ühediviisilise sõjaväe moodustamist. Sõda toimus peamiselt Kesk- Eestis (Tartus). Noored koolipoisid läksid sõtta, et kaitsta oma kodumaad punaarmee eest. Paljud noored surid kaitstes oma kodumaad. Nad pidid olema öö läbi valves, et punaarmee ei saaks sisse tungida. Esimese sõda selles lahingus tuli neile ootamatult, nad jooksid kõik metsa laiali. Esimese lahingu Vabadussõjast võitsid eestlased ja nad tähistasid seda Sangla lossis. Siis läks filmi peategelane Henn Martale külla, järgmise päeva hommikul läks ta tagasi Sangla lossi, kus ei olnud enam eestlaste sõjavägi vaid punaarmee. Ta teeskles kaasa, et on punaarmeest, et pääseda eluga sealt minema teisi otsima. Ta läks Sangla lossi ja nägi, et punaarmee ülem päris Martalt kuhu suundus eesti sõjaväe salk, Henn üritas koos Martaga sealt välja saada, aga punaarmee ülem ei lasknud neid välja ja siis ei jäänud
koolis korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. Detsember 1918 loodi vabatahtlike pataljon, kus võitlesid ka (2. roodus) koolipoisid. Paljud poisid surid kaitstes oma kodumaad. Esimene sõda selles lahingus tuli poistele ootamatult ning nad jooksid metsa. Teises lahingus pandi poisid valvesse ning selle võitsid eestlased, mida tähistati Sangla lossis. Seejärel läks Ahas (peategelane) Martale külla ning järgmise päeva hommikul tagasi Sangla lossi minnes olid seal punaarmeellased. Teeseldes üht neist poiss pääses ning hakati plaani mõtlema. Koolipoisid olid umbes kümnekesi, kuid punaarmees oli mehi kõvasti rohkem. Aga see neid ei hirmutanud. Kui koolipoisid saadeti luurele, sai neist kaks surma. Punaarmee kohale jõudes oli eestlastel abiks 3500 Soome vabatahtliku. Lahingus said paljud surma, vabatahtlikest koolipoistest jäid ellu kolm. Neile tuli järgi soomusrong, millega sõideti koju
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
teede ehitus ravimuda Ravimine Kuressaare, Haapsalu, Värska põlevkivi Kütteks, keemiatööstuse Aseri, Pannjärve toormena turvas Põllumuldade väetamine, Lavassaare, Tootsi, Sangla, farmides alusturbana, kütteks Puhatu, Epu-Kakerdi, Ellamaa Pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest
Turvas Teke: Turbasammaldel pole juuri. Turbasamblad ülevalt otsast pidevalt kasvavad ja alumisest otsast kõdunevad. Turbakihi moodustavad taimede ja loomade jäänused. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad. Keskmiselt lagunevad tarnad ja villpead. Kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad näiteks (kanarbik, leesikas ja sookail). Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Kuna tihedas turbakihis pole piisavalt õhku siis tekibki just turvas mitte muld. Turba kasv on kaa aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Leiukohad: Turvas on levinud kosmopoliitselt kogu Maal, kuid nad puuduvad Kaug-Põhjas ja kõrbetes. Kõige enam leidub Eestis turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Turvast kaevandatakse Võru, Tartu ja Viljandi ümbruses. Kasutusalad: Meditsiin-turbamuld Keemiatööstus-tõrv, õl...
