aitab põletada liigset rasva ainevahetusprotsessi kaalus juurdevõtmine, kretinism. stimuleerimisega, vajalik normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks, vajalik kõnelemiseks, juustele, nahale ja hammastele. K on rakusisese lahuse peamine katioon, sünteesiprotsessid on reflekside puudulikkus, häired lihaste töös, seotud kaaliumi kasutamisega, lagunemisprotsessid tema närvisüsteemi häired, väljumisega rakuvälisesse keskkonda, raskused hingamisel. tema osavõtul kulgeb lihaste töö, valkude ja süsivesikute ainevahetus, teda leidub erütrotsüütides, mis omab erilist tähtsust hapnikuvahetusel, stimuleerib neerusid eraldama mürgiseid ülejääke, abistab kõrge vererõhu madaldamisel, oluline naha tervisele.
Anaeroobne glükolüüs- ehk käärimine, hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagunemine, üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Aine- ja energivahetus- sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagunemine hapnikurikkas keskkonnas. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP- kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikku orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast
abil. *ATP on LÜHIEALINE molekul. Energiat vahendab ATP. ATP – Makroergiline ühend, ta salvestab ja kannab energiat edasi. ATP saab loovutada ühe fosfaatrühma loovutada: 1. ATPst saab ADP (adenosiindifosfaat) 2. energia vabaneb ADP saab pärast tagasi ATP (-ks) muuta (selleks Kukun energiat). Lagunemisprotsessid – Energia vabaneb, Nt. Glükoosi lagundamine (ehk gükolüüs), toimub oksüdeerumine (aatom loovutab elektrone). Heterotroofid (söövad olemasolevat) – loomad, seened, osad bakterid, osad protistid. Autotroofid (teevad Ise) – taimed, osad bakterid, osad protistid. Sünteesiprotsessid: energia salvestub; Nt. fotosüntees, D-vitamiini süntees, aminohapete süntees; toimub redutseerimine, aatomisse lisandub elektrone.
Glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli Anaeroobne glükolüüs (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on kas piimhape või etanool Aine ja energiavahetus (metabolism) sünteesi ja lagunemisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia(soojus ja valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assi ja dissimilatsiooni Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja
(bakter) *Fototroof: energia fotosünteesides valgust.(taim) *Saprotroof: toitub surnud organismidest. (seen) *Biotroof: elusatest org. toitub. *Litotroof: anorg. ainete tarbija. *Organotroof: org. ainete tarbija. Assimilatsioon: organismis toimuvad sünteesi protsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jne. Lähteained: ensüümid, täiendav makroenergia. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees. Dissimilatsioon: organismis toimuvad lagunemisprotsessid. Toiduga saadavad või oraganismis sünteesitud oraanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaned energi, mis talletatakse makroenergilistesse ühenditesse nt. ATP 40% ja eraldub soojusena 60%. Glükoosi vabanemisel vabaneb 38ATP molekuli. Makroenergilised ühendid: ühendid, mille lagunemisel vabaned energia. Organismi esmane eneriaallikas on sahhariid, siis rasvad ja viimasena valgud kuna neil on palju teisi ülesandeid.
