Eesti geoloogia 2) 1. Platvorm Eesti pakineb tervenisti Ida-Euroopa platvormil. 2. Aluskord Suur osa Eesti aluskorrast on tekkinud Paleoproterosoikumi ajastul (2,5-1,6 miljardit aasat tagasi). Eesti aluskord ei paljandu 3. Pealiskord Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordiviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvanternaari ajastu setendeist. 4. Pinnakate Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist ja on suhteliselt õhuke. Pinnakatte hulka kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid
Furong Keemiatoore Fosforiit; lubjakivi savi Muud: järvemuda; meremuda; järvelubi; turvas Ediacara Proterosoikum Kristalne aluskord graniit/magnetiit... OHESAARE S2oh TURVAS
· Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened · Eooni lõpul eristatakse elustiku alusel ediacara ajastu (600-542 m.a.t.) EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. · Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) - käsnad - meduusi- ja korallitaolised loomad - segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia suurimad kuni 1 m) - limusetaoline pehmekojaline Kimberella - lihtsad jälgfossiilid · Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia) FANEROSOIKUMI EOON - PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T. Ajastud:
Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal. Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem. Pealiskord Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaarisetteid ehk pinnakatet. Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvaternaari ajastu setendeist. Pealiskorra settekivimid Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Kvaternaar Kambrium Kambrium vastab ajavahemikule 542– 488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Ordoviitsium Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes
perioodi maa ajaloos ~542mi 252-542milj Kambrium mõõdukas,mitt Pakri pank lj 488 -542milj merikera e eriti külm,ega ka soe Proter Neoproterozoik Ediacara külm kliima osoiku um Krüogeen m 542-1000milj Ton Mesoproterozoi Sten kum Ectas 1000-1600milj Calymn 542- Paleoproterozoi Stather 2500 kum Orosir milj 1600-2500milj Rhyac Sider Arhaik Neoarhaikum põhiliselt um 2500-2800milj polnudgi,sest
on kohalikud aluspõhjakivimid ja pinnakattesetted. Eesti alal saab eristada viit aluspõhjakivimit. Need on Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Võrrelge oma riike ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad loodusolud põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage. Fidži saared on igatepidi paremad loodusolud, kui välja jätta mägine pinnamood. Fidži mullad on viljakamad ja kliima on soodsam, kui Eestis. Sademeid on rohkem, ja aastane temperatuurikõikumine on väga väike. Lisaks Fidži vegetatsiooniperiood on pikem kui Eestis
8. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. AEGKOND: Kainosoikum (Uusaegkond), AJASTU: Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen AEGKOND: Mesosoikum (Keskaegkond), AJASTU: Kriit, Juura, Triias AEGKOND: Paleosoikum (Vanaaegkond), AJASTU: Perm, Karbon, Devon, Silur, Ordoviitsium, Kambrium AEGKOND: Neoproterosoikum, AJASTU: Ediacara, Krüogeen, Ton AEGKOND: Mesoproterosoikum, AJASTU: Sten, Ectas, Calymm AEGKOND: Paleoproterosoikum, AJASTU: Stather, Orosir, Rhyac, Sider AEGKOND: Neoarhaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. 9. Eesti põlevkivi on kujunenud Kesk-Ordoviitsiumi lõpus ja Hilis- Ordoviitsiumi alguses. (Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi) Tänaseni on ühemõtteliselt lahendamata kukersiidi tekke küsimused. Probleemile on
Paleogeen Mesosoikum Kriit Keskaegkond Juura Triias Paleosoikum Perm Vanaaegkond Karbon Devon Silver Ordoviitsium Kambrium Neoproterosoikum Ediacara Krüogeen Ton Mesoproterosoikum Sten Ectas Calymm Paleoproterosoikum Stather Orosir Rhyac Sider Neoarhaikum Mesoarhaikum Paleoarhaikum Eoarhaikum 9
