Hüdroenergia ja geotermiline energia Sissejuhatus ·Hüdroenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Hüdroenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. ·Geotermaalenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Geotermaalenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. Hüdroenergia ·Hüdroenergia ehk vee-energia on üks taastuvenergia liikidest, mis vabaneb vee vabal langemisel. ·Vee-energiat kasutati juba Mesopotaamias ning Vana- Egiptuses (rohkem kui 2000 aastat tagasi). ·19. sajandi alguses võeti kasutusele vesiveskid. ·19. sajandi lõpus hakati hüdroenerigast tootma elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joal). ·Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama. Hüdroenergia ·Hüdroenergia muundatakse põhiliselt
Hüdroenergia Hüdroenergia · Hüdroenergia ehk vee-energia on üks taastuvenergia liikidest, mis vabaneb vee vabal langemisel. · 19. sajandi lõpus hakati hüdroenergiast tootma elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joel). · Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama. · Hüdroenergia muundatakse põhiliselt elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt veskites). · Elektrienergia tootmine toimub hüdroelektrijaamades. · Maailma suurim asub Jangste jõel Hiinas. · Eesti suurim on Jägala joal asuv Linnamäe HEJ. Kolme kuristiku tamm · Tammi ehitusel oli kolm ülesannet: · Laastavate üleujutuste ärahoidmine; · Keskkonnasäästliku elektrienergia tootmine; · Jõe laevatatavuse oluline parandamine 600 km pikkuse veehoidla alal.
Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehhaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maaraskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (nt vesiveskites) või elektrienergiaks hüdroenergiajaamades (nimetatud kahüdroelektrienergiaks). Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samuti jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kividelõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia suurvee ajal. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku tööd. Hüdroenergiat loetakse taastuvenergiaks. Näiteks jõe vooluhulk ei vähene sellest, kui jõele rajatakse hüdroelektrijaam. Eestis on 15 hüdroelektrijaaama. Nendeks on: ● Ala-Rõuge külalistemaja hüdroelektrijaam ● Hellenurme hüdroelektrijaam ● Joaveski hüdroelektrijaam ● Jägala joa hüdroelektrijaam
tuulegeneraatorid Plussid Ei koorma keskkonda Puuduvad NOx-heitmeid ja teised õhu saasteaineid Saab vähendada kasvuhoonegaa side hulka Alternatiiv fossiilkütustele Miinused/Keskkonnaprobleemid Tekitavad müra Takistavad lindude lendu Rikuvad maastikupilti Vajalik tuule keskmine kiirus 6 m/s Ressursid Tuuleenergia varud on suured Tuul on taastuv, aga väga muutlik HÜDROENERGIA Hüdroenergia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud Vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul Muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks Plussid Taastuv, puhas energialiik Jaamad lihtsad, töökindlad, pika tööeaga. Vesi on endiselt kasutuskõlblik Lihtne ehitada Miinused/keskkonnaprobleemid Ressursside killustatus, piiratus Sesoonsus e. hooajalisus Tootmiskulud on kõrged
Vee- energia Traditsiooniline(hüdroenergia) Alternatiivsed (laineteenergia; tõusu-mõõna energia) Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuv energiaallikas. 65% kogu taastuvenergia toodangust Millise jõe energiat kasutatakse hüdroelektrijaama ....? (panama) Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt +/- tuule tugevus - radar- ja televisiooni signaalid - rändlinnud + saared, rannikud, madal meri + tuulisemad on talvekuud
Hüdroenergia kasutuselevõtt ei lahenda probleeme Eesti energeetikas. Narva jõele rajatud hüdroelektrijaam annab, paraku küll Venemaale, neli korda rohkem elektrienergiat kui kõik ülejäänud Eesti jõed võiksid anda kokku. Viimaste tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab vaid protsendi või paar meie praegusest energiatarbimisest. Kui järgida kõiki mõistlikke keskkonnanõudeid, mille hulka kuuluvad ka korralikult töötavad kalateed, siis ei ole elektri tootmine tegelikult tulus ühelgi Eesti jõel. Nõuetekohaste kalateede ehitus on sedavõrd kallis, et muudab ettevõtmise majanduslikult mõttetuks. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud
Hüdroenergia ning geotermiline energia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid. Tallinna Tehnikaülikool HÜDROENERGIA ehk VEE- ENERGIA Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel. Hüdroenergia muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveskid) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Taastuvenergia. Hea asukoht vee-energia kasutamiseks on paisjärv, looduslik juga või kosk. Hüdroenergeetika on vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru. Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia tootmise, muundamise ja jaotamise. Tallinna tehnikaülikool KUIDAS TÖÖTAB HÜDROELEKTRIJAAM
Sissejuhatus Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Ajalooline ülevaade Inimesed on hüdroenergiat kasutanud juba üle 2000 aasta. Alguses olid kasutuses lihtsad vesirattad, mida kasutati niisutamiseks. Hiljem hakati hüdroenergiat kasutama ka veskites jahu jahvatamiseks. 19 saj lõpus hakati kasutama hüdroenergiat elektri tootmiseks. Selleks ajaks asendus vesiratas turbiiniga. Eestis Veejõu kasutamine on meie maal tuntud juba ammusest ajast. Kirjalikud andmed vesiveskite
Vee-energia Jõgede hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks näiteks veskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Hoover Dam USAs. Hüdroelektrijaamades ei teki süsinikdioksiidi ega teisi keskkonnakahjulikke aineid. Väikehüdrojaamade kahjulik toime keskkonnale on õige projekteerimise ja disaini korral väga väike.
Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Euroopa jõed kuuluvad - Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad- põhiliselt sade- meteveest. Järvi on rohkem- Põhja-Euroopas, kus leiduvad suuri tektoonilisi ja mandrijäätekkelisi järvenõgusid. Veehoidlad on hulgaliselt rajatud- põllu- majanduses vajaliku niisutusvee ja hüdroenergia saamiseks. Euroopa paikneb-parasvöötmes. Ainult põhjaosa ulatub lähisarktilisse vöötmetesse ja Vahemere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. Euroopa kliimale iseloomulik-on mõõdukas kliima ja 4 aastaaja vaheldumine. Lumepiir-ulatub Euroopas mäestikes erineva kõrguseni. Euroopas puhuvad- enamasti läänekaarde tuuled, millega Atlandi ookeanilt kandub maismaale mereline niiske õhk. Talv on pehmendava- mõju tõttu lääne osas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas
Alternatiivsed energiaallikad Kati Kullamaa 10 c ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee ja geotermaalenergiat. PÄIKESE EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Arvestatakse, et 2010. aastal võib päikeseenergia anda 17% kogu vajaminevast elektrienergiast. Hüdroenergia Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% Maailma elektrist. Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Eesti veerikkamad jõed Nimi Keskmine vooluhulk suudmes (m³/s) Narva jõgi 400 (m³/s) Emajõgi 71,8 (m³/s) Pärnu jõgi 64,1 (m³/s) Kasari jõgi 27,6 (m³/s) Navesti jõgi 27,2 (m³/s) Pedja jõgi 25,4 (m³/s) TUULEENERGIA Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes
ALTERNATIIVSETE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISE VÕIMALUSED, KOGEMUSED JA TULEVIKUPERSPEKTIIVID MAAILMAS JA EESTIS ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Tuuleenergia Vee-energia ehk hüdroenergia Päikeseenergia TUULEENERGIA Populaarseim nii Eestis kui ka mujal maailmas Keskkonnasäästlik Piiramatu ressurss Hind pidevalt langeb Kaasneb ka palju ohte PÄIKESEENERGIA Planeedi olulisim energiaallikas Keskkonnasäästlik Passiivne ja aktiivne Päikeseenergia süsteem Areneb kiirelt HÜDROENERGIA Üks vanimaid energialiike Ei ole nii keskkonnasäästlik kui teised alternatiivsed energialiigid Maailma elektritoodangust toodetakse hüdroelektrijaamadega 22%
muutunud ning neid kes usuvad sellesse, et tegemist on meie elutegevusest tingitud kõrvalnähuga. Teadlased analüüsisid pooluste jääst leiduvaid gaase ning kinnitasid, et tõepoolet on meie planeet läbinud 8 jääaega, kuid iialgi ei ole CO2 tase nii kõrgel olnud kui nüüd. Heitgaaside vähendamiseks ning ressursside lõppemise tõttu üritatakse üha enam panustada taastuvatesse energiaallikatesse nagu näiteks hüdroenergia. 1. MIS ON HÜDROENERGIA ,,Hüdroenergia on kõige rohkem väljakujunenud võrreldes teiste taastuvate energiatega. Väikeseid veejõujaamu on maailmas rajatud juba sajandeid. Alguses kasutati vesirattaid mehaaniliste tööde tegemiseks, näiteks vilja jahvatamiseks. Esimene veeturbiin leiutati Prantsusmaal 1827. aastal. 19. sajandi lõpuks olid Euroopas peaaegu kõikide looduslike koskede asemel hüdrojõujaamad.
