alternatiivset võimalust välja toodud pole. Samas pole ka kuskil kirjutatud, et reis ei sobi liikumisraskustega inimesele. Üheks miinuseks on veel see, et niigi kõrge reisimaksumuse juures on palju lisaväljaminekuid sissepääsupiletitele. Kavas ei ole kirjeldatud, kas turistidel on vabaaega meelistegevuste tegemiseks. Antud pakett loob turistile hea ja laialdase kuvandi sihtkohast. Turistid ei veeda palju aega majutusasutuses, sest bussiga sõidetakse läbi pea pool saart. Reisikavas Islandit kirjeldatud kui maalilist riiki, mis loob kliendile omakorda usaldust. Kuna kavas on detailselt kirjeldatud, mis kohti külastatakse, siis see loob juba eos kliendile kuvandi. 1.3. Reisipaketi sihtgrupp Antud reisipakett sobib pigem aktiivsetele turistidele, kes otsivad aktiivset puhkust ning on huvitatud kultuurireisidest. Sihtgrupiks on looduslähedust armastavad turistid, sest peamised sihtkohad asuvad puhtas looduses. Samuti leiab töö autor, et reis sobib pigem neile, kes pole
Island Jaan Paljak 2012 Islandi asukoht Island on saareriik Euroopa loode osas. Island asub põhjapolaarjoone lähedal. Island on üks väheseid kohti maailmas, kus võib aktiivse vulkaani taustal näha virmalisi. Geoloogiline ehitus Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal. Reykjavík q Maailma põhjapoolseim pealinn. q Reykjavíki nimi tähendab "Suitsude lahte" ning arvatakse tulenevat ümbruskonnas levinud kuumaveeallikatest. Veestik Järvi on Islandil vähe. Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on jõed rohkeveelised,talvel jäävad aga veeva...
ISLAND 7.klass Islandi vabariik (Andmed) • Islandi Pindala 103 125 km² • Islandi rahvaarv 317 351 (juuni 2014) • Islandi pea linn on Reykjavík Asukoht • Islandi saar asub kaugel maailma ääres, Euroopa ja Ameerika vahel Gröönimaa lähedal. • Ja puhas Islandi õhk on eriline ja tervistav. Tekkime • Erinevalt ülejäänud Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. • Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Loodus • Islandi pindala on 103 000 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad. • Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid • Islandi talved on suhteliselt soojad, meri islandi ümer enamsti ei jäätu Klii...
Island Asub 63N 20W, idas Norra ( u. 1000 km kaugusel ) ja läänes Gröönimaa. Asub Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade lahknemisalal. Asub lähisarktika võõtmes, tundra alal. Islandit ümbritseb meri ja valdav on mereline kliima. Kliimat mõjutab Põhja-Atlandi soe hoovus. Pindala on 103 000 km2. Peamiselt on merep. Kõrgemal asuv maakoor. Rahvaarv on 309 000 inimest ja 1inimene elab 25km2 peale ( see on umbes, arvutustega võetud ). Öeldakse, et Island tekkis väga aktiivsete, tõusvate vulkaanide tagajärjel. Maavaraks on vulkaanikivi. Pealinn Reykjavik. Islandi suvi on jahe, talv soe. Külma õhku toob Gröönimaa hoovus, sooja Põhja-Atlandi hoovus. Meri Islandi ümber ei jäätu. Aastane sademetehulk üleüldiselt on u. 700 mm. Lõuna-Islandis sajab u. 1300 mm aastas ja Põhja-Islandis umbes 400-500 mm aastas. Õhutemperatuur jaanuaris on -16 0 C vahel ja juulis samuti kõikuv, 8-16 C vahel. Kliima on kiiresti vahetuv. Island on NATO liikmesriik. Peamin...
1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime Andrese rist. 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiinas. [Eesti Päevaleht : 2006] Tänapäeval Tänapäeval on sportvõimlemine tõusnud ülesmäge. Väga paljud osalevad selle alaga olümpiamängudel ja on saavutanud häid tulemusi. Viimased riistvõimlemise medalid aastal 2012 läksid Hiinasse, Rumeeniasse ja Ungarisse. Riistvõimlemise
rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külmunud ja tekkinud igikelts. · Tundramullad · Talvine pakane lõhub pinnast. · Muld on toitainevene ja väga õrn tallamisel. Loomastik · Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud on olulisel kohal, sest maismaaelustik on vaene. · Roomajaid ja kahepaikseid seal ei ela. · Palju närilisi ja putukaid. · Talvel on Island tühi ja eluta. · Osad loomad elavad talve üle lume all. · Paljud loomad on taimetoidulised. Polaarrebane Jääkaru Vaalad Tiirud Inimtegevus · Inimesed tegelevad Islandil peamiselt kalandusega, sest kalandus on Islandil tähtis majandusharu.
