* mjutab kivimeid, nt karstinhtus Aeratsioonivnd- maapinna osa, kus lhesid ja poore tidab nii hk kui ka vesi. Kllastusvnd- maapinna osa, kus poorid ja thikud on titunud veega ja on kujunenud phjavee kiht. Surveta ehk vabapinnaline phjavesi * phjavesi, mis asub esimese vettpidava kihi peal. * sltuvalt sademetest ja aastaajast vib phjavee lemine pind muutuda. Arteesia vesi * Surve all olev phjavesi * Tavaliselt sgaval maakoores vettpidavate kivimikitide vahel * Tekib kui vettkandev kivimikiht on ngus ja suletud vettpidavate kihtide vahele. Phjaveevaru tienemine sltub * Kivimite poorsusest * Pinnase niiskusesisaldusest * Taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem) * Pinnamoest * Aastaajast Phjavee reostus * Lekkivad kanalisatsioonitorud, snnikuhoidlad, prgilad * Sjavelennuvljad, ktusetanklad, tstusprgilad, keemiakombinaadid * Plevkivi ja teiste maavarade kaevandamine * Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikes reoainetes
suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu kohad 4. vaba aeg (matkad etc) 10)põhjavesi-vesi mis asub kivimikihtide vahel. Mineraalvesi-sügaval asuv põhjavesi, milles on mineraalsoolad ning ravitoimega ained. Termaalvesi- maapões asuvate kuumade kivimitega kokku puutuv vesi. 11) põhjavesi tuleb sademetest maasisse imbudes ja sealt läbi vett mitte pidavate kivimikihtide liikudes. Kui jääb ette vettpidav kivimikiht, siis sinna koguneb põhjavesi. Täiendus tuleb uutest sademetest ja maapinnale sattunud vetest. 12 )fosforiidisõda, et kaitsata järvamaa põhjavett reostumast
Europa on vastastikmõjus Jupiteri magnetväljaga ja tekitab nii ka endale välja. Võib-olla on see kaudne viide sellele, et seal eksisteerib pinnaalune soolane ookean. Hõre atmosfäär koosneb päikesevalguse mõjul jää molekulidest vabanenud hapnikust. Ganymedes Päikesesüsteemi suurim kaaslane läbimõõduga 5260 kilomeetrit. Tal on kolm sisekihti : väike raudsüdamik paks kivimikiht jäine koor Pealispinnal on kaks eristuvat maastikutüüpi : heledavärvilised nooremad alad tumedavärvilised löögikraatrid Tal on ainukese kuuna oma magnetväli. Ganymedesel on väga hõre atmosfäär, kuna seal lõhustab päikesevalgus jääpinna veemolekule vesinikuks ja hapnikuks. Kalliste Pind on jäine, läbimõõt umbes 100 kilomeetrit ja täis pikitud kraatreid.
ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed väheviljakad mullad - gleimullad. Gelistumine ja turvastumine OKASMETSAD Sademete hulk ületab aruamise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. ROHTLA Kuiv kliima, sademete hul on tasakaalus auramisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad KÕRB Aurumine suur
Põhjavesi surveline põhjavesi- kui põhjavesi on tunginud vettpidavatele kivimikihtidele arteesiakaev- surveall olev põhjavesi, *tekib kui vett kandev kivimikiht on nõgus ja on suletud vettpidavate kihitde vahele *tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid
See ongi looduslik valik. 7.) See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 3. Kuidas tõestatakse evolutsiooni toimumist paleontoloogiast lähtuvalt. Fossiilid ehk kivistised on ammusetel aegadel elanud organismide jäänused. Nende vanust saab määrata samades kivimikihtides leiduvate laialt levinud ja teadaoleva vanusega fossiilide abil. Mida sügavamal asub kivimikiht koos kivististega, seda kaugemast ajast need pärinevad. Kivistised võimaldavad jälgida ühe liigi või organismirühma arengut. 4. Kuidas tõendatakse evolutsiooni võrdlevast anatoomiast lähtuvalt. Võrdlev anatoomia uurib organismide ehituse sarnasust ja erinevust. Mida sarnasem on kahe liigi anatoomia, seda lähemalt on nad omavahel suguluses. 5. Selgita homoloogiliste, analoogiliste elundite mõistet ja too näide.
happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub_ Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati (Ca(CO3)2).Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid (Ca 2+, K+, Mg2+), mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjulikku mõju. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eestvottel on kaardistatud Euroopa muldade taluvusv~~ime. Joonisel 6 on esitatud happelise depositsiooni kriitilised vaartused ehk hapestumistundlike piirkondade paiknemine Euroopas. Tundlikumad alad asuvad
puude juurestikku.Happeline kiht võib mõjutada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist. Kui happeline kiht kulutab taimedele vajalikke toitaineid kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama. Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga
Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happeline kiht võib mõjutada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist. Kui happeline kiht kulutab taimedele vajalikke toitaineid kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama. Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga.