Rikub maastikupilti Tuulepark Võimsus (MW) Tuulikute arv Virtsu I 1,8 2 Torgu Eesti tuulepargid 0,45 3 Pakri 18,4 8 Esivere 8 4 Läätsa 3 6 Nasva 1,6 1 Viru-Nigula 24 8 Ruhnu 0,15 1 Sangla 0,3 1 Türju küla 0,3 3 Virtsu lisatuulik 0,8 1 Virtsu II 6,9 3 Esivere I 12 4 Aulepa 39 13 Vanaküla 9 3 Tooma 16 8 Virtsu III 6,9 3 Kasutatud kirjandus http://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/ http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia http://www
Turvas Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Eesti on maailma üks sooderikkamaid paiku - 22,3% meie territooriumist on soode all. Soode teke algas varsti pärast mandrijää taandumist, kui kliima muutus pehmemaks - 9100-8800 aastat tagasi, nagu näitavad radioaktiivse süsiniku meetodil saadud uurimistulemused. Suurimad sood on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha). Valdavaks on siiski väikesood - 9836 soost 85% on pindalaga 1-10 ha. Turbavarude jaotumine Eesti alal on ebaühtlane, suurimad on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soode varud. Märkimisväärsed on varud ka Kesk- ja Vahe-Eesti soo...
sammudeta. Eesti juhtkond tegi aktiivselt organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni. Koos kõikide sõjameestega läksid vabatahtlikult sõtta ka Eesti koolipoisid, kes läksid sõtta, et Eesti riik püsima jääks. Nende seas olid ka Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased Ahas, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Konsap, Mugur ja Miljan. Need poisid kuulusid Tartu Vabatahtliku Pataljoni 2. rühma. Kui Sangla mõisa lähistel võeti positsioonid sisse, siis kõlasid püssipaugud ja poistele puges hirm naha vahele ning nad pistsid jooksu. Ahas kõige ees ja teised tema kannul. Kuna püssid olid joostes koormaks, siis visati need metsa alla. Käsper ja Tääker tõid teiste poiste püssid metsast ära ja nad olid natuke kurjad, et teised kohe jooksu panid, kui laske kuulsid. Mõisa poole liiguti arglikult, sest siiski olid nemad need olnud, kes plehku panid.
Vabadussõda oli aastatel 1918-1920. Filmi lavastajaks on Elmo Nüganen. Filmi keskmes on tavalised Tartu Kommertskooli õpilased, kellest enamus tahab oma riigi iseseisvuse eest võitlusse minna. Filmi peategelane on Henn Ahas, kes alguses kahtleb aga lõpuks otsustab ta siiski koos klassivendadega riiki aidata. Esimene lahing selles sõjas tuli nendele ootamatult, vaenlast nähes jooksid kõik metsa laiali. Esimse lahingu võitsid eestlased ja tähistasid võitu Sangla lossis. Marta onu soovitas Hennul minna Martale külla, kes ei elanud sealt kaugel. Hommikul tagasi jõudes, olid lossi vallutanud punaarmeelased. Marta onu ja osa klassikaaslased olid tapetud. Ta teeskles, et on ka punaarmeest, et pääseda eluga ja hakata teisi otsima. Henn nägi, et Marta on punaarmeelase ülema käes ja päästis Marta, tappes ülema ja nii pääsesid nad põgenema. Nad põgenesid üle lageda põllu ja leidsid omad. Võtluses hukkusid Miljan ja Mugur
(2004. aastal 7,28 mln m³). Ligi üle poole veest, mis aastas kulutatakse tarbitakse Tartu linnas. Kõige suuremaks probleemiks põhjavees on liigne raua sisaldus, mis võib olla tingitud vanast torustikust ning ka reostamine. Huvitav on ka teada, et 1994. aastal puhastati Tartumaal puhastamist vajavast heitveest 27,5%, praegu aga juba 99,9%. (viide 8) 12. Sood ja nende areng Tartumaa on väga soine ala. Suuremad märgalad on Emajõe Suursoo, Sangla soostik, Konsu, Valguta, Pupastvere ja Ahja soo (need on üle 13km² suured). Emajõe Suursoo asub Peipsi kaldal Emajõe suudme alal. 61% soostikust on madalsoo, 31% siirdesoo ja 8% raba. Emajõe Suursoo on tekkinud Peipsi vee lõunasse valgumise tagajärjel. Varem oli see ala asustatud, kuna seda tõestab üks mineraalmaasaarelt leitud muinasasula, mis asub ligi 3meetri sügavusel turbakihis. Kõrgveeseisu ajal on enamus mineraalmaasaared vee all ning paistab ainult Meerapalu rabamassiivi
pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). 7. mineraalvesi ( värska , häädemeeste ) 8. ravimuda ( haapsalu ,kuressaare )
millele Eesti NSV ajal oli Ida-Virumaa ja Eesti üks kiiremaid majanduskasvupiirkondi. Nüüdseks on kunagisel Ida-Virumaal vaid kiire rahvastiku vähenemine, stabiilselt suurim töötus ning kogu riigi madalaimad keskmised palgad. Rahvastikule ja asustusele on samuti mõju avaldanud põlevkivi tänu millele tekkisid enamus Kirde-Eesti linnad. Samuti on roll turbal, tänu millele on asustatud piirkonnad nagu Lavassaare, Tootsi ja Sangla. Lubjakivi tõttu on oluliseks piirkonnaks saanud Kunda, sinisavi tõi asustust Aserisse ning diktüoneemakilt pani aluse Sillamäele. Kalavarudega piirkondades on tekkinud ja arenenud erinevad kalurikülad. 5. Millised on olnud põhilised Eesti majanduse geograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis? Majandusgeograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis on olnud majandusgeograafilised sidemed ja turud Põhja- ja Lääne-Euroopaga, tsükliline majanduskasv, erinevad
09.1939) ja a s (km) kõrgeim 373 cm üle nulli (06.05.1867). (km²) Emajõgi 236 9740 100 Pedja (koos 237 2710 122 Pedega) Verevi pkr 360 18,8 9 Sangla pkr 361 36,2 10 Kavilda jõgi 362 73 26 Teimla pkr 364 8,6 6 Elva jõgi 365 456 72 Karisto oja 389 3,4 6 Ilmatsalu jõgi 390 116 23
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% Joonis 7. Vastanute rahuloluhinnangud iseenda välimuse suhtes Schneideri väite kohaselt (Schneider 2000:19) on ilu meie ühiskonna võtmesõna. Tänapäeva naine püüab hoolega oma välimust ideaalilähedaks muuta. Küsimusele 31 vastanud naistest olid 83 oma välimusega rahul, 11 lausa väga rahul ja vaid 16 naist arvasid, et ei ole piisavalt kenad. Siinkohal võib järelduseks tuua Sangla väite kohaselt (Sangla 2005: 10), et inimesed, kes on rahul oma välimusega, mõjuvad veenvalt, neile osutatakse rohkem tähelepanu ning nende seltskonda nauditakse. Vastusest võib ka välja tuua, et 85% uuritavatest on aktiivsed püsima konkurentsis nii tööturul kui muudes eluvaldkondades. Nad on enesekindlad ja suhteliselt hea enesehinnanguga. Viienda küsimusena püüti välja selgitada, mitu eurot igas kuus rõivaste ostu peale kulutatakse. Küsitluse tulemusi kajastab joonis 8.
Tuulepargi kolmest tuulikust kaks kuuluvad Saaremaa ettevõttele Roheline Ring ning üks Eesti Energiale, viimane on Eesti Energia esimene Rohelist Energiat tootev tuulik. Virtsu Tuulepargi tuulikute mastid on 63 meetrit kõrged, rootori diameeter koos labadega on 44 meetrit ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit (Eesti Energia 2007). Hiljuti kerkis ka Tartumaale esimene suur tuulegeneraator, mille 54 meetrise generaatori püstitas Puhja serva seal turvast ja briketti tootev Sangla Turvas. Praegu tuulegeneraator veel ei tööta, sest sellega alles tegeletakse. Elektritootmine ei ole Sangla Turbale uueks ettevõtmiseks, kuna firma toodab juba ammu endale vajamineva elektri turba põletamisel. Tuulegeneraatoriga tahetakse vähendada energia saamiseks põletatava turba kogust, et tööle panna seadmed, mis turvast enne brikettimist kuivatavad. Elektrituuliku masti kõrgus on 65 meetrit, rootori diameeter 48 meetrit ja ühe tiiviku laba pikkus 22 meetrit. Tiivikulabade
Esimene eksam: Variant A 1) Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada. Suvel soojenevad väga hästi. Järveelustik on tavaliselt liigivaene, kuid taimestiku hulk ja katvus suur. Domineerivad rannikuliigid: mändvetikad, kamm- ja hein- penikeel,...
