· Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt 2. ja maailmas suuruselt 20. saar · Suurbritannia saarest lahutab teda Iiri meri · Suurem osa saarest kuulub Iirimaale, mille pealinn on Dublin. Saare põhjaosa (Põhja-Iirimaa) kuulub Suurbritanniale · Saare elanike arv on üle 6,4 miljoni · Iirimaa kõrgeim mägi on 1038 m kõrgune Carrauntoohil · Pinnamoelt on Iirima keskosa tasane, rohkete soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed · Jõestik on tihe ja jõed on veerohked · Shannon (386 km) on Briti saare pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on ka 6 rahvusparki ja loodud on veelindude kaitseks reservaate Kliima · Valitseb väga niiske ja mereline kliima · Iirimaa ilm on Atlandi Golfi hoovuse tõttu ettearvamatu ja
IIRIMAA Loren Mendes 8A IIRIMAA • Pealinn: Dublin • Parlamentaarne demokraatia • Pindala: 70 280 (km2) • Rahvaarv: 4,6milj (2011) • Keel: ametlikult iiri ja mitte ametlikult inglise keel • Rahvastiku tihedus: ~63in/km2 LIPP JA VAPP IIRIMAA KLIIMA • Kliima on Iirimaal pehme ja tihti sajab vihma. • Kuna sajab palju vihma ja on niiske, on Iirimaal palju jõgesid mis on väga veerohked. • Suve kõige soojem kuu on juuli, mil kekśkmine õhutemperatuur tõuseb +25 C. • Golfihoovuse tõttu. Mis toob niiskeid ilmasid, ei ole Iirimaal õiget talve. Juhtub harva , et lumi maha sajab. PILDID IIRIMAA METSAD • Iirimaa metsad koosnevad põhiliselt lehtpuudest, okaspuid leidub väga vähe. • Ametlikult on Iirimaa kaetud 5,5% metsaga. • Metsi on vähe seetõttu, et varajastel aegadel raiusid inimesed metsad maha selleks, et harida põllumaad ja
mandriosa looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannial ple maismaa naabreid. Suurbritannial on ainult merepiir. Mägiseid alasid on PõhjaSotis, Wales'is ja PõhjaInglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit). Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Metsad (tamm, pöök , mägedes ka mänd ja kask) katavad umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist. Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. 86% rahvastikust on inglased, 8% Sotlased ja 4% ueslased. Suurimad linnad on London (7,1 mil. el.) Manchester (2,6 mil. el.) ja Glasgow (1,4 mil. el.)
PURIKAKS STALAGMIIDID MAHA TILKUNUD VESI VALGUB LAIALI, ÕHUKE LUBJAKIHT KASVATAB MAAST KASVAVA PURIKA - TILKEKIVI KARSTISAMBAD AJA MÖÖDUDES VÕIVAD PURIKAD KOKKU KASVADA, MOODUSTADES SAMBAID JA GALERIISID. TILKEKIVI KASVAB VÄGA AEGLASELT: KESKMISELT 1 MM AASTAS KARSTI MÕJU ALUSELINE JA KARE PÕHJVESI PÕHJVEETASEME SUUR KÕIKUMINE SUUR PÕHJAVEE REOSTUSOHT KARSTIALA ÄÄREALADEL VEEROHKED ALLIKAD (NÄIT. PANDIVERE ÄÄREALAD) LÕHED JA LANGATUSED PINNASES RASKENDAVAD MAAHARIMIST KARSTIVORMIDE ESINEMINE ON EELDUSEKS TURISMINDUSE ARENGULE
mm. Kõige rohkem sajab talvel Iirlaste arvates on neil neli aastaaega- kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm (lörtsi moodi) Iirimaa ilm vaheldub veel kiiremini kui Eesti oma- paar minutit vihma ja siis särab jälle päike. Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat Sisejõed Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel. Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu, enamus neist on laevatatavad. Näitkes Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse. Tähtsamad jõed: Shannon, Liffey, Suir, Barrow, Boyne, Blackwater. Sisejärved Järved on kas mandrijää tekkelised või karstivormide tagajärjel tekkinud. Suurimad järved: Lough Corrib, Lough Ree, Lough Derg Majandus SKT/el.: 16 782 euro Töötus: 10,1% Majandussektorid: põllumajandus (5,4%), tööstus(41,4%) teenindus(53,2%)
1.lähe jõe algus suue jõe lõpp (meri, järv, teine jõgi) peajõgi peamine jgi mis suubub järve või merre lisajõgi toob peajõkke vett juurde harujõgi haru, mis peajõega uuesti ühinevad või suubuvad ise merre või järve juga vesi ei puuduta maapinda, kukub kuskilt kõrgelt alla kärestik madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vooluhulk vee kogus kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget 2. Maailma pikim jõgi on Niilus. Euroopa pikim jõgi on Volga. Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus ...