või alavööndiks: Tallinna, Alutaguse, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Tapa ja Jõhvi alavööndiks. Alavööndid erinevad kivimitüüpide, metamorfismiastme ja muude keemilis-geofüüsikaliste omaduste poolest. Eesti kristalse aluskorra jaotus arenguliselt ja kivimiliselt erinevatesse üksustesse (Eklund, Soesoo, 2007) 1 2 Eesti aluspõhi Ediacara ehk Vend Geoloogiline olustik Ediacara ajastu algas 630 ja lõppes 542 miljoni aasta eest, kestes kokku 88 miljonit aastat. Umbes miljard aastat tagasi Proterosoikumis moodustus Maal praktiliselt kõiki ürgseid mandriplokke ühendav Rodinia ülimanner ehk superkontinent. Ediacara ajastul hakkas see lagunema. Kõigepealt eraldusid teineteisest kaks suuremat osa, ekvatoriaalse asendiga Gondwana hiidmanner, kuhu kuulusid tänapäeva Aafrika, Araabia, India, Hiina, Austraalia, Antarktis jne. ning lõunanaba piirkonnas paiknenud
Pelaagiliste tsoonide elustiku iseloomustus. Bentose elustiku iseloomustus. PALEOBIOGEOGRAAFIA Jääperioodide tekke seletusi. Laamtekoonika olemus. Suurimad väljasuremisperioodid maa elustiku ajaloos ning nende põhjendusi. Laatsaruse efekt ja lilliputi fenomen. Arhaikum. Eooni piirid. Elu tekke arvatav aeg. Esmased organismid. Proterosoikum. Eooni piirid. Tähtsamad muutused elustikus (eukarüootide ja mitmerakuliste organismide teke). Ediacara ajastu loomastiku iseloomustus. Paleosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine. Kambriumi "plahvatus". Tähtsamad sündmused ajastute kaupa (keelikloomade teke, selgroogsete teke, maismaa asustamine taimedega, seemnetaimede ja metsade teke, putukate ja kahepaiksete teke, ulatuslike söeladestute teke, roomajate teke, imetajetaoliste roomajate teke). Mesosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima.
isotoopmeetoditega. Arhaikum (Ürgeoon)Tekkis Maa, maakoor tardus. Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Tekkisid atmsosfäär, ookeanid ja mandrid ning algas mandrite triiv. Tekkis elu. Ilmusid üherakulised organismid.(4000-2500mlna) Proterosoikum(Agueoon) Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus. Tekkis osoonikiht. Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpil ilmusid käsnad ja Ediacara fauna.(2500- 500mln a) Fanerosoikum(Vanaaegkond): Kambrium Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kasvas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõik hõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad. Eluleidus ainult meres. (545-495mln a) Ordoviitsium Lisandusid sammalloomad, Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja
Vanimad stromatoliidid 3,5 mld Kindel tõend tsüanobakterid 2,7 mld Agueoon 2,5 mld 542 mln a.t. Fotosünteesivad bakterid Eukarüootide teke Hulkraksete organismide teke Milleks? vanimad Hiinast käsnad? Endosümbioo si teooria I eukarüoot? Grypania spiralis 2,2mld Agueoon Eelkambrium Ediacara fauna (Vend) 542 488 mln a.t ,,Kambriumi plahvatus" Trilobiidid Käsijalgsed Limused Käsnad Okasnahksed Vetikad Väljasuremine 70% lülijalgsetest Ordoviitsium Ordoviitsium
Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli külm. Osoonikihi tekkimine Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest Rauabakterid , mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest Ürgmandrid 1.Grypania spiralis 2.Ediacara hulkraksete rekonstruktsioon 1. 2. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Vanaaegkond ehk Paleosoikum Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Kambrium kliima oli mõõdukas ajastu alguses ilmusid mineraalse toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad :erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi
Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke üsna Proterosoikumi alguses. 3. Milliseid ja kui vanad on vanimad hulkraksete loomade kivistised? Esimesed hulkraksed organismid ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Vanimate hulkraksete loomade käsnade räniokiseid on leitud Hiinast Doushantou kihistust 570 miljoni aasta vanusest kihtidest. Paljudest maailma kohtadest o leitud umbes 560 miljoni aasta vanusest kivimitest Ediacara faunat mitmerakulisi organisme, kelle sugulus meile tuntud hulkraksetega on tänapäevani vaieldav 4. Mida tähendab ,,Kambriumi plahvatus"? Kambriumi ajastu alguses toimus umbes 15 miljoni aasta jooksul tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng mis on nii nn. Kambriumi plahvatus, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. 5.Mis asjaolud tegid võimalikuks hulkraksete loomade ehitustüüpide mitmekesisuse?
USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Enam kui neljakümnest leiukohast on leitud nooremate - 560 miljoni aasta vanuseid - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistisi, mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks. Eelkambriumis laialdaselt tuntud elu jälgedeks on loetud ka stromatoliite, milliseid leidub soojades meredes ka tänapäeval. Stromatoliitseid struktuure on leitud kuni 3.5 miljardi aasta vanustest kivimitest, kuid paljud teadlased ei nõustu neid tunnistama elu jälgedeks. Möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus on paleontoloogia. III. Fanerosoikum
Kirjeldab ja süstematiseerib kivimikihte. 6.Mis on stratotüüp? Kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise üksuse või selle piiride määratlemiseks ja iseloomustamiseks. 7.Steno printsiip- superpositsiooni printsiip, iga lasuv kiht lamavast kihist hilisema tekkega. 8.Eluareng (eel-)prekambriumis: Arhaikum- elu Maal ainult vees, tsüanobakterid. Proterosoikum-meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Ediacara fauna. 9.Eluareng paleosoikumis: Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", ilmusid toesega hulkraksed loomad. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Ordoviitsium- korallid, merisiilikud, merevetikad, sammalloomad, ordoviitsiumi lõpus kadus 60% perekondadest. Silur-käsijalgsed ja soontaimed. Devon- sõnajalad, osjad, lõpu poole ka kahepaiksed. Karboni lõpus lisandusid roomajad. Permi ajastul tekkisid okaspuud
a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) · PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st Fütoplanktonis domineerisid akritarhid Ilmuvad seened Eooni lõpul eristatakse elustiku alusel ediacara ajastu (600-542 m.a.t.) · EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) käsnad meduusi- ja korallitaolised loomad segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia suurimad kuni 1 m) limusetaoline pehmekojaline Kimberella lihtsad jälgfossiilid Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia) · FANEROSOIKUMI EOON PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T. KAMBRIUM 542-488,8 m.a
lk. 115 Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord (vanuses ~600-350 milj aastat.) Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja- Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. VEND = EDIACARA > 600 mln a ! liivakivi setendis peitub suur puhta vee varu Eestis (merepinnast kõrgemal) ei paljandu KAMBRIUM 542-488 mln a ! liivakivi setendist ammutatakse mineraalvett (Värska, Häädemeeste) sinisavi (80m) kaevandatakse Kundas, Loksal, Aseris Liivakivi paljandub klindi alumises osas: Pakril, Türisalus, Rannamõisas Sinisavi tõuseb üle merepinna Tallinna kohal ja kõrgeneb ida suunas ORDOVIITSIUM 488-443 mln a
L-Es veelgi sügavamae. Pealiskord koosn eri ajastute kivimite avamusaladel. 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. E aluskord koosn moonde- ja tardkivimitest ning tema pealispind sügavneb väga laugelt lõuna suunas, ulatudes 100 m P-Es kuni 600 m'ni L-Es, meil ei paljandu. E aluspõhi jaotub alus- ja pealiskorraks. Koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist ning Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist. Pinnakate- aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol välisjõududega mujalt kohale kantud. E pinnakatte mood Kvaternaari ajastul kujunenud setted. 2 6
Ökoton piiriala kahe paigase vahel. Lämmastik - valgu, DNA moodustamiseks. maastike ilmes). Servaefekt iseloomustab liikide arvukse muutusi piirialal. Gaasilisel kujul (N2) ~ 78% atmosfäärist. Pealiskord Osa liike spetsialiseerunud eluks seal vastukaaluna liikidele kes elavad Gaasilisel kujul pole taimedele ja loomadele kasutatav. Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni settekivimid valdavalt elupaiga, kasvukoha siseosas. Toiduahelasse jõudmiseks vaja nitrifitseerivate bakterite abi. Kaldu lõuna suunas seetõttu avamused ida-lääne suunalised Ökotonide pikkus piiride pikkus. Gaasiline lämmastik jõuab ringesse: Ediacara ajastu 600 milj. a. tagasi Kõige lühem piir on ringil
18. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustikuserva ette. Ediacara (settekivimid, fossiilid) Kambrium (liivakivi, aleuroliit, aleuruliitsavi, savi) Ordoviitsium Otsamoreenid tekivad tavaliselt siis, kui liustikuserv püsib pikemat aega samas kohas, nii et liustikust (llivakivi, aleuroliit, savi, diktüoneemargilliit, karbonaatkivim) Silur (lubjakivi, dolomiit, domeriit, savi)
Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Enam kui neljakümnest leiukohast on leitud nooremate - 560 miljoni aasta vanuseid - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistisi, mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks (pildil). Eelkambriumis laialdaselt tuntud elu jälgedeks on loetud ka stromatoliite, milliseid leidub soojades meredes ka tänapäeval. Stromatoliitseid struktuure on leitud kuni 3.5 miljardi aasta vanustest kivimitest, kuid paljud teadlased ei nõustu neid tunnistama elu jälgedeks. VANAAEGKOND (542...251 miljonit aastat tagasi) Ilmusid esimesed kõva kestaga organismid (trilobiidid).Mandritel
mõndadel on see kadunud, jäljed mitokondri olemasolust on olemas. (1) Endosümbioos. (2) Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus à erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = Mandriline maakoor kergem ja muutus selleks mandilise triiviga. O2 hulga kiire tõus Proterosoikum hapnikuga aeg, palju pole järgi. h) Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambiumi plahvatus Kujunesid välja enamus looma hõimkondi, settesse jäänud mineraalained pääsesid tagasi ringlusesse (eöi meres (Proterosoikumi lumepallimaa- teadaolevalt kõige külmem periood maakera ajaloos) 2) Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. Jaotatud kolmeks. Peaks teadma. a) Kambrium Põhja-Eesti sinisavi on kambriumi savi. b) Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed. Põhja- Eesti peakivi.
evolutsiooniline plahvatus (3-2,5 mlrd? a.) (1) Elu hulka limiteerivaks muutusid mineraalid g. Eukarüoodid 1,5-2 mlrd? a. (1) Endosümbioos (2) ?Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = O2 hulga kiire tõus Proterosoikum h. Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambriumi plahvatus 2 Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. a. Kambrium b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed c. Silur: maismaaselgroogsed d. Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed e. Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). f. Perm: roomajad! Paljasseemnetaimede domineerimise algus
Põhjavesi Infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel Sedimentatsioonivesi Vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega Juveniilsed Põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel (vee eraldumisel) Lõuna-Eesti devon, Kesk-Eesti silur, Põhja-Eesti ordoviitsium, kambrium, ediacara Karst Vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid - Defineeri mõistet põhjavesi Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi - Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena Molekulaarselt seotud veena Keemiliselt seotud veena