· Metsa liigiline koosseis 13) Millistele riikidele jäävad suurimad metsaalad? Venemaa, Brasiilia, Kanada 14) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega energiamajanduses? · Nafta · Maagaas · Tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi) 15) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega elektrienergia tootmisel? · Tahked kütused · Tuumaenergia · Hüdroenergia 16) Energiamajanduse probleemid · Energiatarbe kiire kasv · Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine · Energiajulgeolek · (varustuskindlus) · Keskkonnaprobleemid 17) OPEC ja sellesse kuuluvad riigid · 12 riiki · Loodi 1960.
hüdroelektrijaamasid(HEJ), kuid muu maailmaga võrreldes on need siiski mikro hüdroelektrijaamad. Maailmas Maailma võimsaim hüdroelektrijaam on Kolme Kuristiku tamm Veel paar aastat tagasi oli võimsaimaks HEJks Itaipu HEJ, mis asub Lõuna Ameerikas Brasiilia ja Paraguay piiril Maailmas Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USAs ja Kanadas. LINNAMÄE HEJ Tunnikontroll Mis on hüdroenergia? Kuidas nimetatakse maailma võimsaimat hüdroelektrijaama? Mis aastal hakati Linnamäe hüdroelektrijaamas esmakordselt elektrienergiat tootma? Vastused Veeenergia Kolme Kuristiku Tamm 1924.aastal Kasutatud kirjandus: Kokkuvõte: https://www.energia.ee/power/r Hüdroenergia toodetakse http://www.miksike.ee/docu
Alternatiivsed energiaallikad: hüdroenergia termiline energia Marvin Üürike Tallinna tehnikaülikool 23.10.2012 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level *Hüdroenergia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level *Olemus Plussid Miinused Odav Tammide ehitamine kallis Usaldusväärne Raske head kohta leida Pidev energiatootmine Paisjärved Ei saasta Rikke korral oht suur Suurvee ajal saab ü...
Alternatiivenergia Aap Merisalu, Kevin Ree, Martin Rander, Otto Terask Mis see on? Tuuleenergia Päikeseenergia Hüdroenergia Jt. Tuuleenergia 11. oktoobril 2001. a. Virtsu tuulepark. 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Probleemid Müra tekitamine Lindude lennu segamine Maastikupildi rikkumine Hüdroenergia Neli üle 100 kW hüdroelektrijaama 7000 jõge 400 jõge on pikemad kui 10 km Eesti jõed väikesed Päikeseenergia Eluiga 25 aastat Toodab 1kW kuni 10kW Eelised Päikeseelektri süsteem töötab hääletult. Päiksepaneelil pole kuluvaid osi.
Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas Hüdroenergia Hüdroenergia on energia liik, kus energia vabaneb vabal langemisel raskusjõu toimel. Hüdroenergiat saab muuta otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks vesiveskites) ja elektrienergiaks (hüdroelektrijaamas). Maailma teoreetiline hüdroenergiabaas on neli korda suurem kui praegu kasutusel olevad ressursid. Enamik reallsest hüdroenergia potensiaalist asub Aasia ja Aafrika arengumaades. Arendamine võimalik vaid väga suure välisabi toel. Põhja-Ameerika ja Lääne- Euroopa hüdroenergia varud on juba suuresti kasutuses. Täiendavate hüdroskeemide areng põrkuks elanikkonna vastuseisule (üleujutused,tammid). Hüdroenergia tootmise kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest. Suurimad hüdroenergia tootjad on Hiina, Kanada, Brasiilia. Suurimad jaamad USA, Hiina, Kanada, Brasiilia.
