NASTIK Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades
Dendroloogia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius)
.6 cm pikad, pealt läikivad, paljad. Leheroots on 2,5...5(6) cm pikk. Malus domestica– aedõunapuu Lehed on väga mitmesuguse kujuga, peamiselt laielliptilised, mõlemalt, eriti aga altküljelt karvased, täkilissaagja või saagja servaga, 5...10(12) cm pikad. Leheroots on karvane. Sorbus aucuparia – harilik pihlakas Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. Sorbus intermedia – pooppuu Lehed on munajasovaalsed, 6...9 paari hõlmaga, pealt tumerohelised, alt hallviltjad, 7...10 cm pikad ning 4...7 cm laiad. Aronia melanocarpa var. grandifolia– must aroonia Lehed on laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, sügisvärv punane, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. NB! lehe pealküljel on pearool tumepruunid näärmed. Chaenomeles japonica – jaapani ebaküdoonia
Kermo Orgvee Kiudpilved asuvad 7-10 km kõrgusel.Kiudpilved on hõredad ja sulgjad. Kihtpilved on kihilised ja hallikad. Kihtpilved asuvad 300-700m kõrgusel. Rünkpilved asuvad erinevatel kõrgustel aletes 200m kuni 6000meetrini. Rünkpilved on nagu pallid.
Servas pikad hallid karvad. 63) Robinia pseudoacacia harilik robiinia Lehed paaritusulgjad 9-19. Karvased. Serv terve, nõelja teravikuga. Kinnituvad lühikese rootsuga pearootsule. 64) Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu Lehed elliptilised. Tipp teritunud. Alt helerohelised, madalate karvadega. Värsked tumerohelised lehed tugevalt läikivad. 65) Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Lehti 11-19. Serv ripsmeline. Alt hallikad. Lehed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. 66) Juglans cinerea hall pähklipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peensaagjas. Karvased. Lehed 50-70 cm pikad. Lehed ja leheroots Näärmekarvased. 67) Fraxinus pensylvanica pensilvaania saar Lehed elliptilised/piklikmunajad paaritusulgjad liitlehed 5-9. Peaaegu rootsuta või lühirootsulised. Serv lühidalt saagjas. Karvad esinevad lehe pearool, allküljel ja rootsudel.
Kehapikkus paar mm kuni 3 ja enam cm Lüliline keha, kaetud karvade või soomustega Liblikatel on peened jalad ja sale keha Hästi arenenud tundlad ja liitsilmad Imilondiks moondunud suised ·Liblikate pea kinnitub kehale peene kaelaga. ·Rindmik koosneb kolmest omavahel kokkukasvanud lülist ·tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad Laiad tiivad puhkeasendis keha peal Otsast paksenevad Röövikud elavad rohkem varjus nuiakujulised tundlad Eestis üle 2000 liigi Eestis üle 100 liigi Hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju Kõhtmine närvikett Torujas seedeelundkond läbib kogu keha Puudub eritusava Avatud vereringe Hingamiselunditeks on trahheed Lahksugulised Arenevad täismoondega
Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Püstine, tugevate okstega kuni 2m Väga levinud ilupõõsas. Vilju kõrgune lehtpõõsas. kasutatakse toiduainete tööstuses, Oksad hallikasrohekad, karvased, väga levinud haljastuses, kuna talub tihedalt ogalised. saastunud õhku. Aretatud palju Lehed pealt tumerohelised, alt hallikad, kultuursorte. karvased. Õitseb juuniseptember. Õied tumepunased või roosad. Viljad kerajad, kuni 4 cm läbimõõdus, ere või oranzpunased, valmivad augustist oktoobrini. Juurestik hästi arenenud, võib moodustada suuri põõsastikke. Paljuneb vegetatiivselt. Küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes. Valgusnõudlik. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) Sugukond: kukerpuulised (Berberidaceae)
Kirjaklambritest vöö MARE SABOLOTNY KOOSTAJA: GERMAN LAND Tegelased Peategelane on Catherine Vanessa Park Hüüdnimi Kati 16. aastane Lühikesed blondid juuksed, hallikad silmad ja keskmine kehaehitus Väga mässumeelne Suitsetas ja tarbis alkoholi Kõrvaltegelased Johnathan Park ja Marianne Park on Kati vanemad Kersti- Kati õde Juhan- Kati poissõber Liis ja Anni- Kati parimad sõbrad Markus- nakatas Kati HIV-i, toetav sõber Merilaas- Kati klassijuhataja, Merilaas kiusas Katit pidevalt Probleemid Kati ja Juhani vahelised suhted Kati seksuaalvahekord Markusega Elamine HIV viirusega Sisu kokkuvõtte Tänapäeval Tallinn Ja Pärnu Tähtsamad sündmused 1
Notre-Dame de Paris Oo, Notre-Dame de Paris, Su võlvid on raugenud ammu, Su sambad on mattunud nii, Et ei kajagi astu seal sammu. Ning päike ja taevane sina On jätnud su hallikad seinad. Ka tuultest sa jäänud nüüd ilma- No vaata, mis aeg küll on teinud! Oo, Notre-Dame de Paris, Kas kahju sul endast ei ole? Kas muret ei tunne sa siin, Kesk seda tundetut kõrbe? Miks ometi vaikid, sa ütle! Miks kurvalt vaid vangutad pead? Kus kadunud on sinu tütred? Miks asemel valvavad sead? Ja pojad kui kullide tiivad? Mis saanud on nendest, kas tead? Kas tead, kuhu teed nende viivad? Miks üksinda leina sa vead? Jah, Notre-Dame de Paris, Sa üksinda seisad ses sõjas.
jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud Kõigil puravikel on jalg terves ulatuses kaetud valgete, pruunikate või mustade soomustega. Torukesed ja poorid on valged, kollakad või hallikad, väga väikesed ja ümarad. Enamasti kleepuv kübar on noorelt peaaegu kerajas, vananedes lameneb. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Puravikud on okas- ja Eestis leiduvaid liike Kasepuravik Mustjas puravik Valge puravik
o JACOB van RUISDAEL Loodusvormid seotud romantikaga Heletumeduse efekt ,,Metsavaade" o PAULUS POTTER Loomamaalid ,,Hobused aasal" REMBRANDT Hingeelu peen analüüs, sisemaailm Tuntud ka graafikuna Omapärane valgusekäsitlus koondub sõlmpunkti Pruuni ja hallikad värvitoonid Piibli ja mütoloogia teemad o Grupiportree ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" o ,,Püha perekond" Portreed - elurõõm, soojad kuldsed toonid o Sadakond autoportreed, milles jälgib oma vananemisprotsessi. o ,,Danae" (akt), ,,Autoportree Saksiaga", ,,Saskia van Uylenburgh", ,,Vana mees punases"
Abies sibirica (Siberi nulg) Areaal: Ida-Euroopa lauskmaa idaosa, Lääne ja Kesk-Siber, Altai, Sajaanid ja Põhja-Mongoolia.. Suurus: 30...40 m, tüve läbimõõt kuni 1m. Võra: kitsas, koonusjas. Vabalt kasvades võib ulatuda maani. Oksad peened, rippuvad. Koor, võrsed: Tüvekoor tumehall, õhuke, vanemas eas veidi lõhenev. Noored võrsed hallikad, pruunide karvadega. Pungad ümarad, kaetud rohekashalli vaigukihiga. Okkad: 1-3 cm pikad, painduvad, tipp ümardunud või sisselõikega. Pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad õhulõheribad. Valguse käes suunatud tihedalt võrse tipu suunas, varjus tavaliselt kamja asetusega. Püsivad puul 7-11 aastat.
Hulkraksed vetikad Hulkraksed vetikad on sulle kindlasti tuntud veekogu põhjast supelrannas. Just need vetikad muudavad veest välja ulatuvad kivid roheliseks ning libedaks. Hulkraksete vetikate suurus võib ulatuda mikroskoopilisest kuni väga suurte, mitmete meetrite suuruste taimedeni. Hulkraksete vetikate tundmaõppimist lihtsustab nende vetikate rühmitamine värvuse alusel pruunvetikateks, rohevetikateks ja punavetikateks. Veekogudes elavad vetikad justkui kihiti: kõige pindmises kihis on rohevetikad, seejärel on pruunvetikad ning kõige alusmistes kihtides elavad punavetikad. Pruunvetikates ning punavetikates on peale klorofülli ka teisi värvaineid, mis justkui maskeerivad nende rohelise värvuse. Pruunid ja punased värvained soodustavad sügavamasse vette jõudva vähese valguse neeldumist ning seetõttu suudavadki pruun- ja punavetikad elada sügavamates veekihtides. Vetikate puhul ...
