..10%. Biotiiti esineb sageli devoni liivakivis, punakaspruunis moreenis, allub keemilisele murenemisele (porsumisele), tekib "kassikuld", vabaneb tähtis biogeenne element kaalium. 2. Settekivimid (geoloogilised kehad, tekkinud maapinnal ja maakoore ülemises kihis murenemisel, vulkaaniliste protsesside toimel.) : 1) Savid - sisaldavad >50% füüsikalist savi (läbimõõduga alla 0,01 mm materjali) 2) Liivakivid (liivad) >50% läbimõõduga 0,1...1 mm purdmaterjali 3) Moreenid - mandrijää sorteerimata setted jaotatakse keemilise koostise, värvi ja asukoha (ka lõimise ja korese) järgi 4) Fosforiidid - sisaldavad >4% Ca-fosfaate 5) Lubjakivid - tekivad peamiselt meredes mitmesuguste lubiskeletiga organismide jäänustest, koosnevad peamiselt kaltsiidist CaCO3 (56% CaO ja 44% CO2), lisanditena dolomiit, glaukoniit, kaltsedon, Fe2O3, savimineraalid 6) Dolomiidid (CaMg(CO3)2 - teke sarnane lubjakividega keemilisel
Põhja osas laiub Tahkuna poolsaar, lõunas Emmaste, idas Sarve poolsaar ja läänes asetseb Kõpu poolsaar. Hiiumaa pindala on 989 km ² . Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla. Pinnamood ja geoloogiline areng: Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Tänu tuultele ja murdlainetele on liiva pindmine osa läbi uhutud ja ümber setitatud. Nüüdispinnamoodi kujundavad kõige ulatuslikumal alal liivased vallilised meretasandikud, rannikuvallistikud ja luited. Hiiumaa loode- ja idaosas ja ka Emmaste poolsaarel katab moreen aluspõhjakõvikuid. Basseinimoreen ja viirsavi
Kristallsetest kivimitest graniit. 7. Tardkivimite jaotus happelisest ultravioletseni. Happelised (hele)- neutraalsed- aluselised- ultravioletsed kivimid. 8. P- Eesti aluspõhja piir ja kivimiline koostis. Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam-kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo-viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), 9. Moreenide teke, nimetada põhimoreenid. Moreenid - mandrijää või jääliustike sorteerimata setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jagatakse: lokaalmoreen - koosneb kohaliku aluspõhja materjalist; transiitmoreen - jää on oma liikumisel kaasa toonud. Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: otsmoreenid; põhimoreen. 10. Voored (teke). Voored tekkisid jää liikumise tagajärjel- kui jääserv ei seisnud kaum kusagil, vaid taganes ja sulas pidevalt, moodustus põhimoreen,
taimekasvatuse koha pealt väga head omadused. Savimineraalid ladestuvad mulda seoses karbonaatsete kivimitemurenemise ja karbonaatide leostumisega ja sellest tuleneb ka saviosakeste kuhjumine. Pruunika värvuse tõttu sellel horisondil, on laialdaselt kasutusel ka nimetus pruunmullad. Bw- või Bwt horisont on tavaliselt järgneva horisondi – C-horisondi(lähtekivimi) lõimisest raskema lõimisega. Lähtekivimiks võivad olla erineva värvuse ja rähasusega moreenid (valkjashall, punakaspruun, kollakashall, kollakaspruun) või ka väiksemal määral luistikujõesetted (liivad, kruuusad). Metsamuldadel võib olla huumusesisaldus 4,5...5% ning põllumaadel 2,7...3%. Leostunud muldadel on tavaliselt lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm³, kuid metsamuldadel on see väiksem. Muldadel on küllastusaste suhteliselt kõrge (kuni 90%) ja mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne. Veerežiimi poolest stabiilsed ja peamiselt parasniisked mullad. Leostunud
temperatuur maavarad (kivimiline koostis) epin nast moreenid ja kliima on mereline mooreentasandikud; voolavate S1 rk lademe indeks; Kiviõli alamsiluri ladestik, raikküla lade jääsulamisvete setted loopealsed ja
oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi. Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed, okasnahksed, rüükalad jt. Eesti territooriumi areng kvaternaariajastul. Mandrijäätumine. Kvaternaarsed setted. Tähtsamate pinnavormide iseloomustus:a) mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid,
Huumushorisont on huumusrikas ja struktuurne, tavaliselt hallikasmusta värvusega. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik, looduslike muldade taimkate on väga liigirikas, kuid suhteliselt kidur. Pruunika värvusega Bw horisont on moodustunud murenemisproduktide sekundaarsete savimineraalide ja mullatekkesaaduste kuhjumisel kohapeal. Lähtekivimiks on tavaliselt kivised ja karbonaatsed moreenid, piiratud ulatuses ka karbonaatsed liivad, savid ja liivsavid. (Eesti muldadest põllumehele, lk 10) Levik: Rähkmullad hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast ja 9% põllumaast. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Kõige suurema osa põllumuldadest moodustavad rähksed rendsiinad Kõrkvere, Kuivastu ja Heltermaa piirkonnas.
