiibia 30,88 ng Argentiina 19,68 Iran 18,10 'Aljoshenkin'* ('Aljosha') vajab talvekatet Marjad ovaalsed, ebaühtlase suurusega, kõhrja sisuga. Lehed 5 hõlmaga, alt hõrekarvased. Vars paljas. Väärtused Suured ilusad vilikonnadväärtuslikud marjadB ja C tsoonis ka avamaal Puudused kevadiste öökülmade ohtvastuvõtlik jahukastele 'Adalmiina' ('ES 6-16-30', 'Aldemina') kasvuhoones talvekindel Marjad õrna, kergesti puruneva kestaga. Vilikond hõre. Lehed
tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide) kohta. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad: Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur: puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkur: piim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur: teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur: suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Oligosahhariidid Maltodekstriin:saadakse tärklisest, kasutatakse peamiselt toidulisandina. Leidub ka õlles ja leivas Rafinoos: kaunviljad Polüsahhariidid Tärklis: kartulid, teraviljatooted, riis, pasta
sobi külmutamiseks. Kui soovid säilitada marja (ka köögivilja) maitset, koostist, välimust ja toiteväärtust, siis külmuta see. Külmutamise ajal vesi jäätub ja mikroobide tegevus lakkab. Mida madalam on säilitustemperatuur, seda parem on see säilimise seisukohalt. Liiga pika säilitamise puhul võivad ensüümid rikneda, samuti ei talu rasvased ained säilitamist nii hästi kui vähemrasvased. Üldiselt võib öelda, et nii marjad, puu- ja köögiviljad kui ka seened taluvad külmutamist umbes aasta jagu ehk ühest saagist teiseni. Sügavkülmutamise põhitõed · Külmuta keset parimat saagiaega, kui viljad on värskelt valminud ja hinnalt soodsad. · Külmuta vaid parimad marjad. · Külmutamiseks paki ained väikesteks portsjoniteks, edaspidi on pisemaid pakke igapäevasel söögitegemisel hõlpsam kasutada. · Suru külmutamispakendist õhk välja, sest lamedad pakendid külmuvad kiiremini ja võtavad vähem ruumi.
roostevaba nuga, tavaline terasest nuga tumeneb ise ja rikub ka puuvilja lõikepinna. 3 Marjad ja puuvili lisanditega Kõige tervislikum on järelroaks süüa värskeid puuvilju või marju, talvel nendest valmistatud hoidiseid. Magustoiduks antakse lauale ka mõningaid aedvilju, nagu melon, arbuus, rabarber, porgandid, kõrvits. Toorelt söömiseks valitakse küpsed ja terved viljad ning marjad. Marjad valitakse läbi, eemaldatakse praht, riknenud viljad, tupplehed, viljarootsud jms., uhutakse sõelal jooksva vee all ning nõrutatakse. Puuvilju tuleb väga hoolikalt pesta, eriti kui on tegemist importviljadega. Viimaseid on kasvu ajal mitmeid kordi pritsitud mürkkemikaalidega kahjuriputukate ja haiguste tõrjeks, seetõttu on nende pind väga kõvasti saastunud. Puuviljade keetmisel pannakse ettevalmistatud viljad kas tervelt või
Kambja Põhikool Magesõstar referaat Koostaja:Ants Rootslane Magesõstar Mage sõstral on rohkem rahvapäraseid nimetusi, kui enamikul teistel meie taimedel, sest ta sarnaneb hea söögimarja punase sõstraga. Nii põõsa kuju, kui lehed ja marjad on sarnased. Kui aga punaseid marju maitsma minna, siis tunneb katsetaja, et teda on petetud. Mage sõstra marjad on täiesti magedad, maitsetud, lääged. Sellest ongi talle tekkinud hulk eesnimesid. Nimelt põhinimi on sama, mis punasel sõstral, kuid selle ette on pandud maitset meeldetuletav mage, imal, lääge, mähk- või nende murdelised varjundid. Ka nimi "naistemarjapuu" olla tulnud sellest, et taime marjad pidid olema nii magedad nagu naine. Samuti on levinud eesnimed, mis rõhutavad aiamarjaks sobimatust: looma-, lehma- ja teised liited.Inimene