Energiavarade hankimisega (nafta ja gaasi ammutamine, sõe turba põlevkivi kaevandamine) Nende töötlemisega (elektriks, mootorikütuseks või ahjukütteks) Energia kätte toimetamisega tarbijale (kõrgepingeriigid, jaotusvõrgud, tanklad, torujuhtmed) OSATÄHTSUS PRIMAARENERGIA TARBIMISES: nafta 34%, süsi 25%, gaas 21%, tuumaenergia 7%, muu 11%, vee-energia 2% ELEKTRIENERGIA TOOTMISES: süsi 39%, gaas 20%, hüdroenergia 16%, tuumaenergia 16%, nafta 7%, muu 2% ENERGIA TARBIMINE MAAILMAS: vedelkütused 29%, süsi 27%, maagaas 23%, taastuvad energia allikad 14%, tuumaenergia 7% SUURIMAD NAFTAVARUD: 1. saudi araabia 2. Venezuela, 3. katar, 4. hiina, 5. USA, 6. venemaa PEAMISED NAFTATOOTJAD: 1. venemaa, 2. saudi-araabia, 3. USA, 4. iraan, 5. hiina SUURIMAD SÖEVARUD: 1. USA 2. venemaa 3. hiina 4. india 5. austraalia 6. lõuna-... 7. ukraina PEAMISED TOOTJAD: 1. hiina 2. USA 3. india 4. austraalia 5. venemaa
Tekib vähe tahkeid jäätmeid samas väga radioaktiivsed Ehitamine ja käigus- hoidmine on väga kallis Vajavad vähe toorainet Uraanimaaki leidub nt Austraalias, LAVs, Brasiilias Hüdroeletrijaamad Annavad 1/5 maailma energiast Ehitamine kallis, aeganõudev ei vaja palju tööjõudu, vesi tasuta Nõuab veehoidlaid, maaala üleujutamist, võib saastuda 2/3 ressurssi on Lõuna riikides Norras suurim toodangu maht inimese kohta Suuremad hüdroenergia tootjad 2000a. (mld kWh) 400 Kanada 350 Brasiilia 300 USA 250 Hina 200 Venemaa 150 Norra 100 Jaapan Rootsi 50 India 0 Prantsusmaa 1 Alternatiivenergia
Hüdroenergia ehk veeenergia. Energia allikas Vesi (vabalt langev). Näiteks: jõed Kasutamine Ehitatakse hüdroelektrijaamad. Toodetakse elektrit. Vajalikud tingimused Palju jõgesi ja need peavd olema hea vooluga Eelised Taastuv ja puhas energialiik. Ei raiska ressursse, jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks. Suhteliselt lihtsad, väga töökindlad ja pika tööeaga. Veeenergia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile. Puudused Paisjärvede kasutamisel on ohud, mis on algul vähemärgatavad, kui ajajooksul tekitavad suurt kahju. Eestis ei tasuks see ära, sest pole eriti jõgesi.(jõed kuivaks ära) Hüdroenergia kasutamist toetavatel keskkonnas õpradel ta suks välja rehkendada ka kasvuhoonegaaside emissioon turbiinide ehitamisel, selleks k uluv tooraine tootmisel ja muud sellised tegurid. Kasutusala Eestis Kasutatud materjal http://www.annaabi.com/h%C3%BCdroenergiam3854.html https://www.energia.ee/et/taastuven...
Energeetika Mis on energeetika? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb: energiaressurside kaevandamisega energia muundamisega sobivaks energialiigiks edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Energialiik-energia-tarbija Probleemid Eestis Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja ...
22. VEE - ENERGIA Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Vee-energia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist.
· Lõpmatu tooraine · Keskonnasäästlik · Arenev majandusharu Tuuleenergia - tootmine · Tuuleenergia tootmise etapid: o Tuul puhub labadele o Hakkab pöörlema rootor o Käigukast võimendab o Generaator muundab energia o Elekter jaotatakse laiali Tuuleenergia - Eesti · Kokku 85 tuulikut · Kõige suuremad tuulepargid: o Aulepa tuulepark o Pakri tuulepark o Aseriaru tuulepark o Tooma tuulepark o Viru-Nigula tuulepark Hüdroenergia Üldine info · Vee-energia on mehaanilise energia liik · Hüdroelektrijaam rajatakse kiire voolulise jõe äärde · Taastuvatest energiaallikatest kõige kasutust leidvam energia saamise viis · Kõige sagedamini muudetakse vee-energia elektrienergiaks · Eestis hetkeseisuga 6 HEJ Hüdroenergia - Tootmine · J õele ehitatud tamm paisutab vee · Ülespaisutatud veel on potentsiaalset energiat · Vesi voolab tammi allosas olevast torust HEJ
Põhilised rohelised energiallikad on päike, tuul ja vesi. 5 Tuuleenergia Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia eelised: Tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike Erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt Võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem Võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine Eesti saartel ja rannikualadel, samuti avatud maastikuga või kuplilises piirkonnas sisemaal on tuuletingimused piisavalt head väikegeneraatorite 6 paigaldamiseks. 7 Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel.
