pärast põhipuhastusi; 14) taastamine kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi ümbertöötamine, et see vastaks kehtestatud toimimisnormidele; 15) hävitamine menetlus, mille käigus kogu fluoritud kasvuhoonegaas või suurem osa sellest muundatakse püsivalt või lagundatakse üheks või enamaks püsivaks aineks, mis ei ole fluoritud kasvuhoonegaas; 16) paikne rakendus või seade rakendus või seade, mis töötamise ajal tavaliselt ei liigu; Piiramine 1. I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate selliste paiksete rakenduste nagu jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, sealhulgas nende kontuuride, samuti tuletõrjesüsteemide käitajad võtavad kõik meetmed, mis on tehniliselt teostatavad ega tekita ebaproportsionaalseid kulutusi, et: a) välistada kõnealuste gaaside lekkimine ja b) kõrvaldada igasugune tuvastatud leke nii kiiresti kui võimalik. 2. Lõikes 1 osutatud rakenduste käitajad tagavad, et sertifitseeritud
Ka inimtekkeline kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasv atmosfääris põhjustab temperatuuri tõusu. Tööstusrevolutsiooni eelsest ajast on süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris kasvanud ligi 38%, metaani kontsentratsioon ligikaudu 230% ning lämmastikdioksiidi kontsentratsioon umbes 14%. Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu. Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides. Looduslikud heitkogused atmosfääri on olnud aastatuhandete jooksul küllaltki püsivad, mistõttu toimib tasakaal kasvuhoonegaase atmosfääri paiskavate ning neid neelavate protsesside vahel. Fossiilsete kütuste põletamine ja intensiivne põllumajandus lisavad atmosfääri järjest uusi koguseid kasvuhoonegaase (vastavalt süsinikdioksiidi ja metaani, aga ka teisi, marginaalseimaid kasvuhoonegaase)
Jää sulamine toob omakorda kaasa veetaseme tõusu ning see mõjutab kõiki riike maailmas kaasa arvatud Eestit. Osa Eesti maismaast jääks vee alla ning inimesed oleksid sunnitud endale uued elukohad leidma. Lisaks muutuksid Eestis aastaaegade ajad ja Talvel lumekatte aeg lüheneks või kaoks täielikult. Kliimamuutusi põhjustavad kasvuhoonegaasid, sest nad ei lase päikesekiirtel maalt tagasi peegelduda ja nad jäävad siia lõksu ning soojendavad maad . Eestis tekkib suur osa kasvuhoonegaase põlevkivi põletamisel, et toota elektrit. Palju kasvuhoonegaase tekitavad ka autod kütuse põletamisel. Eesti saaks aidata ära hoida kliima soojenemist. Eesti võiks lõpetad põlevkivist elektri tootmise ja kasutada taastuvaid ja keskkonnasäästlike elektri allikaid. Autod võiks töötada keskkonnasäästlikult ja inimesed võiksid rohkem jala või jalgrattaga liigelda, sest see ei kahjusta nii palju keskkonda.
Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi ehk ei tekiks kasvuhooneefekti, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18°C, praeguse 15°C asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti tekkimine Kasvuhooneefekt tekib kui kasvuhoonegaasid lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Loomulik kasvuhooneefekt suureneb siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui peaks. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsinikdioksiid CO2 (eraldub fossiilsete kütuste põletamisel) Metaan CH4 (eraldub märgaladest, koduloomade väljaheidetest ning prügilatest) Dilämmastikoksiid NO2 (eraldub biomassist bakterite elutegevuse tulemusena, see moodustub ka auto heitgaasides) Veeaur (eraldub vee aurustumisel) Osoon O3 (tekib päikesekiirguse toimel atmosfääris) Tagajärjed Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal
Ilma kasvuhoonegaasideta jahtuks öö jooksul planeet selliste külmakraadideni, et elu meile tuttavas tähenduses ei oleks siin võimalik. Päeva jooksul soojenenud atmosfäär hoiab küllaltki kõrget temperatuuri kuni järgmise päikesetõusuni, tagades seeläbi enamvähem ühtlase ning eluks sobiliku temperatuuri. Atmosfäär on Maad ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas (lainepikkus 400 - 700 nm). Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn
detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70-200 aastaga. Tuumaenergia Tuumaenergia all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel vabanevat energiat ja samuti kergete aatomituumade (vesiniku isotoobid deuteerium ja triitium)
inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad lahendused, mis aga enamasti on valed. Kliimamuutus mõjutab iga inimest. ÜRO Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Atmosfäär on pika aja jooksul stabiliseerunud koostisega gaaside segu. Olenevalt sellest,millise osa iga gaas moodustab kas õhu või ühikulisest ruumalast, väljendatakse tema suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi
Miks maakera keskmine temperatuur ei ole enam tõusnud, seda uurimegi järgmistes lõikudes. Maakera kliimat mõjutavad mitmesugused tegurid. Üheks teguriks oleme kindlasti me ise inimesed. Mõjutame maakera kujunemist oma toimingute ja sihtidega, näiteks võtame maha vihmametsi, et saada väärtuslikku puitu. Asemele aga rajatakse põllud, või linnad. Samuti pumpame maakoore kihtide vahelt naftat ja maagaasi, mille töötlemise ja kasutamise käigus aga vabaneb palju kasvuhoonegaase. Need aga omakorda neelavad päikesekiirgust muutes seda soojuseks, mille tagajärjel peaks maakera soojenema. Sellest tuleneb ka gaaside nimetus, kuna nad ei lase soojusel väljuda Maa atmosfäärist. Teadlase David Rindi sõnul on Päikese aktiivsus vähenenud, selle kiirgustegevus on hetkel miinimumis. Arvan, et mida vähem Päike kiirgab, seda vähem jõuab Maani päikesekiirgust ning seda vähem neeldub see atmosfääris. Samuti võib lugeda ka inimtegevuse suurenenud kontrolli
· Suhteliselt suure võimsusega päikeseelektrijaam, mis on võib energiat salvestada ja seda anda ka öisel ajal. · Tuhanded peeglid koondavad päikesekiired torni tipus paiknevale vastuvõtjale, mis sisaldab soojustkandvat vedelikku. · See omakorda annab energia soojusvaheti kaudu üle aurugeneraatorile, mis käivitab elektrigene-raatoriga ühendatud turbiini. Päikeseenergia eelised · Keskkonnasäästlik taastuvenergia · Energia tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaase keskkonda. · Piiramatu ressurss. · Küllaltki madalad hoolduskulud · Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku · Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks · Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid ei mõjuta kütusehinna kõikumine · Taastuvenergia, sh päikeseenergia tootmine loob uusi, kohalikke töökohti Päikeseenergia puudused · Põhilise osa energiast saab toota ainult päevavalguses.
aineringete käigus, ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks. Tuntuimad ja levinuimad Allikad on: Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas, Heitvee puhastamisel eralduv gaas, Biogaas , Biomass 4. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks miinused: Suured eriinvesteeringud sõltumine ilmastikust ja veehulgast Tootmiskulud on küllaltki kõrged ja esinevad rahastamisraskused, sest jaamade väikeste võimsuste tõttu on kulude katteks saadav elektritoodang väike Mõju looduskeskkonnale:
- julgeoleku ohud PASSIIVSE PÄIKESEENERGIA KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - passiivset päikeseenergiat kasutavad - vaja on rohkem maad kuna majad majad tehakse samast materjalist peavad olema paigutatud kindlate nagu tavalised majad reeglite kohaselt (näiteks esiküljega - kulub vähem kütet seega vabaneb ka lõunasse) vähem kasvuhoonegaase ja keskkond - hooned ei tohi asuda liiga lähestikku säilib puhtamana - vanu maju on keeruline ja kulukas - sellise küttesüsteemi hoolduskulud on ümber ehitada väikesed või puuduvad - passiivne päikeseenergia projekte - kasutavate ehitamine on kallis AKTIIVSE PÄIKESEENERGIA KASUTAMINE EELISED PUUDUSED
pinged riikide vahel Kivi- ja pruunsüsi- Kuna varud on rikkalikud, toodetakse veel praegugi elektrit (+) väga mitmekülgne maavara, saab toota palju kütuseid (-) Kaevandamine töömahukas, põletamine kahjustab keskkonda Maagaas- Kõige keskkonnasäästlikum fossiilne energiaallikas (+) Põleb peaaegu täielikult, transport torude kaudu Tuumaenergia- Kasutatakse looduslikult radioaktiivseid keemilisi elemente U, Pu, Th (+) Äärmiselt suur energiasisaldus, ei tekita kasvuhoonegaase (-) Elektrijaamade ehitamine kallis ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine ohtlik; soojusest läheb kaotsi Eesti energiamajandus Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) 90% elektrist saadakse põlevkivist Palju moraalselt vananenud seadmeid elektrijaamades ja võrkudes Sõltuvus maagaasi ja vedelkütuse impordist Vedelkütuste transiitveod Eesti sadamaisse
Millise jõe energiat kasutatakse hüdroelektrijaama ....? (panama) Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt +/- tuule tugevus - radar- ja televisiooni signaalid - rändlinnud + saared, rannikud, madal meri + tuulisemad on talvekuud