koos sõpradega. Tingimused polnud seal just 5+ , sest kohekohe avastati sealt täid. Ahas sai kohe ka ameti- sidepidaja. Mõned päevad hiljem seati valmis reed ja mindi võrtsjärve poole. Käsper piilus Sadukülla, kuid sealgi polnud punastest veel jälgegi. Ahasel oli uue olukorraga tohutult raske harjuda, ta mõtles pidevalt miljoneid mõtteit. Ta oli ennem tapnud vaid kassipoegi, kuidas ta suudaks nüüd inimese kallale minna. Esimestel rindepäevadel ei juhtunud mitte midagi olulist. Sangla mõis oli okupeeritud. Neil juhtus ka kummaline valehäire, mis ehmatas üsna paljusid. Nimelt arvati, et nende oma kokk on sissetunginud punane. Hiljem aga mindi vaatama Rannu mõisa, seal oli suur raamatuhunnik, kuid endine kirjandushuvi oli Ahasele kriipsupealt kadunud. Kuid siis hakkas pihta paugutamine, mehed olid metsas, jooksid kohmetult(nad olid ju tegelikult kõigest 7.klassi poisid). Miljon ei jõudnud nendele oma kehakaalu tõttu eriti järgi
Teos algab sellega, et Tartusse olid üles pandud mobilisatsiooniväljakuulutamise kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine ning andis selgelt teada, et noori poiss...
sajandini välja, inimesed enda kauniks muutmiseksjumes- Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp tasid. Kuidas saadi värve ning milline oli nende kasutamisviis. Kirjeldan kuidas teha erinevatest ajastustest inspireeritud meike ning kes olid sel ajal tähtsamad jumestus- kunstnikud või moeikoonid. Töö kirjutamiseks sain palju informatsiooni Katrin Sangla jumestamisraamatust ning Kate Mulvey ja MelissaRichardsi raamatust ,, Meie sajandi iluideaalid: naiste imago: 1890-1990". 1.JUMESTAMINE MUINASAEGADEL Loodusrahvad meikisid end peamiselt maskeeringuteks, sest nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Näole kanti eredavärvilisi maalinguid, püüdes sel viisil endale võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. Sõjamaaling oli kohustuslik meestel. Naised, kes liikusid ainult kodupiirkonnas, ei jumestanud end. 1
ja sood. Voorte ala ulatub Võrtsjärve põhjakaldani ning jätkub isegi järves kivivaredena. Voorestiku kõige kõrgem ja selgekujulisem piirkond jääb Soosaare asula ja Kolga-Jaani kiriku ümbrusse. Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. Maastik paneb paika inimesed piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad. 4. Võrtsjärve madaliku Põhja-kirdeosa e Sangla paikkond Suurma osa sellest moodustab Sangla soostik (323 km2). Maastikupilti mitmekesistavad ka kunagise Suur-Võrtsjärve rannal tekkinud madalad liivast rannavallid ja järvetasandikud. Need moodustavad ligi 50 soosaart, millel kasvavad kõrged männikud. Väga haruldane on keset Põltsamaa raba olev lammipõõsassoo, kus paese aluspõhjaga põhjapoolselt alalt pealevalguv mineraalaineterikas põhjavesi välja imbub. See ala on reservaat. Läänepoolses sopis asub Rannu ehk Sangla soo, milles asuvad briketivabriku turbaväljad (1020 ha)
Pinnavesi Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi...