Silmapõhjas tekkiv kujutus annab infot selle kohta, millisest suunast valguskiir tuli, kuid ei ütle kui kaugelt. Tulemuseks on see, et kolmemõõtlemine ruum on tasapinnalise kujutise põhjal määramatu, ühele ja samal kujutisele silmapõhjas võib vastata suur arv erinevaid 3-mõõtmelisi objekte. Värvinägemise häired Täiesti värvipimedaid 0,01% - ei toimi kolvikesed. Daltonism puna-roheline värvipimedus, need näivad hallikad, häired kolvikeste tegevuses. Kanapimedus häiritud kepikeste töös. Kuulmine Kuulmisallikaks on kõrv, sellega eristame helilaineid, heliallika asukohta ja liikumist. Kõrvalest suundab helilained kuulmiskäiku, mis lõppeb trummikilega, mis hakkab võnkuma. Sealt liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus; keskkõrv), mis võimendavad võnkeid ja edastavad teole (sisekõrvas). Heli Tajume õhuvõnkeid 16-20 000 hertsi
Pablo Diego Jose Francisco de Paula Juan Nepomuceno Maria de los Remedios Cipriano de la Santisima Trinidad Ruiz y Picasso Ehk Pablo Picasso Johann Georg Villmann Kust on kunstnik pärit? Hisppaniast Millal oli tema eluaeg? 25 oktoober 1881 Malagas, hispaanias sündinud, surnud 8 aprill 1973 mougins'is, prantsusmaal. Millise kunstiajastus või -stiili ta esindab? Esindab kubismi, sürrealismi ja ka klassitsismi. Mis tehnikas on ta om kunstitöid peamiselt viljeles, kas leidub ka tema joonistusi? Enamuslt tegeles maalikunstiga. Tegi ka lavakujindust ja illustratsioone. Vähesel määral skulptuure ja tegeles keraamikaga. Kas realistlikult või kuidagi moonutatult/stiliseeritult? Moonutatult. Nagu varem mainitud, esindab ta kubismi ja sürrealismi. Millises koloriidis? Millise joonega? Sinine periood- periood iseloomustab sünsust, kurb...
südametegevuseks, laiandab veresooni ja alandab vererõhku. Aeroon on alumiiniumi ja Liitiumi sulam, on kerge, tugev ja korrosioonikindel. Kasutatakse lennuki ja autotööstuses. LibBr Meditsiinis, LiCl pürotehnikas, Li2CO3 Meditsiinis, NaCl Toiduainete tööstus, tänavate soolamine, NaHCO3 Toiduainete tööstus ja meditsiin, Na2Co3 pesupulber, klaasitehas, KMnO4 - kaaliumpermaganaat, NaOH seebi valmistamine, KNO3 püssirohi, väetis. 2A Rühma metallide omadused : hallikad, kerged, hoitakse õlis või petrooliumis. Leelismuldmetalle leidub looduses ühenditena(kaltsiit, lubjakivi, paekivi). Leelismuldmetallide Leekreaktsioonid : Ca punane, Ba Roheline. Kaltsium on tähtis luukoe moodustamisel ja vere hüübimisel. Magneesuim tõstab südamelihaste jõudlust ja laendab veresooni. CaO Kustutamatta lubi,ehituseks, Ca(OH)2 Kustutatud lubi, ehituseks, CaCO3, - Lubjakivi, ehituseks. Lubja tootmine CaCO3 CaO + CO2(1000 kraadi), CaO + H2O Ca(OH)2.
● Esimese maailmasõja veteran ● Adamson-Ericu õpetaja 1908 Viiul ja küünlajalg (1910) ● Natüürmort ● Maalähedased toonid ● Energeetiline ja dünaamiline Analüütiline kubism Jean Metzinger: Portrait de Mme Metzinger - 1911 ● Sulanduvad vormid ● Loodusvormide allutamine geomeetriale ● Valitsevad toonid pruunid, hallikad ja rohekad Sünteetiline kubism ● Juan Gris. The sunblind. 1914 Lisatud sõnade fragmendid šablooni abil ● Paberkollaž ● Selged kontuurid ● Erksamad ja rõõmsamad toonid Kubistlik skulptuur ● Mõistastuslik ● Vaatepunktide muutmine pindade osas ● Kolmes dimensioonis Alexander Arhipenko. "Nimetu" (1912) Kasutatud allikad https://sites.google
Kiisk Kiisk on küllaltki tüseda, külgedelt kergelt lamendunud kehaga kala. Seljauimed on liitunud ja nii on kiisal üks pikk seljauim, mis eest on kõrgem ja tagant madalam. Ta on keskmise suurusega kala, kelle keskmine pikkus on 10...15 cm ja kaal 10...50 g. Iseloomulikuks võib veel pidada seda, et kiisa keha on kaetud märgatava limakihiga. Silmad on suured ja pungis. Kiiskade värvus on erinev, üldiselt on suuremad isendid märgatavalt tumedamad, kuid tavaliselt on seljal valdavad pruunikad-kollakad toonid tumedate täpikestega, küljed on hallikad-hõbedased ja kõht valkjas. Kiisk võib elada nii mere- kui magevees. Eestis leidub teda paljudes järvedes ja jõesuudmetes üle kogu vabariigi, välja arvatud Hiiumaal; meres leidub arvukamalt Matsalu ja Pärnu lahes ja Väinameres. Kiisk on veepõhja elanik, kes tahab pehmet, peene liiva ja napi taimestikuga põhja ning madalamat vett. Kiisad tegutsevad suhteliselt paiksetes parvedes ja o...