seal on puhtaim õhk ja odavaim elekter. Tuumaenergiat kasutatakse üha rohkem maailmas. Tuumaenergia töötab nii, et Uraaniumi pihta lastakse neutron. Neutron lõhustub Uraaniumi kaheks teiseks elemendiks. Lõhustumise käigus tekib rohkem neutroneid mis lõhustavad järgimisi elemente jne… HÜDROENERGIA Hüdroenergia töötab maa raskusjõu mõjul. Vett kasutatakse ära ainena või kehana vms, et panna käima turbiinid, mis toodavad energiat. Hüdroenergia on puhas ja hea viis saada energiat, aga et saada korralikult ja palju energiat on vaja ehitada see õigesse kohta. Koht peaks olema selline, kus veevool on kiire ja kalle on järsk. Jõe ääred peavad olema vastavad, et vesi ei voolaks umber tammi. ENERGIAÜLDISELT Energiat ei saa tekitada ega hävitada kuid seda saab muundada nt Massiks(E=mc2). Põhilised mida saab energiat muundada on Potensiaalseks energiaks ja Kineetiliseks energiaks.
võsa. Saksamaa loodeosas on palju rabasid ja nõmmi. Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad Maavarade kasutus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik
efektiivselt kasutusele võtta Puudused: · Lindude hukkumine või vigastumine tuulikutega kokkupõrkel · Häirib lindude pesitsemist, haudetingimusi, toitumist, rännet · Tuuleturbiini torni otsas võib tekkida müra kuni 100 detsibelli · Tuulevaiksel perioodil energia tootmine ei toimu, selleks on vaja juurde ehitada tagavara energiaüksuseid · Visuaalne maastike rikkumine Eeldused: · Tugev tuul · Tuulikute olemasolu Hüdroenergia Eelised: · Ökoloogiliselt puhas · Ei raiska ressursse - jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks · Paiknedes üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada pinge kvaliteeti Puudused: · Vee hoidlate rajamine tekitab probleeme · Ehitamine kallis · Häirib kalade rännet · Sobilike jõgede arv on piiratud · Mõjub halvasti jõe veereziimile Eeldused: · Suures koguses kiirestu liikuv vesi · Jõed · Vee vaba langemine
Norra majandus *Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. MAAKASUTUS *asulate all 0,7% *siseveekogude all 6,0% *liustike all 1,0% *soode ja märgalade all 5,8% *põllumajanduslikus kasutuses 3,2% *metsade all 38,2% *muud maad 45,1% Asustamata mäed ja sood võtavad enda alla 235 000km2 Rahaühikuks on Norra kroon TÖÖTLEV TÖÖSTUS ·Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaagu kolmandik sellest kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. ·Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise võrreldes paljude teiste riikidega ökonoomsekaks ja keskkonnasõbralikumaks. PÕLLUMAJANDUS · Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2%
3. Elektrijaamad 4. Maavarad 5. Masinatööstusharud/Kergetööstus 6. Transport 7. Eksport, import 8. Kõrgkoolid 9. Vaatamisväärsused 10.Faktid. Taastuvenergia/Hüdroenergia Rootsil on suurim taastuvenergia saldo EL liikmesriikide seas. Täna tähendab see ligi 40% taastuvenergia määra. aastaks 2020 tahab Rootsi kergitada oma mõõtu 49% peale. EL kokkuleppe kohaselt peaks aastaks 2020 iga liikmesriigi energiatarbest 20% moodustama taastuvenergiast. Hüdroenergia, mis on andnud neile elektrit, on Rootsis alates 1882, aga vesi hakkas kasutama juba keskajal Rootsis. Aastal 1700, vesirattad domineerivad täielikult jõuallikas valdkonnas. Kasutades vesirataste võiks siis tegutsevad suured ja rasked masinad, kuid puuduseks oli see, et tekkinud energia ei kavatse vedada rohkem kui vesi ratta telg jõudnud. Tänapäeval Hydropower üks tähtsamaid kodumaiste energiaallikate. Enamik ja peamised elektrijaamad on Ume jõel ja Lule jõel.