Edelas on Iirimaa kõige kuulsamad mäed.Näiteks Carrauntoohil,Comeraghi. Iirimaa asub parasvöötmelises kliimavöötmes.Valitseb mereline kliima.Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu. Talv on pehme, ilma pakaseta.Jaanuari keskmine temperatuur on 5-8C.Suvi on pilvine, Juuli keskmine temperatuur on 14-16C.Aasta sademetehulk on 700-800mm.Kõige rohkem sajab talvel.Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat. Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel.Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu.Näiteks Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse.Tähtsamad jõed: Shannon, Liffey, Suir, Barrow.Järved on kas mandrijää tekkelised või karstivormide tagajärjel tekkinud. Suurimad järved: Lough Corrib, Lough Ree ja Lough Derg. Iirimaal on väga lopsakas taimestik mistõttu nimetatakse seda Emerald saareks.Iirimaal leidub üle 3800 taimeliigi ning 2500 seeneliigi.Loomastik on ka väga rikkas. Üle 26 kohalikku imetajate liiki. 4. Rahvastik ja asutus
tarvast. Panga pank Panga (Mustjala) pank asub Saaremaa põhjarannikul Panga küla lähedal. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Kärde rahumaja Kärde rahumajas kirjutati väidetavalt 21.06.1661 alla nn. igavese rahu leping Venemaa ja Rootsi vahel. Rahuleping lõpetas 16561658 kestnud VeneRootsi sõja Norra allikad Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval Osmussaar Osmussaar on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Noarootsi vallas Saare pindala on 4,69 km², pikkus 4,6 km, laius 1,3 km Piusa Koopad Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maaalustes käikudes kaevandama. Helme Linnus
4) Ida-Euroopa lauskmaal on arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid(Volga, Wisla) a) Kevaditi esineb suuri üleujutusi. 5) Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena. a) Limaanid mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud. 6) Jõed saavad sageli alguse mäestikest. a) Toituvad peamiselt vihmaveest, aasta ringi veerohked. 7) Maarijärved kunagiste vulkaanide kraatrites peaaegu täiesti ümarad järved. Loodusharuldused, kaitse all. 8) Lõuna-Euroopa lähistroopikavöötmes on vetevõrk hõre. a) Talvel on jõed veerikkad. b) Suvel kuivavad jõed peaaegu täielikult ära. 4. Euroopa loodusvööndid + peamised tunnused ning paiknemine. 1) Tundra. a) Island. 2) Okasmets. a) Soome. b) Rootsi. 3) Segamets.
Hüdrogeoloogia aluspinnas ei lase vett läbi või filtreeruvus on halb. Happesus kõrgsoo turba happesus 4,5 pH Päikesevalgus päikesekiirguse hulk on suur, kuna rabas on palju lagedat pinda Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Soo kuivab kokku, pindala väheneb Taimeliigid surevad välja Õhusaaste suureneb Raba loomadel puudub elupaik ja vajalik söök Rabad Eestis Tegemist on kaitse all oleva kooslusega Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel oluline tähtsus orgaanilisel süsinikul 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist Toiduvõrgustik rabas Video Kakerdaja rabast https://www.youtube.com/watch?v=l96BIiGsR4I Rühmasisene tööjaotus
Vatnajökull (8456 km², Euroopa suurim), Langjökull (1300 km²) ja Hofsjökull. Tasandikke on ainult rannikul. Sooja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu valitseb mereline, pehme kliima, iseloomulikud on tugev tuul, udu ja suur õhuniiskus; keskmine temperatuur juunis on 10-11° C, jaanuaris lõunarannikul 1° C, põhjas 2° kuni 3° C, sademeid valdavalt üle 1000mm, mäenõlvul üle 2000 mm aastas. Saare siseosas on kliima karmim. Jõgesid on tihedasti, nad on lühikesed ja veerohked ning tekitavad platoolt laskudes kõrgeid jugasid. Enamiku saart katab tundra, metsa on väga vähe või ei ole üldse, laiguti leidub ka niite. Peamised maismaaloomad on polaarrebane ja siseosa platoodel elutsev põhjapõder. Suurimad loodusrikkused on vee ja soojusenergia ning rannikuvete kalarohkus. Rahvatulult ja elektrienergiatoodangult kuulub Island kindlalt ühtede Euroopa arenenuimate riikide hulka. Majandus põhineb kalandusel. Kalasaagilt ühe inimese