· Serveerimistemperatuuri järgi: Külmad magusroad- serveerimistemperatuur 10- 14`c Soojad magusroad- serveerimistemperatuur 65-75`c Külmutatud magusroad- serveeritakse külmutatult Magusroogade liigitus · Kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: · Kompotid, kissellid, vahud, tarretised jne. · Pudrud, pudingud, sufleed jne. · Jäätised, parfeed, sorbetid · Kombineeritud magustoidud Puuviljad ja marjad · Õunad ja pirnid · Kirsid ja ploomid · Apelsinid ja mandariinid · Marjad · Banaanid ja kiivid · Viinamarjad · Kuivatatud puuviljad ja marjad Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Apelsinid ja mandariinid Aprikoosid,virsikud,nektariinid Avokaado Banaan Mango Eksootika Passion Kakutusevili Eksootika Granaatõun Papaia
Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid levisid kiiresti ka teistesse maadesse ja varsti võis rääkida lausa karusmarja kasvatuse buumist, kuni ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes 50 liiki, kultuurkarusmarju on üle tuhande sordi. Karusmari sisaldab olenevalt sordist 8-13% suhkruid (sahharoos, fruktoos, glükoos), orgaanilisi happeid (kõige rohkem sidrunhapet), pektiin-, kiud ja parkaineid, flavonoide jm. Vitamiinidest on mainitud C-vitamiini, B-rühma ja P-vitamiini, samuti A- provitamiini karotiini. Asukoha valik
nüüd tonnide kaupa kasutame. Vana-aja tohtrid pöörasid erilist tähelepanu taimeravile ja toitumisele. Enamasti ravitseti haigusi dieedi ja ravimtaimede abil. Tänapäeval põhjustavad peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest haigused, mis on otseselt seotud ebaõige toitumisega. Meie kasinad teadmised toiduainete ravi- ja profülaktilistest omadustest ei võimalda neid ratsionaalselt kasutada haiguste raviks ja tervise taastamiseks. Puuviljad ja marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid, lisaks vett ja kiudaineid. Rasva sisaldavad nad vähe. Iga päev peaks sööma vähemalt 2 portsjonit (kokku ligi 200 g) värskeid puuvilju ja marju. Toon välja viis suurepärast põhjust, miks nautida päevas vähemalt 2 portsu puu- ja köögivilju : *Nad on täis vitamiine ja mineraale ning fütoühendeid. *Nad aitavad teil hoida tervislikku kehakaalu. *Nad on suurepäraseks kiudainete allikaks.
Näsiniin Paula Juurik 8b Elukoht · Hajusalt kõikjal Eestis · Segametsad · Puisniidud Välimus · Kõrgus keskmiselt 0,3 1,2 m · Väheharunev põõsas · Oksad ja koor on sitked · Kevadel sireli taoline taim · Roosad õied · Ei ole kroonlehti · Kinnituvad otse oksale · Sügisel oranzpunased marjad · Marjad on luuviljad nagu ploomil Mürgisus · Väga mürgine · Inimesele piisab 2 12 marjast, et surra · Hobusele suremiseks peotäiest marjadest Mürgituse tunnused · Põletab limaskesta · Süda kloppib väga kiiresti · Palavik · Iiveldus · Peavalu · Kõhuvalu · Võib kaduda teadvus · Surm saabub hingamishäirete tõttu Rahvapärased nimetused
Lodjapuu Lodjapuu on huvitav puu. See õitseb ilusasti, on väga mürgiste marjadega ja aitab ravida mitmeid haigusi. Lodjapuu marjad on ilusad väikesed ja punased. Aga tooreid marju ei tohi aga mingil juhul süüa. Need on mürgised ja põhjustavad seedeelundkonna põletikku. Lodjapuu marjad muutuvad söödavaks, kui neid külmutada, kuivatada või kuumutada. Siis on nad head ja ravivad paljusid haigusi. Lodjapuu marjadest valmistatakse ravimteed. Teega saab ravida külmetusköha, läkaköha, bronhiiti ja kopsupõletikku. Teed soovitatakse kasutada ka vitamiiniteena. Teega võib kuristada kurku. Lodjapuu marjad aitavad südamehaiguste, kõrgvererõhu ja krampide korral. Marju saab kasutada ka verejooku peatamiseks ja tursete vähendamiseks.