Põhiteave Gröönimaa kohta Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsus ala, mis hõlmab ka Gröönimaa saari. Kanadale kuuluvast Ellesmere'i saarest Narese väin, milles asub ka Tartupaluki saar. Väina laius kitsaimas kohas on 26 kilomeetrit. Kanadast eraldab Gröönimaad lõunast Baffini laht ning ka Davise väin. Idast eraldab Gröönimaad ja Islandit Taani väin, mille laiuseks on 300 kilomeetrit. Gröönimaa pindala on pindalast ligikaudselt viiskümmend korda suured. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 kilomeetrit. Elanike arv Gröönimaal on ligikaudu 56 615 inimest. Viimane loetlus Gröönimaal oli 1.jaanuaril 2011.aastal. Loodusgeograafiliselt moodustab Gröönimaa osa Põhja Ameerikast. Ajalooliselt ja majanduslikult on Gröönimaa aga väga tihedalt seotud Euroopaga. Nime saamine ja tähendus
Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Sisevetes elavad näiteks lõhilased. Pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavíkis ja selle naabruses. Islandi sise-kõrgmaa
ISLAND Hele Koppel 8t klass Islandi üldandmed · Islandi pindala103 125 km² · Saarel elab318 800 inimest Click to edit Master text styles (2010.a. andmetel) Second level · Rahvastiku tihedus3,2 Third level in/km² Fourth level · PealinnReykjavík Fifth level Islandi Vulkaanid · Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur ( Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). ...
Berit Puusepp ja Gerta Jürjens 8.d klass PÜG Island Islandi üldandmed Pealinn Reykjavík. Islandi pindala -103 125 km². Elanike arv - 318 800 inimest.(2010) Rahvastiku tihedus- 3,2 in/km² Mandrijäätumine Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull 'ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Kõige suurem on Vatnajökull, mille pindala on umbes 8300 km². Geoloogiline ehitus Vulkaaniline saar Ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Vulkaanid Aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja l...
Island Magnus-Martin Mesi 8B Paiknemine Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kliima Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu.Talv on Põhja-Atlandi hoo...
Kevin Otto Koit 7.c kl. 24.05.2015 a. Jakob Westholmi gümnaasium Vapustav Uus-Meremaa Geograafiline asukoht. Uus-Meremaa on üks esimesi riike maailmas, et näha iga uusi päevi. Rahvusvaheline kuupäevajoon on vähem kui 500 kilomeetrit idast Aucklandi. Põhja Island on ainult sama suur kui pool Lõuna Islandit. Aga ligi 75% rahvastikust elab Põhja Islandil. Umbes kaks kolmandikku South Island on kaetud mägedega. Rohkem kui 220 mäed on kõrgemad kui 2200 meetrit. Uus- Meremaa on geograafiliselt üsna isoleeritud ülejäänud maailmaga. Austraalia ja Uus-Meremaa vahemaa on umbes 1600 kilomeetrit. Ajalugu. Esimesed inimesed saabusid Aotearoasse, maooride Uus-Meremaa nimetus, aasta 1200-1300 vahel. 1840. maoori ja Briti tehti kokkulepe ja Uus-Meremaa anti Suurbritanniale
ISLAND Üldandmed Pindala: ~100 000km2 Rahvaarv: üle 300 000 Pealinn: Reykjavik Tähtsamad keskused: Akureyri, Keflavik (lennujaam) Riigikord: Vabariik Geograafiline asend Saareriik, Atlandi ookeani Põhja osas, polaarjoone lähedal Hõlmab põhisaare Islandi ja arvukad väikesaared ümbruses Lähimad piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL
Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtsinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtsinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiina. Kasutatud kirjandus: http://devteadur.tea.ee/olumpiamangud http://www.epl.ee/artikkel/362420 http://www.neljas.ee/est/?news=951024&category=2 http://www.google.ee/
12. Analüüsi õpiku jooniste ja tabelite abil maailma kalanduse dünaamikat.- Kalapüük on kuni 1990 aastateni suuresti kasvanud, kuid peale seda pigem veidi langenud või jäänud püsima. Õnneks on hakatud aga tegelema kalakasvatusega, et kalavarusid kuskilt hankida. Kõige rohkem on kalavarusid Vaikses ookeanis ja suurema kalapüügimahuga riigid asuvad ka just selle ookeani rannikul. Suurte kalapüügimahtudega riikideks loetakse nt Islandit, Norrat ja Peruud. 13. Prügisaarte geograafia, teke ja mõjud loodusele ning inimkonnale.- Ookeanides hulpivad hiiglaslikud prügisaared kahjustavad maakera ökosüsteeme. Igasuguste plasttoodete, pakendite, elektri- ja elektroonikaseadmete ja muude keskkonda enam ohustavate toodete maksimaalne kohapealne korduv kasutamine on eelistatud kõikides loodushoidlikes riikides. Prügisaared kahjustavad kalavarusid ning kokkuvõttes ka inimkonda.
