Geograafilise asendi kirjeldus: Portugal asub Euroopa kaguosas, Atlandi ookeani rannikul Pürenee poolsaarel. Suurema osa poolsaarest hõlmab Meseta kiltmaa, mida äärestavad 2000-3000 m kõrgused mäed. Kesk-Kordiljeeride mäeahelik jaotab kiltmaa Vana- ja Uus-Kastiiliaks. Poolsaar asub vahemerelise kliima vööndis. Pürenee poolsaarel asuvad ka Hispaania, Andorra ja Gibraltar. Naaberriigid: Hispaania. Saared: Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik. Assoori saarestiku alla kuuluvad kolm rühma: Läänerühm (Corvo ,Flores), keskrühm (Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Pinnamood: Pinnamoelt on maa suures osas Meseta kiltmaa pikendus. Selgelt eristub kaks piirkonda- Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa.
mõjutab. Kus tekivad meid mõjutavad antitsüklonid?Antitsüklonite tekkepiirkonnad: Skandinaavia ja Soome (32%) - eriti talvel külm talv .Assoori maksimumi Euroopasse ulatuv hari (24%) - eriti suvel soe suvi. Baltimaad ja Poola (17%). Ida-Euroopa lauskmaa (13%) kovaja Zemlja, Kara meri (3-4%), Teravmäed (3-4%), Gröönimaa (3-4%), Siberi maksimum (3-4%). Mida kujutab endast NAO ja mis ilma toob? Põhja-Atlandi ostsillatsioonid (NAO)- Vastandmärgilised õhurõhu kõikumised Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi vahel. Määravad ära läänevoolu tugevuse Atlandi ookeani põhjaosast Euroopa mandrialale. NAO lihtsalt Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi õhurõhu vahe. Mida suurem see vahe on, seda positiivsem NAO. NAO indeks peaks näitama ära õhuvoolu tugevuse Atlandilt mandrile ja seega on sajuse ilmastiku ja talve pehmuse mõõdupuuks Mis asi on Tsirkulatsiooniindeksid – standardiseeritud õhurõhkude vahed kahe piirkonna vahel
97% katoliiklased. Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") 2. ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos kõige kaugemas edelanurgas ning hõlmab umbes kuuendiku Pürenee poolsaarest. Põhja- ja idaküljest eraldab teda ainsast naabrist ligi 1300 kilomeetri pikkune piir ning lõuna- ja lääneküljest 830- kilomeetrine rannajoon, mida uhuvad Atlandi ookeani lained. Riik hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari. Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N - 41º N pikkus- ja 9º W - 7º W laiuskraadide vahemikus. Lissaboni geograafilised koordinaadid on 38°43 N 9°10 W. Pealinn asub Tallinnast linnulennult umbes 3300 km kaugusel. [2] [6][5][10][7] 3. SAARED Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile autonoomsed Madeira saar ja Assoori saarestik, mis on lähistroopilised paradiisisaared. Madeira, mis on sooja ja lokkava loodusega saarestik hõlmab 741 km² ning seal elab
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid
Assoori saari. MandriEuroopa kaugeim läänepoolne punkt asub Portugalis selleks on Roca neem. Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N 41º N pikkus ja 9º W 7º W laiuskraadide vahemikus. Pealinn Lissabon asub geograafilistel koordinaatidel: 38º N 9º W ning on Jõhvist linnulennult 3449 km kaugusel. Kellaaegade erinevus on Eestil Portugaliga kaks tundi. SAARED Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik. Assoori saarestiku alla kuuluvad kolm rühma: Läänerühm (Corvo ,Flores), keskrühm (Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. 4 PINNAMOOD, LOODUS Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da
murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely neemes. Mandriosa lõunapoolseim punkt on Hispaanias Ibeeria poolsaare lõunatipus Marroqui neemel. Muidu asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Läänepoolseim on Roca neem Portugalis, Assoori saarestikul Florese saar, samuti Portugal on muidu. Idapoolseim asub Polaar-Uuralis. Lääne-ida u. 5200 km ja põhi-lõuna u. 3900 km
A Tsüklonite D seeriad U S M Tsüklonid A satelliidipildil A 02.12.1998 T E A D U S Tsüklonite liikumisteed M A A T E A D U S OSTSILATSIOONID: M Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle A tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail A aastail Atlandi ookeani põhjaosas. T E A D U S Tsüklonite liikumisteed M A M A K T E A D U S M
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD AASTAAJALISED ERINEVUSED. ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS
Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Muudatused ühiskonnas Portugallased haarasid enda kätte Aasia vürtsikaubanduse Kaubandusest saadud kasum oli kõrge Kasvas väärismetallide sissevedu Põllumajanduse areng Henrique Meresõitja Asutas maailma esimese meresõidukooli Kogus merekaarte Portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz Avastas Hea Lootuse neeme Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Tähtsamad maadeavastused 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et
sest seal on vähe pilvi, kuna meri on soe ja soojendab õhku ja kui on soe õhk, siis veeaur ei kondenseeru. Kõrgrõhkkond: õhk liigub ülevalt alla, selge taevas Madalrõhkkond: õhk liigub alt ülesse, pilved. Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhumaksimum ehk kõrgrõhkkond (tekivad antitsüklonid). Mõjutab Skandinaavia maksimum ning Assoori saarte koha l püsiv kõrgrõhuala. Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmas, talvel sageli sulad. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett.