Nende teekond jääkilbis on olnud edela-loodesuunaline nagu mandrijäälgi. Kaardil märgitud: Ahvenamaa rabakivi, Viiburi rabakivi, Suursaare kvartsporfüür, jää pealetungi suund.)) ((Foto: Kalkahju lubjakivipaljand Peetri jõel. Kohanimi Kalkahju tähendab kirjakeeles lubjaahju. Kaldast murtud paekivi põletati varem ehitustöödeks vajalikuks lubjaks.)) --- 27 Aluskorra peal lasub settekivimitest (savid, liivakivid, lubjakivid) moodustunud pealiskord. Pealiskord moodustus Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajal, 600-350 miljonit aastat tagasi. Settekivimite kiht on tüsedaim Kagu-Eestis. Põhja-Eestis moodustavad pealiskorra lubjakivid, Lõuna-Eestis valdavalt liivakivid. Pealiskorra kivimeid katavad hilisemad jääaegsed ja jääajajärgsed setted, mida nimetatakse pinnakatteks. See tekkis enamasti Kvaternaari ajastul. Pealiskorra kivimites võime vahel näha Vanaaegkonna (Paleosoikumi) veeorganismide
Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatudkivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse. 102. *Geoloogiline ajaarvamise meetod on geogroniloogia. 103. *Skaala: 104. -Fanerosoikum: Kainosoikom/Uusaegkond (Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen), Mesosoikum/Keskaegkond (Kriit, Juura, Triias), Palesoikum/Vanaaegkond (Perm, Karbon, Devon, Silur, Ordiviitsium, Kambrium). 105. -Proterosoikum: Neoproterosoikum (Ediacara, Krüogeen, Ton), Mesoproterosoikum( Sten, Ectas, Calymm), Paleoproterosoikum (Stather, Orosir, Rhyac, Sider). 106. -Arhaikum: Neoarahaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. 107.Põhjavee 7 põhiiooni. Cl, SO4, HCO3, Ca, Mg, K, Na, Lämmastikuühendid, Raud. 7
Nende hukkumisel ilmusid uued, soojas ookeani pinnakihis hõljuvad organismid. Stromatoliitlubjakivimid on tekkinud primitiivsetest vetikatest mis on leitud Lõuna-Aafrikast, Rodeeriast. Nende kivimite vanus on 2,9 miljardit aastat. Vetikad on juba küllalt kõrge arengutasemega hulkraksed organismid. Tõelistest paleontoloogilistest leidudest võib rääkida eelkambriumi lõpust, 650-570 miljonit a. tagasi. Teadlaste seas on tuntud Austraaliast pärit leiud, mis paljanduvad Ediacara piirkonnas kvartsiididest ja liivakividest leitud arvukad meduuside, rõngasusside, lülijalgsete ja teiste faunarühmade primitiivsete eelaste leiud. Ürg- ja aguaegkonnast pärit elusorganismidest on tekkinud maavarad. Esile peaks tõstma rauabaktereid, nende elutegevuse saaduseks on vanimad raualademed maakoores, mis sisaldavad endas kogu 95% kogu maailma rauavarudest. Eelkambriumi kivimid on üldse maavarade poolest väga rikkad. Siis moodustunud kulla-,
● Parapatriline (külgnev) – liigitekke viis, mille puhul uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, selgesti eristub hübriidne tsoon kahe eralduva populatsiooni vahel. ● Sümpatriline (olemasoleva liigi paiknemise sisene) – liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita 5. BM areng Maal, varajane elu areng, muutused Maa atmosfääris, hulkraksete teke, Ediacara ja Kambriumi elustik, Kambriumi plahvatus ja selle põhjused. ● 43,5 miljardit aastat tagasi elu teke Maal. ● 2 miljardit aastat tagasi – vanimad bakterite kivistised Kanadast. ● 1,9 miljardit aastat tagasi – vanim makroskoopiline eukarüoodi (päristuumne) kivistus. Muutused Maa atmosfääri koosseisus: Maal elasid bakterid ja nende sarnased organismid. Puudus vaba hapnik
nii rändkivirohkeid moreenrandasid, liivarandasid, liivakivist rannaastanguid, rannakaljusid ehk pankasid, kivikülve, rannikuluiteid kui kärestikulisi jõgesid. Rannavööndit liigendavad poolsaared, lahed ning Soome lahte suubuvad jõed. Väga iseloomulik on selline liigendatus just Lahemaa Rahvuspargis. (Arold 2005) 1.3. Aluspõhi ja reljeef Soome lahe rannikumadaliku aluspõhja peamised kihid on Ediacara ja Kambriumi ladestu liivakivid, aleuroliidid ja savid. Samuti leidub klindi jalamil Ordoviitsiumi oobulus- ja glaukoniitliivakivi ning savikilta. (Raukas 1978 ref Arold 2005) Need kivimid on olnud aluseks alale iseloomuliku karbonaadivaese halli moreeni tekkeks. Viimasele on lisandunud liustikujää poolt kantud tardkivimite rahne, munakaid, veeriseid ja kruusa. (Arold 2005) Põhja-Eesti üheks kõige silmatorkavamaks pinnavormiks on rannikumadalikku ääristav Põhja-Eesti paekallas
heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid. · 3500 milj.a.t tekkisid esimesed stromatoliidid. (Stromatoliit on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis.) · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t orgaanilised molekulid Austraalia kivimites. Proterosoikum. Eooni piirid. Tähtsamad muutused elustikus (eukarüootide ja mitmerakuliste organismide teke). Ediacara ajastu loomastiku iseloomustus. · 2500-542 miljonit aastat tagasi. · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj aastat tagasi. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite. · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid. · Ilmuvad seened. · Ediacara loomastik: pehmekehaliste hulkraksete loomade teke peamiselt käsnad, meduusi- ja korallitaolised loomad, segmendilise ehitusefa loomad,
Näiteks põlvnevad luukaladest kahepaiksed, kahepaiksetest roomajad, roomajatest imetajad ning linnud. Vaid viimased on monofüleetilised, aga kõiki käsitleme praktikas omaette klassidena. 7. ARHAIKUM EHK ÜRGEOON Ilmusid üherakulised organismid. Kivistisi: stromatoliidid (võimalikud bakterimattide jäljed). PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid, stromatoliidid; 570 miljonit aastat tagasi esimesed käsnade spiikulad, 560 miljonit aastat tagasi Ediacara fauna. Kambrium. Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kas-vas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõikhõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad, algas kiskja-saaklooma "võidurelvastumine". Elu leidus ainult meres. Kivistisi: trilobiidid jt lülijalgsed, teod jt
Kõige kiirem vee pinnapiirist natukene allpool. Veepinna lähedal jällegi aeglasem, sest toimub hõõrdumine õhuga Mida tähistab erosioonibaas? Veekogu veetaseme kõrgust Mis on jõe tasakaaluprofiil? Selline pikiprofiil, kus igas punktis on kuhjav tegevus tasakaalus kulutavaga Miks jõed meandreeruvad? Sest voolu tõttu toimub jõe väliskülgedel erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine Lõuna-Eesti – devon Kesk-Eesti – silur Põhja-Eesti – ordoviitsium, kambrium, ediacara Defineeri mõistet põhjavesi – Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? § Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena § Molekulaarselt seotud veena § Keemiliselt seotud veena Kivimite veelised omadused? § Poorsus § Veemahtuvus § Veeläbilaskvus Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti? Väike mineraalsus
Kuivalõhed tekivad kui vee kliimamuutustele. Kui suured jäätumised on saanud setted, samanimelise mineraali sadestumiseks ookeaniga ning aset hakkasid leidma valdavalt aurumise tõttu väheneb setete maht, mistõttu alguse just poolustelt, siis mandrite paiknemine settelised protsessid. Ediacara setted lasuvad vajalik kõrge magneesiumkontsentratsioon tekib nad tõmbuvad kokku. Lõhed ei ulatu tavaliselt pooluste lähedal on liustike levikule kaasa aidanud –
Mitokondrid ja eriti plastiidid võivad olla ka korduvalt omandatud. Vähestel päristuumsetel (näiteks pisieoselised, Microsporidia) puuduvad mitokondrid. Paljudel päristuumsetel (sh. loomadel ja seentel) puuduvad plastiidid. Ei tea päris kindlasti, kas nad on ikka hiljem kadunud, või pole neid kõigis päristuumsete harudes algselt olnudki. 87. Vendobionta : kes nad olid, ja millal? Viimaseil aastakümneil on leitud mitmelt poolt Aguaegkonna viimase, Vendi ehk Ediacara ajastu kivistisi. Peamiselt pehme kehaga olendite jäljendid. On mitme hilisema hõimkonna üksikuid algelisi esindajaid, aga ka palju isevärki oleseid, keda on ühendatud koondnime alla Vendozoa ehk Vendobionta. Nood on osalt kiirjad, osalt kahekülgsed, vist põhja peal lamanud või kinnitunud isendid. Neil ei osata eristada suud, sooltoru ega kulgemiselundeid. Ediacara vastab ajavahemikule 600...542 miljonit aastat tagasi. 88. Kambriumi evolutsiooniline plahvatus: kuidas väljendus, ja miks