1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtsinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtsinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiinas. [Eesti Päevaleht : 2006] 3.Sportvõimlemine tänapäeval Tänapäeval on sportvõimlemine tõusnud ülesmäge.Väga paljud osalevad selle alaga olümpiamängudel ja on saavutanud häid tulemusi.Viimased riistvõimlemise medalid aastal 2012 läksid Hiinasse, Rumeeniasse ja Ungarisse
koht, mis saavutati 1999.aastal lauluga ,, All Out of Luck." Kui 2004.aastal hakati esimest korda kasutama lauluvõistlusel poolfinaale, oli Island automaatselt finaalis. Kuid ebaeduka osalemise tõttu pidi ta järgmisel aastal alustama poolfinaalist, millest kuni 2008.aastani edasi ei pääsetud. Island on kahel korral jäänud ka viimasele kohale. 1989.aastal lõpetas Island võistluse punktideta ja 2001.aastal kogus vaid kolm punkti. 2009.aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindas Islandit noor Jóhanna Gurún Jónsdóttir, kes lauluga ,,Is It True?" kordas nende seni parimat tulemust saavutades Moskvas teise koha. 5. LOODUS Islandi loodusmaistu on geoloogiliselt noor. Tegu on vulkaanilise saarega ookeani keskahelikul. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. 5.1 TAIMESTIK Taimed katavad väikest osa Islandi saarest
koguma, talletama ja uurima alles 19. sajandil, kui kooliharidus ja teaduslik maailmapilt olid mütoloogia elemendid tõrjunud vaimse kultuuri ääremaadele. Samas oli romantismi ja rahvusliku ärkamise ajastu kultuuritegelastel tugev kiusatus anda eestlastele antiikkultuuridega võrreldav jumalate ja kangelaste panteon 1 skandinaavia mütoloogia on Skandinaaviat ja Islandit asustanud põhjagermaani hõimude ja rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum. Skandinaavia mütoloogiast eraldi seisab Soome mütoloogia, kuigi sellel on eelmainituga mõningaid sarnasusi. Skandinaavias säilis muistne germaani mütoloogia kõige kauem. Müüte anti viikingiajal edasi suuliselt, näiteks pikkade värssjutustustena. Praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja Nooremast Eddast, Islandi saagadest ja teistest keskaegsetest tekstidest
Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27. Suurim järve pindala on 83 km². 1 Taimestik ja Loomastik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki.Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane.Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki.Roomajad ja kahepaiksed puuduvad.Saart ümbritsev meri on kalarikas. Sisevetes elavad näiteks lõhilased. Demograafilised näitajad Keskmine oodatav eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4. Need kuuluvad maailma kõrgemate hulka Keel
Island 2013/2014 Üldiseloomustus Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikes...
Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat riiki, mis on Taaniga personaalunioonis. 17. juunil 1944 kuulutati ingvelliril välja Islandi Vabariik. Üldiselt Riigihümn - Lofsöngur Pealinn - Reykjavík Pindala - 103 000 km² Riigikeel -(ed) islandi Rahvaarv - 309 699 (1. aprill 2007) Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² President - Ólafur Ragnar Grímsson Peaminister - Geir Hilmar Haarde Iseseisvus - 17. juunil 1944 Rahaühik - kroon (ISK) Ajavöönd - maailmaaeg Tippdomeen - .is Telefonikood - 354 Haldusjaotus
Miks soojemad kui Siberis? Eesti kliimat mõjutab Aasia maksimum 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises vöötes päikesekiirgust on kõige vähem, vähesed sademed langevad peamiselt lumena ja temperatuur on pigem miinuses. Lähisarktilises vöötmes on veidi soojem, sademed vihmana. Maa on mõlemal igikülmunud. Arktiline vööde hõlmab Venemaad ja Norrat. Lähisarktiline vööde hõlmab Islandit. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Merelises parasvöötmes asub Island, Briti saared, Prantsusmaa. Merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. Parasvöötme ülemineku suved on soojemad ja talved külmemad, sademeid on vähem. Eesti asub selles. Parasvöötme mandrilises kliimas temperatuur kõigub palju. talv on vihmane 10
Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. Kuningas kehtestas kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda, mistõttu Islandi majandus nõrgenes. Taani aeg Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 13.-14. sajandil alanud kliima jahenemine mõjus samuti Islandi majandusele halvasti. 17. ja 18. sajandil rüüstasid Islandit korduvalt piraadid. Epideemiad, näljahädad ja vulkaanipursked (eriti Laki purse 17831784 ja järgnenud näljahäda) tapsid viiendiku kuni veerandi elanikest. 1602 Kopenhaagenis loodud kaubanduskompanii sai endale ainuõiguse saarega kauplemisel. See mõjus saare majandusele hävitavalt. Kaubandusmonopol kestis aastani 1786, edasi lubati Islandiga kaubelda kõigil Taani ja Norra kaupmeestel. Välismaalased said õiguse Islandiga kaubelda alles 1854. Aastal
ja muutused)? Massikultuuriga on seotud uute ühiskondlike hoiakute kujunemine. Varasem konservatiivne maailmavaade pidi andma ruumi vabameelsemale maailmavaatele. Pärast II ms kasvas naiste osatähtsus ühiskondlikus elus. Poliitika ei olnud enam meeste pärusmaa. Mitmeski riigis tõusid naispoliitikud erakonna või valitsuse etteotsa. Näiteks 1980. aastal sai maailma esimeseks demokraatlikul teel valitud naispresidendiks Vigdis Finnbogadottir, kes valitses Islandit 16 aastat. 20. sajandi teisel poolel muutusid suuresti ka inimeste arusaamad rassilisest võrdõiguslikkusest. USAs tõusid nüüd ka musta ja kollase rassi esindajad kõrgetele töökohtadele. Rassism ei kadunud täielikult, kuid muututi sallivamaks teiste rasside suhtes. 10. Miks tekitab ameerikalik eluviis ja mõttelaad maailmas palju vastasseisu? Pärast II ms levis ameerikalik mõttelaad ja eluviis Lääne-Euroopas, Jaapanis ja ka Idablokimaades
Läänemeri on koduks ka paljudele imetajatele (nt. hallhüljes). Tundra Tundra on kõige karmima kliimaga põhjapoolseim Euroopa osa, paiknedes Põhja-Skandinaavias ja Svalbardi saarestiku põhjapoolsel osal Venemaal. Mõningaid tüüpilisi tundraasukaid: rebane, pruunkaru, nurmkana, lumekakk ning paljud putukad. Enamik tundraloomi magab talvel talveund. Islandi saare loomastik on suhteliselt liigivaene, põlisasukana võib siin ära märkida vaid rebast. See-eest on Islandit ümbritsev ookeanipiirkond äärmiselt kalarikas. Metsad Kunagi oli 80% , mõningail andmeil isegi 90% Euroopast kaetud tiheda metsastikuga. See ulatus Vahemerest Põhja-Jäämereni. Kuigi pärast inimtegevus on enamik meie metsarikkusest hävinud, on Skandinaavias ja Venemaal veel alles puutumata põlismetsa. Euroopa metsastik läheb sujuvalt üle Kaukaasia vihmametsadeks. Inimtegevus on põhjustanud suuri probleeme siinelava loomastiku