Välimus Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal. Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas. Need laigud on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Plekid võivad olla ka keskelt ühendatud, moodustades heleda paela. Siiski võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Mõõtmed Emase nastiku pikkus võib Eestis ulatuda 150 sentimeetrini, keskmine pikkus on 100 cm. Taanist leitud suurim isend on olnud 132 cm pikkune Isased on emastest kuni poole lühemad. Samuti on nad emastest märgatavalt kõhnemad. Pea Mustjas pea eristub kerest selgesti. Pea ülapoolel on väga suured soomused. Ülahuule
Toituvad väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest (linnupojad). Linnutapik. Ämblike tähtsus looduses Toituvad putukatest. On paljudele loomaliikidele toiduks. Ristämbliku saagiks on langenud herilane. Ämblike sugulased Koibikud Koibikud sarnanevad ämblikega, kuid nad ei ole ämblikud. Koibikute keha on väike, ovaalne, lüliline ning selle küljes on pikad jalad. Värvuselt on hallikad, pruunikad või mustad. Kehapikkus võib olla 3-9 mm. Koibikutel pole mürginäärmeid ega võrgunäärmeid. Koibik. Koibik. Koibik. Koibik. Pärislestalised Sametlest Erkpunane. Kaheksa jalga. Keha üks tervik. Sametjas karvastik. Elavad maapinnal, varjatud kohtades. Väike, pikkus kuni 3mm. Sametlest. Nugilestalised Võsapuuk Väike. Lame ja lapik. Keha ovaalne. Kaheksa jalga. Keha eesosas väike kilp. Skorpionid (1)
mineraalsooli ja süsihappegaasi. Seeneniidistik ei suuda aga ise endale vajalikke toitaineid valmistada. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste (nii-öelda päikesepatareisid). Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos. Ehitus Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Paljunemine Samblikud paljunevad rakisetükikestega ning rakise pinnalt eralduvate osakeste abil. Iga osake koosneb vetikarakust ja seda ümbritsevatest seeneniitidest. Levimine toimub tuule ja vee abil
a pälvis Konrad Mäe nimelise maalipreemia. M. K-Ljutjuk (1978) puhul on tegemist noorema põlvkonna kunstnikuga. Ljutjuk on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia 2001. a. Mari Roosvalti piltidel oli palju kujutatud planeete ja taevakehi. Piltidel oli näha kosmilisi märke (ufosid) ja energia muundumist. Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". Tegemist oli hoopis teistsuguse pildiga. Juba mõõtmed olid mitu korda väiksemad (22x27), värvidest oli seekord eelistatud kollakaspruune toone. Maali alla olid kleebitud meretähed, mis tegid pildi eksootiliseks ja teistest hästi eristatuks. Tahes tahtmata viis pilt unistama mingist kaugest kaunist paigast. Maria Koppel kujutas enda maalidel pigem inimesi ja tema üksildust. Kaugust üksteisest. Kohe
loomingusse iga kord uusi kihistusi, öeldud ja ütlemata sõnu tema teos aga kujuneb loomuldasa kõneluseks iseenda, varem olnu ja võib-olla ka hiljem tulevaga. Mari Roosvalti piltidel oli palju kujutatud planeete ja taevakehi. Piltidel oli näha kosmilisi märke (ufosid) ja energia muundumist. Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". Tegemist oli hoopis teistsuguse pildiga. Juba mõõtmed olid mitu korda väiksemad (22x27), värvidest oli seekord eelistatud kollakaspruune toone. Maali alla olid kleebitud meretähed, mis tegid pildi eksootiliseks ja teistest hästi eristatuks. Tahes tahtmata viis pilt unistama mingist kaugest kaunist paigast.
· Legaat volitatud esindajad · Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või hallikad kuued. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid kutsuti jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks. · Pühakutele oli tugev usk andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Reliikvia pühakutega seostavad esemed.
o Haarlem o Amsterdam · PORTREEMAAL o Franz HALS töötas Kunstiakadeemias, tuntuim portretist "PÜHA GEORGI LASKURITE KOMPANII BANKETT" Keskele pole paigutatud tähtsaim inimene. Ta on paigutatud üles. Spetsialiseerumine kindlatele teemadele Hals spetsialiseerus portreemaalile Portreteeritavad on sageli lihtrahva seast võetud tüübid Hallikad pruunikad värvitoonid "MULATT" ja "HAARLEMI NÕID" Modellid naeratavad Vanaduses maalis ainult 2 värviga (must ja valge) · OLUSTIKUMAAL o Jan STEEN Kujutab talupoegi pidutsemas "RISTSED" "KÕRTSIKAKLUS" Olustikumaalis oli väga populaarne teema ka kirja kirjutamine/saamine/lugemine o Pieter de HOOCH
Rohutirts on 1-2 cm pikkune, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva ja kitiinkestaga kaetud kehaga putukas. Lülidest moodustuvad pea, rindmik ja tagakeha. Laubale kinnitub üks paar kehast lühemaid tundlaid ja suu ümber asetsevad toitumiseks vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisign...
) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed hallikarvased Noored võrsed punakaspruunid, kaetud heledate Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased karedate vahatäpikestega. Pungad munajad, terava tipuga, pruunid, nõrgalt kleepuvad Võra iseloomustus Võra iseloomustus Munajas, püstiste tugevate okstega Azuurne, pikkade rippuvate okstega Koor Koor Tüve koor peaaegu maapinnani valge, ainult tüve
Pildil oleks justkui kujutatud mingisugust liikumist. Teos köidab kindlasti paljusid juba sellepärast, et peal on kujutatud kuulsat lauljat Elvis Presleyt. 12.R Pablo Picasso „Elu“ Teos on maalitud aastal 1903. kuulsa kubisti Pablo Picasso poolt. Autor maalis pildi perioodil, mida nimetatakse siniseks perioodiks. (1901-1904) Pildil valitsevad sinised, pigem sünged ja hallikad toonid, mis tekitavad lootusetuse meeleolu. Inimesed on mõttessevajunud, tõsised ning kurvad. Teosel on kujutatud justkui elu käiku: algul on noored armunud, aastatega kirg jahtub ning sünnivad lapsed. Maali taga on näha ka seina peal kahte maali, kus ülemisel mees justkui lohutaks naist, kuid alumisel on naine üksi ning ängistunud. Tundub, nagu mees oleks naise üksi jätnud lapsega ning naine vaatab noorusele tagasi, kui veel mees temaga oli. Mulle meeldib see maal,
• Kuuluvad teiste kärbeste ja kõikvõimalike sääskedega kahetiivaliste seltsi • Tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas kui tüütud vereimejad • Neid kärbseid on sugukonnas ligikaudu 3000 liiki, kellest Eestis elab 36 liiki Välimus •Parmud on keskmise suurusega või suured (6–26mm) •Väliselt meenutavad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid •Iseloomulikuks küljeks on eredavärvilised liitsilmad •Läbipaistvad või hallikad tiivad Eluviis • Tegutsevad vaid päeval, öösel poevad peitu • Aktiivsed maikuu lõpust septembri keskpaigani. Eriti palju on neid juuni teisel poolel ning juuli esimesel poolel • Hea lennuvõime, võivad lennata toiduotsingutel kilomeetreid • Teadaolevalt on maksimaalne kiirus 145 km/h ühel parmlaste sugukonda kuuluval liigil Eluviis • Meelispaigaks sood ja rabad
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE
Värviõpetus/värvusõpetus VÄRVIÕPETUS ON VÄRVINÄGEMISE JA VÄRVISÜSTEMAATIKA SEADUSPÄRASUSI HÕLMAV TEADUSHARU. · Teadusharuks sai värviõpetus 1923 aastal ja seda Ameerikas, seoses sellegakui avastati värviteraapia · inimese silm võib eristada 180 värvitooni, harilikult aga ainult 30-40 värvi · maailmas on hinnanguliselt 16,5 miljonit erinevat värvitooni · esimese seitsmest värvist koosneva värviringi koostas 1673 aastal Isaac newton · valgus läbides prisma moodustab spektri Põhivärvid ja kõrvalvärvid · punane · kollane · sinine nimetatakse ka primaarvärvideks põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse kõrval- ehk vahepealsed ehk segu hek sekundaarvärvid põhivärvide ja kõrvalvärvide omavahelisel segamisel saame uusi värvitoone, tekivad kõrvlvärvid ehk kromaatilised värvid Ülesanne nr1 1. joonestada kasks ristküliku...
gifsoup.com/view5/3483746/hummingbird-hawk-moth-o.gif Kehaehitus · Pea, rindmik, tagakeha. · Massiivne, jässakas, tugev, tahapoole ahaneb keha. · Värtnakujulised tundlad. · Eestiivad pikad ja kitsad. · Tagatiivad väiksemad ja lühemad. · Imilondi pikkus mõningatel liikidel kuni 35cm. Allikas: http://media-2.web.britannica.com/eb-media/01/150201-004-21075C01.jpg Kehavärvus · Eestiivad tuhmid, hallikad, rohekad või pruunikad. · Tagatiivad värvirohked. · Kaitsevärvus Eestiibade kiri ja värvus on puukoorega sarnased. Allikas: http://nationalmothweek.org/wp-content/uploads/2015/01/unnamed-11-1024x718.jpg Toitumine ja lendamine · Enamus surulasi toitub nektarirohketel õitel. · Tontsuru lendab tihti mesipuudesse ja imeb sealt mett. · Suurem osa surulasi lendab hämaruses. Mõned päeval. · Liblikad peavad enne lendu ennast üles soojendama:
Putuktolmneja. Lehed Pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad. Lehed on lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, peenogajalt saagja servaga, 3-6 cm pikad, ümardunud tipuga, lehe alus talbjalt ahenev. Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Koor, võrsed Vanemad oksad hallikad, noored võrsed kollakad. (http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik...) Paljunemine Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas seisma. Levitajateks on linnud. Annab rikkalikult kännuvõsu. (http://bio.edu.ee/taimed/...) Erilised tunnused Kukerpuu on ravimtaim, peale marjade on ka lehed söödavad, oksadel on astlad, juurte koor on mürgine, peatab verejooksu. (Kull, Maria Johanna)
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. ...