Katabolism/dissimilatsioon- Lõhustumisprotsessid. Toidust saadud või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse molekulideks. Oksüdatsiooniprotsessides vabaneb energia, mis talletatakse makroergilisse ühendisse ATP ning eraldub soojusena. Metabolism (ainevahetus)-Sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mis organismis toimuvad Autotroofid-Organismis, kes ise valmistavad endale orgaanilisi aineid nt fotosünteesi teel Aeroobid-Organismid, kes kasutavad energia saamiseks hapnikku. (loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad, bakterid) Anaeroobid-Organismid, kes ei vaja hapnikku ning elavad seal, kus aeroobseid organisme pole. (Veekogude põhjamudas, sügaval maapinnas, loomade soolestikus) ATP-universaalse energia ülekandja, kõikide organismide metabolismis
kokkutõmbeid. Üleüldse on teda igas rakus. Kaalium on üks põhilistest maailmas leiduvatest elementidest. Kaalium on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi ja vedeliku tasakaalu organismis. Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust. Kaaliumi tähtsus: · on rakusisese lahuse peamine katioon, sünteesiprotsessid on seotud kaaliumi kasutamisega, lagunemisprotsessid tema väljumisega rakuvälisesse keskkonda, · tema osavõtul kulgeb lihaste töö, valkude ja süsivesikute ainevahetus, · teda leidub erütrotsüütides, mis omab erilist tähtsust hapnikuvahetusel, · stimuleerib neerusid eraldama mürgiseid ülejääke, · abistab kõrge vererõhu madaldamisel, · oluline naha tervisele. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · reflekside puudulikkus, häired lihaste töös,
Reisil tulevad kasuks alati eelnevad teadmised eluolu, tavade, käitumise ja ka riietuse kohta. Peab olema hästi ettevalmistunud ebameeldivusteks ning mitte lasta häirida ennast igal pisiprobleemil. Peab olema avatud uutele teadmistele ja peab olema mõistev rahvaste eripärade suhtes. 9. Geograafiatunnist õpitust kohtasin näiteks seda, et liustikul olles tuleb kõik asjad, mis sa sinna viid endaga kaasa tuua, sest lagunemisprotsessid on aeglased, kuna on vähe lagundajaid nivõrd külmas kliimas. Samuti vastab kliima lähipolaarsetele ja parasvöötme kliimavöötmete omadustele. Teadsin ka seda, et päike on liustikel väga tugev ja ere, sest päike paistab kõrgelt. Terve raamat oli elamus igas mõttes, sest kohtasin palju uut ja huvitavat, millest enne kuulnudki polnud. Väga palju tuttavaid asju ette ei tulnudki. 10. Raamat oli kirjutatud väga kaasahaaravalt ning koguaeg sain teada midagi uut ja huvitavat
Sellisena ta siis surigi, jäädes oma otsustele alati kindlaks. Kui 814. aastal Karl Suur suri, kaotas maailm ühe kuulsaima juhi. Ainult väga vähesed on suutnud jätta eurooplaste ajalooteadvusse sama sügava jälje kui tema. Siinkohal oskan nimetada ainult kaks sama autoriteetset juhti: Aleksander Suur ja Julius Caesar. Kui Karl Suur suri, nõrgenes kuninga võim Frangi riigis märgatavalt. Kui valitsejaks sai tema poeg Ludwig Vaga, hakkasid kohe ilmnema lagunemisprotsessid riigisüsteemi alamates lülides. Karl Suure riik ei püsinud pärast tema surma kaua. Järgmiste põlvkondade seas polnud valitsejat, kellel oleksid temaga võrdsed võimed, mõjuvõim ning sihikindlus. Karl Suur oli teinud suuri edusamme toimivate seaduste ja kohtusüsteemi loomisel, kuid riiki pidi siiski koos hoidma valitseja. Kasutatud allikad: Üldine ajalugu 7. Tallinn, 1996 Wies, Ernst W. Karl Suur, keiser ja pühak. Põltsam-Jürjo, Inna; Piirimäe, Pärtel; Vent, Ursula
tuumajõudude ülekandja(d). Kuna hiljem on seda nimetust kasutatud (ja kasutatakse ka praegu) osakeste jaoks, mis ilmselt pole enam elementaarsed, siis on mateeria n.ö. tõelisi ehituskive ja "mörti" hakatud nimetama fundamentaalosakesteks. Mõnikord tehakse ka vahet. Ehituskive - kvarke ja leptoneid - nimetatakse fundamentaalfermionideks. Mördi osakesi - vastastikmõjude (jõudude) ülekandjaid - aga vahebosoniteks. Elementaarosakest määratlevateks omadusteks on seisumass, eluiga, lagunemisprotsessid koos suhteliste tõenäosustega ning kvantarvud: elektrilaeng Q, spinn s, barüonlaeng B, leptonlaengud L, paarsus P, veidrus S, sarm c, ilu b, tõde t, värvilaengud, mõnikord kasutatakse ka isospinni I ja hüperlaengut Y, elementaarosakestel on olemas ka magnetmoment. · Seisumassist räägitakse seetõttu, et liikuvatel (st. energiat omavatel) osakestel on mass suurem. Kuna osakese seisumass tähendab ühtlasi tema vähimat võimalikku
veeringe, mõjutab õhutemperatuuri. Osoon · trihapnik · tekib päikesekiirguse mõjul hapniku ja dilämmastikoksiidi reageerimisel · stratosfäär, 20-50 km kõrgusel · neelab uv-kiirgust · kõigub sesoonselt · osooniaugud- s. t osoonikiht · hõrenemist Freoonid põhjustavad osooniauke. Metaan · CH4 · Kasvuhoonegaas, neelab maa soojuskiirgust · Osakaal suureneb: 1) lagunemisprotsessid märgaladel 2) jäätmete lagunemine prügimägedel 3) loomakasvatusmahtude kasv 4) riisikasvatuse laienemine Veeaur · aurumine aluspinnalt · eraldub atmosfääri vulkaanipurskel, kuumaveeallikatest · fossiilsete kütuste põletamisel ( soojuselektrijaamad, transport, metallurgia, lubja tootmine) · Tagab veeringe ja sademete tekke- ühtlustab õhutemperatuuri, vähendab erinevusi.