materjal. Savid LõunaEesti savid on Devoni savid à 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid uhutud maakera nõgudesse. Argilliit tuntuim diktüoneema kiltkivi PõhjaEestis. Settekivimid Liivakivid üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Moreenid mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Veel settekivimeid Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist.
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemise tagajärjel tekkinud murendmaterjal on mulla tekkele lähtekivimiks. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Eesti muldade lähtekivimid on: jääsetted e. moreenid; jääsulamisvee setted; mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · tuulesetted (rannikutel); soosetted (turvas); aluspõhja kivimid (lubjakivi). Mulla teke Tekib poorne murendmaterjal, mis Vabanevad vajalikud toiteelemendid, mida võimaldab kinni hoida vett ja õhku. saavad hakata kasutama oma elutegevuseks
all tugevalt rähkne (sisaldus 20-30% mulla mahust) kerge liivsavi. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju. Leostunud mullad Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veereziim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. Leetjad mullad
Devonist allpool 100-120 m sügavusel asub siluri paekivi ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II). Maakonna territooriumi praegune vahelduv reljeef on kujunenud rohkem kui 300 miljoni aasta jooksul, see on keskdevonist kuni tänapäevani. Sakala kõrgustikul on ülekaalus orud, mis on tekkinud enne viimast jäätumist, ning viimase jääaja jooksul moodustunud kõrgemad pinnavormid (Rein, 1993). Eestis valdavad mulla lähtekivimid jääsetted ehk moreenid. LõunaEestis punakaspruun saviliiv- ja liivsavimoreen, mille karbonatsus Põhjast Lõuna poole järsult vähenev (Reintam, 1962). Sisemaa klimaatilised tingimused väljenduvad eelkõige õhuniiskusest (aasta keskmine absoluutne niiskus 6,4 mm, relatiivne niiskus 85%) ja temperatuuris. Aasta 7 keskmine õhutemperatuur on registreeritud juulis +34,5º (11.07.1992) ja absoluutne
moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk, vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. . Leostunud mullad- Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veerežiim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. On huumuse- ja toitainerikas, suure
ö. karstinähtused Tuule geoloogiline tegevus avalduvad nõrkade kivimite levikualal, taimkate kidur v puudub kõige suurem liivakõrbetes deflatsioon- tuule transport korrasioon- tuule kulutus Jää geoloogiline tegevus tekivad jääliustikud mandrijää ja liustikujää viimane jääaeg 12000 a.t Taganemisel tekkisid setted moreenid e. Jääsetted- sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus jääsulamisvete setted- tera suuruse järgi sorteeritud 6. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord- graniitidest Kristalne aluspõhi- kambriumis,siluris,devonis kujunenud settekivimid Kristalne pinnakatte- katab aluspõhja 7. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mulla aluskivim- mullaprotsessist otseselt mittehaaratud osa
Biosfäär Hüdrosfäär Huumuse teke Porsumine Mullaloomad Rabenemine A B Pedosfäär C Aeg D Litosfäär Eesti muldade lähtekivimid · Jääsetted e. moreenid valkjas-hall karbonaatne rähkmoreen kollakashall karbonaatne rähkne moreen punakas-pruun moreen · Jääsulamisvee setted · Mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · Tuulesetted (rannikutel) · Soosetted (turvas) · Aluspõhja kivimid (lubjakivi) Lubjakivist murenenud rähk Jäneda põldudel Vaike Rootsmaa foto Mulla veereziim sõltub sademete ja aurumise vahekorrast
