Energiamajandus Energiamajanduse põletavamad probleemid: Energiatarbe kiire kasv · Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaütlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendamine · Energiajulgeolek · Keskkonnaprobleemid Gaas · Suure kütteväärtusega · Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata · Ei vaja ümbertöötlemist, ainult puhastamist · Põletamisel tekib vähe saasteaineid · Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik Tahked kütused-kivisüsi · Suured varud · Kõrge kütteväärtus · Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud · Saaste CO2 kasvuhoonegaasid, happevihmad · Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik · Karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas Hüdroenergia · Odav elekter-jooksvad kulud väikesed · Saasteaineid ei teki · Taastuv energia
toorainena, Britannia, Turkmenistan all, ei vaja metallurgia Alzeeria lisakulutusi pumpamiseks, saasteaineid tekib vähe. Kivisüsi Euroopa ja Hiina, USA, Austraalia, Lääne- Maavarad Saastab õhku 20% Venemaa, India LAV, Venemaa, Euroopa, paiknevad kasvuhoonegaasidega,
Eelised Suur kütteväärtus Puuraukude Lihtne rajamine on trantsportimisvõimalu energia- ja s ressursimahukas Lai kasutusala Suur reostusoht Nõuab ümbertöötlemist Maagaas - Tavaliselt koos naftaga - Tähtsus hakkas kasvama 1970. a - Suurimad tootjad on USA ja Venemaa - Kasutamisel tekib suhteliselt vähe saasteaineid Eelised Puudused Ei vaja Ohtlik trantsport ümbertöötlemist Ei vaja pumpamist, kuna on maa sees surve all Põletamisel vähem saasteaineid Kivi- ja pruunsüsi - Tootmine kasvas kogu 20. saj vältel - Kivisöe varu 403 mld tonni - Pruunsöe varu 488 mld tonni - Suurim tootja Hiina - Varusid jätkub teoreetiliselt 100 a - Kaevandamine ohtlik - Kasutamisel palju jääk- ja saasteaineid - Keskkonnaohtlik Kivisüsi Pruunsüsi
̅ | | | | KÜSIMUSTE VASTUSED 1. *Sisekliima klass määratakse standardis ette antud soovituslike algandmete järgi. Klassid jagunevad I kuni IV. I on kõige suuremate nõudmistega hoonetele ja IV kõige väiksemate nõudmistega hoonetele. Antud hoone võiks olla klassis II. *Hoone saastekoormus määratakse selle järgi kas nad kuuluvad väga madala (eriti madala emissioonitasemega materjalid ja saasteaineid eraldavad tegevused keelatud), madala (madala emissioonitasemega materjalid ja saasteaineid eraldavad tegevused keelatud või piiratud) või piiramata saastekoormusega hoonete (lubatud saasteaineid eraldavad tegevused ja pole valitud hoolikalt materjale) hulka. Antud hoone võiks olla madala saastekoormusega. 2. qB tähistatakse ehitusmaterjalidest lähtuv ventilatsiooni õhuvooluhulk, l/(s*m2). ̅̅̅̅̅̅̅̅̅ 3
Gaas -28% Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid Taastumatu puuraukudes surve all, pole vaja pidi, ka veeldatult, mis kallis ja pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei ohtlik (madal temperatuur, suur vaja ümbertöötlemist. Põletamisel rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik tekib vähe saasteaineid. kütus. Tahked kütused: Suured varud, uued kaevandused on Saastatus- CO2 jt kasvuhoonegaasid. Kivisüsi, hästi mehhaniseeritud. SO2 happevihmad, kaevandamine pruunsüsi, võib olla keeruline ja ohtlik, põlevkivi, turvas karjäärid rikuvad maastikke,
torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas- Tähtsus kasvab. Lihtne toota, ei vaja töötlemist, ökonoomne transportida. Tarbivad peamiselt Põhja riigid. Suurimad tootjad on Venemaa, USA, Kanada. Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Kivisüsi- Suured varud. Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. Karjäärid rikuvad maastikke. Transport mahukas ja kulukas
Taastumatu, kütteväärtusega pidi, ka veeldatult, mis on kallis traditsiooniline *maagaas paikneb ja ohtlik puuraukudes surve all, teda pole vaja pumbata *Pole vaja puhastada ega ümber töödelda *põletamisel tekib vähe saasteaineid 3.TAHKED KÜTUSED *Siiani on olnud *Saastatus-põhjustavad tahkete 20% (kivisüsi, suured varud kütuste põletamisega pruunsüsi, põlevkivi, *Kaasaegsed kaasnevad turvas) kaevandused on hästi kasvuhoonegaasid(C02 e. Taastumatu, mehaniseeritud süsinikdioksiid, traditsiooniline happevihmad(SO2 e.