MILLE POOLEST ON KASULIKUD PUUVILJAD SISUKORD : Üldiselt puuviljade kasulikkusest Must sõstrast Kirsist Astelpajust Banaanist PUUVILJADE KASULIKKUS : Puuviljad ja marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid lisaks sisaldavad palju vett ja kiudaineid Rasva sisaldavad nad vähe Pea kõik puuviljad on kasulikud neis on glükoosi ja fruktoosi MIKS NAUTIDA PÄEVAS VÄHEMALT 2 PORTSU PUU JA KÖÖGIVILJU ? Nad on täis vitamiine ja mineraale ning fütoühendeid Nad aitavad teil hoida tervislikku kehakaalu Nad on suurepäraseks kiudainete allikaks Nad aitavad vähendada südamehaiguste, rabanduse ja teatud vähiliikide riski
Erivajadustega inimeste toitlustamine Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Õile Aavik Diabeet Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Ei tohiks pakkuda: Kuldpruunid praekartulid Rohkelt rasvased toidud Karastusjoogid Väga magusad saiakesed Pasta Soovitatavad toiduained: Marjad Puuviljad Täisteratooted Köögiviljad Väherasvane liha Piimatooted Eelistatud on hautamine, keetmine. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. laktoositalumatus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk en...
Talvel 3-4 korda murgisem. Jugapuu mürgisus toetub laias laastus kolmele suurele sambale: alkaloidid (eeskätt taksiini kompleks taksiin ja taksifülliin), glükosiidid (taksikatiin) ja eeterlikud õlid (jugapuuõli). Mürgitu marikäbi. Kasutatud mõrvadeks ja enesetappudeks. Harilik kikkapuu Viljad on väga mürgised. Harilik kuslapuu Marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma, kuid kuslapuu marjad on mürgised, vahel isegi eluohtlikult. Laukapuu Just astelde tõttu hakati kõnealust puud seostama nõidadega, kes väidetavalt kasutasid musta maagia riituste puhul selle puu eri osi. Marjadel parkainete ja hapete rohkuse tõttu kombinatsioon hapust ja mõrkjast maigust, mida võimendab tugevalt kootav toime limaskestadele. Luustunud seemnes leidub piisavalt amügdaliini, millest lagunemisel vabaneb mürgine sinihape, mis on mürgine.
saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Polüsahhariidid Tärklis kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin)teraviljad, puuviljad Toidud Suhkrut lisatakse paljudesse erinevatesse
marjade tagant nähagi (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja- kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). 3 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte `Northblue` - selekteeritud 1973. aastal Minnesota ülikoolis. Põõsad on jõulise kasvuga umbes 60-70 cm kõrgused. Talvel taluvad külma isegi kuni 37 ºC. Marjad tumesinised, kuni 2 cm läbimõõdus. Maitselt meenutavad kännasmustika marju ning ei ole nii magusad kui `Northcountry`l. Saak kuni 4 kg põõsalt. Marjad valmivad 2-3 nädala jooksul ning vajavad mitmekordset korjamist. Väga hea sügavkülma mari. Vanu oksi hakatakse välja lõikama 5.- 7. aastal pärast istutust. `Northcountry` - selekteeritud 1973. aastal Minnesota ülikoolis. Põõsas 45-60 cm kõrge ja 70-100 cm läbimõõdus. Põõsas talub külma kuni 37 ºC
rippuvates kobarates . Õied lõhnavad meeldivalt . Lihakas paljuseemneline vili valmib augustis ja on musta või punakaspruuni värvi . Põõsas on 23 meetrit kõrge ja väheharunev . Kasvutingimused, paljunemine ja kasutamine : Kuldsõstar kannatab väga hästi külma, kuid on valgusnõudlik . Paljuneb väga hästi vegetatiivselt, pistikutega ja seemnetega . Muld peaks olema viljakas ja parasniiske .Kuldsõstart kasvatatakse marjade saamiseks, kuid kasutatakse ka haljastuses . Marjad on söödavad ja hapukasmagusad . Marjad sisaldavad suhkrut, Cvitamiini ja Avitamiini. Marjad on kuni 0.8 cm läbimõõduga . Eestis kasvatatakse kuldsõstart enamasti ilupõõsana . Allikad : http://www.tihemetsa.ee/dendro/kuldsostar.html http://ahtitiirmaablogi.blogspot.com/2010/01/kuldsostarribesaureum.html http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=140&art=161 http://www.maakodu.ee/print.php? page=24130&grupp=targutalita&artikkel=2850
Tolmeldavad putukad, ühel põõsal nii emas kui isasõied. Levinud Aasias, Jaapanis. MUSTAD SÕSTRAD 5-1 Ribes nigrum 'Pamjati Vavilova' 2011k Keskvalmiv kuni hilisepoolne sort, aretatud Valgevenes. Marjad suured, säravad, läikivad ja veidi ovaalsed. Saagikas sort sobib ka masinkorjeks. Põõsas püstine. Haigustele vastupidav. PUNASED SÕSTRAD 6-1 Ribes rubrum 'Hollandi Punane' 2011k Hiline, viljad valmivad juuli lõpus, pärit