Kristjan Velbri http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Kasvuhooneefekt_ja_kasvuhoonegaasid.aid-3609 H2O veeaur Veeaur iseenesest on suhteliselt nõrk kasvuhoonegaas, kuid see-eest on teda atmosfääris suhteliselt palju - kuni 4%. Veeauru mõju looduslikule kasvuhooneefektile on 36% kuni 66%, ebatäpus tuleneb veeauru ja süsinikdioksiidi infrapunakiirguse neeldumisspektrite kattumisest teatud ulatuses.[1] Inimtegevus ei mõjuta otseselt veeauru kontsentratsioon atmosfääris, see kasvab globaalsest soojenemisest tuleneva õhutemperatuuri tõusu tõttu - mida kõrgem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru. CO2 süsinikdioksiid Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaasidest tuntuim ja seda põhjusega - selle soojendav efekt, arvestades viimase kontsentratsiooni atmosfääris, on atmosfääri püsikomponentidest suurim (mitte arvestades veeauru). Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud tööstusrevolutsiooni algusest 200 aasta jooksul 280 ...
AINE – JA ENERGIAVAHETUS Metabolism Organismis toimuvad sünteesi ja lagunemisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof sünteesivad ise elutegevusejs vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest valgusenergia fotosünteesiad (rohelised taimed)
siseõlemismootoritest. Vääveldioksiisid võivad sademete koostisosana ka maapinnale jõuda, kus see võib oksüdeeruda sulfaatideks (olles toksiline mõningatele taimedele). Samuti võib vääveldioksiid atmosfääris redutseeruda sulfiidiks või oksüdeeruda sulfaatideks, mis veega (sademetega) reageerides moodustab väävelhappe, mis on üks happesademete peakomponente. 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagundajad lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte). Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muudub ograaniline aine lihtsalt anorgaanilisteks aineteks(vesi, süsinikdioksiid, mineraalained), mida saavad kasutada taimed. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas: 1) katabolism- polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni või lihtsate orgaaniliste aineteni.
sulfaatide redutseerimine sulfiidideks mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Tähtsamad ühendid: H2S (gaas) Mineraalsed sulfiidid PbS jt Happevihma põhjustava H2SO4 Proteiinides sisalduv seotud S 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonas. Lagundajad ehk destruendid lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte) Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsatekst anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, mineraalsoolaad), mida saavad taas kasutada taimed. Lõpliokeks lagundajateks on seened ja bakterid. Lahuahel on väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete
Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. · Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet · Kirjeldage ja joonistage lämmastiku ringet · Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet · Kirjeldage ja joonistage väävli ringet · Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas Orgaaniline-> anorgaaniliseks, hingamine(väää?!) · Ökopüramiidid (2 varasemat küsimust) · Ökoloogiline suktsessioon Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks. Primaarse suktsessiooniga on tegu siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata alale näiteks luidetele või kaljudele ja kohalejõudnud organismid vahetuvad vastavalt mulla kujunemisele
Hugo Treffneri Gümnaasium Kadri Hiibus 12D Saastekvootide müük Eestis Referaat Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KASVUHOONEGAASID EESTIS..........................................................................4 2. KYOTO PROTOKOLL JA SAASTEKVOOTIDE KAUPLEMINE........................5 3. KVOODIMÜÜGI PÕHIMÕTTED...........................................................................6 4. ROHELISED PROJEKTID.......................................................................................7 4.1 ELEKTRIAUTOD JA LAADIMISJAAMADE VÕRGUSTIK.........................................7 4.2 TEISI PROJEKTE..............................................................................................................8 5. SAASTEKVOOTIDE HINNA LANGUS..............................
ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks, mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. o Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemise roll aineringes. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Peenendamine on osakeste suuruse vähendamine, mis erineb katabolismist sellepoolest, et see on peamiselt füüsikaline mitte keemiline protsess. Leostumine (lahustavate ainete ülekandmine veega) on puhtalt
Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega tekitates õhusaastet SO2 ja veesaastet SO4-2 ioonina. Tähtsamad ühendid on: H2S (gaas) Mineraalsed sulfiidid nt FeS2, jt Happevihma põhjustavad H2SO4 Proteiinides sisalduv seotud S Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. Lagunemisprotsesside praktiline tähtsus seisneb selles, et need on jäätmete bioloogilise töötlemise aluseks.
põhjustav H2So4, proteiinides sisalduv S. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: • Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). • Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). • Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks. • Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. ► Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, mineraalsoolad), mida saavad taas kasutada taimed. Protsessid: Katabolism – polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (nt tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (gükoos -> CO2 + H2O) Peenendamine – osakeste suuruse vähendamine, msi erineb katabolismist sellepoolest, et see on peamiselt füüsikaline mitte keemiline protsess. Tavaliselt
nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega, tekitades õhusaastet SO2 ja veesaastet SO42- ioonina. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas Laguahel on väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine, mis teeb toitained uuesti taimedele kättesaadavaks, tagab toitainete ringluse. Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega. - Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).
Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused) 15. Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega. 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid 17. Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet 18. Kirjeldage ja joonistage lämmastiku ringet 19. Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet 20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas 22. Ökopüramiidid 23. Ökoloogiline suktsessioon 24. Keskkonnajuhtimine Abiootilised tegurid eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. Adaptsioon ehk kohastumus keskkonna tingimuste suhtes tekkinud arenguloo vältel. Aeroobne hingamine Keeruline keemiline protsess, mis jooksutab elusolendite
a. Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). b. Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). c. Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks. d. Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. NB: joonis!! · Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. · Anaeroobne lagunemine- on vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal
Silo on sööt, mis on toodetud suure niiskusega kasutusotstarbega ja kõrgema saagiga rohukamaraks. Pealtparandus tuleb kõne alla aladel, kus haljasmassist, kontrollitud käärimistingimustes. Silo valmistamise on kõige tähtsamet sileertiav mass kääriks niiskustingimused ei vaja põhjalikku reguleerimist ja rohukamarad sisaldavad küllaldaselt kultuurilike ja piimhappeliselt, mis surub maharoiskumist ja lagunemisprotsessid ning rohi konserveerib. Käärimisprotsessdie ei ole umbrohtunud luht-kastevarre või võilillega. Pealtparandamise tähtsamateks võteteks on võsa suunamiseks on kolm põhilist moodust: soodustatakse piimahappe käärimist, lisatakse konserveerivad ained või laastamine, kivide koristamine, tasakaalustatul väetamine ja heinaseemnete kamarasse külv. Väetamine rohi närvutatakse. Hein on kuivatatud rohusööt, et hein säiliks peab ta kuivaine sisaladus olema 83 %