• majutussektor (hotellid, motellid, kämpingud, võõrastemajad jne) • toitlustussektor (kohvikud, restoranid, bistrood jne) • reisikorralduse sektor (agentuurid, reisikorraldajad jne) • transpordisektor (lennu- ja laevaühendused, rongi- ja bussiliiklus jne) • meelelahutustööstus • teabesektor (turismiteabevõrgustik) • lisateenused, rajatised ja teenindav infrastruktuur Millega turiste meelitatakse Lisaks põnevate loodusnähtuste imetlemisele saavad Islandit külastavad turistid kaasa osta plekkpurgis pakutavat puhast õhku. Kaltsunukkude paraad Sabile külakeses Läti lääneosas sunnib kõiki peatuma. Gibraltaril on berberiahvid muutunud turistide lemmikvaatamisväärsuseks. Turismiga võivad kaasneda positiivsed keskkonnamõjud
4 Artur Nadarjan Cristoph Kolumbus TEADAOLEVAID FAKTE ELUKÄIGU KOHTA Elas Genovas 1472. aastani. Mõnedel andmetel on õppinud Pavia ülikoolis. Abiellus umbes 1470. aastal ning hakkas osalema kaubanduslikel mereekspeditsioonidel. 1476 kolis Portugali, kus elas 9 aastat. On teada, et 1477. aastal külastas Inglismaad, Iirimaad ja Islandit kus võis tutvuda väidete ja legendidega maa olemasolust kauges läänes. Esimene Kolumbuse ettepanek purjetada Indiasse suundudes ida asemel läände on pärit aastatest 1475-1480 (täpne aeg ei ole teada). Seda ideed toetas ka astronoom ja geograaf Paolo Toscanelli, kellega Kolumbus oli kirjavahetuses. Oma esimese ettepaneku adresseeris Kolumbus Genova valitsusele ja kaupmeestele. Vastust sellele paraku ei tulnud
suhteliselt täpsed: prognoositud ja tegelikud temperatuurid vastavalt: päevased 4° ja 6°C; öised 0° ja -1°C. Prognoositud oli põhja- ja loodetuul kiirusega 10-20 km/h. Tegelikult puhus põhjatuul päeval kiirusega 40- 50 km/h ja öösel kiirusega 30-50 km/h. Merevee soolsus Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. Island asub Atlandi ookeanis, seega ka Islandit ümbritsevate merede soolsus on 35 promilli. Tuulte kaart M K M M Rannajoone kirjeldus Islandi rannajoon on pidevas muutumises. Rannajoone pikkus 4970 meetrit Arktilised ja polaarsed frondid tekitavad võimsaid talviseid ekstratroopilisi tsükloneid, mille lained mõjutavad, mis mõjutavad tugevalt Islandi rannajoont, eriti lõuna poolt. Islandi rannajoon on liigendatud, esinevad vulkaanilised kivimid.
3.3 Thor 9 3.4 Baldur 10 3.5 Freya 10 3.6 Tyr 11 4. Kokkuvõte 12 5. Kasutatud kirjandus 6. Lisad -2- 1. Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus On skandinaaviat ja Islandit asustanud põhjagermaani hõimude ja rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum. Skandinaavia mütoloogiast eraldi seisab Soome mütoloogia, kuigi sellel on eelmainituga mõningaid sarnasusi.(3) Skandinaavias säilis muistne germaani mütoloogia kõige kauem. Müüte anti viikingiajal edasi suuliselt, näiteks pikkade värssjutustustena. Praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb
Eelkõige võeti viikingeid bondide ja ülikute rahutust alamklassist, kuhu kuulusid nooremad pojad, kellel ei olnud lootust maad pärida. (Allan 2004:10). Aastal 793 pKr levis üle kogu kristliku Euroopa sõnum ühest kujuteldamatust jõledusest. Laevadega üle Põhjamere tulnud röövlid ründasid Inglismaa põhjaosa lähedal asuvat Holy Islandi (Lindisfarne`i) saart. Saare kuulsa kloostri hinnaline vara riisuti, mungad surmati või viidi orjadeks. (Allan 2004:8). Holy Islandit vapustanud katastroof oli üks esimesi viikingite rünnakuid. Järgmistel aastatel laastasid samasugused rüüsteretked kirikukogukondi mitte üksnes Inglismaa, vaid ka Soti- ja Iirimaa rannikutel. Sihikule võeti ka linnad ja 60 aastat 5 pärast esimesi kallaletunge ähvardasid laevadel saabuvad vallutajad juba terveid kuningriike. (Allan 2004:8). Need röövretked algasid just nimelt siis, kui pärast Rooma keisririigi