Nii on tihedas varjukas alusmetsas kasvanud põldmurakapõõsad enam-vähem püstised. Varjus kasvavatel taimedel on palju vähem torkivaid ogasid. Muidu leidub põldmurakal ebameeldivaid väikeseid ogakesi nii varrel kui ka leherootsudel. Harilikust vaarikast saab põldmurakat kergesti eristada viljade järgi. Kui "vaarikamarjad" on punased, siis põldmuraka viljad on hoopis mustad. Sõna "marjad" sai pandud jutumärkidesse seepärast, et tegelikult ei ole ei vaarikal ega ka murakal mitte marjad, vaid paljudest viljadest koosnevad koguviljad. Iga üksik "marjaterake" on tegelikult omaette vili. Kuid isegi need ei ole veel marjad. Kui te vaarika või põldmuraka koguvilja terakest seestpoolt uurite, siis leiate sealt ühe kõva luukestaga seemnekese. Oma ehituselt on see samasugune nagu ploomi või kirsi "kivi". Nii nimetatakse ka vaarikate ja murakate üksikuid viljakesi luuviljadeks, kogu "marja" aga koguluuviljaks.
Kirjandus: ● Libek, A. Sõstrakasvatus. Tallinn, Valgus, 2000, 102 lk. ● Parksepp, J. Karusmarjad. Tallinn, Valgus, 1976. 142 lk. 1. Botaaniline kuuluvus Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae). Enam kasvatatakse aedades kolme kultuuri: musta sõstart (Ribes nigrum), punast (ja valget) sõstart (Ribes rubrum) ning karusmarja (Grossularia). Tabel 1. Aedades kasvatatavad sõstralised Kultuurid Oksad, võrsed Marjad Märkused, näited Must sõstar Lehe allküljel Mustad, rohelised ‘Vertti’ roheliste kollakad näärmed marjadega Euroopa teisend ‘Bogatõr’ Siberi teisend Varajase ‘Sejanets Golubki’
Kadakas on kahekojaline puu. Isaskäbid on ümarad, kollakat ja poole okka pikkused. Emaskäbid on isaskäbidest 2 korda väiksemad. Kadakamarjad on hästi C-vitamiini rikkad (5-6 korda rohkem kui apelsiinis, ananassis) Kadaka puit on oma tiheduse tõttu hästi vastupidav. Kadakamarjadest hakati tegema viinaga jooki, mis kannab nime Gin. Vanem jook on kadakataar- kadakamarjad laotati murule ja lasti neil päikese käes mustaks küpseda, seejärel tambiti marjad umhris puruks ja pandi pajaga kuuma ahju. Mustaks tõmbunud leem valati tõrde ja lisati juurde kuuma vett, paari päeva pärast oli jook valmis. Kadakaõli saadakse puidust . tõhus arstirohi sügeliste ja muude nahahaiguste vastu. Hea ravim liigesepõletike vastu. Kadakamarju söödi vanasti tiisikuse, reuma kõhu-ja peavalu, neeru- ja põiehädade leevendamiseks. Kadakas sisaldab antiseptilisi aineid, mis tapab suitsutades pisikuid. Marjad ei külmu
mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele Mustika marjad on maitsvad ning väärtuslikud. Need on meie metsade ühed parimad marjad ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. Mustikamarjadel on palju kasutus võimalusi. Neist võib teha moosi, mahla, kisselli või kompotti. Kõige kasulikumad on aga värsked mustikad. Neid süüakse sageli koos suhkru ja piimaga. Marju võib ka kuivatada. Töödeldud ja kuivatatud marju kasutatakse ravimina. Lehti tuleb korjata õitsemise ajal, sest siis on neil suurem ravitoime
ennustusi teinud. Kuid alati ei olegi sellise ilusa puu imetlemine päris ohutu. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Kuid ilus pargipuu on toomingas siiski. Mõnel pool võib näha ka täidisõielisi või roosade õitega vorme. Ta ei ole kasulik ainult ilupuuna, vaid ka ravimtaimena. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudub. Viljad on hapukad ja muu toime kõrval ka head vitamiin C allikad. Kui terved marjad kokku korjata ja ära kuivatada, siis ei pea neilt kive välja võtma. Nii saame hea teematerjali. Võttes supilusikatäie kuivatatud marju klaasi vee kohta ja keetes seda segu veel paarkümmend minutit on meil rohi valmis, aga marjad tuleb enne joomist välja kurnata. Saadud teed juuakse kaks või kolm korda päevas
Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) Mustikas on kuni 40 cm kõrgune kääbuspõõsas. Ta on heleroheline ja marjad tumesinised või peaaegu mustad. Mustika võrsed on kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Mustikas kasvab happelistel, niiskematel muldadel ja mõõdukalt varjatud metsades. Sinakasmustad marjad sisaldavad umbes 7% parkaineid. Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp väike, ebamääraste tipmetega ja lainja servaga. Kroon on kupjas, rohekasvalge kuni roosakas, 4...7 mm. Õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel. Õitseb mai lõpust juunini. Vili on tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari.