Lathyrus pisum sativum söögihernes Phaseolus coceineus õisuba Foeniculum vulgare harilik apteegitill Corylus avetlana harilik sarapuu Glycine max karvane sojauba Lathyrus nusolia oras-seahernes Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes Laurus azorica assoori looberipuu Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambus Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lähistroopiline palmihoone: Ficus carica harilik viigipuu Chamaeropis humilis kääbuspalm Phoenix dactylifera harilik datlipalm Dracaena draco draakonipuu Phoenix reclinata tara-datlipalm
Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri,järv aeglasemaltning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool,merel aga laskuv.see tekitab merelt maalepuhuva briisi. on mere,ookeani või suure järve kaldal. öösel on olukord vastupidine,meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. -Eesti: Eestis kujundab kõige rohkem ilma Islandi miinimum(madalarõhuala,tsüklon) .Talvel:pehmem,lörtsisem,sademeid keskmiselt. Suvel:niiske,jahe. Veel mõjutab Eesti kliimat Assoori maksimum:kõrgrõhkkond- Antitsüklon.Talv: kuiv,sademeid vähem, temp madalam. suvel soojem,sademeid eriti pole. Väga külmad talveilmad on tingitud Grööni või Siberi maksimummõjust.
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3...
Portugal 1. Portugali pealinn on Lissabon Liss 2. Portugali rahvaarv on 10 735 765 3. Kirjelda Portugali loodust. · Portugal on okeanilise kliimaga, üks kõige soojemaid euroopa riike. · Keksmine temperatuur jaanuaris, on Portugalis u. 8 °C ja juulis 24-32°C. · Aastane sademetehulk on 500-1000 mm 4. Portugali suuremad saared on Madeira saar ja Assoori saarestik. 5. Portugali suuremad järved on Lagoa Verde ja Lagoa Azul, Lagoa do Fogo. 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid. · rikkalikud kalavarud · Portugali loodusvaradeks on kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, sool. 7. Iseloomusta Portugali rahvastikku.
.......................................19 13.3.SKT osakaal........................................................19 4 Kasutatud allikad...................................................20 1.Riigi geograafiline asend Portugal (Pilt1) asub Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lõunaosas. Piirneb lõunast ja läänest Atlandi ookeaniga ning idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugali pindala on 92 212 km² (suuruselt 111-nes riik). Ka Assoori saared kuuluvad Portugalile. Portugali pealinnaks on Lissabon. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril, Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures, Tejo jõgi (Püreneede pikim jõgi 1038km, millest 47km Hispaania-Portugali piiril) voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme, mille ääres asub ka Lissabon. Guadiana jõgi voolab samuti Hispaania piiril
...................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 11 2 Sissejuhatus Assoorid on saarerühm, mis paikneb Atlandi ookeanis. Selle Portugalile kuuluva vulkaanilise saarestiku kliima on mereline, seda mõjutab Assoori maksimum ehk kõrgrõhuala. Peamise sissetuleku saavad saarte elanikud põllumajandusest (suhkruroo- ja tubakaistandused), kalastamisest, käsitööst ja turismist. Suvel on Assooride vees ja õhus sooja 22-24, talvel 15 kraadi. Põhjatuuled on tugevad, kuni 40 m/s. Kõrgeim tipp on Pico vulkaan, saartel on ka sagedased maavärinad. Saarte elanikud on väga säästlikud ning loodust hoidvad. Mõnel saarel toodetakse energiat tuule ja termaalallikate abiga.
) kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu uued nakkushaigused süüfilis Tähtsamad maadeavastused: Henrique Meresõitja portugallane, kes asutas maailma esimese meresõidukooli; kogus merekaarte; tema kavandite järgi ehitasid portugallased karavelli portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz avastas Hea Lootuse neeme, tegi kindlaks meretee Indiasse; tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Vasco da Gama jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult täiesti uus maailmajagu Ameerika
laineenergia. Portugal on Euroopas 10 populaarseima turismisihtriigi hulgas. Turismitööstuse arengule aitab kaasa pehme vahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga. Portugalil on turistidele palju pakkuda: suurepärane kliima, turvalisus, kaunid rannad, kuurordid, rikkalik ajaloopärand ja monumendid, väga hea tasemega hotellid ning kvaliteetne ja sõbralik teenindus. Populaarseimad on turistide seas Lissabon, Algarve piirkond ning Madeira ja Assoori saared. Samuti on Portugalil väga hea lennuühendus kogu maailmaga. Lisaks regulaarlendudele toimuvad peamistesse turismipiirkondadesse tihedad tsarterlennud. Portugali lendavad ka paljud odavlennufirmad. Ajalooliselt väga oluline põllumajandussektor on oma tähtsust minetamas, inimeste vool maapiirkondadest linnadesse kasvab pidevalt. Samas pakub sektor jätkuvalt tööd suurele hulgale. Olulised on karja-, vilja-, oliivi- viinamarja-, puuvilja- ning juurviljakasvatus
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et
RT: Toonased sõitjad uskusid, et olid jõudnud Indiasse, tegelikult aga avastasid Ameerika. 2. A: 1513.a, J: Amerigo Vespucci. EG: Jätkas Kolumbuse teekonda. RT: Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 3. A: 1519-1522. (I ümbermaailma reis) J: Fernao de Magalhaes (1480-1521). EG: teekond lääne suunas. RT: kodumaale mees ei jõudnud, pärismaalased tapsid ta Filipiinidel puhkenud tülis. · Portugal 1. A: 1394-1460. J: Henrique Meresõitja. EG: avastasid Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ning jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. RT: need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule. 2. A:1487- 1488. J: Bartolomeu Diaz. EG: jõudis hea Lootuse neemeni. RT: India meretee kindlakstegemine, et on võimalik ekvaator ületada. 3. A: 20.mai 1498 J: Vasco da Gama. EG: jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis araabilaste lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. RT:
b) Mandriline vähem sademeid, temp kõigub rohkem. 4) Lähistroopiline. a) Suvel kuum ja kuiv. b) Talvel jahedam ja niiske. c) Lõuna-Euroopa. Kliimadiagrammide lugemine, kliimadiagrammide järgi kliimavööndi määramine. 2. Mis kujundab Euroopa kliimat ja kuidas? 1) Euroopa kliimat mõjutab kõige rohkem soe Golfi hoovus. 2) Aasta ringi püsiv Islandi õhurõhumiinimum tekitab itta suunduvaid tsükloneid. 3) Assoori maksimum toodab kuiva ja sooja õhku. 4) Euroopa ida-ja kaguosa kliimat kujundab külmal poolaastal Aasia maksimum, mis põhjustab külma ja sademetevaest talve. 3. Euroopa veestik. 1) Suurtel põhjalaiuskraadidel on siseveekogud lühiajalised või puuduvad üldse. a) Suveperioodiks tekivad jääkilpide ja liustike pinnale ajutised jääjõed ja järved, mille asukoht võib aastate jooksul muutuda. 2) Tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias.
1 mm vihma Õhuniiskus 85% Millest sõltub ilm Eestis Geograafilisest asendist sõltub kliimavööde Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui laiuskraadile omane Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Millest sõltub ilm üldiselt Päikese rohkus Päikese kiirte langemise nurk Õhumasside liikumine Veekogude olemasolu Kliimavöötmest (geograafilisest asendist) Õhurõhust Pilvede olemasolust Kõrgusest merepinnast Sademetest Hoovustest jne Miks valisin need kohad 1. Valisin Eesti, kuna see oli kohustuslik 2. Valisin Barcelona, kuna see on Euroopas ning selle kohta võib ineternetist palju infot leida
Metsas pesitsedes ehitab hiireviu pesa kas metsaserva või sihi äärde. Pesa tehakse kõrgetele puudele üsna jämedatest okstest ja raagudest ning ääristatakse roheliste okste ja rohukuluga. Hiireviu kasutab oma pesa mitmel aastal järjest. ELUKOHAD Hiireviu on levinud Euroopa ja Aasia metsa- ning metsastepivööndis. Lõuna pool Himaalaja mäestikku hiireviusid ei leidu. Hiireviud esineb peale selle veel Assoori ja Kanaari saartel ning Madeiral ja Rohelise neeme saartel. Külmematel aladel: Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias ( seal hulgas ka Eestis ) on hiireviu rändlind, muudes pesitsusala osades paigalind. Talvitumas käib hiireviu Kesk-Aasias, Pakistanis, Põhja-Indias, Birmas, Lõuna-Hiinas ja ka Aafrikas Saharast lõuna pool. Enamik Põhja-Euroopa hiireviusid rändab edelasse enne novembrikuud, tagasi saabuvad hiireviud hiljemalt aprillis. 5 .