aastatel avati ning restaureeriti 15. sajandil suletud lõunaportaal ning Püha Antoniuse kabeli perspektiivportaal, samuti kabelit pikihoonega ühendanud kaarava. Vastrenoveeritud kirik langes tulekahju ohvriks 1982. aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. Minu jaoks oli niguliste kirik suhteliselt tagasihoidlik. Kuna kirik on palju kannatada saanud ja seal on palju restaureerimis töid tehtud, siis kirikus ringi liikudes ei ole tunnet et see 8 sajandit tagasi ehitatud on. Värvid on hallikad, mis tekitab kerge tühjus ja kõledus tunde. Põhjus võib leiduda ka selles, et see on muuseum ja eeskätt käiakse seal kontserte kuulamas. Üks tähtsamaid teoseid Niguliste kirikus on Bernt Notke ,,Surmatants". Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Tema
immuunsus (kaitse toimub fagotsüütide, T-lümfotsüütide ja NK-rakkude abil); Lümfokiinide sekretsioon (Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-abistajarakud. Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine) 50. Samblikud sümbioos, mis koosneb seentest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest). Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi.Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks ehk rakiseks. 51. Lüsogeensus- nakkumise esistaadium. Nakatunumise esimest staadiumit, kus viirus end nö. rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlust ei mõjuta, nimetatakse lüsogeenseks faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni.
Algul hakkas tumedamaga ja läks aina heledamaks. Mulle meeldis see maal , kuna värvisobitus oli minu arvates väga hea. Maal ''Kaar'' oli kõige mõnusam ja rahustavam maal. Kasutati ainult heledaid toone. Taust oli kõik helekollasega kujutatud. Keskelt jooksis diagonaalis läbi suhteliselt kitsas joon, mis tehtud tumepruuniga ja pärast kollasega üle. ''Sammas'' oli väga sünge maal. Sammast on kujutatud pildi keskel ja pruunika-mustana, mõlemal pool ääres paiknevad hallikad ääred ja siis ülejäänud taust on punase ja musta segu. Maali ''Helendus'' vaadates võib kujutada seda mitut moodi. Saab öelda selle kohta, et maalil on kujutatud lumist maatükki, mille tagant paistavad uduselt puud ja tormine taevas. Aga saaks ka öelda, et tegu on mere või ookeaniga, kus on näha lainetevalget vahtu ja taevast. Pildil on kasutatud palju erinevaid värve, jaotades pildi pooleks, siis alumine osa on puhas valge, mida rohkem ülevamale poole, seguneb värv
kliimavöötmes. Kõrbed asuvad mandrite kuivades sisepiirkondades, aga neid on ka külmade merehoovuste naabruses, näiteks Lõuna- Ameerika (Atacama) ja Lõuna-Aafrika (Namibi) läänerannikul. Kokku hõlmab poolkõrbete ja kõrbete vöönd umbes 23% maismaast. Mullad Ööpäevase õhutemperatuuri kõikumise tõttu kõrbes murenevad kivimid kiiresti, muutudes klibuks, liivaks ja veel peenemaks materjaliks(soolad jms), millel on tekkinud ka erinevate omadustega mullad. Mullad on hallikad, sest on huumusevaesed. Pinnase iseloomu ja veereziimi järgi eristatakse savikõrbeid, liivakõrbeid, kivikõrbeid, soolakõrbeid ja lössikõrbeid. savikõrb kivikõrb Elustik Kõrbes peavad taimed ja loomad kohastuma napi vee ja toiduga. Põhjavesi asub kõrbetes sügaval. Kui põhjavesi, ehk niiskus asub maapinna lähedal, kujunevad sinna oaasid rohelised alad, kus on võimalik väheseid taimi kasvatada.