ning see toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents. Koaguleeriv toime erineva laenguga ioonidel (I-, II- või III-valentsetel ioonidel): I : II : III = 1 : 10 : 1000 29. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. Tarded tekivad kergemini madalamatel temperatuuridel. Geelid: Koagulatsioonigeelid ja Kristallisatsiooni või kondensatsiooni mõjul tekkinud geelid. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud nõrkade Van der Waalsi jõudude toimel. Keemilise sideme olemasolu korral pole tiksotroopia võimalik. Tiksotroopiat on võimalik eespool toodud
edasine saatus positiivsete ioonide kättesaadavusest. Sageli moodustub väävelvesinik (divesiniksulfiid H2S). See eraldub mullast või setetest gaasina. Viimane haiseb tugevalt mädamuna moodi ja on väga mürgine. Kui keskkonnas on raua ioone, moodustub sageli raudsulfiid (FeS). H2S on võimalik ka redutseerida ja kasutada selles sisalduvat energiat kemosünteesil. 22. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. · Anaeroobne lagunemine- on vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate
mineraaltoitainete lahustuvust mullavees. Maavarade kaevandamisel paljanduvad redutseeritud väävliühendeid sisaldavad kivimikihid ja väävliühendite oksüdeerimise tulemusena tekib happeline kaevandusvesi, mis ohustab looduslikke veekogusid. Kivisüsi, põlevkivi ja osa naftat sisaldab palju väävlit, mis põlemisprotsessis käigus muutub SO 2-ks. SO2-st tekib atmosfääris H2SO3. Selle tulemuseks on happevihmad. 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. · Anaeroobne lagunemine- on vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate
õhulämmastiku bioloogiline sidumine. Soodsat õhurežiimi mullas saab tagada oskusliku mullaharimisega. Mulla happesus Mulla happesus (pH) väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka. Happelises mullas on palju vesinikioone ja selle tulemusena taimede arengut takistavad ained nagu lahustuv Al ja Fe. Happelises mullas nõrgenevad taimedele vajalike ainete, nt fosfori omastamine ja bioloogilised lagunemisprotsessid. Teisest küljest aga liiga kõrge pH (alla 5) takistab mõnede mikroelementide omastamist (nt Mn, Fe, Zn, Co, Cu). Paljudele taimedele optimaalne mullareaktsioon on 6...7. Muldade viljakus ja huumuse sisaldus Taimede elu on lahutamatult seotud mullaga, sest mullast omastavad taimed kasvuks ja arenguks vajaliku vee ning toitained. Mulla väga oluliseks omaduseks on viljakus. Mulla viljakus sõltub huumusesisaldusest.
Nende nelja riigiosa iseärasused ja iseloomulikud jooned on jälgitavad ka veel meie päevil. See oli riik, mille pindala oli üle miljoni ruutkilomeetri ja läbimõõt põhja-lõuna teljel 1500 kilomeetrit, hamburgist Barcelonani, ning ida-lääne teljel 1200 kilomeetrit, Magdeburgist Nantes'ini. Peamine valitsemisvahend oli kuninga autoriteet aadli ja rahva silmis. Kui otsustavas punktis kuninga võim nõrgenes, nagu juhtus juba Karli järglase Ludwig Vaga puhul, hakkasid otsekohe ilmnema lagunemisprotsessid ka riigisüsteemi alamates lülides. Rooma maailma lagunemine kajastus ka rahandussfääris ja müntide vermimises. Riiklikud rahapajad, nagu näiteks Trieris või Lyonis, olid laostunud. Rooma linnakultuur lakkas olemast. Elu kandus linnast maale. Kui varem otsisid maal toodetud toiduained teed linnaturgudele, siis nüüd oli vastupidi. Tekkisid põllumajanduslikud isemajandavad üksused, domeenid. Tootes vaid enda vajaduste tarbeks, ei vajanud domeenid oma tarbjalikukkuses kaubandust.