kihid elusainet, mis on naftaks muundunud anaaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide mõjutusel. Suurenev rõhk ja temperatuur viisid elusaine lagunemiseni kergemateks molekulideks, ning rõhu tõttu hakkasid nad liikuma lähtekivimist ülespoole. Esialgu moodustasid süsivesinikud sellest vaid tühise osa. Protsess algas 2-3 km sügavusel ning nafta liikus üles senikaua, kuni tuli vastu kivimikiht, mis ei ole vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Maapinna kerkimise tulemusel on need kihid hiljem maapinnale lähemale sattunud. Nafta töötlemine Nafta töödeldakse ümber vedelkütusteks, määrteõlideks ja teisteks saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks ja seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias.
Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid, mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjulikku mõju. FAKT: Happesademed mis sajavad osades kohtades Rootsis ja sotimaal on piisavalt tugevad et tappa kalu ja terveid metsi. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele
31. Mis on "välisplaneet"? Asub päikese pootl vaadatuna Maast väljaspool 32. Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). Välisilme- Maal vett rohkem 75%, Marsil vedelikku väga vähe. Maa on suurem kui Marss. Liikumine: Maa liigub kiiremini- ümber Päikese 2 korda kiiremini. Ma pöörleb 24H, Marsi üks tiir ümber oma telje on aeglasem.. Pinna ehitus- Maal veet rohkem, mitmekesisem pind, Marss justkui kõrb- liivakivist, kivimikiht Marsil paksem. Atmosfäär- Maal hapnik ja lämmastik, Marsil atmosfääri praktiliselt ei olegi 33. Mida on teada elust Marsil? Algul arvati, et seal on elu, sest omaarust nähti korrapäraseid kanaleid ja taimestikku, kuid kanalid osutusid silmapetteks ja kohapeal mõõdetud rõhk ja temp viitasid, et elu marsil on võimatu. kuid iidsed jõesängid viitavad, et miljard a tagasi voolas seal vesi ja ehk on siiani seal elavaid mikroorganisme 34. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. 6 Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid, mis eutraliseerivad happelise depositsiooni kahjulikku mõju. Tundlikumad alad asuvad Skandinaavias, Suurbritannias ja Saksamaa pohjaosas.(P.Anttila 1996) Happesademed mõjutavad ka järvi. Happesademed on hävitanud maailmselt üle 1600 järve
tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikiht Settekivimid, basalt, graniit Settekivimid, basalt 5) Kivimid, nende jaotamine ja näiteid eri liiki kivimitest. Jaotatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: Magma ehk tardkivimid · Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. · Süvakivimid tarduvad maakoores (nt. graniit, dioriit)
3.5 Nõlvaprotsessid Toimub ebatasase pinnamoega aladel. Nende toimumist mõjutavad litosfääri ülemiseosa kivimikihid ning väliskeskkonna tegurid. (sademed, tuul, maakülgetõmbejõud). Üldiselt tasandavad pinnast. Kiired nõlvaprotsessid: 1. Varisemine- toimub järsu nõlvadega aladel. Toimub välisjõudude toimel ja lainetus uuristab nõlva sügavamalt sisse ning raskujõu toimel kukub nõlv sisse. 2. Libisemine Oluline kallakus ja kivimikihtide ehitus, kus on vettkandev kivimikiht, mille pinnal algb peamiste kivimikihtide liikumine. Raskusjõu mõjul nihkub pind. Inimene võib ka esile kutsuda. Aeglased nõlvaprotsessid: 1. Voolamine e. Solifuktsioon pinnas nihkub aeglaselt allapoole mööda nõlva välisteguri toimel, hõõrudes aluspinna kivimeid. Liigub õhuke peamine kiht. Esineb nõlvadel, kus pole kinnitatavat osa. Taimestik 2 .Nihkumine- välistegurid põhjustajaks(temp. Kõikumised) osakeste vaheline vesi paisub, tekivad praod -> nihutatakse pinnast
VEELAHE - Kõrvuti paiknevaid valglaid eraldav looduslik piirjoon. PÕHJAVESI - Maasisene vaba vesi, mis täidab kivimite ja setete poore, lõhesid ja muid tühimikke. VETT LÄBILASKVAD KIVIMID JA SETTED - Jämedateralised setted ja poorsed kivimid, läbi mille vesi maapinnas sügavamale vajub. VETTPIDAVAD KIVIMID JA SETTED - Peeneteralised setted ja tihedad aluspõhjakivimid, millest allapoole põhjavesi ei vaju. VEEGA KÜLLASTUNUD KIHT - sette- või kivimikiht, mille kõik poorid on veega täidetud PÕHJAVEE TASE - Põhjaveega küllastunud kihi pealispinna sügavus maapinnast EESTI ASEND, SELLE EHITUS JA PINNAMOOD 1. Iseloomusta näidete põhjal Eesti geograafilist asendit lähtuvalt loodusoludest (loodusgeograafiline asend) ja naabrussuhetest (majandus- ja poliitgeograafiline asend). V: Eesti asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul parasvöötmes segametsavööndi põhjapiiril. 2
P- ehk pikilained, sest need hindavad kolde sügavust ja asukohta. 15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest. Laamade äärealadel, näiteks Lõuna-Ameerikas. Island 2010. aastal Eyjafjalla, 2010 Tsiili 16. Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamidest Maakoores toimub murrang, mis põhjustab maavärina ja veealune kivimikiht tõstab veepinda üles, mis paneb vee liikuma, rannikule lähenedes kiirus väheneb ja kõrgus tõuseb.(õ lk 41, 2.37) 18. Ülesanded töölehelt! 2 Mõisted (selgita oma sõnadega): mineraal, kivim, maak, litosfäär, vahevöö, sise- ja välistuum, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, uinunud ja kustunud vulkaan, murrang, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami.
kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 32. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 33. Mis on vettkandev kiht ja vettpidav kiht ehk veepide? Vettkandev (juhtiv) kiht – on maapõues paiknev kivimikiht (liivakivi), mis sisaldab vett ja laseb seda ka läbi. Vettpidav kiht ehk veepide on maapõues paiknev kivimikiht (savi), mis vett ei sisalda ega ka lase läbi. 34. Millest sõltub puurkaevu toodang? Puurkaevu toodang sõltub gravitatsioonist ja rõhust, mis vett alt poolt üles tõstavad. Samuti toitumisest: sademed, sügavamatest kihtidest tõusvast veest, veekogudest (inversioon). Režiimi tihe seotus klimaatiliste tingimuste muutusega, mida rohkem sajab, seda rohkem vett.
Vallseljak, vt oos. Vana mäestik - Vanaaegkonnas või varem tekkinud, pikka aega välisjõududele allunud mäestik, iseloomulikud on lauged nõlvad, laiad orud, ümarad tipud. Vrd noor mäestik. Veehoidla - looduslikku nõkku või maapinda kaevatud süvendisse moodustatud tehisveekogu. Veelahe - ümbritsevast kõrgem ala, mis eraldab üksteisest vesikondi ja jõgikondi. Vesikond - maa-ala, millelt saavad oma vee ühte veekogusse suubuvad jõed. Vettkandev kiht - kivimikiht, kus paikneb põhjavesi. Vett läbilaskev kiht - kivimikiht, millest vesi läbi imbub. Vettpidav kiht - kivimikiht, mis vett läbi ei lase. Vooluhulk - vee kogus, mis läbib jõe ristlõiget teatud ajaühikus, jõe vooluhulk oleneb jõe ristlõike suurusest, voolukiirusest, sademete hulgast, mõõdetakse m§:/s. Voor - madal sujuvate piirjoontega piklik kõrgendik, mis on tekkinud mandrijää kulutav- kuhjava toime tagajärjel, koosneb peamiselt moreenist.
Maa väline tahke kivimkest litosfäär ei ole maakoor, sest hõlmab ka ka ülemist osa vahevööst astenosfäärini 2.Maa siseehituse põhijooni, maakoor ja selle ehitus. maakoor: 3-75km maakoor koosneb ränirikkatest ühenditest vahevööst eraldab teda moho ookeaniline maakoor (54%, ränivaene, suurema tihedusega, kui mandriline, õhem, ) +mandriline(40%, setteline pealiskord+kristalne aluskord+gabroidse koostisega kivimikiht)+üleminekuline(6%, mandrilised rifitvööndid) vahevöö: kuni 2900 km sügavusele vahevöö: astenosfäär(poolvedel, ujuvad litosfääri laamad, )+süvavahevöö tuum: 2900km - 6400 km sügavusel tuuma ümbritseb vahevöö vedel välistuum(Fe+Ni, genereerib maa magnetvälja)+tahke sisetuum(pm sama kuum kui päike) 3.Laamtektoonika. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.
Alles siis kui toitained lõpevad, algab negatiivne efekt. Seega ei sõltu happeline depositsioon ainult saastest, vaid olulised on ka mulla omadused. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid murenemisprotsessis juurde tekib, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Parem on puhverdusvõime aladel, kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverduvad mullad, mis sisalduvad kaltsiumkarbonaati (CaCO3). Kui sellisele mullale sadeneb rohkesti H+ ioone, vabanevad toitekatioonid Ca2+, K+, Mg2+, mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjuliku mõju. Euroopas asuvad tundlikumad alad Skandinaavias, Suurbritannias ja Saksamaa põhjaosas. Sageli hinnatakse saaste ulatust puude põhjal. Mõõduks puu tervisliku seisundi hindamisel on see, kui palju okkaid või lehti ladvaosa on kaotanud võrreldes terve puuga
annaabi.ee 