kõikidele elusolenditele ellujäämiseks, kaasaarvatud inimestele. On erinevaid soolasorte: rafineerimata sool (meresool) rafineeritud sool (lauasool) jooditud sool (pansool) Soola leidub valgetes, heleroosades või helehallides värvides. Enamasti saadakse soola mereveest või settinud kividest. Söödavad, kivist saadud, soolad võivad olla värvilt õrnalt hallikad oma mineraalide sisalduse tõttu. On teada, et mõned isoleeritud kultuurid, näiteks Lõuna-Ameerikas, tarbivad soola väga vähe, kuna nende esivanemate jaoks oli väga tähtis taimetoitlus ning soola ei peetud tervislikuks. Sool teeb meile nii head kui ka halba. Ta on seotud keha veesisalduse reguleerimisega. Organism vajab soola, et hoida veresoontes piisaval kogusel vett. Kui kehas on liiga palju vett, suureneb vere kogus ja, kui see suureneb liiga palju, tekivad seal komplikatsioonid
Umbes 360 aastane Järvselja Kuningamänd, 2003 Paljunemine Harilik mänd tolmleb juuni alguses. Looduses paljuneb vaid seemnetega. Kunstlikult on võimalik paljundada ka pistoksast. Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10¼15 aastaselt (puistus 25¼35). Tuultolmleja.Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil. Emaskäbi Hariliku männi seemned Kasutamine
Soodustab 1520 °C soojus ja rohke niiskus Taimede õige väetamine( mitte liiga palju lämmastikku) Istutada üksteisest piisavalt kaugele Suve lõpu poole taimi mitte kasta Pritsida õitsemise ajal Maasika-jahukaste Levikut soodustab kuiv ja soe ilm Niiskus -> taime idanemise ajal Rohke lämmastikuga väetamine soodustab Kahjustatud lehtede servad tõmbuvad krussi, alumine külg muutub punakaks Kahjustatud toored marjad jäävad väikeseks Küpsed marjad hallikad, halvamaitselised Kasvatada jahukastekindlaid sorte Pritsida õitsemise ajal Tõrje Agrotehniline tõrje : eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused(taimed, külvikord, väetamine,mullaharimine, kastmine jne) Mehaaniline tõrje : eemaldatakse taimed või taimeosad kahjurite ja haiguste leviku tõkestamiseks, kahjurite peletamine või püüdmine Keemiline tõrje Bioloogiline tõrje : kahjurite tõrjumiseks kasut.
sgeli, kohati massiliselt ja suurte kogumikena; üks tavalisemaid Eesti seeni. Juunist kuni novembrini. Viimastel aastatel leitud korduvalt jõulude ajal, kannatab nõrku öökülmi. Hinnatav söögiseen värskelt. Austerservik · Kübar: hallikas-, oliiv- kuni violetjaspruun või mustjas, tihti sinkjas, kleepuv, keeljas, väga lihakas ja suur, kuni 15 cm. · Eoslehekesed: valkjad, hallikad, kollakad või kahvatuvioletjad, jalale laskuvad. · Jalg: valge või hallikas, üleni (isegi eoslehekeste vehele ulatuvalt9 või vähemalt alusel viltjaskarvane, külgmine, mõnikord Seeneliha: valge, tüse. peaaegu puudub, kuni 4x3 cm. · Metsades, parkides, aedades, puiestikes, kalmistutel, surnud ja elusatel lehtpuudel, kändudel, pakkudel, põõsjalt, harva. Aastaringselt, eriti hilissügisel ja talvel. Värskelt hea söögiseen
Reageerivad veega Leelismuldmetallid- Lahustuvad vees (BA(OH)2 jne Nõrgad alused- Ei lahustu vees. Tuntumad alused: NaOH- Seebikivi Ca(OH)2- Kustutatud lubi 17. Soolad Tekivad vahetusreaktsioonil happe ja aluse vahel. Cl- kloriid PO4- fosfaat CO3- Nitraat F- Fluoriid S- Sulfiid SO4- Sulfaat SO3- Sulfit I - jodiid Br- Bromiid Tuntumad soolad: NaCl- Keedusool Na2CO3- Pesusooda NaHCO3- Söögisooda 18. Metallid Hallikad, tavatingimustes tahked (VA. Elavhõbe) Raud- tööriistad jms. suht levinud. Alumiinium- joogipurgid. Väga levinud
ajaga. Sobib riietele , mis ei talu kõrgeid temperatuure. 6. Optiline valgendi–kasutatakse värvilisele pesule mõeldud pulbrites, pesu tundub valgem, teeb ka pesu kergemini triigitavaks. 7. Korrosioonipärssija–kasutusel on naatriumsilikaat–kaitseb pesumasina metallosi korrosiooni eest. 8. Abiaine–CMC (karboksüülmetüültselluloos)–väldib mustuse tagasi sadenemist riidele. Muidu oleksid valged esemed juba mõne pesukorra järel hallikad. 9. Lõhnaained–varjavad tooraine oma lõhna ning annavad pesule meeldiva lõhna. Puhastuses kasutud. 10. Täiteaine–naatriumsulfaat–ei oma pesemisel toimet, küll aga aitab vältida pesupulbri paakumist. Kasutatakse pulbrilise struktuuri moodustajana. Vedelates – glütserool, propüleenglükool. Lagunevad jäätvetes. 2