mm aastas Joonis3: Dublini kliimadiagramm Allikas: Sageli esineb udu http://upload.wikimedia.org/wikipe dia/commons/thumb/8/87/Dublini _kliimadiagramm.jpg/220px- Dublini_kliimadiagramm.jpg Veestik Suhteliselt veerohke saar Siseveekogud hõlmavad 1390 km2 kogu saar pindalast Palju järvesid Jõestik on tihe ja jõed veerohked Briti saarte pikim jõgi Shannon Shannoni veejõudu kasutatakse hüdroelektri tootmiseks Taimestik Asub sega- ja lehtmetsa vööndis Taimestik on lopsakas Niidud, nõmmed ja sood on läbi aasta rohelised Iirimaad nimetatakse ka Smaragdsaareks Looduslik mets Iirimaal peaaegu puudub Pehme kliima tõttu kasvatatakse Iirimaal palme Loomastik Iirimaal elab 25 liiki
Loomad tallavad või lõhuvad taimejuuri Jõed toovad setteid (-> ilusad deltatasandikud) Inimene ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivaranda Jõgede toitumine ja veereziim Jõgede toitumine: Vihmavesi Lumasulamisvesi Põhjavesi liustikuvesi Jõed võib jagada peamiselt toitumisallikate järgi järgmiselt: Ekvatoriaalse kliimaga jõed veerohked läbi aasta, toituvad sademetest. Mussoonse kliimaga jõed suurem äravool on suvel ja sügise algul. Mäestikujõed suvel suurvesi, kõrgem vesi suvel, sest liustikud sulavad. Vahemerelise kliimaga jõed veevaesed. Troopilise kliimaga jõed üsna veevaesed Parasvöötme jõed suurvesi kevadel. Mõisted: Infiltratsioon vihma, lume või liustiku vee imbumine maa sisse ja põhjavee moodustumine. Kiirus sõltub pinnase omadustest.
) Koosluse püsimajäämiseks vajalikud tingimused. Sademed ületavad aurumise. Hapnikuvaesus vees. Turba pidev settimine alumistes turbakihtides. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Temperatuuri järsk tõus- aurumine ületaks sademed. Raba hakkaks kuivama. Kuivenduskraavide rajamine- raba kuivamine, liikide hävimine alal. Kas tegemist on kaitse all oleva kooslusega või haruldusega? Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all. Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel, eriti ombrotoofsetel rabadel, oluline tähtsus orgaanilise süsiniku akumuleerijatena. Alles jäänud soid Eestis 270000-350000 hektarit. 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist. Raba turba tähtsus inimesele.
31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima Lähis polaarses kliimavöötmes Kliimat mõjutavad: Sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru; Ida-Grööni põhja ja idarannikul Temperatuur: jahe suvi 8-12C; pehme talv -3 - +2C Sademeid on palju ~1000-200mm (lumi, vihm) Siseveed Jõgede võrk on tihe, need on lühikesed ja veerohked. Neil on palju jugasid. Järvi on vähe ja need on väikesed. Suurim järv 3 korda väiksem kui Võrtsjärv. Palju on kuumaveeallikaid, millest suurest suur osa on geisrid. Mullad 1) 60% territooriumist katab vulkaaniline murdmaterjal. 2) Rannikualadel on väheviljakad mullad. Taimkate Island asub tundravööndis ja seega on valdav tundra taimestik- samblad ja samblikud. 2) Liustikud ja sisemaa laavaväljad on taimkatteta.
mööda. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega.Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid.Siseveekogusid kasutatakse transpordiks, palgiparvetuseks, tööstusveeks, kalapüügiks, puhkuseks ja turismiks. Mägedest oma vee koguvad jõed on veerohked ja kiire vooluga,luues väga head võimalused kanuu- ja süstamatkadeks ning parvetamiseks,olles seega samuti ideelseteks turismiobjektideks. Selles riigis võiks esile tuua sise-ja välisjõudude põhjustatud mandriliustikke,moreenitasandikke, mäestikke,kõrgustikke ja oose. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi .Neid hakatakse kohe kaevandama. Aastas kaevandatakse
o 2003 Euroopa rekordiline kuumalaine o 2004 Boscastle´i üleujutus, Cornwall o 2005 - Carlisle üleujutus, 8 Jaanuar 2005 o 2005 Birmingham´i Tornaado o 2006 - Londoni Tornaado o 2007 Suvine üleujutus Suurbritannias, kõige hullemini kahjustatud: Sheffieldi piirkond, Hull, Gloucestershire ja Worcestershire. Veekogud 19. Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Järvi on samuti väga palju, väga väikestest kuni järvedeni mägedes.Riigi veevarud on üldiselt head. 20. Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja- Sotimaal (Loch Lomond, Loch Ness) ja Cumberlandis (Lake District). Pikimad jõed: Severn 390 kilomeetrit