haridusminister Harald Laksberg. 1.2. Vabadussõda Pärast Tartu langemist Punaarmee kätte Eesti Vabadussõjas lahkus Albert Kivikas 22. detsembril 1918 linnast ja suundus tagasi koju Viljandisse. Kohale jõudes liitus ta samuti Viljandisse ümber asunud Tartu vabatahtliku koolipoiste pataljoniga, mille ülemaks oli tulevane riigimees Karl Einbund. Rindele jõudis ta mainitud pataljoniga Võrtsjärve põhjatipu lähistel Jõesuus. Sõjatee viis teda veel Sangla ja Rannu mõisa. Viimase lähistel toimus ka pataljoni esimene lahing. Hiljem osales Kivikas veel Valguta ja Pikasilla juures toimunud kokkupõrgetes punaväelastega. 13. jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingusse jäi koolipoiste pataljon aga hiljaks. Nad läbisid veel oma teel Valga ja Sangaste ning saadeti siis tagasi Tartusse pooleli jäänud 4 õppetööd jätkama. Kivikas lõpetas Tartu kommertskooli 1919
Erisuguse kütteväärtusega kütuste võrdlemiseks kasutatakse tingkütuse mõistet. Eestis ja mujal maailmas tehtud uuringutest on teada, et turba analüütiline kütteväärtus Qa jääb tavaliselt vahemikku 18…23 MJ/kg. Turba kasutamisel kütusena on vajalik teada tema kütteväärtust (pōlemissoojust), mida on Eestis võrreldes turba teiste omadustega siiani vähe uuritud (Kattai ja Lugus 1993). Turba kasutamine kütusena on piirdunud pōhiliselt Tootsi, Oru ja Sangla turbakombinaatides toodetava briketiga. Soode tekke ja arengu kohta olulisimat infot kannavad endas turvast moodustavad taimed. On tehtud uurimusi (M.Viirmaa) kus on leitud turba üldtehniliste omaduste ja kütteväärtuse vahel korrelatiivseid seoseid. Teades neid on võimalik kasutades olemasolevat rikkalikku andmebaasi hinnata potentsiaalselt kasutatava maardla omadusi kütusena. Ülalmainitud uurimuses on vaadeldud eraldi raba- ja madalsooturvast. Analüüsimisel on mõlema
järvelubja ja järvemuda ning soosetete all. Pärast mandrijää taandumist alanud neotektooniline maakerge muutis suurema osa kunagisest veekogust maismaaks, vee alla jäi vaid selle lõunaosa Suur-Võrtsjärv, mille rannajoon oli loodeosas praegusest umbes 45 m kõrgemal ning ühtis ligikaudu nüüdse Võrtsjärve madaliku piiriga. Veepinna järkjärgulisel alanemisel kujunes suure nõo piires mitu n.-ö. vahepealset järve. Neid kohti tähistavad nüüd Põltsamaa, Laeva, Sangla ja Umbusi soo. Laugete veerudega Võrtsjärve nõgu madaldub üldjoontes lõuna-kagu suunas: see peaaegu ideaalne tasandik ulatub oma põhjaservas 4446 m kõrgusele üle merepinna, lõunaosas (Emajõe ääres) 3335 m. Kui mitte arvestada ligikaudu 7000 aasta jooksul ladestunud 8 9m paksusi järve-, jõe- ja soosetete kihte, siis ilmneb, et Suur-Võrtsjärve alune pinnamood on üldjoontes vägagi sarnane praeguse Võrtsjärve nõoga, mis kujutab endast kunagise suurjärve