Kõik elusolendid Maal saavad tunda, mida meile emake loodus pakub. Saame tunda selle igat vilja. Kahjuks ei oska me seda hinnata ning hoolimatusest tingitud vead jätavad oma jälje. Kas emake loodus suudab meile andestada vead? Kaua aega on suutnud Maa end ise reguleerida. Tänu vulkaanilisele tegevusele on kujunenud pinnase kuju. Gaasid ja tuhk on olnud põhjuseks, miks Maa atmosfäär on kujunenud niivõrd sobivaks elu tekkeks. Algsete ehitustega organismid õppisid valgusenergiat ning kasvuhoonegaase kasutama enda toiduallikana, produtseerides ise nende arvelt hapnikku, mis on meile, elusolenditele, vitaalse tähtsusega. Ometigi inimesed ei mõista, et meie planeet on selliseks kujunenud ise ning ei tohiks ise toota juurde neid kasvuhoonegaase, et kliima veelgi soojeneks. Me peame endale teadvustama, et selline hoolimatu käitumine võib meile endile saatuslikuks saada. Siber, kui üks külmemaid paiku Maal, kus keskmine temperatuur talviti on miinus neljakümne kraadi
Taastuvad energialiigid-tuuleenergia, vee-energia, bioenergia, loodete energia, maa sisene soojus Taastumatud energiad-nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, turvas, uraanimaak Mittetaastuvate energialiikidega kaasnevad probleemid-varud, efektiivsus, keskkonnaohud. Nafta-puuraukude rajamine meresügavustesse on keeruline, selle käigus on suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, maagaas transporditakse torujuhtmeid pidi, mis on kallis ja ohtlik, tahked kütused- põhjustab kasvuhoonegaase, karjäärid rikuvad maastikku, transport on mahukas ja kallis. Tuumaenergia- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks tegemise tehnoloogia puudub, tekitavad soojusreostust veekogudes Fossiilsed kütused-kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi Kivisüsi-kasutatakse kütusena, elekter, keemia. Tootjad-Hiina(suurim), Usa, India Pruunsöe kasutus-kütusena elektrijaamades. Tootja-Austraalia Põlevkivi kasutusvõimalused-kütusena, elektri tootmisel, energiatööstuses on
Dilämmastikoksiidid N2O Autoheitgaasid Lämmastikväetised Reaktiivlennukite düüsid Tähtsamad kasvuhoonegaasid Freoonid Aerosoolid Külmutusüsteemid Õhukonditsioneerid Tulekustutusseadmed Keemilised puhastusvahendid Kasvuhoonegaasid Looduslikud protsessid Aurumine veekogudest Vulkaanipursked Inimtegevus Fossiilsetekütuste põletamine Metsade raiumine Põlluharimine Karjakasvatus CO2 kvoodid Kyto protokoll Lubab vabu kasvuhoonegaase müüa Heitgaaside emissioon määratletud Ületootmise puhul maksud Alatootmisel saab kasutamata kvoodid maha müüa Saadav tulu Keskkonnasäästlikud projektid või programmid Aitäh kuulamast!
,,Keskkond ja Keemia. Ohud ja hüved." järgneva tõsiasja. Osa teadlasi väidab, et kõige ajendiks on ookean, kuna ta on gigantne päikesekiirguse inertsakumulaator ehk energiasalvesti, mis mõjutab soojade ookeaniliste ning õhuliste masside liikumist, mis omakorda põhjustab muutusi. Samuti on maailmameres hulganisti lahustunud süsinikdioksiidi ligikaudu 140 triljonit tonni, mis on kuuskümmend korda suurem kui atmosfääris ja palju teisi kasvuhoonegaase, mis aja jooksul õhkkonda paiskuvad. Populaarseimaks hüpoteesiks on loomulikult oletus, et kõiges on süüdi inimkond, mis põhjustab suures osas kasvuhooneefekti, kasutades aina rohkem süsivesinikke sisaldavaid ühendeid. Industriaalse ajastu algusest on süsihappegaasi sisaldus atmosfääris kasvanud ligikaudu kolmekümne protsendi võrra. Selle gaasi emissioonid tulenevad põhiliselt inimkonna
· Loviisa tuumaelektrijaam · Ignalina tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud · Tuumajäätmed on radioaktiivsed kõigile elusorganismidele ohtlikud · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka tuumaelektrijaamade kasutamine võib muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu · Tuumajäätmetest saadakse materjali tuumarelvade valmistamiseks Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised · Ei eralda kasvuhoonegaase · Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe
palju fosiilseid kütuseid Igal aastal lisandub inimtegevuse tõttu atmosfääri CO2 kujul umbes 8-miljardit tonni süsinikku. Selle tõttu tõusis ülemaailmne temperatuur 0.5 kraadi Osooni kiht Osoonikihi kahanemist põhjustavad klorofluorosüsinikud (CFCd). Osoonikihti tekivad osooniaugud. Osooniaugu tekkimist põhjustab inimese poolt õhku paisatud freoongaasid. Kasvuhoone efekt Enamik kasvuhoonegaase tekib looduslikult. Tööstusrevolutsiooni tõttu on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris viimase 420 000 aasta kõrgeim. Enamik inimtegevusel õhku paisatud kasvuhoonegaasid tegivad fosiilsete kütuste põletamisel. Tuleviku kliima Tuleviku kliima muudab inimeste elupaiku ja arvukust Pole kindel kas kliima soojeneb või jaheneb Kliima soojenemisel sulavad üles polaaraladel olevad jääväljad ja temperatuur tõuseb kuni 10