Aafrika riigid, Kanada, Peruu, Tsiili, Okeaania riigid, Angola ja Namiibia. Vesiviljelus alad ujutatakse üle ja seal kasvatatakse veesaadusi. Palju toimub aasias. JÕED Jõel on: 1) Kulutav tegevus. 2) Kuhjav tegevus. 3) Transportiv tegevus. Erineva veereziimiga jõed. Veereziim jõe aastane veetaseme muutus. Seda loetakse hüdrograafilt. Veereziimi mõjutab oluliselt kliima. Jõe veereziim oleneb kliimast. -Parasvöötme jõed on veerohked. -Vahemerelise kliimaga jõed on talvisel ajal veerohkemad, üldiselt veevaesed. -Troopilise kliimaga jõed on väga veevaesed. -Lähisekvatoriaalse kliimaga jõed on suvel suurema veevooluhulgaga. -Mäestikejõgedel suurem vooluhulk suvel. -Ekvatoriaalsed jõed on väga veerohked. Mis põhjustab üleujutusi jõgedel? Indias mussoonid ja tsunamid. Siberis lumesulamisvesi. Euroopas on tammid. Iseloomusta õpiku lk. 117 toodud jõgede äravooludiagramme ja selgita põhjusi ja leia igale
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
ülevalpool nulli. Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki -10oC ja +32oFC vahele. Mai, juuni ja juuli ajal on päevavalguse aeg pikk varieerudes viiest tunnist päevas Põhja-Sotimaal kuni kaheksa tunnini Lõunarannikul. November, detsember ja jaanuar on aga väikseima päikesepaistega kuud tund päevas Sotimaal kuni kaks tundi Lõunarannikul. Veestik Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal (Loch Lomond, Loch Ness) ja Cumberlandis (Lake District). Elustik Vaatamata kõigele jätab Suurbritannia teede ja teede ja kõlvikute istutatud puude, paljude parkide ja hekkide tõttu väga metsase maa mulje. Madalikel laiuvad põllud ja
Jenissei) · vahemereline kliima: sademetest toitumine talvel suurem veetase (rohkem sademeid) · troopiline kliima: veevaesed jõed toituvad põhjaveest ajutise vooluga jõgesid palju · lähisekvatoriaalne mussoonkliima: sademetest toitumine äravool suurem suvel · ekvatoriaalne kliima: äravool ühtlane, küllaltki suur sademeterohkus > jõed veerohked · kui jõgi saab alguse mäestikest, siis äravoolu suurendab liustike sulamine suvel!! · toitumise järgi jagunevad: vihmavesi, põhjavesi (Kongo, Niger, Amazonas, Rhone) liustikuvesi ja vihmavesi (Huanghe, Ganges, Colorado) sulavesi ja põhjavesi (Volga, Leena, Mississippi, Doonau)
Hornindalsvatn. Mägijärvede vesi üllatab tihti erakordse puhtuse ja läbipaistvusega- talvel on jää sellistel järvedel nii puhas, et selle läbi võib järve põhjas silmitseda Mägismaa lohkude hulgas on ka kausitaolisi, mis mõnikord on täitunud sootaimestikuga. Platood liigendavad jõgede orud, mille sügavus ja laius on viitavad hiiglaslikele veemassidele, mis neist jääaja järel läbi on tormanud. Jõed ise, kuigi veerohked ja kärestikulised, on orgudega võrreldes lausa kääbused. Orgude suundumise määrab veelahe, mis Lõuna-Norra platool on umbes 1000 meetri kõrgune ja jagab selle kaheks erinevaks, kuid võrdselt norralikuks maastikutüübiks Vestlandetiks ja Østlandetiks. Lääne-Norras, seal kus on ka fjordid, on jõeorud kitsamad, lühikesemad ja ägedama langusega. Jõed on seal kandis tormilised moodustades koski ning jugasid, eriti mere läheduses
Ida- Euroopas on arvukalt pikki ja aeglase vooluga jõgesid, mis läbivad oma teel väga erinevaid pinnaehituse ja kliimaga alasid. Lauskmaa järved on enamasti koondunud järvestikeks ja mandrijäätekkelistele kõrgustikele. 24. Võrdle Lääne- ja Kesk-Euroopa jõgesid Lõuna-Euroopa jõgedega. V:Lääne- ja Keks-Euroopa jõed saavad sageli alguse mäestikest. Need jõed toituvad vihmaveest ning on aasta läbi veerohked. Lõuna-Euroopa peamist vetevõrgu osa etendavad vihma- või põhjaveest toituvad jõed. Talvel on need veerikkad, ent suvel jäävad peaaegu kuivaks. 25. Kuidas moodustub põhjavesi? V:Kui sajab vihma, satub suur osa sademeist otse vooluvetesse ja liigub mere poole, osa aga imbub maasse. Pealmised sette- ja kivimkihid, nt liiv ja kruus lasevad vett läbi ning nii satub sademevesi üsna sügavale maapõue. 26. Mis on allikas?