VII Kesk- ja Ida- Eesti suurte soode valdkond (31%) • Peipsi nõo põhjaosa (vettpidavad setted, rannamoodustised; peamiselt raba, palju siirdesoid, läbimatud märealad: Puhatu soostik (468 km2), Muraka-Ratva) • Peipsi nõo loodeosa (soodevaene) • Võrtsjärve nõgu ja Peipsi nõo keskosa (Emajõe suudmealal) (Suured lammisood, madalsoo; Võhma, Parika, Soosaare, Põltsamaa, Laeva, Sangla (342 km2), Ulila, Emajõe-Suursoo) • Peipsi nõo lõunaosa ( Enamasti rabad liivadel, madalsood üleujutatavates piirkondades; Meelva, Uulika, Kalsa) VIII Lõuna – Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond (18%) • Kõrgustike orustatud alad ja kõrgustikevahelised nõod (Sügavad kitsad ürgorud lavajal kõrgendikul. Hea drenaaž. Sood orgudes,järvelise tekkega, madalsood. Kerreti, Meenikunno, Kuiksilla,)
Torgu 2 tuulegeneraatorit 0,45 3 Pakri tuulepark 18,4 8 Esivere tuulepark 8 4 Läätsa tuulepark 3 6 Nasva tuulepark 1,6 2 Viru–Nigula tuulepark 24 8 Ruhnu (Sjustana) tuulepark 0,15 2 Sangla tuulik 0,3 1 Türju tuulikud 0,3 3 Virtsu tuulepargi lisatuulik 0,8 1 Virtsu II tuulepark 6,9 3 Esivere I tuulepark I etapp 12 4 Aulepa tuulepark I etapp 39 13 Vanaküla tuulepark 9 3 Tooma tuulepark 16 8
rahulik. Nüüd tuli vaid punaseid oodata, keegi ei teadnud kui kaugel punased on. Kõik jäid peale sööki päevasel ajal magama. Ahas ei suutnud jällegi uinuda. Peagi kuulis ta kauguses laske. Ta äratas Käsperi üles ja temagi kuulis. Koos kutsuti kapten. Kapten teadis öelda aga seda et vaenlaste maakuulajad olid läheduses olnud aga valvajad lasid paugud ning punased kadusid. Sellised olid esimese rindepäeva sündmused. Järgmine päev liiguti edasi Rake külasse. Rakke külas mindi Sangla mõisa. Seal oli toimunud päris suur rüüstamistöö. Poisid vaatasid veel üle, mis võtta annab. Lõpuks seati ennast sisse mõisa raamatukokku. Sooja saamiseks hakkasid poisid raamatuid põletama. Martinson istus raamatute keskel ja korjas raamatuid endale. Martinson tahtis saada tähtsaks teadusmeheks, filosoofiks kes mõtleb sügavaid ja suuri mõtteid. Ahas endale raamatuid korja ei hakanud. Ahas jättis Martinsoni sinnapaika ja kõndis edasi talle tuli
rahulik. Nüüd tuli vaid punaseid oodata, keegi ei teadnud kui kaugel punased on. Kõik jäid peale sööki päevasel ajal magama. Ahas ei suutnud jällegi uinuda. Peagi kuulis ta kauguses laske. Ta äratas Käsperi üles ja temagi kuulis. Koos kutsuti kapten. Kapten teadis öelda aga seda et vaenlaste maakuulajad olid läheduses olnud aga valvajad lasid paugud ning punased kadusid. Sellised olid esimese rindepäeva sündmused. Järgmine päev liiguti edasi Rake külasse. Rakke külas mindi Sangla mõisa. Seal oli toimunud päris suur rüüstamistöö. Poisid vaatasid veel üle, mis võtta annab. Lõpuks seati ennast sisse mõisa raamatukokku. Sooja saamiseks hakkasid poisid raamatuid põletama. Martinson istus raamatute keskel ja korjas raamatuid endale. Martinson tahtis saada tähtsaks teadusmeheks, filosoofiks kes mõtleb sügavaid ja suuri mõtteid. Ahas endale raamatuid korja ei hakanud. Ahas jättis Martinsoni sinnapaika ja kõndis edasi talle tuli
Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj...