elektrit Analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed Elektrit ei toodeta Üsna suur CO2-e saaste tuumakütusest Elektrit toodetakse Kõike imporditakse rohkem taastuvatest energiaallikatest kui eksporditakse Kasutatakse palju Üle veerandi elektrist tuleb hüdroenergiat taastumatutest allikatest Elektri tootmine ja tarbimine Maagaas tekitab palju on enam-vähem tasa kasvuhoonegaase Kasutatud materjal https://www.cia.gov/library/publications/the-world -factbook/geos/au.html http://et.wikipedia.org/wiki/Austria Tänan kuulamast!
Eeldused: Tuumaenergia on CO2 vaba; ei saasta keskkonda; ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab nt 31% EL elektrist) Tuumariigid · Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga · Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa Tuumajaamad maailmas Tuumaelektrijaamad · Ei eralda kasvuhoonegaase, ei saasta õhku · Tekib vähe tahkeid jäätmeid samas väga radioaktiivsed · Ehitamine ja käigus- hoidmine on väga kallis · Vajavad vähe toorainet · Uraanimaaki leidub nt Austraalias, LAVs, Brasiilias
Õhusaasteprobleemi d Mis saastab õhku? • Looduslikud saasteallikad • Vulkaanipursked • Tuulega lendlev tolm • Inimtekkelised saasteallikad • Fossiilkütuste põletamine • Tööstused • Põllumajandus • Jäätmekäitlus 2 Kasvuhooneefekt • Looduslik protsess • Liiga palju kasvuhoonegaase • Tõuseb Maa keskmine temperatuur 3 Osoonikadu stratosfääris • Esimest korda märgati 1970ndatel Antarktika kohal • Osoonikao põhisüüdlaseks freoonid • Osoonikihita oleks elu maal võimatu 4 Troposfääri osoon • Vastupidiselt stratosfäärile, kasvab troposfääris osooni hulk • Troposfääri osoon on kasvuhoonegaas • Suurtes kogustes ohtlik elukeskkonnale • Esineb eelkõige suurlinnades 5 Keskkonna hapestumine • Põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid • Levivad õhuvooludega • Probleem Euroopas leevenemas ...
Suuremad hüdroenergia tootjad 2000a. (mld kWh) Tuuleenergia Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või energiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid. Suured tuulepargid võivad koosneda sadadest individuaalsetest elektrituulikutest, mis on ühendatud elektrivõrguga. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase. Koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad. tuuleenergia tootmismaht (GW) Vaade õhust Rootsi Lillgrundi PÄIKESEENERGIA on saadud päikesekiirguse energiast Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel KASUTAMINE
- Hüdroelektrijaamu saab ehitada ainult teatud kindlatesse kohtadesse - suure langu või vooluhulgaga jõed - ka aasta ringi suur sademete hulk - Ehitamine kallis - Tootmine odav - Annavad palju energiat, seega peab olema ka tarbija - Elektrit võimalik eksportida ka nn “kaudselt”. Kasutatakse kohapeal mitmetes tööstusharudes, mis väga energiamahukad - Näiteks: alumiiniumi tootmine Norras ja Islandil - Ei tekita kasvuhoonegaase ega saasta õhku Ümbritsevatele aladele kahjulik: - Mõjutavad jõgede vooluhulka - Suured alad jäävad vee alla - Väga kahjulik mõju kaladele - Vee kvaliteet halveneb - vetikate vohamine Suurimad tootjad: - Euroopas: Venemaa (Siber), Norra, Island, Rootsi, Alpimaad - USA lääneosariigid, Kanada - Brasiilia - Hiina – siin asub maailma võimsaim HEJ Jangtse jõel - “Kolme kuru” HEJ (HEJ – hüdroelektrijaam)
HÜDROENERGIA JA SELLE VÕIMALUSED EESTIS Jane Leppmets 9.C Töö eesmärk: Teada saada: Mis on hüdroenegia Hüdroenergiast maailmas Hüdroenergiast Eestis Plussid ning miinused Hüdroenergiaks nimetatakse veeenergiat. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Veeenergia kasutamise plussid Vesi on taastuv loodusvara Tootmine ei raiska ressursse Hüdroelektrijaamad on töökindlad ning pika tööeaga Veeenergia kasutamise miinused Võivad tekkida üleujutused Hüdroelektrijaama rajamine on kulukas Raskendab kalade liikumist Eestisse on rajatud märkimisväärne hulk hüdroelektrijaamasid(HEJ), kuid muu maailmaga võrreldes on need siiski mikro hüdroelektrijaamad. Maailmas
tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tšernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Kui tuumaelektrijaamade eest korralikult hoolt kanda on raskete õnnetuste juhtumine praktiliselt olematu.