üks ilusaimatest kohtadest tartus.Botaanikaaed on koht, kuhu saab minna ja ennast puhastada, kogu selle ilu ümber mida pakub meile meie armas botaanikaaed. Mis taimi nägin botaanikaaias mis on põllumajanduslikult kasulikud. Õues: Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lathyrus nusolia oras-seahernes Vitis amurensis amuuri viinapuu Petroselinum crispum aedpetersell Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Laurus azorica assoori looberipuu Foeniculum vulgare harilik apteegitill Lathyrus clymenum kahevärviline seaherne Laurus nobilis harilik loorberipuu Sees: Palmihoone: Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Cocos nucifera harilik kookuspalm Ficus carica harilik viigipuu Phoenix dactylifera harilik datlipalm Oryza sativa harilik riis Chamaeropis humilis kääbuspalm
Portugal Portugali maadeavastuste organiseerijaks oli prints Henrique Meresõitja, kes asutas maailma esimese meresõidukooli. 14. sajandil ehitasid portugallased suhteliselt väikese, kuid merekindla laevatüübi, karavelli. Portugallaste huvipiirkonnad olid peamiselt Aafrika (arvasid leidvat sealt kulda), India ja Kaug-Ida, Ameerikas oli ainus Portugali valdus Brasiilia. Avastused: 1. H. Meresõitja algatusel avastasid Portugali meresõitjad Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ja jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. Need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule. 2. Suurte maadeavastuste ajastu algas B. Diazi jõudmisega hea Lootuse neemeni ning Inda meretee kindlakstegemisega. 3. Vasco da Gama pidi purustama India laevastiku ühel Inda retkel, kus eurooplased vallutasid võimu India ookeani ja Kaug-Ida rannikuvete üle oma võimsate merekahuritega. 17
· Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus · Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes · Lathyrus nusolia oras-seahernes · Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes · Petroselinum crispum aedpetersell · Malus domestica Borkh - aed-õunapuu · Laurus nobilis harilik loorberipuu · Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes · Lathyrus pisum sativum söögihernes · Laurus azorica assoori looberipuu Põllumajanduslikudtaimed sees: · Cocos nucifera harilik kookospalm · Phoenix sylvestris mets-datlipalm · Phoenix roebelenii laose datlipalm · Brahea edulis söödav brahheapalm · Phoenix dactylifera harilik datlipalm · Dracaena draco draakonipuu · Oryza sativa harilik riis · Latania verschaffelti kollane laatanpalm · Ficus carica harilik viigipuu · Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm
Atmosfäär (õhkkond): · Troposfäär seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna...
Nimeta peamised eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgus, õhumassid ja aluspind, hoovused Millised suuremad kõrg-ja madalrõhualad mõjutavad eesti kliimat? Madalrõhualad: islandi miinimum. Kõrgrõhualad: Assoori ja Skandinaavia maksimumid suvel ja Siberi maksimum talvel. Miks saavad eesti kõrgustikud vähem päikesekiirgust kui rannikualad? Sest kõrgustikud püüavad sademeid, seal tekivad vihmapilved ja vihm sajab maha. Kuidas mõjutab pinnamood sademete hulka? Kõrgustikke ületav õhumass tõuseb nii palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. selle käigus õhk jahtub, veeaut kondenseerub ja tekivad vihmapilved.