mootorikütusena Indoneesia Hiina, Alzeeria *transport keerulisem *tekitab vähem saasteaineid kui nafta *väga suur keskkonna
muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmeid piiranguid või soodustused kodakondsuse, elamisja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet kvoodiga Kvoot võib erineda erineva sotsiaalsete tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusegaa inimestele. · Alternatiivsed energiaallikad, nende kasutamisvõimalused Vesi +Jooksvad kulud väikesed, ei teki saasteaineid, veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. Ehitamine kallis, hõivavad elamisterritooriumi Tuul +Saasteaineid ei teki Tehnoloogia kallis, ebaühtlane, tekitavad müra, hõivavad maad Päikeseenergia + Saasteaineid ei teki Tehnoloogia kallis, ei sobi kõikidesse kliimavöötmetesse Geotermaalenergia + mõju keskkonnale väike kulutused kõrged, väike energia hulk, kasutusala piiratud Biomassi energia + Saasteaineid ei teki Saadav energiahulk väike
puhastada ja maapõuest välja pumbata. Saastab pinnast, kui maismaal puurauk. Maagaas Keskkonnasõbralik, suure Plahvatusohtlik, (taastumatu) kütteväärtusega, transportimine keeruline ja saasteaineid tekib vähe. kallis. Avatud tarujuhtmetega. Transporditakse torujuhtmetega. Tahked kütused: Maavarad paiknevad Saastab õhku Kivisüsi(taastumatu) kompaktselt koos, varud kasvuhoonegaasidega. suured, kaevandused on Kasvandused rikuvad Pruunsüsi(taastuv)
Õhkkonna kaitse Peale looduslike gaaside võib õhk inimtegevuse tulemusena sisaldada ka muid komponente. Saasteaineid satub õhku paljudest allikatest, erinevad on ka nende omadused ja koostis: tolm, suits ja tahm, väävli ja lämmastiku oksiidid, hapete aurud, süsinikuühendid, raskmetallid, radioaktiivsed ained jt. Üks suuremaid tolmutekitajad on tsemenditööstus. Väga ohtlikud on keemiatööstuse heitmed. Õhu saastatuse tulemusena suureneb haigestumine bronhiiti, südamehaigustesse ja astmasse. Saastatud õhk kajustab esmajärjekorras vastsündinuid, elatanud südamehaigeid ja astmaatikuid
Selle toodang moodustab 20% kogu maailma pruunsöest ning 98.5% Austraalias kaevandatavast pruunsöest. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE PRUUNSÖE KASUTAMINE Pruunsütt kasutatakse keemiatööstuse toorainena ning kasutatakse elektrijaamades. Kuna see kütus sisaldab hulganisti orgaanilisi aineid ning süsinikuprotsent on väiksem kui kivisöel, on selle tuhaprotsent kõrgem ja selle põlemisel eraldub õhku rohkem saasteaineid. Nagu iga fossiilse kütuse kaevandamisel, rikub ka pruunsöe kaevandamine maastikku ning tekitab veerežiimis olulisi muutusi. Kaevandamise tagajärjel hävinevad ka taimede kasvualad ning loomade elukeskkonnad. Pruunsöe põletamisel eraldub õhku saasteaineid, sealhulgas lämmastikku ja väävli ühendeid. SUURIMAD IMPORTIJAD JA EKSPORTIJAD Suurimad importijad: Hiina, Jaapan ja India
4. Naftatööstus: 1. Nafta ammutamine maismaal odav, mere põhjast kallis, Põhjamerest saab 2,5 4 km sügavuselt. 2. Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. 3. Nafta transport tarbijale: maismaal torujuhtmed, merel nafta tankrid 4. Nafta töötlemine linnade lähedal. Tooted: bensiin, diiselkütus, masuut, kemikaalid, plastmass, kunstkiud, sünteetiline kumm. 5. Maagaasi tootmine. positiivne: 1. Suur kütteväärtus. 2. Põlemisel eraldub vähe saasteaineid. 3. Ammutamine maismaal, odav. 4. Kütus soojuselektrijaamades, katlamajades. 5. Transport torujuhtmete mööda odav. negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Ei sobi keemiatööstuse tooraineks. 3. Transport merel on kulukas. 6. Tahked kütused. positiivne: 1. Suured varud. 2. Hea keemiatööstuse tooraine. 3. Peamine kasutusala soojuselektrijaamades. negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Väike kütteväärtus. 3. Põlemisel eraldub palju saasteaineid. 4