teise tuuma lagunemise. Seda nimetatakse kriitiliseks olekuks. Kui ühe tuuma lagunemine tooks kaasa vähem kui ühe tuuma lagunemise, sumbuks reaktsioon aja jooksul ning energiat ei saaks toota. Vastupidine olukord viiks aga ülekuumenemise ning halvemal juhul tuumaplahvatuseni. Uraan on radioaktiivne ehk aatomituumad kipuvad aja jooksul iseenesest lõhustuma. Tuumaenergeetika kasutamise eelised on näiteks see, et tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku.Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Samas on tuumaenergeetikal ka miinuseid: Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks.Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine
· Veeaur · CO2 ehk süsinikdioksiid e. süsihappegaas · CH4 ehk metaan · N2O ehk lämmastikdioksiid e. naerugaas · O3 ehk osoon · Aerosool · freoonid Kasvuhoonegaasid · ... lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. · ~ 40 · Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. · Probleem tekib siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaasid . 100% osoon CO2 NOx CH4 CO2 NOx CH4 freoonid H2O Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid · Aurumine veekogudest · Vulkaanipursked ... ja ka inimtegevus · Fossiilsete kütuste põletamine
ülemisi põhjaveekihte Viies tase Põletamisel eraldub õhku suures koguses Süsinikdioksiidi,väävel dioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. TUUMAENERGIA Sarnased soojuselektri Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim jaamadele, veeaurusta Teine tase miseks kasutatakse Kolmas tase tuumareaktoreis saadud Neljas tase Viies tase soojust. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta nii palju õhku. Suurimaks tuumaelektrijaamade kasutamise ohuks peetakse radioaktiivsust. Hüdroenergia Veeenergia on mehaani Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi lise energia liik, mis Teine tase vabaneb vee vabal Kolmas tase Neljas tase langemisel Maa raskusjõu Viies tase mõjul. Tootes ei levi loodusesse saasteaineid.
“kasvuhoonegaasid”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, lämmastikoksiid ja erinevad freoonid ehk aerosoolid. Lisaks veel vesi ja osoon. Kasvuhooneefekti tõttu suureneb maakera temperatuur pidevalt. 3) Miks probleem on tekkinud? Probleem on tekkinud, sest inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase, mis põhjustabki temperatuuri tõusu. Probleem on tekkinud, sest inimesed toodavad energiat, tegelevad põllumajanduse ja jäätmetega ning peavad erinevaid tööstuseid. Nende tagajärjel satub atmosfääri erinevaid gaase ja aineid(katalüsaatoreid), mis muudavad osoonikihi õhukeseks ja auklikuks. Samuti on olemas ka looduslike tegureid nt vulkaanipursked, mille tagajärjel satub samuti erinevaid aineid atmosfääri.
mittetöötavatel inimestel. Inimesed saavad kiirgusdoose tavaliselt looduslikest allikatest (radoon), tervisekontrolli läbides, lennukisõidust vms. Samuti on faktiliselt kindlaks tehtud, et söel baseeruvate elektrijaamade ümbruses on kiirgustase märgatavalt kõrgem kui tuumajaamade ümber, mis on tingitud söes sisalduvatest radioaktiivsetest isotoopidest, millest osa lendub läbi elektrijaama korstna keskkonda. Tuumajaamad emiteerivad kasvuhoonegaase ja reostavad keskkonda. Analüüsidega on tehtud kindlaks, et tuumajaamad emiteerivad oluliselt vähem CO2 kui näiteks söeelektrijaamad. Võttes arvesse tuumkütuse tsükli kõiki arenguetappe (alates kaevandamisest kuni kütuse lõppladustamiseni) on tuumaenergeetikaga kaasnevate CO2 heitkoguste määrad võrreldavad hüdro- ja tuuleenergia arendamisel tekkivate vastavate määradega.
Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu maad. Maa kliima muutub kogu aeg ja muutub ka edaspidi. Seda võivad põhjustada mandrite ja ookeanide mõningad ümberpaiknemised, kuidas jagavad omavahel päikeseenergiat maismaa, ookean, atmosfäär, liustikud, lumeväljad ja elusloodus. Teadlased on veendunud, et kliimamuutuse põhjuseks on muu hulgas ka inimtegevus, mille käigus paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Kliimamuutuse tagajärjed on igalpool erinevad Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid, üleujutuste risk suureneb, mulla kvaliteet halveneb, osa liike hävib, põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub, tekib mitmesuguseid mõjusid inimtervisele, suureneb metsatulekahjude oht, kalanduse potensiaal väheneb, suurenevad kinnisvarakahjustused, muutub turismi potensiaal, rannikualadel
Kliima mõju Eesti väikejärvedele Kerli Kisant Väikejärvede ülevaade ja tüpoloogia 2804 veekogu (EELIS, 2006.a.), neist looduslikke 1559, 734 tehisjärve ja 511 paisjärve Eesti järvede limnoloogilise tüpoloogia rajas Aare Mäemets, seda lihtsustasid Ott ja Kõiv 1999.a., eristades 11 järvetüüpi 2003.a. Kohandati see vastavaks EL Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele Survetegurid Enim ohustab järvede eutrofeerumist põhjustav toitainetekoormus (põllumajanduslik hajuskoormus, punktkormus loomakasvatusest ja heitveed) Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus) Hetkel on meil veevaene periood (ei toimu lahjendusefekti) Järvede tüüpidevaheliste erinevuste vähenemine (looduslikus arengureas toimub olulisi muudatusi) Hapestumise probleem pole suur Kliimamuutuse mõju järvedele Vaatluste põhjal on jääminek ja suurvee kõrgseis ha...
Kliimamuutused Kliimasoojenemine ning sellega kaasnevad looduslikud protsessid on viimased viis aastat olnud väga tõsine arutlusteema maailmas. Eri riikide teadlased on samal seisukohal, et kliima on võrreldes varasema ajaga muutunud ning mingid uued lahendused peaksid sellele probleemile ühiskonnas aset leidma. Looduslikeks protsessideks võime lugeda vulkaanipurskeid, kasvuhoonegaase, ebaharilikke ookeanihoovuseid ja liigset päikese aktiivsust. Just päikese aktivsus on see, mis viimase kahe aasta jooksul on muutunud tõsiseks probleemiks. Mis saab loodusest, inimkonnast, kui päikesekiirguse aktiivsus tugevneb? Aktiivsuse kasvust saame tuua näite 2011. aasta suvest, kus päikesekiirguse aktiivsus oli nii suur, et Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoitas inimesi liigse päikseseaktiivsuse eest ning soovitas päikese käes mitte rohkem kui 30 minutit viibida.
● Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Esimesed tuumaelektrijaamad ● Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. ● Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. ● esimene tööstusliku võimsusega tuumajaam - Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis Tuumaelektrijaamade eelised ●ei eralda kasvuhoonegaase ●tekib vähe tahkeid jäätmeid ●kulub vähe kütust Tuumaelektrijaamade ohud ●jäägid on radioaktiivsed ●õnnetuste puhul võivad väga suured alad reostuda ●võib rikkuda ökoloogilist tasakaalu Tuumaenergia kasutamine Eestis Eestis on tuumaenergia kiire kasutuselevõtu vastu Erakond Eestimaa Rohelised, kes on teinud vastavasisulise avaliku pöördumise. Roheliste arvates tähendaks praegu tootmis- ning müügivalmis tuumajaama loomine Eestisse lisanduvat julgeolekuriski. 2009
Kas Eesti vajab tuumajaama? Tuumaelektrijaama kasutamise plussid: · Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. · Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. · Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaama kasutamise ohud: · Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub
Säästva arengu probleemid maailmas Süvenev loodusvarade nappus, kasvav vaesus, riikide konkurentsivõime vähenemine, mille lahendamiseks peavad aktiivset koostööd tegema kõik maailma riigid. Aafrikas ja Indias vaesus, nälg, haigestumine, ebapuhtus, reostatud vesi, epideemiad(ebola), tervishoiu kättesaamatus. Ülemaailmsed kliimamuutused- kliimasoojenemine. Suurlinnade tehased üle maailma toodavad tohutul hulgal kasvuhoonegaase. Temperatuuri taseme muutused võivad avaldada ülisuurt mõju nii looduslikele ökosüsteemidele, kui inimühiskonnale. Ebola Aitäh kuulamast!