vastastikmõjudest ja hävimisest. Maalihe nõlval asunud pinnasetüki paigastliikumine. Murend kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal Mullatekketegur 1. Lähtekivim 2.kllima 3.reljeef 4.aeg 5. Inimtegevus Lähtekivim murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. Mulla mineraalne osa LÄHTEKIVIM on pinnakatte ülemine osa mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda. Eestis MOREENID e. Jääsetted. Eestis mitmekesine lähtekivim (paekivi, saviliiv, liivsavi, liiv, turvas,) Mulla mineraalosa osatähtsus võib olla 99-100% Huumus maismaal toimuv orgaaniliste ainete lagunemise ja muundumise saadus. Muudab mulla viljakaks. Mineraliseerumine orgaaniliste ühendite lagunemine anorgaanilisteks avaldavalt bakterite ja osade seente toimel. Mullahorisont eriti tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis.
Piusa oru liivakivikaljud paiknevad maastikukaitsealal, kuhu juurdepääs on suhteliselt raske. Parima pildi siinseist maastikest saab paadi või süstaga jõge mööda matkates. Suurim lääne-ida sihiline org on Läti piiril Paganamaal olev Piiriorg, mis on kuni 55 m sügav. Härma alumine müür Piusa jõel Mullastik Lõuna-Eesti kõrgustike muldkate on äärmiselt kirju. Seda põhjustab erinevat tüüpi setete (kruus, liiv, viirsavi, mitut tüüpi moreenid, turvas) kiire vaheldumine, mis omakorda kombineerub liigesatatud pinnamoega. Põllustatud alade kultuurtaimede hõre kasv ning nõrk juurestik võimaldab sademeteveel vabalt valguda. Selle tulemusel kantakse kõrgematelt aladelt ära mulla pindmisi horisonte ning koos sellega ka taimedele vajalikke toitaineid. Niimoodi jääb küngaste lagedel ja nõlvade ülaosades huumushorisont üha õhemaks ning huumusainetest vaesemaks. Ärakantud materjal kuhjub nõlvade
mineraalseosa peamine kiht; Bw- kohapealse savistumisega (metamorfoosne) sisseuhtehorisont; C- mulla lähtekivim) Muldade omadused Põllumassiiv on korrapärase kujuga, kui mõningais kohtades on sopistusi. Leetjad mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Toiteelementidesisaldusega neil probleeme pole, kuid lessiveerumise suurenemisel väheneb mitmete mikroelementide sisaldus. Lõimiselt on need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid. Leetjad mullad on viljakad, selle tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Leetjate muldade miinusteks on: kohatine toitainete puudus ; leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad; kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud (Penu. 2006).
nim. aegkonnaks. Ladestu ajastuks Ladestik ajastikuks Ordoviitsiumi ajastu meres tekkis esimese kivina obolys liivakivi,glaukoniit,diktüeneema kildkivi,dolomiit,põlevkivi,lubjakivi NB! Need on vana aegkonna setted ja pindmised materjalid on aluspõhjaks Kõik vana aegkonna setted on kaetud hilisemate pudedate setetega, mida nim. pinnakatteks. Pinnakatte ülemist osa, mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda, nim. mulla lähtekivimiks. Tähtsaimad lähtekivimd Eestis on: )1 Moreenid e. jääsetted, jäid maha jääajast a) Põhja Eestis valkjashall rähnmoreen b) Kesk- Eestis pruunikas hall või kollakas pruun karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad
Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid à 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid - uhutud maakera nõgudesse. Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. 2. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6
põlevkivi lubjakivi NB! Need on vana aegkonna setted ja pindmised materjalid on aluspõhjaks Kõik vana aegkonna setted on kaetud hilisemate pudedate setetega, mida nim. pinnakatteks. Pinnakatte ülemist osa, mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda, nim. mulla lähtekivimiks. Tähtsaimad lähtekivimd Eestis on: )1 Moreenid e. jääsetted, jäid maha jääajast a) Põhja Eestis valkjashall rähnmoreen b) Kesk- Eestis pruunikas hall või kollakas pruun karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv.
Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ★ Ajutise vooluvee tekkelised– deluviaalsed ★ Elutekkelised – biogeensed ★ Jõetekkelised – alluviaalsed ★ Järvetekkelised – limnilised ★ Jääjärvetekkelised – limnoglatsiaalsed
pealiskorra 11 lademe paekivid, alates Orduviitsiumi ladestu Jõhvi ja lõpetades Siluri ladestu Adavere lademega. Kärdla linna idaosa ulatub aluspõhjalise Põllumäe kõrgendikul, mis on osa setendite alla mattunud meteriidikraatri ringvallist. Palukülas paljunduvad sellel vallil Vormsi lademe savikad lubjakivid. Pinnamood Suurem osa maastikurajoonist on kuhjereljeefiga.Pinnakatte sügava osa moodustavad rähksed moreenid on jäänud valdavalt liivade alla mis on pärit nii jäjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Liivade pindmine osa on läbi uhutud ja ümber setitatud murdlainetus ning tuule poolt. Beez või kollakashall moreen katab aluspõhjakõvikuid Hiiumaa loode- ja idaosas ning esineb ka Emmaste poolsaarel. Kaguosas, Käina Heltermaa ümbruses katavad suuremaid alasi nn basseinimoreen ja viirsavi. Basseinmoreeni kujunemist seostatakse liustiku taandumiseda. Maapind on sellel alal väga
Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreen ei ole kõikjal ühesugune. Selle koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on: * Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike; * Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. Arold, I., 2005. Eesti maastikud.
Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid à 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid – uhutud maakera nõgudesse. Argilliit – tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. Liivakivid – üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Moreenid – mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Fosforiidid – settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid – tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid – sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele
Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja mandrijää sulamisvee setted. Puurimiste käigus on leitud nelja erineva jääaja moreene ja mandrijää sulamisvete setteid. Mandrijää sulamisvee setetest on olulisemad fluvioglatsiaalsed (liustikujõe) liivad ja kruusad ning limnoglatsiaalsed (jääjärvelised) liivad ja savid. Moreenidest ülemine on punakaspruun rähksavi, ülalt teine hall rähksavi, kolmas pruun rähksavi. Mattunud orgude põhjas on neljaski moreenikiht – hall savirähk. Moreenikihtide
Alternatiiviks veeris, klibu ja karb.mullad. Wakt=100-110mm Leostunud mullad (Ko) (küllastunud mullad) Kujunen. karbonaatsel C-l, kuid savistumise käigus on karbunaadid ülesmitest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30cm. Savistunud profiili olemasolu. Hõlmavad 10% põllumaast. Järvamaa, L-Viru, Jõgevamaal. moreen. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp. Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Väga saagirikkad. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid. Liikuvat K raskema lõimisega, kohtai ka P. Veereziim stabiilne ei kogune ülavett. Lõimis: sl, l, kr. Harimiskindlad. Tervaili,Kartul, Põldhein. Hea veeläbilaskega. pH 6,0-7,0. Wakt=140- 160mm Leetjad mullad (küllastumata mullad) KI Karb. lähtekiv. kuj. mullad. Keemine sügavamal kui 60cm. Profiilis eluviaalne horisont. Järvamaal, L-Viru, Jõgevamaal, Viljandimaal. A ja E vaesunud saviosakeste poolest. Lähtekivimiks kollakashall(pruun); punakaspruun moreen.