aga nooremad. See on tingitud mandrijää taganemisest kagust loode suunas. Olulisus: _ Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. _ Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. _ Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne. VEND = EDIACARA > 600 mln a ! liivakivi setendis peitub suur puhta vee varu. Eestis (merepinnast kõrgemal) ei paljandu KAMBRIUM 542-488 mln a ! liivakivi setendist ammutatakse mineraalvett (Värska, Häädemeeste) sinisavi (80m) kaevandatakse Kundas, Loksal, Aseris. Liivakivi paljandub klindi alumises osas: Pakril, Türisalus, Rannamõisas. Sinisavi tõuseb üle merepinna Tallinna kohal ja kõrgeneb ida suunas ORDOVIITSIUM 488-443 mln a
Päristuumsed ehk eukarüoodid on organismid, kelle rakus leiduvad rakutuum (kuhu on koondunud valdav osa pärilikkusainet), mitokondrid (fotosünteesivatel vormidel veel plastiidid), Golgi kompleks, endoplasmaatiline retiikulum, keerukas tsütoskelett jmt. Kõik hulkraksed organismid loomad, taimed ja seened kuuluvad päristuumsete hulka, samuti hulk muid olendeid. 2. Millal pidid valmis olema esimesed hulkraksed, millisesse faunase nad kuulusid? Ediacara faunasse kuulusid ja olid valmis 600-543 MAT. Loomad olid pehmekehalised, kõigil oli suur keha pind, märgatav radiaalne või bilateraalne sümmeetria. 3. Mis seos võib olla Krüogeeni ajastul algsuuste ja teissuuste loomadega? Kõige selgem vahe teissuuste ja esmassuuste vahel seisneb varajase lootelise arengu eripäras. Sellest ajastust leiti amööbe ja kõige vanimaid käsnasid. 4. Mille poolest oli tähtis nn Kambriumi plahvatus?
põhiline tee uute liikide tekkeks. Parapatriline (külgnev) liigitekke viis, mille puhul uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, selgesti eristub hübriidne tsoon kahe eralduva populatsiooni vahel. Sümpatriline (olemasoleva liigi paiknemise sisene) liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita. 5. BM areng Maal, varajane elu areng, muutused Maa atmosfääris, hulkraksete teke, Ediacara ja Kambriumi elustik, Kambriumi plahvatus ja selle põhjused. 4-3,5 miljardit aastat tagasi- elu teke Maal. 2 miljardit aastat tagasi vanimad bakterite kivistised Kanadast. 1,9 miljardit aastat tagasi vanim makroskoopiline eukarüoodi (päristuumne) kivistus. Muutused Maa atmosfääri koosseisus: Maal elasid bakterid ja nende sarnased organismid. Puudus vaba hapnik. 2 miljardit aastat tagasi hakkas atmosfääri kogunema vaba hapnik, mida tekitasid merelised ainuraksed
Pealiskord Neoproterosoikumi lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega. Sealt alates oli see mõnede vaheaegadega ligi 200 miljoni aasta kestel suhteliselt madalate selfimerede võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja settekivimeist pealiskorra moodustavad Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastute kivimid, mis tekkisid ajavahemikus umbes 360540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770 m). Pinnakate Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni Kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad
· Paljude jõgede ülemjooksul (Navesti) · Väga viljakad mullad · Eestimaa Taani · Adavere ümbrus on kõige klassikalisem ala Soome lahe rannikumadalik · Hõlmab maismaalise ala rannjoone ja Põhja-Eesti klindi vahemikus ja ka mitmed sared (Naissaar, Aegna, Prangli) · Laius väga varieeruv, kõige laiem Lahemaa osas poolsaarte kohal, kitsaim kohtades, kus pank ulatub otse merre · Mitmekesine rannavöönd · Aluspõhja moodustavad Ediacara ja Kambriumi liivakivid TÄIENDA Lahemaa · Ei loeta eraldi maastikurajooniks · Looklaheline lava-lausmaa · Metsade ja soode ning haja-asulate ja hõreda teestiku maastik
annaabi.ee 