******* 10R2 ********* 2012 Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tänapäeval annavad tuumajaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Esmakordselt toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005
Biokütused Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sell...
Samuti levivad ka troopilised haigused nagu malaaria, mis kandub põhja, ohustades väga paljusid inimesi. Loomad ja linnud ei suuda muutuva temperatuuriga kohaneda jne. Teaduslike uuringute põhjal võib ju öelda, et globaalse soojenemise suurteks põhjuseks on transpordisüsteemid, elektrijaamad, mis kütavad kodusid ja annavad elektrit, tehased, mis toodavad igasuguseid tarbeasju, põllumajandus, mis toodab meile toiduaineid kõik need tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat. Selle ära hoidmiseks aga võiksid inimesed rohkem liikuda jala või jalgratastega ning kokku hoida elektrit, näiteks toast väljudes tule kustutada. Paljud inimesed arvavad, et kõige suuremaks põhjuseks ongi just ees pool mainitud autode heitgaasid, kuid tegelikult mitte... Ühest kohast kuulsin, et tegelikult õhku paiskuvast CO2 hulgast moodustab inimtegevus ainult 1%. Enamus sellest pidavat olema loomadelt. Loomade heitgaasid
Seni kasutab biokütust vaid Narva elektrijaamad, kuid aja jooksu, kui põlevkivi kogus väheneb, usun, et suureneb biomassi osatähtsus. Eestis on ka väga head võimalused tuuleenergiaks. Kui Eestit geoloogilisest küljelt vaadata, on ta valdavalt lame, seega tuultele üsnagi soodne. Samuti ümbritseb Eestit kahest küljest suured ja tuulised veekogud. Tuuleenergia on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase ning koormab keskkonda palju vähem kui teised energiaallikad. Eestis on praegu töös neli tuuleparki- Aulepa, Narva, Virtsu ja Ruhnu tuulepark; lõpusirgel on valmimas veel kolm tuuleparki. Tuuleenergia tehnoloogia areneb kiiresti, turbiinid muutuvad odavamaks ja võimsamaks, seega arvan, et tuulenergial on suur tulevik Eesti aladel. Nimelt on võimalusi veel hüdro- ning päikseseenergial. Eestis on rohkesti jõgesid, tugevaima vooluga on Narva jõgi, mille voolu jõul saab tekitada energiat
Maalt vaadates kunagi ei näe? Sest kui kuu tiirleb ümber maa siis ta on ainult ühe poolega meie poole ega keerle ja sellepärast näeme kuu ühte poolt koguaeg 12 ja 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt?, Selgita, miks on kasvuhooneefekt nii positiivne kui ka negatiivne? Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane ja veelgi enam - vältimatu eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus
reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Tuumaelektrijaamade rajamisest on enamasti huvitatud ainult riigid, kel pole teisi energiaallikaid(nt. Jaapan, Lõuna-Korea, ja Prantsusmaa). Kekkonnakaitsjate survel on mtimeid tuumajaamu suletud. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumaelektrijaama kasutamise plussid Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid. Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses. Tuumaelektrijaama kasutamise miinused Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada.