Ehitatakse kaevanduspiirkonda. Kui nad põhinevad vedelkütusel või gaasil, siis nad ehitatakse tarbijaligidusse. Nad on suurimad atmosfäärisaastajad. Nende alla käivad ka tuumaelektrijaamad. ( USA, Hiina, Saksamaa, Venemaa, Jaapan, Poola, LAV, naftariigid) Hüdroelektrijaamad Toodetakse umbes 1/5 maailma elektroenergijast. Jaama ehitamine on väga kallis ja võtab palju aega.Esimene hüdroelektrijaam Saksamaal ja USA-s. Norras on 99% hüdroenergijast. Brasiilia 80% Hüdroenergia plussid Hüdroenergia miinused · Ei saasta · Setete kuhjumine, selle tagajärjel · Aitab säästa fosiilseid kütuseid gaaside eraldumine. ( Soojadel maadel) · Ühtlustab jõevee taset · Rajamine kallis ja töömahukas · Elektri madal omahind · Sobiva veehulga puudusel ei saa rajada
Puit Kodumaiune Välismaine Põlevkivi tooraine tooraine Energeetika Elekter Soojus Energiaressursside osakaal maailma energiamajanduses Nafta 40% Gaas 28% Kivi- ja puusüsi 20% Hüdroenergia 5% Tuumaenergia 5% Muud energiaresursid 2% Energeetika Eestis · Eesti peamine energia allikas on põlevkivi, mille abil toodetakse 91% Eestis toodetavast elektrist. · Teine peamine energia allikas Eestis on turvas. · Eesti eesmärgid energeetikavalkonnas on suurendada taastuvenergia tootmise osatähtsust ning ehitada tuumaelektrijaam. Taastumatud energiaallikad · Taastumatud energiaallikad on
maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1% Fossiilenergia: umbes 75% Nafta on ülemaailmselt üks tähtsamaid energiaallikaid. Suurema osa energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid, nt USA(35%). Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse loodustsäästvalt: Hüdroenergia Tuuleenergia Ookeanide soojusenergia Orgaanilises aines sisalduv keemiline energia (puit) Maa siseenergia Biogaas ja mass Päikeseenergia
SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 13 2.2.2
ümbruses Turism on olulisel kohal, arendamisjärgus Kaubandus Peamised ekspordikaubad: põllumajandussaadused, tekstiil, juveelid, arvuti tarkvara, tehnikakaubad, kemikaalid ja nahatooted; imporditakse peamiselt õli, masinaid, kalliskive, väetist ja kemikaale Indias produtseeritakse aastas suurim protsent filme maailmas; suurim ja tuntuim Mumbais asuv ,,Bollywood" Energiamajandus India on maailmas 8. kohal hüdroenergia tootmises- ~75KWh aastas India impordib 78% naftast Kõige enam kasutab sütt Mõtlevad vähendada India sõltuvust naftast ja võtta kasutusele alternatiivseid energialiike Eesti tegi ettepaneku Indiale põlevkivist energiat tootma hakata [Äripäev www.aripaev.ee 12.09.2007, 16:07] Võrdlus Eestiga Eesti India energiamajandus energiamajandus sõltub põlevkivist sõltub söest
tuumaelektri jaama, kasutada mingil määral elektrit sealt, kasvõi varuvarjandina. Ja teiseltpoolt oleks võimalik koostööd teha Venemaaga. Elektrienergia Saksamaal Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt
Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põlevkivi, turvas põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate Uraanimaak küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited. Traditsioonilised – tavapärased, kõige laiema kasutusega (nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak) Alternatiivsed – taastuvad, keskkonnasaaste väike, kuid tehnoloogia veel kallis (vee-, tuule-, puit jm bioenergia, geotermaalenergia ) 5
Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, turvas hundinui, põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade Uraanimaak kütmine, tänavate küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited. Traditsioonilised – tavapärased, kõige laiema kasutusega (nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak) Alternatiivsed – taastuvad, keskkonnasaaste väike, kuid tehnoloogia veel kallis (vee-, tuule-, puit jm bioenergia, geotermaalenergia ) 5
*eelised: uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus on suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete maht on väike. Normaalsel tool saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused. *puudused:üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri kapitalimahutunud arenenud teadust. Tekitab soojareostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaazi oht. 12. Selgita hüdroenergia kasutamise majanduslikke, sotsiaalseid ning keskkonnaalaseid plusse ja miinuseid. A)Majanduslikud *eelised:odav hüdroenergia, tekib rohkem töökohti ning inimkond saab rikastuda->majandustõus, elektri omahind väike, taastuv energia. *Puudused:hüdrojaama ehitamine ise väga kallis ja saab ehitada vaid sinna kus on suure laenguga veerikas jõgi. B)Sotsiaalsed *eelised:inimestel töökohti rohkem, ise ei pea elektri eest nii palju maksma, areng tööstused
Energiatootmine ja keskkonnasaaste Põhilisteks energialiikideks on: Soojusenergia Tuumaenergia Hüdroenergia Päikeseenergia Tuulenergia SOOJUSNERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit. Põhilised ettevõtted põlevkivist elektritootmissüsteemis on Eesti Energia AS ja tema tütarettevõtted Keskkonnaprobleemid Veereziimi muutmine ja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi vee saastamine. Teine tase Kahjustab tõsiselt Kolmas tase Neljas tase ülemisi põhjaveekihte Viies tase Põletamisel eraldub õhku suures koguses Süsinikdioksiidi,väävel dioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. TUUMAENERGIA Sarnased soojuselektri ...