Parlamendi nimetus: Assembleia da República Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat 4 PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS ASEND JA LOODUS Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Ta paikneb Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas ning omab väga pikka merepiiri Atlandi ookeaniga, mis piirab Portugali pikalt lääne- ning lõunaküljest. Riik ise hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari. Mandri-Euroopa kaugeim läänepoolne punkt asub Portugalis selleks on Roca neem. Portugal paikneb vahemerelises kuivalembelise põõsastiku loodusvööndis. Atlase järgi asub Portugalist lõuna pool Atlandi ookeanis vähesel määral veealuseid tegevvulkaane ja Portugali lõunaosa on seismiliselt aktiivne (1755. a Lissabonis toimunud maarvärinat peetakse tolle aastatuhande üheks tugevamaks). Portugali loodus väga mitmekülgne
kõrgemalt madalamale. Mõjutavad inimesi? * põllumajandust · briisid asukoha järgi eristatakse mere ja maa ning mäe ja orubriisi. Öösel on maabriis, päeval on merebriis. Vesi soojeneb soojusmahtuvuse tõttu aeglasemalt. · föön- soe tuul alpides · bora- · tromb Eesti ilm. Eesti ilma kujundab Islandi miinimum madalrõhu tsüklon, talvel pehmem, lörtsisem. Suvel niiske ja jahe. Ka assoori maksimum 1/3 antitsüklon , talvel sademeid vähem, temperatuur madalam (külm), suvel soe, päikest pole. Atmosfärrifrondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel
PORTUGAL Portugali lipp Portugali lipp on ristkülikukujuline, jaotatud vertikaalselt kaheks värviribaks - tumeroheliseks ja punaseks. Keskel asub Portugali vapp, mis koosneb kollasest taevasfääri kujutisest ning Portugali kilbist. Geograafia Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Mandri-Portugali kõrgeim tipp on Torre (1993 m), mis asub maa põhjaosas Serra da Estrela mäestikus. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Portugal Pealinn: Lissabon Riigipea: Anibal Cavaco Silva Üldpindala: 92 072 km² Rahvaarv: 10,6 miljonit Rahaühik: Euro (Võeti kasutusele 2002.aastal) SKT: 247 miljardit USA dollarit (2010) SKT elaniku kohta: $23 000 (2010) Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 1139.aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. 1807. aast...
matkarajad pakuvad põnevust erineva sportliku vormiga matkajaile. Madeira on ainus koht maailmas, kus aastasadu tagasi rajatud levadade süsteem on täies ulatuses säilinud ning kasutusel tänapäevalgi. Need on Madeira suurim vaatamisväärsus. 6. Korvkelgud, ehk tobogganid, kuidas kasutatakse tänapäeval? Madeira traditsiooniline liikumisvahend. See on puukelk, tänapäeval sõidutatakse sellega turiste. III ASSOORI SAARED 1. Asukoht? Kuidas on tekkinud? Elanikud? Assooride nimi tõlkes? Assoorid on Portugali autonoomne piirkond ja saarestik Atlandi ookeani põhjaosas. . Saared on vulkaanilised ja mägised, kõrgus kuni 2351 meetrit. Valitseb pehme kliima, hoolimata Assoori kõrgrõhkkonna olemasolust sajab suvelgi vihma. Pindala: 2330 ruutkilomeetrit, Elanikke: 243 800 (2004), Keskus: Ponta Delgada. Assooride nimi tõlkes tähendab kanakulli, sellepärast et see oli seal tüüpiline lind. 2
Rahaühik: euro (EUR) SKT(1 elaniku kohta): 22 000 USD ( 2008 a ) Eskport: jalatsid, rõivad, masinad ja keemiatooted Keskmine eluiga: meestel 74 a, naistel 81 a Riigitähised: PT, PRT Kirjaoskus: 93% Rahvuspüha: 10. juuni Rahvuslill: lavendel 3 Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Kliimavööde: Lähistroopiline Ajavööde: maailmaaeg * koos Assoori ja Madeira saartega 2. Geograafiline asend ja loodus Portugal asub Euroopa maailmajaos ja on 40°N 10°W. Lõuna Euroopa Pürenee poolsaarel. Ainuke naaber on Hispaania, millega kulgeb põhja - ja idapiir. Terve piiri pikkus on 1 214 km. Ülejäänud lõuna - ja läänepiir on aga merepiir Atlandi ookeaniga. ( Lisa 2 ) Ta paikneb lähistroopilises kliimavöötmes ja ajavööndi järgi maailmaajas ehk nullmeridiaanis