pidurdub. Nende keha kasutab rasva ja kogu olemasoleva toidu tootmiseks kehasoojust. Täiskasvand Mustangi turjakõrgus on kuni 150cm.Kaal võib ulatuda 500kg. Metsikutel hobustel on tugevad jalad millel on tugevad kabjad, mis peavad taluma igasuguseid looduslikke pindu.Nad on keskmise või raske luustikuga. Hobuseid on erinevat värvi umbes pooled hobused on punakad-pruunid, et maastikuga ühte sulada ning teised hallikad, mustad, valged, hallikas-pruunid ja ka Palomino värvi. Ühesõnaga Mustangeid on igasugust värvi. Toit Mustang toitub ainult taimedest nagu ka teised hobuslased. Kuna toitu siiski napib ning ümbruskonnas kättesaadavate rohu- ja põõsaliikide toiteväärtus on madal, on mustang kohastunud karmi dieediga, mida teised hobuslased välja ei kannataks. Samuti aitab mustang kaasa mõningate taimede levimisele, kuna paljude taimede seemned läbivad tema deedtrakti viga saamata
Toa sisekujundus oli joonistatud. Näiteks kui mingi asi pandi lauale või visati maha, siis näitlejad kiiresti visandasid selle vastavale kohale. Selline modernne lähenemine oli minu meelest publikule väga vastuvõetav. Publik paiknes saalis astmeliselt, seega ka ülemised read olid võimelised nägema joonistusi ning lugema seletusi, mida visandatud ese endast kujutab. See võimaldas säilitada pidevat kontakti näitleja ja publiku vahel. Värvilahendus oli samuti tagasihoidlik. Mustad, hallikad ja valged toonid domineerisid terve etenduse vältel. Alceste, keda autor toob välja kui positiivset tegelast, oli üleni valges, mis võib tähendada tema puhtust ning ausust. Tema armastatu, Célimène, oli aga vastupidi, riietatud üleni mustas. Ning ülejäänud tegelased olid hallides kostüümides. See tekitab kahe äärmuse tunde: Alceste, valges, on hea, Célimène, mustas, on paha ning kõik, kes on hea ja kurja vahepeal, on hallid. Väga huvitav
Vennad le Nainid Kolm venda, kes töötasid mõnikord isegi kolmekesi, allkirjastasid oma tööd ühe nimega. Ilmselt oli olulisem Louis, sest pärast tema surma langeb maalide tase. Le Nainide loomingut on kõige rohkem mõjutanud Hollandi olustikumaal. On kujutanud prantsuse talupoegi igapäevastes olukordades: ,,Sepikoda", ,,Talupoja perekond". Ka nende koloriit on iseloomulik Hollandile pruunid ja hallikad toonid. Töid lõpetasid ateljeedes. Värvimänge pole. Vennad le Nainid rajavad realistliku kunsti traditsiooni Prantsusmaal. Graafika: Jacques Callot: Nooruses töötas Roomas ja Firenzes, teenis ka Medicite õukonnas. Hiljem tuli Prantsusmaale tagasi. Callot loob uue graafikatehnika ofordi, mis kujuneb 17. saj. kõige populaarsemaks graafikatehnikaks.
Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van Delft Koloriit erines eredamate ja külmemate toonide poolest teistest Hollandi maalikunstnikest. 17saj II poolel Delfti linnas, säilinud u 30 tööd, kaasajal erilist kuulsust ei omanud. Vermeer avastati uuesti 19.saj Prantsuse kunstnike poolt, seal oli siis keskseks teemaks realism, eriti tööteema. Seda harrastas mees palju: ,,Ketrajad", ,,Pitsikuduja", ,,Teenija piimakannuga".
1.Millal ja kus kerkis esile foovide kunstirühmitus? 1903.aastal asutati Parissis Sügissalong. Nende liikmed olid foovid. Kestab väga lühikest aega. 2. Mida ja kuidas püüdsid nad oma teostega edastada? Nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjades. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele. Maalid tundusid metsikuna. Nad püüdsid väljendada emotsionaalsust. 3. Kes oli rühmituse keskseim kuju?+Tema looming? Foovide rühmituse keskseim kuju oli henri matisse. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest. Ta visandas liikuvate kehade üldised piirjooned. Värvide ,,metsikusest" hoolimata on Matisse'i tööd tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Ta oli ka foovide rühmituse eestvedaja. ,, Avatud aken", ,,Tants", ,,Vestlus". 4. M...
Paljuneb seemnetega. Paljundatakse ka puhma jagamise teel. Vars on püstine, tugev, ülemises osas harunenud, peenevaoline ja sageli lühikarvane, värvuselt roheline, mõnikord ka punakas. Kirpvähilised ja puudukilbilised Kirpvähilised Ladinakeelne nimetus: Hippomedon denticulatus. 5-15 mm pikkused. Lapik ja kõverdunud keha. Liiguvad ujudes, hüpates, roomades ja ronides. Elavad madalas vees. Värvuselt on nad reeglina hallikad, pruunikad või rohekad, vahest läbipaistvad ja värvusetud. Hävitavad surnud kalu ja muid veeloomi. Puudukilbilised Ladinakeelne nimetus: Anostraca. Väga harva esinev liik. Eestis on leitud 2 puudukilbilist. Väga vastupidavad munad. Vastsed levivad tuulega. Vesilest ja merilest Vesilest Ladinakeelne nimetus: Hydrachnellae. Eelistab seisuvett. Värvus: erepunane, kollakas, roheline, sinine, mõnikord ka kirju.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