platvormidega) II nafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. III nafta transport (maismaal torujuhtmeid pidi odav, merel naftatankerid). IV nafta töötlemine (arenenud riikides tarbija lähedal). Maagaasi tootmine: positiivne: kõige suurem kütuseväärtus; kütus katlamajades, elektrijaamades; ammutamine maismaal puutornide abil on odav; transport maismaal torujuhtmeid pidi on odav; põlemisel eraldub vähe saasteaineid; varud suuremad kui naftal. Negatiivne: taastutamatu; ei sobi keemiatööstuse tooraineks; transport meritsi on keeruline. Tahkete kütuste kasutamine: positiivne: suured varud; tooraine keemiatööstuses; kerge kasutada, peamine kütus SEJ-s. negatiivne: taastumatud; peamine kaevandamine karjäärides odavam; maa-alustes kaevandustes kaevandamine kallis ja ohtlik; väike kütteväärtus; põlemisel eraldub õhku ohtlikke gaase; transport on kallis. SEJ (USA,
katlamajad, transpordivahendid ja põllumajandus, aga ka inimesed ise (lahtisest tulest, näiteks kaminast ja lõkkest pärit suits saastab õhku). Katlamajadest õhku paiskuvad saasteained on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, tahked osakesed, lenduvad orgaanilised ühendid ja raskemetallid. Õhuheitmete koostis ja hulk sõltub kasutatava kütuse liigist, kvaliteedist, kasutatavast tehnoloogiast ja kogusest. Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid). .Suured õhusaaste kontsentratsioonid tekivad siis, kui õhusaaste ei haju ja koguneb linnakeskkonda. Sellist nähtust nimetatakse inversiooniks.. Igapäevaselt on kõrgem saastetase tiheda liiklusega tänavatel ja ahiküttega era- ja kortermajade piirkonnas. Välisõhk mõjutab ka ruumide siseõhku, sest õuest tulev värske õhk
Suurimad leiukohad: Pärsia lahe piirkond, Põhja-Aafrika, Venemaa(Lääne-Siber), Kariibi mere piirkond, Mehhiko laht, USA. Suuremad tootjad: Saudi-Araabia, Venemaa, USA. Peamised kasutusalad: Mootorikütus, keemia tööstustooraine, elektri tootmine. VEDU: Venemaalt Euroopasse, Pärsia lahest Euroopasse, Põhja-Ameerikasse. Aafrikast Lõuna-Ameerikasse. Maagaas Eelised: Suure kütteväärtusega. Ammutamine on lihtsam, ei vaja erilist töötlemist, odav transportida. Tekitab vähem saasteaineid. Puudused: Kitsas kasutusala, üle mere vedamine on tülikas. Suurimad leiukohad: Pärsia lahe piirkond, Põhja-Aafrika, Kanada, Venemaa, Indoneesia. Suuremad tootjad: USA, Venemaa, Euroopa Liit, Kanada, Iraan, Hiina. Peamised kasutusalad: Soojusenergeetikas, elektri tootmises. VEDU: Pärsia lahest Jaapanisse. Lääne-Siberist Euroopasse. Venezuelast Põhja-Ameerikasse. Tahked kütused Eelised: Umbes 200-ks ei ole vaja töödelda. Puudused: väga suur
kiire, pole tööjõu mahukas Puudused Puudused Ei saa igale poole Nõuab aega, reostused rajada, reostused võivad suured, ei saa sisemaale suured olla vedada Maagaas + - · Lihtne toota Ei sobi keemiatööstuse · Ei vaja erilist töötlemist tooraineks · Torujuhtmete kaudu on Tülikas toimetada üle odav transportida mere · Maagaasi põletamisel tekib vähe saasteaineid · Mugav kasutada majapidamises · Kütustest suurima kütteväärtusega KASUTUS: ·SOOJUSELEKTRIJAAMAD ·KEEMIATÖÖSTUS ·KODUNE MAJAPIDAMINE ·TARBITAKSE KÕRGELTARENENUD RIIKIDES
Sissejuhatus Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. 3 Ökoloogilised globaalprobleemid Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni
kasutusalasid -sellest sõltuvad keemiatooted, teiste toodete hinnad sõidukite kütus Maagaas +suurim -meritsi tülikas kütteväärtus transportida (kallis ja (fossiilsetest ohtlik torujuhe) kütustest) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab Osatähtsus õhku väheneb, varud suured Turvas; põlevkivi; -madal küttväärtus Ei osale pruunsüsi => ebaotstarbekas maailmaturul
Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi kõikjal Euroopas, ka
hüdroenergia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid Alternatiivsed energiaallikad Päikese-,tuule, - biomassi-, vee- ja geotermaalenergia Ei kaasne keskkonna saastamist Tekivad pidevalt taas TUULEENERGIA Tuuleenergia Kineetilise energia muundamine mehaaniliseks- või elektrienergiaks Mehaaniliseks energiaks - tuuleveskid Elektrienergiaks - tuulegeneraatorid Plussid Ei koorma keskkonda Puuduvad NOx-heitmeid ja teised õhu saasteaineid Saab vähendada kasvuhoonegaa side hulka Alternatiiv fossiilkütustele Miinused/Keskkonnaprobleemid Tekitavad müra Takistavad lindude lendu Rikuvad maastikupilti Vajalik tuule keskmine kiirus 6 m/s Ressursid Tuuleenergia varud on suured Tuul on taastuv, aga väga muutlik HÜDROENERGIA Hüdroenergia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud Vabaneb vee vabal langemisel
tohutu suure energiatarve tõttu. Naftatransiit: Pärsia-Lääne-Euroopa Põhja-Aafrika, Egiptus-Lääne-Euroopa, USA Siber-Jaapan, Austraalia Mehhiko, Venezuela, Kanada-Usa Maagaas Vedel tooraine, suurimad varud Venemaal, Iraanil, Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Tähtsus järjest rohkem tõuseb, sest tema kütteväärtus on suur. Eeliseks nafta ees-nii palju lisaaineid. Eelised: Suur kütteväärtus, põlemisel eraldub vähe saasteaineid, maismaalt odav ammutamine, transport torujuhtmetes odav. Puudused: Surve all gaasi vedu kallis ja ohtlik, taastumatu loodusvara, meretransport kallis Leidub: Euroopas- Põhjameres, Holland, Norra, Suurbritannia, Lääne-Siberi põhjaosa, Türkmenistan, Volga-Uurali piirkond. Lõuna-Aasia: Iraan, Katarr, Iraak. Põhja-Aarfika: Liibüa, Alzeeria. Põhja-Ameerika: USA, Kanada, Mehhiko. Lõuna-Ameerika: Venezuela, Argentiina Kasutusalad: Toasoojus, soojuselektrijaamad, keemiatööstuse tooraine
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused.
Jaapan, Itaalia ja Suur Britannia Kasutamise plussid (eelised) ja miinused (puudused). · On suht. lihtne toota · Gaasiplahvatused · Ei ole vaja puhastada · Ei sobi hästi nt. ega ümber töödelda Keemiatooraineks · Põletamisel tekib · On tülikas toimetada üle mere vähem saasteaineid · Sageli esineb koos naftaga kui fossiilsete kütuste põletamisel · Kasutamine on suht. mugav · Ökonoomne transport · Pole mürgine, loodussõralik Kasutusalad · Kütusena · Soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks · Keemiatööstuses · Kodustes majapidamistes Lisamaterjali · Maagaas ei ole mürgine ·
Keskkond-Mida peaks tegema, et väheneks looduse ja vee saastatus Veekeskkonna ja looduse saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee ja tööstuse loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva tööstuse ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Et vältida liigset veereostust on vaja ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. On ka vaja korralikult ja arukalt loodusesse paigutada jäätmeid. Mõnda asja (mürgiseid aineid, õli ja bensiini näiteks) ei tohi üldse loodusesse jätta. On vaja säästa elektrit, metsa ja vett. Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel ja ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka.