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
soodsas kliimavöötmes ja seetõttu leidub seda maavara rohkesti - sood hõlmavad ligi viiendiku maismaast. Turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, kuid võib ulatuda ka kuni 10 meetrini. Turvas on vajalik kütteturba (briketi), lautadesse alusturba ja väetise tootmiseks. --- 37 Turvas kasvab aeglaselt, umbes millimeeter aastas, tema kaevandamine ei tohiks ületada looduslikku juurdekasvu. Suurimad turbavarud on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Tähtsamad turbamaardlad on Lavassaare, Sangla, Endla, Puhatu. Suur osa turbast eksporditakse. Mere- ja järvemudas on ladestunud palju kasulikke mikroelemente, seetõttu kasutakse muda meditsiinis. Kasulikku järvemuda saadakse Ermistu järvest ja Värska lahest. Meremuda üleriigilise tähtsusega maardla on Mullutu-Suurlahes, kasutakse ka Haapsalu muda. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi liitri kohta. Tähtsamad mineraalvee leiukohad on Värska, Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste.
teeservad; *põllupuud ja puudetukad; *puuviljaaiad. 7. Sood. 7.1. Mõisted, ülevaade Eesti soode tekkimisviisidest ja arengukäigust, levik Eestis. Madalsoo- siirdesoo- raba. Eestis on soid levinud üle kogu territooriumi, kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas ja Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas. Suurimad sood on Puhatu (468 km²), Epu- Kakerdi (417 km²), Lihula-Lavassaare (383 km²) ja Sangla (342 km²).[5] Madalsood on jaotunud üle Eesti, kuid neist liigirikkaid madalsoid leidub põhiliselt Saaremaal ja mandri lääne- ning loodeosas. Liigivaeseid madalsoid leidub Ida-Eestis ja allikasoid vähesel määral üle kogu Eesti. Rohu- siirdesoid leidub Lääne- ja Kesk-Eestis ja ka ümber Põhja-Eesti suurte rabade. SOO on maastiku osa, milles praegu ja varemalt avaldub turba teke. Soostumine on üks maastike ja mulla arengu juhtivaid protsesse põhjapoolkeral
aletamine terve sajandiga. I maailmasõja ajal ja järel tekkinud küttekriis põhjustas mitmete turbatööstuste (Ellamaa, Lavassaare, Lehtse, Ulila jt.) käikulaskmise. Kõik nad tootsid tükkturvast elektrijaamade, tööstusettevõtete ja kommunaalmajanduse tarbeks. 1939.a. läks käiku Tootsi briketitööstus (oli tol ajal Euroopa üks moodsamaid), 1960. aastate teisel poolel Oru turbakombinaadi briketivabrik, 1976.a. alustas tööd Sangla briketivabrik (1 tonn briketti võrdub kütteväärtuselt 3-4 tm küttepuudega). Turba varumine oli pikka aega vähe mehhaniseeritud ja nõudis palju inimtööjõudu. Turvast lõigati karjääriviisiliselt (enamasti labidaga) kogu lasundi sügavuse ulatuses. Varumise lõppedes jäid järele vee ja mudaga täidetud süvendid põhjalikult rikutud maal, mille edasiseks mõistlikuks kasutamiseks väljavaateid polnud. 1950. aastatel hakati paralleelselt tükkturbaga tootma ka freesturvast
· Valitsevatest tuultest tingituna ranna.... Idarannikust (Klinge seadus) · Klinge seadus: järv kasvab kinni tuulealusest küljest · Kolga-Jaani voorestik o Võrtsjärvest põhjas, selgelt välja kujunenud voorestikuala o Väikevoored (u 100), mille kõrgus maksimaalselt 11 m, 500-1500 m pikad ja 100- 300 m laiad · Ulatuslikud sooalad o Parika raba o Alamm-Pedja o Sangla · Veestik o Emajõe (vanajõed), Pedja ja Põltsamaa o Tänassilma o Üleujutused (kõrge veetasemega ligi 100 km2 suurune üleujutusala) o Tagasivool Emajõel o Ajalooliselt on luhaalad olnud heinamaad Kõrvemaa · Kõrb tähendas varemalt paksu metsa · Kõrvemaa on põhjapoolne osa Vahe-Eesti madalikust · Nimi Jakob Kentsilt, kõrb kui asustamata paksu metsaga ala. Kandis kõik kõrve- nimelised kohad Eesti kaardile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