Adsorptsiooni isotermide tardumiseks vajalik t'; elektrolüütide lisamise tõttu. puhastatakse eelnevalt suitsust ja tolmust. Jõudnud elektrofiltrisse, põhitüübid: isotermide uurimisel leiti, et ainult mõned neist Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja tekkib aerosoolis koroona lahendus, tekkinud elektronid ioniseerivad vastavad Langmuiui võrrandile. Eksperimentaalsete AI-de analüüsil lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja gaasi molekulid. Osakesed eristati 5 põhilist tüüpi1.Langmuiri tüüpi. Monotoonne lähenemine lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli omandavad negatiivse laengu ja sadenevad anoodil, millelt nad monomolekulaarse kihi tekkimisele. See esineb juhul kui on tugev muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade sadenevad kogujasse
voolavuse, nimetatakse tarreteks. Tardumisel dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna vahekord ei muutu ning faasid ei eraldu üksteisest. Tarde eriliik on geel, tardumine võib toimuda: spontaanselt, t'-i muutuste mõjul (tekivad kiiremini madalamatel t'-idel), c suurenemise tõttu. C kasvuga kasvab ka tardumiseks vajalik t'; elektrolüütide lisamise tõttu. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud nõrkade Van der Waalsi jõudude toimel. Keemilise sideme olemasolu korral pole tiksotroopia võimalik. Geelide struktuur tugevneb seismisel. Struktuuri tugevnemisel tõmbub ta ühtlasi ka kokku
Tarde eriliik on geel. Tardumine võib toimuda: 1) spontaanselt 2) temperatuuri muutuse mõjul (tarded tekivad kergemini madalamatel temperatuuridel) 3) kontsentratsiooni suurenemise tõttu ( igal kolloid- või polümeeri süsteemil on piiriline kontsentratsioon, millest lahjemad lahused ei tardu). Kontsentratsiooni kasvuga kasvab ka tardumiseks vajalik temperatuur. 4) Elektrolüütide lisamise tõttu. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud nõrkade Van der Waalsi jõudude toimel. Keemilise sideme olemasolu korral pole tiksotroopia võimalik. Geelide struktuur tugevneb seismisel. Struktuuri tugevnemisel tõmbub ta ühtlasi ka kokku
Aine- ja energiavahetus 25. november 2009. a. 17:48 · Autotroofsed Organismid, kes kasuttavad oma elustagavuseks valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist ainet · Heterotroofsed Organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidud sisalduva org aine oksüdeerimisel Assimilatsioon e anabolism - kõik biosünteesi protsessid Dissimilatsioon e kotabolism - kõik lagunemisprotsessid Assimilatsioon + Dissimilatsioon = Metabolism Organismile vajalik energia vabastamine toimub rakuhingamisel. Glükoos on rakkude põhiline energiaallikas. Glükoosi lagundamine - glükolüüs. 1. Toitained sisaldavad keemilist sideenergiat. Põhilised energiaallikad on spsivesikud ja rasvad. Mõnikord kasutatakse energiaallikatena ka proteiine ehk valke. 2. Ensüümid lõhustavad toitained seedetraktis väiksemateks molekulideks, sealt imenduvad need
kasutatakse vesinikeksponenti ning tähistatakse pH - ga. pH< 7 happeline keskkond pH = 7 neutraalne keskkond pH > 7 aluseline keskkond Paberi happelisus avaldab olulist mõju paberi säilivusele. Happeline paber vananeb tunduvalt kiiremini, ta on mehaaniliselt vähevastupidav ning tundlik erinevate kahjulikult toimivate keskkonnategurite mõju suhtes. Tselluloosi lagunemine: Kuna tselluloos on paberi peamiseks struktuurseks komponendiks, määravad just tema lagunemisprotsessid suures osas pabermaterjalide säilivuse. Paberi vananemine tähendabki eelkõige mitmesuguseid keemilis - füüsikalisi muutusi tselluloosis, mis on valdavalt põhjustatud kahest protsessist hüdrolüüsist ja oksüdatsioonist. Hüdrolüüs on keemilise ühendi lagunemine vee toimel, üks aktiivsemaid reaktsioone, mis põhjustab muutusi materjalis ja objektide hävimist. Tselluloosi hüdrolüüsi kutsuvad esile: kõrge temperatuur (100 ... 140° C), happed
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude...
Säilitamise põhimõisted Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse; muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks; eelnevate töötluste, mis on osutunud aja möödudes ebasobivateks või mis kahjustavad objekte, eemaldamine Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taasta...