Puudused ● Põhilise osa energiast saab toota ainult päevavalguses, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat ● Sesoonsus. Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal vähese valge aja tõµttu ● Käesolev tehnoloogia on ebaefektiivne - vaid viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrienergiaks ● Fotoelementide tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle ning paisatakse õhku kasvuhoonegaase ● Küllaltki suur ressursikulu ning kõrge hind ● PÃikesepaneelide tootmine ja paigaldamine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu ● Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota ● Pikk tasuvusaeg ilma täiendavate toetusteta ● Pole välja töötatud selget regulatsiooni, mis võimaldaks mikroelektrijaamu võrguga liita. Soojusenergia hind Soojuse hinna kujunemine
mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. Kõige populaarsem nafta saadus on bensiin ja petrooleum. Maailma teedel liigub igapäevaselt 555 miljonit liiklusvahendit, neile lisandub igal aastal autotehastest 40 miljonit autot. Enamus autosid töötab kas bensiini või diisli peal, mis on nafta saadused. Kui auto mootoris toimuks täielik põlemine, ei tekiks palju ohtlikke jääge, kuid seda ei juhtu peaaegu kunagi. Näiteks tekitab seesama mittetäielik põlemine kasvuhoonegaase, mis põhjustavad muutusi maakera atmosfääris ning mõjutab kliimat, muutes ilmastiku soojemaks. Ning kui kliima soojeneb, põhjustab see omakorda igikeltsa sulamist, mis asub poolustel. See omakorda viib suurte uputusteni ning katastroofideni. Nafta on kasutusel paljudel aladel, eriti keemiatööstuses ning kütusetööstuses, kuid kauaks seda jätkub. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõned aastad tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub nafta varusid umbes 45 aastaks
neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust. Kasvuhoonegaaside osakaalud 2013. aastal heitkogusest, % Allikas: www.envir.ee Kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamine on lubatud ainult vastava loa alusel. Saasteallika käitaja rakendab lisameetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis välisõhus akumuleerudes võivad põhjustada kliimamuutust. Vastavalt välisõhu kaitse seadusele peab teatud fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad tooted, seadmed või süsteemid ning seotud käitlemistoimingud registreerima vastavas registris (FOKA register) - vastavalt seadmes sisalduvale süsinikdioksiidi ekvivalendile. Süsinikdioksiidi ekvivalent on üks tonn kasvuhoonegaasi, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojenemise potentsiaali. Globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on soojuse tagasipeegeldamise võime poolest muu
Päikeserohketel aladel saab päikeseenergiat kasutada elektrivõrkudest eraldatud piirkondadeselektriga varustamiseks. Päikeseenergiat saab kasutada väga efektiivselt kütmiseks ja valgustamiseks. Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult. Päikesepaneeli ,,kütus" ehk päikesevalgus on tasuta saadaval. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik. Üldine juurdepääs ja ammendamatu energiaallikas. Ei tooda töötamise ajal kasvuhoonegaase ja säästab fossiilseid kütuseid. Valmistamiseks vajalikud materjalid on hõlpsasti kättesaadavad. Vähe hooldamist. Ei ole kuigi varustamiskindel, sest ta sõltub päikesevalgusest , mis jõuab maani igas ajaühikus. See muudab päikesepatarei kasutujs öösel ja pilvistel päevadel. Ei ole veel maksumusefektiivne. Päikesepatareide ehitamine on kallis. Efektiivseks kasutamiseks ööpäevaringselt tuleks
Loomad ja linnud ei suuda muutuva temperatuuriga kohaneda jne. Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris. Teaduslike uuringute põhjal võib ju öelda, et globaalse soojenemise suurteks põhjuseks on transpordisüsteemid, elektrijaamad, mis kütavad kodusid ja annavad elektrit, tehased, mis toodavad igasuguseid tarbeasju, põllumajandus, mis toodab meile toiduaineid kõik need tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat. Selle ära hoidmiseks aga võiksid inimesed rohkem liikuda jala või jalgratastega ning kokku hoida elektrit, näiteks toast väljudes tule kustutada. Paljud inimesed arvavad, et kõige suuremaks põhjuseks ongi just ees pool mainitud autode heitgaasid, kuid tegelikult mitte. Väga paljud inimesed arvavad, et kliima soojenemine ei mõjuta teda ennast, et teda ei olegi siis elus, kui see hullemaks läheb
EESTI MAAVARAD MAAVARAD Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad Põlevkivi - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Põlevkivi II. Ehitusmaterjalid Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit - viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) III. Maagid Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore Fosforiit - ei kasutata ...
12. Läänemere Agenda 21 põhimõtted on: - ennetus (ettevaatuse) põhimõte, - saastaja maksab põhimõte; - subsidiaarsuse põhimõte; - omavalitsuste põhimõte. 13. Läänemere piirkond kui tervik: - On asunud säästva arengu teele; - Ei ole veel asunud säästva arengu teele. 14. Kasvuhoonegaaside heitkogused on seoses Kyoto prtsessiga vähenenud - Ei ole vähenenud; - On vähenenud poole võrra; - Kasvuhoonegaase atmosfääri ei emiteerita. - 15. Keskkonna hapestumine on vähenenud kuna - happelisi sademeid põhjustavaid heitmeid enam ei ole; - maakasutus ja liiklus on ümber korraldatud; - piiriülesed saastekogused on oluliselt vähenenud. 16. Keskkonnahariduse osatähtsus säästva arengu põhimõtete rakendamisel: - keskkonnaharidusel on juhtiv roll igal haridustasemel; - praegune haridusüsteem ei soodusta säästvat arengut;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