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
Veoauto koormaks oli eelmisel päeval Tallinnast röövitud alkohol. Koorma ülevaatuse ajal väljus veoautost Andrei Iljuhhin, kes avas politseinike pihta tule. Marek Lemming hukkus sündmuskohal, Argo Kivi suri teel haiglasse, Janek Tseljadinov sai tulevahetuses raskelt vigastada, Väino Neido pääses ainsana vigastusteta. Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval. Huvitav teada: Norra allikast 1936. aastal korraldatud mõõtmistel üllatas allikas tulemusega, lastes välja voolata 360 liitrit sekundis ehk siis 36 ämbritäit vett ühes sekundis. Sopa allika kuuemeetrise läbimõõduga allikalehtri sügavus on 4,8 meetrit Oostriku allikast paremaks veemängu vaatlemiseks on allika kaldale tehtud puust purded.
veed rohkemate sademetega ülemvoolu piirkonnast. Läbib oma teel väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid. Mis on limaan? Mereveega üleujutatud kunagine jõesuue, mis on hiljem settevallidega eraldunud. Lääne Euroopa jõgedele iseloomulikud tunnused (kus asub ülemjooks, alamjooks, toitumine) Lääne-Euroopa jõed saavad sageli alguse mäestikest, ent kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel. Need toituvad valdavalt vihmaveest ning on aastaringi veerohked. Mis on maarijärv? Kunagistese vulkaanikraatritesse tekkinud täiesti ümara kujuga järved. Asub Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes. Iseloomusta Lõuna Euroopa jõgesid (vetevõrgu tihedus, millisel aastaajal esineb suurvesi). Lõuna-Euroopa vetevõrk on suhteliselt hõre, talvel on jõed veerikkamad. Kus asuvad Euroopa suurimad liustikud? Euroopa suurimad liustikud on Islandil, Franz Josephi maal ja Teravmägedes.
osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused. Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed nagu Arkansas ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatsidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on palju väikesi liustikujärvi,
Ning lisa tuleb juurde liustike sulamisveest. Pikim jõgi Norras on Glomma (604 km), mis saab alguse Rørosi lähedalt Sør-Trøndelagist ja suubub Fredrikstadis Oslo fjordi. Jõe valgala on 42 441 km², millest 422 km² asub Rootsis. Teised suuremad jõed on Tana, Mjsa, Drammen. Jõgede peamised toiteallikad on liustikusulamisveed ja põhjavesi. Suvel ja sügisel mängivad olulist rolli ka sademed. Jõed on üldiselt veerohked, ainult talvel on veetase madal, kuna siis ei ole liustikusulamisvett, ega eriti sademeid. Kuid kuna jõed algavad üldiselt mägedest ja langud on suures, siis jõe voolukiirused on ka suured. Suuri üleujutusi Norra jõgedel ei esine. Jõgesid kasutatakse Norras hüdroenergia tootmiseks. Samuti kasutavad tööstusettevõtted ja tehased pinnaveekogude vett jahutamiseks ja reovee juhtimiseks. Suurim Norra järv, mis on ühtlasi ka Euroopa suurim järv, on Hornindalsvatnet.