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused.
põhjapool, 4. neljas on Brasiilia ja Kesk-Aafrika vahel 5. ning viies küündib Madagaskarist Sri-Lankani. Kosmosest vaadatuna plastiku supp Barentsi merest Mikroplastik organismides • Mikroplastikute seedimine võib kulgeda vähemalt 14 päeva loomal • Kui röövloomad tarbivad mikroplastikuga koormatuid loomi, siis satub mikroplastik kõrgemate troofiliste taseme söötjate kehadesse • Mikroplastik absorbeerub ka keemilisi saasteaineid, mida on võimalik teiste organismide kudedesse üle kanda • Teadlased kardavad, et kemikaalid plastikutes võivad põhjustada mürgistust, viljatuks jäämist ja geneetilisi häireid mereelus ning potentsiaalselt inimestel, kui nad saavad seda suures koguses Video mikroplastikust https://www.youtube.com/watch?v=qVoFeELi_vQ Tänan kuulamast!
Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas Suure kütteväärtusega. *taastumatu Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms.
iii) On võimalik maismaal peaaegu igale poole rajadam + iv) Lekke puhul saastub pinnas ja võib reostuda põhjavesi - v) Šantaažioht - 7) Mis on maagaasi eelised teiste taastumatute energialiikide ees?(2) a) Suur kütteväärtus d) Vajab vaid puhastamist b) Paikneb puuraukudes surve e) Ei vaja ümbertöötlemist all f) Põlemisel tekib vähe c) Pole vaja pumbata saasteaineid 8) Millised tegurid mõjutavad naftahinna kõikumist maailmaturul? (2-3) a) Poliitilisest olukorrast tootmispiirkonnas b) Maailmamajanduse tsüklist c) Uute varude avastamisel d) Riikidevahelised kokkulepped i) OPEC – naftat eksportivate riikide organisatsioon, mille eesmärgiks on kaitsta liikmesriikide huve maailma naftaturul ii) Kartellilepe – riigid lepivad kokku toodangumahtudest (nende käes on 40% kogunaftamahust)
eralda kasvuhoonegaase ega saasta nii palju õhku. Suurimaks tuumaelektrijaamade kasutamise ohuks peetakse radioaktiivsust. Hüdroenergia Veeenergia on mehaani Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi lise energia liik, mis Teine tase vabaneb vee vabal Kolmas tase Neljas tase langemisel Maa raskusjõu Viies tase mõjul. Tootes ei levi loodusesse saasteaineid. Takistavad kalade liikumist. Päikeseenergia Päikeseenergia vabaneb Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Päikesel toimuvate Teine tase termotuumareaktsioonid Kolmas tase Neljas tase e tulemusel. Viies tase Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maaasukale jätkuks 27 aastaks. tuulenergia Tuule abil toodetakse
Rando Valvik,Kristjan Harkmann,Urmet Kaur Mis? Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Suurimad tootjariigid Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa, Norra, India, Venetsueela, Jaapan, Rootsi, Paraguai, Prantsusmaa. Plussid Ei teki saasteaineid, puudub õhusaaste. Elektrit saab genereerida pidevalt. Hüdroelektrijaamades saab kiiresti saavutada tippvõimsust, võrreldes teiste jaamadega. Usaldusväärsem kui tuule-, päikese- või tuuleengia. Tootmise peale minevad kulud on väikesed. Vesi on taastuv loodusvara. Miinused Üleujutuse tekitamise tõttu inimeste evakueerimine, loomade ning taimestiku häirimine. Kalade liikumise häirimine. Veekvaliteedi rikkumine. Jaama ehitamine väga kulukas ning
merereostuse oht, enne kasutamise vajab ümbertöötlemist * 1920. a tootmine kiiresti kasvanud, rahvusvah ettevõtted:OPEC(eesmärk:reguleerida toornafta hinda maailmaturul,määrata ekspordi kvoodid) LukOil,Statoil, Shell GAAS:28% ei taastu,trad *kasut:soojus, elekter, kodune majapidamine *paiknemine:Lähis-Ida,Venemaa,SRÜ riigid *tootjad:USA, vene, Kanada* Exp:vene,kanada,norra*Imp:USA, Jpn,Lõuna-korea*eelised:suur kütteväärtus, võimalik tr suuri koguseid,tekib väha saasteaineid,ei pea ümber töötlema *Puudused:meritisi tülikas tr, tr kõrge rühu all on ohtlik,terrorism* Gaasi kasutatakse aina rohkem, TAHKED KÜTUSED,KIVISÜSI: 20& ei taastu,trad*kasut:elekter,soojus,keemiatööstus, metallurgia,koksisüsi*paiknemine:USA,vene,Hiina *tootjad:Hiina, USA,India *Exp:austraalia,indoneesia,Hiina *Imp:Jpn,Lõuna-korea,Holland elised:palju varusid,uued mehhaniseeritud kaevandused teevad kättesaadavuse