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
temperatuuridel) 3) kontsentratsiooni suurenemise tõttu ( igal kolloid- või polümeeri süsteemil on piiriline kontsentratsioon, millest lahjemad lahused ei tardu). Kontsentratsiooni kasvuga kasvab ka tardumiseks vajalik temperatuur. 4) Elektrolüütide lisamise tõttu. Geelid 1)Koagulatsioonigeelid 2)Kristallisatsiooni või kondensatsiooni mõjul tekkinud geelid Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud nõrkade Van der Waalsi jõudude toimel. Keemilise sideme olemasolu korral pole tiksotroopia võimalik. Tiksotroopiat
Palju anaeroobse hingamise produktsioone on mürgised. Mürgisem kui vesinikditsüaniid. H2S on mürgisem kui vesiniktsüaniid (sinihape). Kirsikivid kompotis. Toksilisus on tähtis ookeanite elustikule. Põhjustab tervete rühmade huku. On ohtlik põhjaeluviisiga organismidele ja planktonile, ka kalad on tundlikud. O2 on eelistatud elektron aktseptorina. Siis ei produtseerita mürgiseid ühendeid. Heterotroofne metabolism ainevahetus sünteesi- ja lagunemisprotsessid. Kemotroof organism, kes peamise energiallikana kasutab toiduga saadavate ainete keemiliste sidemete energiat neid oksüdeerides. Kemoorganotroofid - bakterid ja seened, kes elavad orgaanilisi ühendeid oksüdeerides O 2 sisaldavates kasvukohtades, katalüseerivad orgaanilist ainet aeroobse hingamise teel. Neid nimetatakse ka heterotroofideks. (An)oksogeensed heterotroofid elavad anaeroobsetes tingimustes, kasutavad hapniku asemel teisi oksüdeerunud substraate S, F jne
saasteained on sekundaarsed õhu saastajad, mis tekivad keemiliste reaktsioonide tulemusel esmaste saastajate ja teiste õhu komponentide vahel, nagu näiteks veeaur (Keis 2010: 5). Õhu saastatus on tekkinud looduslike protsesside ja inimtegevuse koosmõju tulemusel. Looduslikud allikad on valdavalt hajusallikad, inimtekkelised aga enamasti punktallikad. Peamised looduslikud õhusaaste allikad on metsatulekahjud, vulkaaniline tegevus, mulla erosioon, mineraalide murenemine, taimede ja loomade lagunemisprotsessid, mulla ja veepinnalt õhkupaiskuvad heitmed, lenduvad süsivesinike heitmed taimestikult, osooni ja lämmastikuoksiidide teke äikesetormidest ja osooni teke fotokeemilistest reaktsioonidest. Looduslikud saasteallikad võivad tekitada tõsiseid õhu kvaliteedi probleeme, kui saasteaineid tekitatakse olulistes kogustes inimeste asustuste lähedal. Peale tolmu tormi, metsatulekahjude ja vulkaaniliste tegevuse ei ole looduslik õhu saastatus olnud eriti suur ühiskondlik mure
Omavad keralist kuju. See on Golgi kompleksis sünteesitud materjalide transpordiviis. Seda materjali kasutatakse nii raku sees, kui ka väljaspool rakku. Lüsosoomid : 1. Lüsosoomid sisaldavad : a)lõhustava toimega ensüüme. b)lagundatavat materjali. 2. Lüsosoomide toime jaguneb kaheks : a) autofaagia - iseenese seedimine(*nälgimine - lagundatakse rasv ja lihaskudet, *surnud rakkude lagundamine, *arenguga seostuvad lagunemisprotsessid - konnakullese saba taandareng, nukustaadiumis toimub kudede lagundamine ja uuesti üles ehitamine, emaka taandareng pärast sünnitamist) b) heterofaagia - kehavõõrate ühendite lagundamine. (N : ainuraksete toitumine ja seedimine, organismid, kes eritavad seedeensüüme väliskeskkonda(ämblik), kehaväliste ühendite lagundamine fagotsüütide poolt)
E-vitamiin soodustab sugurakkude valmimist. Leidub taimede rohelises osas, munakollases ja piimas. Päevane vajadus 10 mg. F-vitamiin kujutab endast teatud polüküllastumata rasvhappeid (linoolhape). Neil on veresoonte lupjumist pidurdav toime. Leidub taimeõlides. K-vitamiin soodustab vere hüübumist. Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades ja maksas. Fermendid ehk ensüümid on keerulise ehitusega valgusarnased ained. Nende kaasabil toimuvad kõik ühinemis- ja lagunemisprotsessid. Kasutatakse tee, veini, leiva, õlle jt. valmistamisel. Orgaanilised happed kujundavad maitset ja soodustavad säilivust. Taimsetes toiduainetes on levinumad õun- ja sidrunhape, loomsetes piimhape. Glükosiidid annavad toidule mõrkja maitse. Leidub maitseainetes, mädarõikas, kaalikas, redises jm. Võivad olla mürgised, näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, amügdaliin mõrumandlites. Alkaloidid on närvisüsteemi ergutava toimega. Nendeks on kofeiin tees ja kohvis,
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