E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Andaluusia. E kliimat mõjutavad tegurid: Põhja-Atlandi soe hoovus- hoiab rannikualad talvel soojemad. Islandi õhurõhumiinimum-tekitab itta suunduvaid tsükloneid, mis talvel toob sula, tuult ja pilvisust, suvel jahedust, sademeid ja pilvisust. Assoori maksimum-toodab kuiva ja sooja õhku. Aasia maksimum-põhjustab külma ning sademetevaest talve, suvepoolaastaks asendub see vähem aktiivse Lõuna-Aasia miinimumiga. Kliimavöötmed: Polaarvööde:Teravmäed, Franz Josephi maa, talv :-8-(-20), suvi: 0-5, 200-400mm/a, sajab peamiselt lumena. Lähispolaarvööde: Skandinaavia ps, Koola ps, Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosad, talv :-5-0, suvi: 5-10. 300- 500mm/a, sajab talvel. Parasvööde: Suurem osa E-st, talv: -15, suvi 15. 750-1000mm/a suvel
ekvaatorilt kahele poole laiali. · 30-35-ndate laiuskraadide piirkonnas hakkab õhk laskuma, mille tulemusel siia üha rohkem õhku koguneb ja õhurõhk tõuseb. · Nii tekib nendel laiuskraadidel kõrgrõhuvöönd. · Mandrite kohal on see vöönd jagunenud üksikuteks kõrgrõhkkondadeks ehk subtroopilisteks antitsükloniteks. · Põhjapoolkeral on neist olulisemad California ja Assoori maksimumid. · Laskuvate õhuvoolude tõttu esineb selles vööndis väga vähe sademeid ja seetõttu levivad seal maailma suurimad kõrbealad (näiteks Sahara kõrb, Austraalia kõrbed jne). · Laskuvate õhuvooludega esineb vähe sademeid, sest laskudes õhk soojeneb, tema tihedus väheneb ja võime veeauru siduda suureneb, sademeid tekib harva. · Maapinna lähedases kihis hakkab osa 30-ndatel laiuskraadidel laskunud õhust voolama tagasi ekvaatori suunas (30-ndatel
· Geograafilisest asendist sõltub kliimavööde · Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele · Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske · Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund · Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku · Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub üleminekualal mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma kujundavaks põhiliseks teguriks on Atlandi ookeanilt meie poole liikuvad tsüklonid Mis on tsüklon? · Suure läbimõõduga liikuv madalrõhuala, mille keskmes on rõhk kõige madalam.
Vanad ja kulunud mäed asuvad Põhja-Euroopas Milliste kliimavöötmete piirkonnas paikneb Euroopa? Euroopa asub lähisarktilise, parasvöötme ja lähistroopilise kliima piirkonnas. Kuidas mõjutab Euroopa kliimat Põhja- Atlandi hoovus? Põhja-Atlandi hoovus muudab kogu Euroopa kliima pehmemaks ja merelisemaks. Millised atmosfääri mõjutsentrumid kujundavad Euroopa kliimat? Euroopa kliimat kujundavad islandi õhurõhumiinimum, Assoori maksimum, Aasia maksimum (suvel asendub Lõuna-Aasia miinimumiga) Kus asuvad Euroopa sademeterikkaimad piirkonnad? Keskeuroopa mägestike tuulepealsetel nõlvadel, Islandil, Briti saartel, Prantsusmaal, Madalmaade ja Saksamaa rannikul, Jüüti poolsaarell ning Norra läänerannikul. Iseloomusta Põhja-Euroopa jõgesid. (pikkus, langus, voolukiirus) Põhja-Euroopas on lühikesed, suure langu ja kiire vooluga jõed.Arvukalt kärestikke, koski, jugasid.
Mullatekkeprotsessid Koostaja: Sander Vaike Rootsmaa foto Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Mulla osa bioloogilises aineringes lagundajad herbivoorid karnivoorid Taimed orgaani- mi se nera il i n e lise aine eru li- mulla aa n toi min r g tootjad t t huumus o aine b aim aine e, n e ed...
) kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu uued nakkushaigused süüfilis Tähtsamad maadeavastused: Henrique Meresõitja portugallane, kes asutas maailma esimese meresõidukooli; kogus merekaarte; tema kavandite järgi ehitasid portugallased karavelli portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz avastas Hea Lootuse neeme, tegi kindlaks meretee Indiasse; tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Vasco da Gama jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis
Misso Keskkool Portugal Koostaja: Kristo Karu Juhendaja: Kaja Oru Referaat Sisukord Misso 2009 Sissejuhatus 2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel
mäestike; talvel parasvöötme 4...10ºC, suvel troopiline õhk 24...26ºC; 400...500 mm/a, sügisel ja talvel) vöötme piires. Asend (36º...82ºpl) ning Atlandi o lähedus peam. ilmakujundajateks. Atlandi o vahetu mõju on väike, mida enam põhja poole, seda tugevam on P-Atlandi sooja hoovuse mõju (eriti talvel). Veelgi olulisemaks atmosfääri mõjutsentrumid, tähtsaim Islandi õhurõhumiinimum (Atlandi o. põhjaosa kohal, tekitab itta suunduvaid tsükloneid), Assoori maksimum (35º...40ºpl, toodab kuiva ja sooja õhku), Aasia maksimum (Euraasia mandri kohal, kujundab Euroopa ida-ja kaguosa kliimat, põhjustab külma ja sademetevaest talve), Lõuna- Aasia miinimum (vähemaktiivne, suvel). Mäestike ülaosad meenutavad polaaralasid, puudub vaid polaaröö/päev, sademeterohked, temp. madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima (sademete ja aurumise vahekord), inimtegevuse (veekogude süvendamine, kanalid,
Balkani ps. mäestike; talvel parasvöötme 4…10ºC, suvel troopiline õhk 24…26ºC; 400…500 mm/a, sügisel ja talvel) vöötme piires. Asend (36º… 82ºpl) ning Atlandi o lähedus peam. ilmakujundajateks. Atlandi o vahetu mõju on väike, mida enam põhja poole, seda tugevam on P-Atlandi sooja hoovuse mõju (eriti talvel). Veelgi olulisemaks atmosfääri mõjutsentrumid, tähtsaim Islandi õhurõhumiinimum (Atlandi o. põhjaosa kohal, tekitab itta suunduvaid tsükloneid), Assoori maksimum (35º…40ºpl, toodab kuiva ja sooja õhku), Aasia maksimum (Euraasia mandri kohal, kujundab Euroopa ida-ja kaguosa kliimat, põhjustab külma ja sademetevaest talve), Lõuna-Aasia miinimum (vähemaktiivne, suvel). Mäestike ülaosad meenutavad polaaralasid, puudub vaid polaaröö/päev, sademeterohked, temp. madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi,
Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. · Paljuaastase keskmise õhurõhu kaardilt on näha kõrgema ja madalama õhurõhuga piirkonnad ehk maksimumid ja miinimumid. · Neid kokku nimetatakse atmosfääri mõjukeskmeteks, sest nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui on nende endi pindala. · Näiteks Eesti ilma kujundavad: Islandi miinimum, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku Assoori maksimum, mille mõjul esineb meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu. Õhuringluse mõju Eesti kliimale · Euroopa kliima kujunemisel on tähtis roll Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduval niiskel õhul, mis toob sademeid ja muudab talved pehmeks. · Jaanuari isotermid kulgevad põhja-lõunasuunaliselt nii, et lääne pool on soojem ja ida poole läheb järjest külmemaks. · Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus mereline kliima
Nt purekkani neem Evaporatsioon aurumine Transpiratsioon aktiivne aurumine taimede õhulõhest Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Õhumasside Liikumine on läänest itta, suurenenud on tsüklonite osakaal . Mõjutab NAO indeks, kui positiivne, siis on pehme ja vihmane talv, negatiivne NAO indeks toob külma ja karmi talve. NAO indeks Kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist islandi miinimumi ja assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail atlandi ookeani põhjaosas Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? 30ndatelt laiuskraadidelt puhuvad ekvaatori suunas püsivad tuuled. Tuleneb coriolise jõust. Kuidas tekib Aasia mussoon? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Maismaa ja ookean soojenevad erineva kiirusega. Suvel on aasias madalrõhkkond ja tavel kõrgrõhkkond Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ulatuslikud lained, kus
lumesadu. Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni saabumine meie aladele toob senisega võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja püsivalt vaiksem ilm. 7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale? Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel. Tugevate ja hästi väljakujunenud rõhkkondadega aastal on NAO indeks positiivne, vastasel korral aga negatiivne. Positiivne NAO indeks toob Põhja-Euroopas endaga kaasa vihmase ja pehme talve,Vahemere äärsetel aladel kujuneb kuiv päikesepaisteline ilm. Negatiivne NAO indeks põhjustab Vahemere ääres vihmase ja mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas külma ja karmi talve. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud?