Maa sisesoojus Elektri ja soojuse Tektooniliselt Jaapan Surve Kasutusala on väike, mis energia taastuv tootmiseks aktiivsed Uus-Meremaa ____ ____ keskkonnale väike saadakse piirkonnad Island Bionassienergia Elektri ja soojuse Igal pool, kus Brasiilia ______ _____ Saasteaineid tekib Saadav energiahulk tootmiseks midagi kasvab Jaapan vähe. suhteliselt väike. Saksamaa Taani
Muidugi nende rajamisele on sätestatud ka teatud tingimused, et ei segaks lennuliiklust ning militaarseid nn sideposte. Sellega seoses on palju vaidlusi , kuna firmad soovivad rajada enda huvidest lähtuvalt tuulikuparke. Tuuleenergia.ee kodulehe andmetel tuulikutega puuduvad heitmed (troposfääriosooni lähteained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist). Veel ka puuduvad teised õhu saasteaineid, nagu vääveldioksiid (happevihma põhjustaja). Väidete kohaselt käitamise ajal ei kasutata vett tuuleenergia aitab kokku hoida umbes 1,2 miljardit m³ vett aastas. Kõik need välja toodud aspektid on väga positiivsed ja teevad meile vaid head. Kuna tuult meil jagub siis on see idee ja kasutus ning ehitus teretulnud. Samas on palju tuulikute vastu võideldud , kuna nad tekitavad müra. Mida võimsam on tuulik, seda suurem müra. Keskkonna reostus müra näol. 19.01.2006 a
Muutke oma liikumisharjumusi. Vähendage toatemperatuuri 1 kraadi võrra. Eelistage kergekaaluliste pakenditega tooteid. Kasutada poes käimisel ühte kilekotti mitu korda. Toidu soojendamiseks kasutage pliidi asemel mikrolaineahju. Ühekordsete patareide asemel kasutage laetavaid. 1) Üha kasvava fosiilkütuste kasutamine on kaasa tooud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate resursside ammendumise. 2) Fosiilsete kütuste põlemisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu spsinik lämmastikoksiidid väävel vesinik osakesed 3) Keskonnasaaste, resursside ammendumine on omavahel setud ja ükstest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale. 4) Järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendatud nõudlust fosiilkütuste järele. 5) Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endiseld suured
toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise puhul võib organism saada ka liigselt toidus sisalduda võivaid raskmetalle, saasteaineid ja lisaaineid (nt säilitusained, toiduvärvid), kuigi igas toidus eraldi võttes on kogused normi piires. Toidupüramiid: Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikudaiga päev
o Pärmitaigen- leib, sai, jne · Biotõrje o Kändude töötlemine kaitsmaks pasatiiseene juurepessu eest o Feromoonid- kahjurputukate meelitamine püünistesse putukate hormoonilaadsete lõhnaainete abil o Bakteritoksiinid kahjurputukate vastu · Põllumajanduses o Silo valmistamisel o Mügarbakterid küntakse mulda · Reovee puhastamisel o See süsteem põhineb mõningate mikroorganismide võimel kasutada teatud tingimusteks saasteaineid Raku- ja emrütehnoloogia taimede meristeempaljundus · Vegetatiivse paljunemise viis · Kloonimine- Geneetiliselt identsete järglaste saamine o Looduslik Vegetatiivne paljunemine Sibulaga, risoomiga, juurevõsuga, võsundiga o Biotehnoloogia Meristeemrakkude kasutamine Vegetatiivsete järglaste saamine · Meristeemrakud- Algkoed, millle rakud pidevalt jagunevad o Esineb võsu tipu kasvukihis