Lisaks muudavad ülespaisutatud jõed jõekeskkonda, mis omakorda muudab selle liigilist kooslust. Eraettevõtjate sõnul on aga kalapääsude ehitamine kulukas, samas ei pruugi need oma ülesannet täita kalad ei tarvitse seda lihtsalt omaks võtta, kalapääsu suunatav vesi ei läheks aga elektriturbiinidele ning seega kaotaks ettevõtja kasumilt arvestatava summa. Lisaks sellele on hüdroenergia on Eestis marginaalne energiaallikas, sest Eesti jõed pole suured ega veerohked. Eestis toodetakse hüdroenergiat aastas umbes 15-20 megavatti, mis on alla ühe protsendi kogu toodetavast energiast. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1...0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15...0,3 milj. tonni põlevkivi. Ka tuuleenergia rakendamine ja kasutamine Eestis pole eriti tulutoov. Nimelt tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub
Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna-Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikest, kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem- (kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune tasandikujõgi, mis varem üle ujutas), ja Alam-Doonauks (laias ja soostunud orus, hargneb, moodustab delta, süvendatakse). Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi (Meerfeld, Pulver), mis on looduskaitse all. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, toituvad sulamisveest, suvise suurveega, arvukalt H-elektrijaamu
sesooniti (sademed, lume sulamine). Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna- Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikest, kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem-(kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune tasandikujõgi, mis varem üle ujutas), ja Alam-Doonauks (laias ja soostunud orus, hargneb, moodustab delta, süvendatakse). Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi (Meerfeld, Pulver), mis on looduskaitse all. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, toituvad sulamisveest, suvise suurveega, arvukalt H-elektrijaamu
20.sajand on olnud lood. Vahelduvate veeoludega. Eristatakse lühema ja pikema kestusega tsükleid, kõige selgem on aga 30-aastaste perioodide kaupa. Läänemere vesikond üks selgem korrapäraste muutustega piirkondi maailmas. Võrtsjärv ja Peipsi: ilmneb veetaseme tsükliline muutus. Eduard Brückner 1862-1927 Selgitas kliima ja veeolude tsüklilise muutusi; nn Brükneri tsüklid teatud aja tagant kroduvad, kliima kõikumisest tingitud veevaesed ja veerohked perioodid. Õppis Tartu Ülikoolis, seejärel Müncheni ülikoolis. Esitas sademete, õhurõhu, jõgede ja järvede veetaseme, liustiku laienemise ja sulamise perioodilise muutumise teooria. Hiljem tegeles Alpi mäestiku uurimisega, selgitas mäeliustike taantumist kliima soojenemise tõttu 19.sajandist. Geograafia GE3 Hüdrosfäär 1. Vee jaotus Maal 2. Suur ja väike veeringe
Kohalike omavalitsususte tasandil ei ole aga seni suuri muutusi märgata. Veestik Lääne- Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne- Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised
põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut · Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed (Ohio jt.) on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed (Arkansas, Red River jt.) jäävad suvel palju madalamaks (vett kasutatakse niisutuseks). 6 Suurimad jõed Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. Maailma 50'e pikima
kooslused on asendanud raiutud metsad. Samadel aladel s. t. mägedes (eriti Põhja- Inglismaal ja Sotimaal) on ka enamus seni säilinud metsadest raske ligipääsu tõttu. Maavarade poolest on hästi esindatud kivisüsi, nafta, maagaas, petrooleum, tina, lubjakivi, raud, sool, savi, kriit, kips, plii, räni, kuid on vaid piiratud mineraalide varud. Põhjamere aluse nafta avastamine tõi Briti majandusele 1980. aastail tublisti kasu. Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal ja Cumberlandis. 4 ARENGUTASE SKT on 22 800 USD elaniku kohta. Keskmine eluiga on naistel 81 ja meestel 75 aastat. Suremus on 10,35 Sündimus on 11,54 Kirjaoskus on 99 %
Umbes 60% selle maa pindalast on äravooluta, 33% hõlmab India ookeani valgala, 7% Vaikse ookeani valgala. Siseosas on peamiselt ajutise vooluga jõed kriigid (creeks). Suuremad (Cooper`s Creek, Diamantina) suubuvad Eyre`i soolajärve. Kriikides on vett ainult pärast lühiajalisi suvevihmu. India ja Vaiksesse ookeani suubuvad enamsti lühikesed ja ebaühtlase veereiimiga jõed, mis toituvad vihmaveest ja on veerohked ainult alamjooksul. Suurvesi sõltub sademete reiimist ja on enamikul jõgedel suvel, Lõuna-Austraalia jõgedel talvel ning Kagu-Austraalia jõgedel sügisel. Suurim jõgi on Murray (2740 km) koos lisajõe Darlingiga (2740 km). Energiarohkete Ida-Austraalia jõgede vett kasutatakse peamiselt põldude niisutamiseks ja karjamaade veega varustamiseks. Tähtsad niisutus- ja hüdroenergeetilised seadmed on rajatud Murray, Murrumbidgee, Lachlani ja Swani jõele.
ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas - seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus, ehk üleujutused. 3.9.2Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed (Ohio jt.) on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed (Arkansas, Red River jt.) jäävad suvel palju madalamaks (vett kasutatakse niisutuseks). Apalatsidelt algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja
vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused. Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed nagu Arkansas ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatsidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on
VEESTIK Lääne Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised
● Tööstus põhineb loodusvaradel ja kalapüügil, metsandusel, kaevandamisel, karjapidamisel ja teistel põllumajanduse harudel. Suuremad jõed ja järved Jõed: Shannoni jõgi- 386 km on Briti saarte pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks; Liffey jõgi- 125 km (Dublinis- joogivesi); Boyne'i jõgi- 112 km. Järved: Lough Neagh (Briti saarte suurim järv)- 392 km2; Lough Corrib- 176 km2; Lough Derg (Shannon)- 130 km2. Jõestik on tihe ja jõed on veerohked Poolsaared ja saared Achill- (Iirimaa läänerannikul, seal elab u. 2700 in) 148 km2 Arani saared on kolmest saarest koosnev saarestik Iirimaa lääneranniku lähedal Galway lahe suudmes, elab 1200 in. Valentia- Iirimaa lääne kaugem punkt- elab 665 in33 km2 Mäed Corrán Tuathail (Carrauntoohil)- 1,038m, Binn Chaorach (Beenkeragh, Benkeeragh)- 1,010m, Cathair na Féinne (Caher)- 1,001m Fauna ● 26 liiki imetajaid ● 3 liiki kahepaikseid loomi ● 400 liiki linde
makrelli ja heeringa poolest. Pool Norra maismaast on metsadega kaetud, seega põtrade ja metskitsede, jäneste, rebaste ja oravate looduslik kodu. Näha saab metsisemängu või metskurvitsa rännet, kuulda tedrelaulu või hariliku sookure hüüet. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. Riigi topograafia ja hüdroloogiline olukord põhjustavad läänepoolsetel aladel palju sademeid, mistõttu kosed ja jõestikud on veerohked. Hõredalt asustatud või täiesti asustamata mägistes piirkondades leidub hulgaliselt looduslikke järvi ja muid veekogusid, mis võimaldavad tammide ja reservuaaride abil kevadel, suvel ja sügisel eesseisva talve jaoks vett koguda. Teine oluline ressurss kodumaise energiavarustuse jaoks on Norra mandrilaval leiduv nafta. Norra naftavarude suuruseks hinnatakse 13,2 miljardit Sm3 oe (standardkuupmeetrit õliekvivalenti). Suurem osa Norra naftatoodetest eksporditakse
Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platoolis tegutseb ka geisreid.(1) Vesi Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Apalatsidelt algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad. Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi. (1) Suurimad jõed · Mississippi pikkus 3779km · Missouri pikkus 3726 · Ohio-Allegheny pikkus 2102km
talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000- 2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. · Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Ben Nevis, mis asub Sotimaal ja mille kõrgus merepinnast on 1343 meetrit. · Jõed on lühikesed ja veerohked, pikimad on Severn ja Thames. · Järved on väikesed, järverohkeimad piirkonnad on Cumberland ja Sotimaa. · Metsaga on kaetud 11,6 % riigi pindalast. Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed: läänerannikul nt. Bristoli, Cardigani, Solway Firthi, idarannikul Moray Firthi, Humberi, Washi ja Thamesi laht. Lääne- Sotimaal ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju- kui ka madalat luiteranda
lubjakivist ja kriidist kulumisastangute read- Costwold Hills ja Chiltern Hills. Peamised kasvavad puuliigid Suurbritannias: tamm, pöök, mänd, kask. Metsad hõlmavad 6% kogu riigi pindalast. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima. Keskmine tõhutemperatuur on Suurbritannias Jaanuaris põhjas +3, lõunas +17. Keskmiselt on sademete hulk: 1000- 1500 mm aastas läänepiirkondades 600- 700 mm aastas Ida- Inglismaal. Jõgede võrgustik on riigis tihe, jõed on lühikesed ja veerohked, neist omakorda paljud kanalitega ühendatud. Suuremad jõed on: Thames, Ouse, Trent, Tweed, Severn, Mersey, Clyde, Tees. Suurbritannias leidub järgnevaid maavarasid: kivisütt, rauamaaki, kivisoola, kipsi, kaoliini, maagaasi (Põhjameres), naftat (Põhjameres), tina (Cornwalli poolsaarel). Sotimaa Grampiani mägedes paikneb Suurbritannia kõrgeim tipp Ben Nevis. Lõuna Soti mägismaal asuv kõrgeim mäetipp Merrick on 842 meetri kõrgune. Lõuna Soti
Talveilm võib kõrgematel aladel olla väga karm, eriti Sotimaal, kus tingimused võivad muutuda koguni arktiliseks. Kuna kliima on muutlik, siis võivad äkilised pilved nägemisulatus väheneda mõne meetrini. Üldiselt on kliima muutlik ja prognoositav aastaaegade põhjal. · Maavarad: kivisüsi, rauamaak, kivisool, kips kaoliin, maagaas (Põhjameres), nafta (Põhjameres), tina (Cornwalli poolsaarel) · Veestik: Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal (Loch Lomond, Loch 3 Ness) ja Cumberlandis (Lake District).Kuna tegu on suure saarega on pea et terve saare ümbrus laevatatav, mis on loogiline, kuna suurem osa riigi tulust tuleb
veidrad. Nii kuusemetsad kui lehtmetsad. Lainja pinnamoega Kesk- ja Lõune-Iirimaal on kõik võimalik ülesharitud ja täisistutatud. Lääne poole liikudes hakkab järjest enam silma mägesid ning nende vahel olevaid järvi, kuid kõik jätab siiski üpris kultuurimaastiku mulje. Tõeliselt iirilikud mäed on Donegalis ja Gonnemaras. Nendesse vaestesse piirkondadesse põgenesid iirlased, kes inglaste poolt nende kodumaadelt ära aeti. Jõestik on tihe. Suuremad ja veerohked on Shannon, Barrow, Blackwater ja Liffey. Suuremad järved on Lough Derg, Lough Corrib, Lough Mask ja Lough Ree. Loodusmaastikule annavad põhiilme niidud ( kogu aasta rohelised ), nõmmed ja sood. Kliima: Golfi hoovuse ja pidevate, peamiselt edelast puhuvate tuulte mõjude tulemusena on Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuus on terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4°C ja 7°C vahel.
õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ja tugev tuul. Keskmine temperatuur on jaanuaris põhjas 3, lõunas 7, juulis vastavalt 13 ja 17 oC. Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000 2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati alla 500 mm/a. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. Ilmastiku heitlikkus tuleneb eeskätt Põhja-Atlandilt lähtuvaist tsükloneist. Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad Thames, Quse, Trent, Tees, Tyne ja Tveed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja- Sotimaal (Loch Lomond, Loch Ness) ja Cumberlandis (Lake District). Riigi suurim järv Lough Neagh asub Põhja-Iirimaal. 5 3.Rahvastik Igal aastal alates 1901 aastast on Suurbritannias olnud rohkem sünde, kui surmasid, ainsa erandina aasta 1976
mudast moodustunud märgalad ja väikesaarte ökosüsteemid. VETEVÕRK Kuna Inodoneesia on saareriik, siis mõistagi on seal palju vett. See on India ja Vaikse ookeani vahel ja saari ühendab selge ja soolane ookeani vesi. Sisemaal, vihmametsades on vetevõrk väga tihe. Pikimad jõed voolavad suurimatel saartel ja on põhiliselt lühikesed. Sademeid langeb aastaringselt palju, mille tõttu on jõed, järved aasta läbi veerohked ja jõed kannavad kaasa palju setteid. Riigi pikimad jõed asuvad Kalimantani saarel ning nende hulka kuuluvad Barito, Kapuas, Mahakam. Suurematel jõgedel on levinud jõetransport. Sumatra saarel paiknev Indoneesia suurim järv Toba (pindala 1103 km2) on ühtlasi maailma suurim vulkaanikraatrisse tekkinud järv. ARENGUTASE Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks
sajand on olnud lood. Vahelduvate veeoludega. Eristatakse lühema ja pikema kestusega tsükleid, kõige selgem on aga 30-aastaste perioodide kaupa. · Läänemere vesikond üks selgem korrapäraste muutustega piirkondi maailmas. Võrtsjärv ja Peipsi: ilmneb veetaseme tsükliline muutus. Eduard Brückner 1862-1927 · Selgitas kliima ja veeolude tsüklilise muutusi; nn Brükneri tsüklid teatud aja tagant kroduvad, kliima kõikumisest tingitud veevaesed ja veerohked perioodid. · Õppis Tartu Ülikoolis, seejärel Müncheni ülikoolis. Esitas sademete, õhurõhu, jõgede ja järvede veetaseme, liustiku laienemise ja sulamise perioodilise muutumise teooria. Hiljem tegeles Alpi mäestiku uurimisega, selgitas mäeliustike taantumist kliima soojenemise tõttu 19.sajandist.
L-Korea lõunarannik ja läänerannik on käärulised ja saarterohked. Suurim saar on Cheju-do, millel asub ka riigi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Hallasan (1950 m). Valitseb parasvöötme mussoonkliima, lõunarannikul lähistroopiline mussoonkliima. Talvel pilvitu, kuiv ja külm, suvel aga soe ja vihmane. Talvel pehmendab idaranniku kliimat soe Ida-Kuriili hoovus. Sajab u. 1200 mm/aastas, sellest 75% suvel, keskmine temp. u. 14,5oC. Sügisel on taifuune. Jõed on lühikesed ja vaid suvel veerohked. Riisipõldude veestamiseks on neile rajatud palju tamme ja paise. Tasandikud ja orud on põllustatud. 64% territooriumist katavad metsad ja põõsastikud. Maavaradest leidub kivisütt ja ligniiti (varu 17 miljardit tonni), raua-, plii-, tsingi-, vase- ja molübdeenimaaki, kulda, hõbedat, grafiiti, talki, fluoriiti jalubjakivi. Põhilised majandusjõud on finantstööstusgrupid: Samsung Group, Hyundai Group, Daewoo Group ja LG Group. 1996.a. võeti OECD liikmeks. SKT 1 el
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