4)Kesk-devoni liivakivi-aluspõhjaks Lõuna-Eestis 5)ülem-devoni lubjakivid- aluspõhjaks Kagu-Eestis Aluspõhi on kõikjal kaetud hilisem anoorema settega, mida nimetatakse pinnakatteks. Mullatekke protsessist haaratud pinnakatte ülemist osa nimetatakse lähtekivimiks ja lähtekivimi ülemist (mulla tekke protsessi käigus muutunud osa) nimetatakse mullaks. Muld võib Eestis olla paksusega alates mõnest millimeetrist kuni pooleteise meetrini. Peamised mull alähtekivimid on: 1)moreenid- valkjashall rähkmoreen Põhja-Eestis, pruunikashall saviliiv-liivsavi moreen Kesk-Eestis, punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis. 2)jää ja pärast jääaegsete veekogude setted liivadest kruusadeni 3)fluvioglatsiaalsed setted-liivad, kruusad 4)lõimiselt kahe või mitmekihilised lähtekivimid, kus moreen on kaetud hilisema settega 5)soomuldade lähtekivimiks on turvas. Muldade orgaaniline osa
Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid - uhutud maakera nõgudesse. Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun . Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati . Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele
Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: Ajutise vooluvee tekkelised deluviaalsed Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed Elutekkelised biogeensed Liustikutekkelised glatsiaalsed Jõetekkelised alluviaalsed Meretekkelised mariinsed
Metsakaeve on veerežiimi poolest liigniiske. Eelnevalt on selles piirkonnas võetud vajadusel kütteks puid. Joonis 4. Metsakaeve asukoha skeem 3. Mullatekketingimused uuritaval maa-alal Sügavkaeve asukohad on Tartumaal, Konguta vallas, Karijärve külas, Liisoja ja Mäe talus (naabertalu). Pealiskorraks on Kesk-Devoni ladestik (D2 br), mis koosneb liivakivist ja aleuroliidist, kuid paljandid selles piirkonnas puuduvad. Pinnakatteks on nii turvas kui ka moreenid, moreentasandikud. Piirkonnas on moreenreljeef künklik. Reljeefi kujundavad voored, moreenid ja Kagu-Eesti lavamaa lainjad moreentasandikud. Karijärve kui vaadeldava piirkonna kõrgus merepinnast on 30-60 m. Lähtekivimi moodustavad turvasmullad, Kesk- 8 Eesti leostunud ja leetjad mullad, liivsavimullad. Tartumaal on lähtekivimiks nõrgalt
maapinnal (purskekivim). Eestis maapinnal esinevad ainult rändkivide hulgas. Esindajad: graniit, rabakivi, pegmatiit, dioriit, gabrod. · Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. 1. Mehhaanilised setted. Devoni liivakivid, kambriumi sinisavid, moreenid. 2. Keemilised setted. Järvekriit, nõrglubi. 3. Organogeensed setted. Põlevkivi, lubjakivi, turvas. · Moondekivimid tekivad tard- ja settekivimitest kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes, mis väga erinevad nende algsest tekketingimustest. Esindajad: gneiss, kvartsiit, marmor. 4 Kivimite ja mineraalide murenemine
üldse. Kõige tugevam liivakõrbetes. Tuule transporti nimetatakse deflatsiooniks ja tuule kulutust korrasiooniks. Jääliustikud tekivad seal kus sadava lume hulk ületab oluliselt ära sulava lume hulga. Vastavalt suurusele eristatakse mäestikuliustikud ja mandrijää. Jääajal toimusid jää pealetungid ja taganemised. Toimus pinnavormide kujunemine. Iga mandrijää tõi kaasa murendmaterjali, millest jää taganemisel tekkisid setted. Jääsetted ehk moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus. Otsmoreenid tekivad jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva ees. Kui jääserva taganemine toimus pidevalt ilma peatusteta, siis moodustus põhimoreen. Jääsulamisvete setted on tera suuruse järgi sorteeritud ja seepärast kihilised. 10. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. 2 Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570-3500milj at) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra
Kivimi all mõistetakse kas ühest või mitmest mineraalist koosnevat maakoore osa. Jaotatakse: *Tardkivimid- moodustuvad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Eestis on ainult rändkivimite hulgas. Esindajad graniit, rabakivi, pegmatiit, dioriit, gabrod * settekivimid- on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanpursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. On mehhaanilised setted( Devoni liivakivid, moreenid), keemilised(järvekriit) ja organogeensed(põlevkivi, lubjakivi, turvas).*moondekivimid tekivad tard- ja settekivimitest kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes, mis väga erinevad nende algsest tekketingimustest. Esindajad gneiss, kvartsiit, marmor 6. Kivimite ja mineraalide murenemine. Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul
Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa pinnakatte. 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks. 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. 1. Moreenid e. jääsetted a) Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. d) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2
lõuna-läänesihilise kaarja vööndi Tahkuna poolsaarelt Malvastest Kõpu poolsaarele, kus ulatub Tornimäel 68 meetrini. Viimastel aastakümnetel tehtud suuremõõtkavalise geoloogilise kaardistamise käigus kogutud andmed on täiendatud oluliselt varasemaid ja võimaldanud luua hea ettekujutuse selle ala pinnamoest. Oluliselt on lisanud väärtuslikku teavet loodusolude kohta muldkatte kaardistamine. Pinnakatte sügava osa moodustavad rähksed moreenid on jäänud valdavalt liivade alla, mis on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Liivade pindmine osa on läbi uhutud ja ümber setitatud murdlainetuse ning tuule poolt. Nüüdispinnamoodi kujundavad kõige ulatuslikumal alal liivased vallilised meretasandikud, rannikuvallistikud ja luited, hõlmates üle poole territooriumist. Beez või kollakashall moreen katab aluspõhjakõvikuid Hiiumaa loode- ja idaosas ning esineb ka Emmaste poolsaarel
ürg- ja aguaegkonnas ligikaudu 570 – 3500 miljonit aastat tagasi. Aluspõhi – moodustunud peamiselt kambriumis, siluris ja devonis tekkinud settekivimitest. Pinnakate – koosneb pudedatest setetest 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Lähtekivim – mullatekkeprotsessi aktiivselt haaratud kivim. Aluskivim – mullatekkeprotsessis otseselt mitte haaratud kivim. 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. • Moreenid e jääsetted – karbonaatsus väheneb põhjast lõuna suunas. • Lõimiselt kahekihilised setted – moreen on kaetud hilisema settega(liiv, saviliiv) • Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid – hästi sorteeritud setted(liiv, kruus) • Jääpaisjärvede setted – liiv, savi • Turvas • Tuulesetted, alluviaalsed setted 7. Mulla mehaaniline koostis – kores, peenes Mulla peenes – osakesed alla 1mm läbimõõduga
Esineb samuti palju üleujutusi, suurem osa antud aladest soode all, seetõttu dom. soostunud mullad. Metsadest: laane, salu, madalsoo ja palumetsad. 11. Mereliivatasandike ja luiteahelike maastik: Esinevad peamisele rannikul ning küllalt noored maastikud. Tüüpilised on PõhjaEesti rannikumadalik, IklaPärnuTõstamaa rannik, Hiiumaa ja Saaremaa loodeosa. Esineb deflatsioon (taim ja muldkate puudub). Pinnakatte mood. sügavamal moreenid, esineb rannajärvi (laguunide kinnikasvamisel) ning nende kinnikasvamisel soid. Muldadest dom. leet, soo ja soolakulised rannamullad. Metsadest: nõmmemetsad, aga soostunud metsi. Niitudest puis ja rannaniite. 12. Soomaastik: Moodustab 20 % Eesti pindalast. Hõlmad suuremaid soostunud alasid: Endla soostik, Soomaa, Alutaguse. Soomaastike alla kuuluvad ka väiksemad ja eriliigilised sood nagu allikasood Viidumäel jne. Pinnakatte mood
(Arold 2008) Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja nendevahelistest väga paksudest liustikuveelistest kruusadest ning liivadest. Väiksemates künnistes on moreeni 10-20 m, voortevahelistes nõgudes 2-20 m. Põhjaosa suured hajali paiknevad voored (Koimula, Laiuse, Kallivere) koosnevad tuumikus kruusast ja liivast ning on kaetud 10-15 m paksuse moreenkattega. Lõunaosa kitsamaid voori (Raigastvere, Saadjärve, Vasula) moodustavadki moreenid. Põhjaosas on moreeni põhimass valdavalt hall jämedateraline karbonaatne liivsavi, lõunaosas enamasti punakaspruun karbonaadivaesem saviliiv, pärit ilmselt peamiselt Devoni kivimeist. Moreenide pindmine osa on saviliivane, sügavamal liivsavine (Arold 2008). 3.3. Voored A.-M. Rõugu (1974) uurimuste järgi on tüüpilised voored kummulipööratud lusika kahaga sarnanevad kõrgendikud ja kumeralaelised ovaalsed künnised, mille liustikupoolne nõlv on
Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: Ajutise vooluvee tekkelised deluviaalsed Elutekkelised biogeensed Jõetekkelised alluviaalsed