WHAT IS A RESPIRATOR? A respirator is a type of personal protective equipment (PPE). It is worn over the nose and mouth. Some respirators also cover the face and eyes. A respirator can protect you against breathing in harmful contaminants that are in the air - if you use it properly. MIS ON RESPIRATOR? Respiraator on teatud tüüpi isikukaitsevahendeid (IKV). On kulunud üle nina ja suu. Mõned respiraatorid ka katta nägu ja silmad.Respiraator võib teid kaitsta vastu hingamise kahjulikke saasteaineid, mis on õhus - kui te kasutate seda õigesti. WHY IS IT IMPORTANT TO WEAR A RESPIRATOR? Workers doing cleanup or ripout jobs create a lot of dust that gets into the air. This dust is there even if you cannot see it. It may contain mold or chemicals like asbestos or lead. If you breathe in this dust, you might become temporarily or permanently ill. You might become ill right away or sometime in the future. Always wear a respirator for cleanup or ripout jobs
globaalseteks muutunud .Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise , vee reostumise ja jäätmete kuhjumise . Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente.Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva , aga õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu keemilist koostist, näiteks fossiilsete kütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele , kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna .Atmosfääri paisatud saasteained tekitavad happevihmu ,osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Õhu kaitseks on paljude tööstusettevõtete korstnatele paigaldatud filtrid, mis püüavad kinni suure osa kahjulikest ainetest. Autokütustes on vähendatud õhku saastavate ainete hulka. Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Vett vajavad eluks
lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, taastumatu puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Lae alla, et näha ülejäänut :) Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 kivisüsi, mehhaniseeritud happevihmad, kaevandamine võib olla keeruline ja pruunsüsi, ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport
probleem troopilistel ja ekvatoriaalaladel Kagu- Aasias, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas ning Aafrikas. Võimsate troopiliste metsade kahanemine toob kaasa olulised muutused atmosfääri õhuvooludes, sademete reziimis ja kogu planeedi kliimas. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. 1.4.VEEKRIIS JA VEE REOSTAMINE Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud
Milliseid alternatiivseid energialiike juba kasutatakse selles riigis? Märgi vastava energialiigi juurde. Alternatiivenergia liik Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid tegurid Tuuleenergia (kasutatakse) Suurbritannia asub kiirte tuulte Rikub maastikupilti, tekitab müra alal, tuult on palju, ei tekita ja vibratsiooni, segab lindude saasteaineid, tasuv ka väikese rännet tarbimise korral Hüdroenergia (kasutatakse) Sotimaa mäestikud, kus on Looduslike ökosüsteemide kõrge languga jõed hävinemine, vähe alles jäänud jõgesid, mille äärde on mõtekas elektrijaama ehitada
temperatuur järsult langenud. Tänapäeva Indoneesia alal purskas Tambora vulkaan 1816 ja Krakatau 1889. Viimane selline võimas loodusnähtus esines 1991. Aasta juunis, kui purskas Pinatubo vulkaan Filipiinidel. Maakera keskmine õhutemperatuur langes järgmisel aastal ligi 0,5C. Paar lisateadmist 1. Aastatel 1982-1983 puisati Rootsis siseveekogudesse 8000 tonni põllumajanduslupja, et neutraliseerida happelisi saasteaineid. 2. Sudu on saamas maailma suurlinnade lahutamatuks kaaslaseks. 3. Tänu tehnoloogia täiustumisele on põlevkivienergeetikast lähtuv atmosfääri saastamine vähenenud.
termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina... ...on paljude veekogude kallastele jäänud loomakasvatuse tootmishooneid, kust pääsevad vihmasadude korral väga algelise sõnnikumajanduse tõttu veekogudesse mitmesuguseid saasteaineid. Veekogude eutrofeerumine Veekogude kiire eutrofeerumine põhjustab nende kinnikasvamist. Suure mineraalsoolade sisalduse tõttu hakkavad kiiresti kasvama vetikad ja veetaimed, mis lagunedes
vedada ja kust on lihtne saadusi suurele tarbijaskonnale laiali vedada. Mõlemal Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab üks suurimaid tootjaid USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldada riigi tohutu suurt energiatarvet. MAAGAASI TOOTMINE Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kastutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb
Itaalias Viimane värav õnnistati sisse 6. jaanuaril 1965 157m pikk, 92m lai, peatorn 109m kõrge Jubilee kirik Asub Roomas, Itaalias Seinad on disainitud nii, et need kontrolliksid sisemist temperatuuri kõikumist. Seinad sisaldavad TiO2, mis aitab säilitada valget värvi ning TiO2 kokkupuutel ultraviolettkiirgusega, mõjutab viiamane selle kristalset koostist ning aine muutub eriti reageerivaks, aidates lagundada saasteaineid, mis puutuvad kokku betooniga, näiteks autode heitgaasid. Jubilee kirik Bruder Klausi kabel Asub Mechernichis, Saksamaal Ehitatud kohalike farmerite poolt nende pühaku, Bruder Klausi, auks Saint-Michel d'Aiguilhe kabel Asub Le Puys, Prantsusmaal Ehitatud 962 Kabelisse viib 268
ka termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina… …on paljude veekogude kallastele jäänud loomakasvatuse tootmishooneid, kust pääsevad vihmasadude korral väga algelise sõnnikumajanduse tõttu veekogudesse mitmesuguseid saasteaineid. Veekogude eutrofeerumine Veekogude kiire eutrofeerumine põhjustab nende kinnikasvamist. Suure mineraalsoolade sisalduse tõttu hakkavad kiiresti kasvama vetikad ja
Araabia Ühendemiraadid Indoneesia Iraak Iraan Katar Kuveit Liibüa Nigeeria Saudi Araabia Venezuela Maagaas 1900 a. hõlmas 1,5% energiatarbimisest, 1980 a-l 20%, 2005 a. 28 %. Tarbijad peamiselt Põhja riigid Maagaas versus nafta + Lihtne toota - Ei vaja erilist töötlemist Ei sobi keemiatööstuse Torujuhtmete kaudu on teda tooraineks odav ja tõhus transportida Tülikas toimetada üle Maagaasi põletamisel tekib mere vähem saasteaineid Suhteliselt mugav kasutada majapidamises Fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega
kaugele viia. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju. Happevihmad ei hävita ainult metsi, vaid ka inimeste poolt loodud esemeid nagu skulptuurid, ehitised ja teed. Seda tohutut hävingut saaks leevendada, kui heitgaaside hulka vähendada. Kahjulikke gaase ja tahma eraldub õhku kõige rohkem siis, kui kütta niiskete või koguni märgade puudega või hävitada tulekoldes ka prahti need ei põle täielikult. Linnades satub õhku väga palju mitmesuguseid saasteaineid, mis on kahjulikud inimese tervisele ja võib olla ka eluohtlik. Suurtes linnades on vähkkasvajasse haigestumise oht suur. · Ümbritseva õhu kvaliteet paraneks juba sellest, kui koduahjudes põletataks ainult kuivi ja puhtaid puid ning tulekoldeid kasutataks õigesti. · Näiteks lõket tehes ära põleta igasugusest plastikust prügi, sest sellega lendub õhku väga. · Kasutada autot võimalikult vähe, sõidad
Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa Venemaa, Norra, Suurbritannia) Sissevedu kõige suurem: Skm, Pr, It, Holland ja Hisp. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud: Venemaal, Iraanil ja Kataril Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodudes. Suurimad gaasi tootjad: Venemaa ja USA Tahked kütused: *kivisüsi (ainus millega kaubeldakse maailmaturul) *pruunsüsi *põlevkivi *turvas Kivisüsi: kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades.
annaabi.ee 