Koostajad: Juhendaja: Sisukord Taime kirjeldus Taime toitumine Taime tähtsus Lisaks taime kohta Kasutatud kirjandus Kirjeldus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10..40 cm. Õied moodustavad rullitaolise väikese õisiku. Maapealne vars puudub. Kuulub sugukonda võhalised, perekonda soovõhk. Lehed on südajad, pikarootsulised, kaarroodsed ja 5 kuni 12 cm laiad. Taime viljaks on erkpunased marjad Kogu taim, eriti marjad on mürgised. Toitumine Juured (risoomid) ulatuvad sügavale. Taime tähtsus Värskelt on kogu taim mürgine, eriti viljad. Risoom on tärkliserikas. Taim on dekoratiivne ja sobib veekogude kallaste haljastamiseks. Lisa * Soovõha rahvapärastest nimedest viitavad osad tema kasutamisele arstimisel. Näiteks jooksvarohi, jooksikurohi ja teised seesugused. Jooksvahaiguseks kutsuti vanasti reumat.
fruit) või pitaiadeks (pitahaya või pitaya) kutsutakse. Teiste metskaktususe liikide (H.polyhizus, H.costaricensis, H.megalanthus) vilju tuntakse samuti pitaia nime all. Maasik- metskaktuse suured marjad on seest valged ja erinevalt suurteviljalisest viigikaktusest tillukeste mustade seemnetega. H.costaricensis'e viljaliha on purpurjas, H.megalanthus'e viljad on aga kollased ja valge sisuga. Kui H.undatus'e ja H
Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur. Maasika edukaks viljelemiseks on hea tahte, hoole ja püüdlikuse kõrval vaja ka oskusi ja teadmisi
.................................................6 Tekst.................................................................................................................................................6 Pildid................................................................................................................................................6 Üldiselt moosi keetmisest Moosiks kasuta vaid puhtaid ning värskeid marju. Kõige sobilikumad on kuiva ilmaga korjatud marjad. Riknenud marjad on tavaliselt peamiseks põhjuseks, miks hoidised seista ei taha. Kergemini lähevad käärima ülevalminud marjad, hea ei ole kasutada ka pooltooreid.Moositegu pole sugugi keeruline, tuleb vaid jälgida hügieenireegleid ning kasutada kvaliteetseid marju, puuvilju või muid aiasaadusi. Ja moosiks kõlbavad kõiksugu aia, metsa, poe- ja eksootilised saadused - mustikad, jõhvikad ja pohlad, vaarikad-maasikad, sõstrad ja tikrid, porgandid-kõrvitsad, virsikud-
Need peaksid oma välimuse ja maitsega tekitama mõnusa küllastustunde. Magusroogi liigitatakse serveerimistemperatuuri järgi: · Külmad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 10- 14 ´C · Soojad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 65- 75 ´C · Külmutatud magusroad, mis serveeritakse külmutatult. Magusroogi liigitatakse ka kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi. Külmad magusroad: · Värsked puuviljad ja marjad · Kompotid · Kissellid · Magusad supid · Magusad kastmed · Tarretised · Vahustatud tarretised · Vahud ja sambukid · Kreemid Soojad magusroad: · Pannkoogid · Magusad pudrud · Magusad pudingud · Magusad vormiroad · Magusad sufleed · Magusad klimbid · Küpsetatud puuviljad Külmutatud magusroad: · Jäätised · Parfeed ehk pooljäätised · Sorbetid Teised tuletatud magusroad:
tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisaldavad parkaineid (kuni 20%), arbutiini (1,6%), glükosiidi mürtilliini (1%), glükosiidi neomürtilliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Marjadest valmistatakse toormoosi, kompotte, keediseid, džemme ja mahla