...sest _ Nitrifikatsioon: gaasiline N2 konverteeritakse bakterite kaasabil Jää raskuse alla maapind vajus. Muutus maismaa ja mere levik. sidusus suurendab levikuvõimalusi ammooniumlämmastikuks (NH3). Kogu senine elustik hävis. Võivad olla barjääriks, tõkkeks liikide teel N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Moreenid- liustikusetted. Suuremad osised 930 m3 (Letipea Ehalkivi) Suurendavad võimalust sattuda inimeste lähedusse intensiivsema _ Ammooniumlämmastik taimedele kasutatav. · Setted ümber jaotatud hilisema liustiku sulamisvee (jääjõgede ja maaksautuse piirkonda
6. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Eestis moodustavad ürg ja aguaegkonna kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb peamiselt graniitidest Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemist osa nimeteatakse mulla lähtekivimiks, mittehaaratud osa mulla aluskivimiks 7. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. tähtsamaid mulla lähtekivimid eestis on: 1)moreenid e jääsetted-põhjaeestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. lõimimiselt tugevasti koreseline liivsavi. keskeestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. lõunaeestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. kagueestis pruun karbonaatne moreen 2) lõimimiselt mitmekihilised lähtekivimid (põlvas, valgamaal, ka tartumal) oreen on kaetud hilisema settega nt liiv v saviliiv
settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa pinnakatte. 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim- Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid- 1. Moreenid e. Jääsetted · Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. · Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. · Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. · Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2
Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid à 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid uhutud maakera nõgudesse. Argilliit tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. Liivakivid üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Moreenid mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele
Liivade K üle 1 m/ööpäevas, tolmliivade K sarnane savidele või vesiliivadele. Eestis on ainult ebavesiliivad- tekib absoluutse küllastuse ajal ning kui üleliigne vesi ära aurub, ebavesiliiv kaob. Savipinnased- jagatakse Eestis kolmeks: 1) Moreen- muidu hea, aga ei tohi jätta lahtiselt külma kätte,kaotab kandevõime. Jaguneb kolmeks: ● klindiastanguline (seda on vähe, ehituses eriti ei tegeleta) ● Põhja-Eesti moreenid ● Lõuna-Eesti moreenid 2) Tugevad viirsavid- viirsavi kuulub lomnoglatsiaalsete setete hulka, liiva ja savikihid, levinud Lääne-Eestis, filtratsioonimoodul on väike ja halb, ehitada saab madalaid maju. 3) Nõrgad savipinnased- Pärnu jõe vesikond ja Pärnu. Pärnu ümbruse jõekallaste äärsed maanteed liiguvad jõgede suunas, ei tasu ehitada. Eripinnased-turvas, järvelubi, allikalubi
Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa pinnakatte. 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim- Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid- 1. Moreenid e. Jääsetted · Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. · Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. · Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. · Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2
meetri, paepealsetel isegi kohati puudub. LõunaEesti tasandikel on pinnakate paksus 10m piire. Kvaternaar on jaotatud paleoklimaatilisest printsiibist kaheks: Pleistotseeniks ehk jääajaks ning Holotseeniks ehk pärastjääajaks. Holotseen on seni kestev jäävaheaeg ning tema algus on vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele 10 000 a.t. Pleistotseeni setete seos on valdavad luistukutekkelised setted moreenid. Pärast mandrijää taandumist oli Eesti ala kaetud jääpaisjärvedega ja Läänemere vetega, mis avaldas mõju peamiselt MadalEestile. Holotseeni sette kujunesid Pleistotseeni setete ümbersettimisel. Sel ajastul tekkisid mere, järve, jõe ja tuulesetted. Olulise osa moodustavad ka biogeensed ehk soosetted ning inimtekkelised setted. 5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine.
Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreen ei ole kõikjal ühesugune. Selle koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on: * Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike; * Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 14. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ajutise vooluvee tekkelised .......... C - delluviaalsed elutekkelisi .......... B - biogeensed jõetekkelised .......... A - alluviaalsed järvetekkelised .......... H - limnilised jääjärvetekkelised .......... I - limnoglatsiaalsed liustikujõetekkelised .......... F - glatsiofluviaalsed
merepõhjasetted liivakivil Huumuse kvaliteet humiinainete rohkusel intensiivsem, vulvohapete rannasetted kambriumi liivakivil ülekaalu puhul ebatäiuslik merepõhjasetted karbonaatkivimil rannasetted karbonaatkivimil Mullatekkeprotsessid: Moreenid karbonaatikivimil: 1. tavalised lihtsad keemilised reaktsioonid: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil Samad mis esinevad ka mujal looduses sinakashall moreen kambriumi liivakivil ja savil lahustumine sadestumine
viimase jäätumise moreen harilikult halli värvusega ning koosneb peamiselt kohalike karbonaatkivimite murendmaterjalist. Devoni punakavärvuselistel liivakividel ja aleuroliitidel esineb teistest moreenitüüpidest liivakam Devoni materjali rohke punakaspruun moreen. Kuna magma- ja moondekivimid on karbonaatkividest kulumisele ja murenemisele vastupidavamad, siis Devoni avamuse moreenid on Põhja-Eesti hallidest moreenidest magma- ja moondekivimite rikkamad. Karbonaatkivimite hulk suureneb neis taas alles vabariigi kaguosas, kus moreeni koostist mõjustavad juba Ülem-Devoni heledavärvuselised dolokivid. Viimaste mõjul on moreeni värvus siin heledam.Moreenist koosnevaks kuhjeliseks pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik. Moreentasandike pind on enamasti lainjas,
Mandrijää tekkimiseks on vaja tingimust: peab olema külm, kuid mitte väga külm ja teiseks peab olema niiskust. Siberi puhul oli küll jahe, kuid polnud niiske. Eestis ulatus jää 1,5 km (üks teooriatest). Liustike suunas aluspõhja erinev reljeef. Voored markeerivad väga hästi liustiku liikumise suunda. Pandivere kõrgustik suunas liustiku natukene kõrvale. Meie pinnakate koosneb väga paljudest erinevatest moreenidest. 2/3 jääaja setetest on liusitikutekkelised setted moreenid. Valdavaks on viimase (Würmi, Weichseli, Valdai) jäätumise setted. Jäävaheaegade setteid on säilinud vähe. Rõngu, Karuküla, Kõrveküla. Jää taandumine Eestis on ülikooli rektori Kalm uurimisteema. Me eristame 4 etappi, kus jääserv on pikemalt ühes kohas seisnud. Eesti Looduse raamatus on 5 etapp ka (Sakala), mida Kalm enam ei erista. Umbes 2000 aastaga Eesti alad vabanesid jääst. Eesti aladest hakkas kõige enne jääst vabaneba kagunurk
annaabi.ee 