Suve-talve päikesekiirguse hulk on väga erinev. Jaotamist mõjutab kaugus merest, aluspinna kõrgus meretasemest, kaldumine päikesekiirte suhtes. Õhumassid- liikumine sõltub päikesekiirgusest ja alusinna iseärasusest. Aluspind mõjutab nii päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Madalrõhualad- islandi miinimum, põhja atlandi hoovus (viib sooja vett ja selle kohal olevat sooja õhku põhja) kõrgrõhualad- skandinaavia maksimum, assoori saarte kohal paiknev kõrgrõhuala. Eesti kliimat mõjutab väga palju läänemeri. Eristatakse eesti merelisemat ja mandrilisemat kliimat. Õhutemp, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõltuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. Juuli kesk 16,6 veebr -5,2 miinumum -43,5 maksimum 35,6 . Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. Sajab keskmiselt 550-800 mm aastas. Kõige enam sademeid saavad kõrgustikud. 170 sajupäeva on aastas. Kliima muutumine-
ajalugu. Kolumbus õppis vabal ajal geograafiat, matemaatikat ja ladina keelt. Eriti köitis teda meremees Marco Polo raamat, milles rääkis Sipangu (Jaapani) kullaga kaetud paleedest, suur-khaani õukonna luksusest ja särast, ning vürtside kodumaast Indiast. Kolumbus ei kahelnud, et Maa on kerakujuline, kuid ta mõtles, et see kera on tegelikult palju väiksem , kui arvatakse. Seetõttu jõudis ta järeldusele, et Jaapan asub üsna Assoori saarte lähedal. 5 Elades Portugalis, pakkus Kolumbus oma projekti jõuda Indiasse lääne poolt, kuningas Joao II-le, kes polnud sellest just vaimustuses. Nimelt 1483.- 1484. aasta vahemikus polnud kuningal mahti mõelda kaugekspeditsioonidele. Teda küll huvitasid edasised avastused Aafrikas, kuid läänesuunalised Atlandi-retked jätsid ta külmaks. Järgnes mitu äraütlemist, kuni lõpuks õnnestus Kolumbusel saada Hispaanialt
pilvede osakesed neelavad seda. 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid Teiseks tähtsaimaks kliima mõjuriks on atmosfääri tsirkulatsioon, tingitatud omakorda päikesekiirguse territoriaalse jaotusega ning aluspinna omapärasustega. Õhuringlus muudab Eesti ilmatingimusi muutlikuteks. Ikka mõjuvad Eesti kliimale tsüklonaalne tegevus ning õhumassid. Ühe tähtsa kliima mõjurina Eestis on läänevool (11). Läänevool on kahe Atlandi ookeani kohal asetsevate püsivate õhurõhualade, Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi, õhurõhu erinevuse tulemusena. See erinevus on väljendatav NAO indeksi abil – Põhja-Atlandi ostsilatsiooni numbriline kujutlus. 7 Joonis 4. Põhja-Atlandi ostsilatsiooni NAO faasid (14) Kui Assoori
kihtides 7. Mis on soe front? Atmosfäärifront, mis tekib kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Frondi liikumisega kaasneb sadu, sageli sajab hoovihma 9. Mis on tsüklon e madalrõhkkond? Ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala 10. Mis on antitsüklon e kõrgrõhkkond? Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala 11. Mis on Islandi miinimum? Püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses 12. Mis on Assoori maksimum? Kõrgrõhuala Assooride kohal 13. Mis on tornaado ehk tromb? Õhu vertikaaalne keeriseline liikumine; Väikse läbimõõduga kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust 14. Mis on troopiline tsüklon e orkaan? Väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutusted. Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes
1g/kg - mandriline polaarne cP külm kuiv -11C 1,4g/kg - mereline polaarne mP jahe niiske 4C 4,4g/kg - mandriline troopiline cT soe, kuiv 24C 11g/kg - mereline troopiline mT soe niiske 24c 17g/kg - mereline ekvatoriaalne mE väga soe ja väga niiske 27C 19g/kg frondid loe lisalehe pealt: Põhja-Atlandi ostsillatsioon on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi(püsiv madalrõhuala) ja Assoori maskimumi(kõrgrõhuala) vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumise erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas. Islani ja Assoori vahet iseloomustatakse NAO indeksiga. Tugevate ja hästi väljakujunenud rõhkkondadega aasta ol NAO + vastasel korral - NAO mõju suurim talvel Positiivne nao indeks toob põhja-euroopasse endaga kaasa vihmase ja pehme talve sest niiske õhk jõuab Atlandi ookeanilt kaugemale sisemaale, vahemere äärsetel aladel kujuneb kuiv päikesepaisteline ilm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