IV. Soome siseveed 1. Nimeta kolm Soome suurimat järve: Saima, Päijänne, Inari 2. Nimeta kaks Soome pikimat jõge: Kemi, Tornio V. Rootsi kliima, iseloomusta Rootsi kliimat kahe lausega 15% territooriumist asub polaarjoonest Põhja pool, kus on lähispolaarne kliima, ülejäänud territoorium asub parasvöötme alal. Sademeid on Rootsis keskmiselt 500 - 800mm, mäestikes kohati üle 2000mm. VI. Soome loodusvarad Nimeta kaks Soome loodusvara: 1. Mets - 67% territooriumist 2. Vesi - Hüdroenergia, puhas ja magevesi tööstusele VII. Rootsi rahvastik 1. Iseloomusta rahvastiku paiknemist - Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt, keskmine tihedus 20 inimest/km2 2. Linnades elab ~85 protsenti rahvastikust 3. Riigikeel on rootsi keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonda germaani rühma VIII. Soome majandus 1. Iseloomusta Soome energiamajandust Energiamajanduses moodustavad tuumaelekrijaamad, mille osatähtsus aina kasvab
lagunemise tulemusena tekkinud gaas. · Kõige tavalisem on biomassi põletamine vahetult soojuse saamiseks, kuid biomassi saab kasutada ka kütusena elektrienergia tootmisel turbiinide abil. Elektrijaamades kasutatavad energialiigid · Mehaaniline energia · Keemilise sideme energia · Tuumaenergia · Soojusenergia Elektrijaamades kasutatavad energiaallikad · Fossiilne kütus Naftaproduktid, maagaas, põlevkivi jne · Taastuvenergia Geotermiline-, hüdroenergia jne · Tuumaenergia Tuuma seoseenergia · Muu Vesinikkütus kütuseelementides Kasvuhoonegaasid · Suurimaks inimese tekitatud CO2 saaste allikaks on elektritootmine - peamiselt kivisöel töötavad elektrijaamad. Kivisüsi põledes tekib temast 70% rohkem CO2 ühetoodetud energiaühiku kohta kui loodusliku gaasi puhul. Kogu maailmas annab energiatootmine 37% inimese tekitatud CO2 saastest ja Euroopas 39%.. · Maailma riikide allkirjastatud Kyoto leppe põhjal peab
· metallid Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on Holland 12,71%, Prantsusmaa 8,3%, Belgia 7,19%, Hiina 6,89%, Itaalia 5,88%, Suurbritannia 4,76%, Austria4,55%, USA 4,25%, Sveits 4,07% (2009). ENERGIAMAJANDUS Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kWh elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ( Ruhi tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis
väga kulukas (kuiv) Kõige tähtsam maavara elektrienergia Vesiviljelus: Lähisekvatoriaalne kliimavööde: saamiseks – Tahked kütused (süsi), Vee organismide pidamine või kasvatamine sademed (suvel), (jõed saavad alguse tuumaenergia, hüdroenergia tehnoloogia abil, mis võimaldab saada tihti mägedest) Energiamajanduse probleemid – kiire Gaasijuhtmed – saab lubatust rohkem võtta energiatarbimise kasv, ressursi ja tarbimise Kildagaas- kildkivi pooridesse kogunenud Kui Eesti peaks tuumajaama ehitama, ebaühtlane jaotus, traditsiooniliste gaas sõltume rohkem teistest riikidest
Energiamajandus tegeleb: 1. Energiavarade hankimine 2. Energiavarade töötlemine 3. Energiaallikate viimine tarbijani Muutused energia ajaloos: 1. Biomassi põletamine(puidu kastus) 2. Vesiveskid 3. Fosiilid 4. Nafta kasutus 5. Maagaas 6. Hürdroelektrijaam 7.Tuumaenergia 8.Süsi Energiaallikate jaotus: Taastuvad: * Vee energia * Tuuleenergia * Puit ja bioenergia * Loodete eneriga (tõus ja mõõn) * Maasisene soojus Taastumatud: * Fossiilid * Nafta *Maagaas * Kivi ja puusüsi * Põlevkivi ja turvas Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia Maa siseenergia Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20:% NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA · Tekkinud 100 miljonit aastat tagasi kuhjumisest · Suur energiasisaluds, kerge trantsport, parim kee...
Vee-energia kasutamine Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Kuid sageli ei kaalu kasu üles keskkonnale tekitatud kahju. Seetõttu püütakse arenenud riikides loobuda uute kõrgete tammide ehitamisest.
eurot. Paraku ei ole tuuleenergia ilma dotatsioonideta või muude abimeetmeteta (nt kohustuslik toodetud energia kokkuost erihinnaga, samuti tuulevaikuse puhuks alternatiivse reservõimsuse pakkumise nõude puudumine) konkurentsivõimeline. Selliste energiatootmise viiside toetamiseks kehtestati Eestis taastuvenergia tasu, mida arvestatakse igalt tarbitud kilovatt- tunnilt, sõltumata selle tootmisviisist. 3 Hüdroenergia eestis Kuigi Eesti kuulub keskmise äravoolu poolest nii 1 km2 kohta (250 000 m3 aastas) kui ka ühe elaniku kohta (8000 m3 aastas) suhteliselt veerikkasse piirkonda, raskendab veevarude energeetilist kasutamist nende killustatus paljude väikeste ja suhteliselt veevaeste jõgede (v.a Narva jõgi) vahel, samuti jõgede väike keskmine kalle tasase pinnamoe tõttu. Seetõttu on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ning
Kuna seda jätkub niigi 50-ks aastaks kõige rohkem, siis oleks arukas seda otstarbekalt kasutada ja samuti mõelda inimeste ohutusele. Niigi viimasel ajal on teadlased arvutanud kuupäevi, millal maailm peaks lõppema. See on muidugi jama, aga eks inimene ise selleni lõppude lõpuks viib. Alternatiivsed: Ma arvan, et võiks kasutada taastuvaid energiallikaid. Need oleks päikeseenergia, bioenergia, tuuleenergia, geotermiline energia ning hüdroenergia. Kahjuks on ka neil omad miinused. Näiteks Eesti peamine elektritoodang koosneb põlevkivist. Seda tehes, rikutakse maakoort ja teised kihid jäävad kasutamiseta. Samuti näiteks Eesti seisukohalt, pole nii palju päikest, tuult või veevoolu kui vaja oleks. Kuigi seda saaks rakendada maades, kus seda palju on ja siis seda eksportida. Vastupidiselt miinustele, on aga plusse palju. Igaühest veidi lähemalt: (Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma
Vesi olemas Nafta Taastumatu Hulk looduses piiratud Reostab loodust 13. Suuremad toornafta ammutajad? Saudi-Araabia, Venemaa,Mehhiko,Iraan, Iraak,Venezuela,Norra,Indoneesia, Liibüa,Hiina, Austraalia (valed: Jaapan,Rootsi,Leedu) 14. Suurimad tuule-, tuuma- ja hüdroenergia tootjad/tarbijad? Tuuleenergia kasutajad: Saksamaa, Hispaania,Taani,USA,Hiina , India, Venemaa (vale: Andorra,Ungari). Tuumaenergia kasutajad: USA, Prantususmaa, Jaapan, Saksamaa, Rootsi, Lõuna.Korea, Ukraina, Venemaa, Suurbritannia, Itaalia (vale: Norra). Hüdroenergia kasutajad:Venemaa,Kanada,Brasiilia,USA, Hiina, Norra ( valed: Poola, Saksamaa, Ungari).
Rootsi Loodusvarad ja energiamajandus Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Seda eriti just puidu, rauamaagi ja hüdroenergia kujul. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus, moodustades mõne protsendi kogu maailma toodangust. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Mäetööstus on mänginud Rootsi ajaloos sajandeid olulist rolli. Nendest võib välja tuua hiilgeaegadel tegutsenud Sama hõbedakaevanduse ja Faluni vasekaevanduse. Rauamaagi kaevandamine on siiani oluline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