teenuseid ja teha investeeringuid. Kasvuprojekt ELi liikmesriikide vahelise liikumise kasvu üks eelis on sellega kaasnev Euroopa majanduse kasv. Suureneb mitmekesisus ja ka konkurents ning koos sellega ka surve tarbijahindadele. Ettevõtete jaoks võib siseturg toimida ka hüppelauana laienemiseks globaliseerunud turgudel. Õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Ühtne turg hõlmab kõiki ELi liikmesriike ning samuti Islandit, Liechtensteini ja Norrat. Kolm viimati nimetatud riiki on alla kirjutanud EMP lepingule (Euroopa Majanduspiirkonna leping). Selleks et turg toimiks, peab riikidel olema ühine reguleeriv raamistik. See ELi õigustiku osa hõlmab eekirju, mis käsitlevad tolliliitu, kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumist ning samuti konkurentsi. EL ja EMP EMP on assotsiatsioonileping ELi ja kolme EFTA riigi vahel, kelleks on Island, Liechtenstein ja Norra
1) Mõlemas riigis toodetakse hüdroenergiat. HEJ kaasnev veehoidlate rajamine, toob kaasa suurte alade uputamise (koosluste ja kultuuriväärtuste hävimine). Hiinas mastaabid suuremad kui Islandil. 2) Hiinas domineerib kivisöel baseeruv soojusenergia, millega kaasneb õhusaaste ja maastike rikkumine seoses kaevandamisega. Islandil need probleemid puuduvad. 3) Islandil geotermaalenergia kasutamisega seoses võib tekkida nn soojusreostus mõnes veekogus. Sagedasemad eksimused: Islandit ja Hiinat ei võrreldud samast aspektist; sisuline võrdlus jäeti tegemata, vastusena kirjeldati olukorda Hiinas ja Islandil. (osaülesanne 35) Põhjendage soojuselektrijaamade suurt osatähtsust Hiina elektritootmises. Hiina soojusenergia tootmine toetub riigi oma rikkalikele kivisöevarudele. (osaülesanne 36) Selgitage seost geotermaalenergia kasutamise ja Islandi geoloogilise ehituse vahel.
km² ehk ligi 25 % Maailmamerest. Põhjast lõunasse on pikkuseks 15 tuhat km, suurimaks laiuseks 6 tuhat km, kõige kitsamas kohas 2,8 tuhat km. Sügavus enamjaolt 3400 5300 m, suurim mõõdetud sügavus 8742 m. Põhjast piirab Atlandi ookeani kaks suurt saart Island ja Gröönimaa, idast Euroopa ja Aafrika, läänest Põhja - ja Lõuna-Ameerika, lõunast Antarktika. Põhja - Jäämerega on Atlandi ookean ühendatud läbi avalõigu, mis läbib Suur-Brittanniat, Islandit, Taani ja Davise väina, India ookeaniga Aafrika lõunatipu (kuni Antarktikani) kaudu, Vaikse ookeaniga Drake'i ja Magelhãesi väinade ja Panama kanali kaudu. Atlandi ookeani põhi on liigendatud veealuste mäeahelikega mitmeks üksteiesest eraldatud süvikuteks sügavusega 5 8 tuhat meetrit. Põhjaosas ulatub Põhja Jäämerelt tulev triivjää ja jäämäed kuni 40° põhjalaiuseni. Antarktilised jäämäed ulatuvad oookeani lõunaosas kuni 35° lõunalaiuseni.
Euroopasse suunduvat kaubalaadungit kaitsma. Prantslased ründasid Portugali ranniku läheduses Genua laevu, haavata saanud Kolumbus pääses Portugali randa, kust ta saadeti Lissaboni, kus elas ta vend Bartolomeo. Kaardijoonestajast venna kõrval tutvus Kolumbus merekaartidega. Temast sai väikeettevõtja, kes vedas suhkrut Madeiralt Genuasse. Mõnede ajaloolaste väiteid, et Kolumbus sooritas Portugalist mereretki ka Inglismaale ja Iirimaale ning külastas koguni Islandit (Tile saart), kus ta võis lugeda vanu saagasid viikingite retkedest Gröönimaale ja Vinlandi, tuleb pidada üksnes oletusteks. Portugalis abiellus Kolumbus 1478. aastal kõrgaadli hulka kuuluva Perestrellode peretütre Felipaga. Abielu edendas Kolumbuse meresõitja karjääri, mida dokumenteerivad teated, et ta osales 1482-1483 või 1483-1484 portugallaste ekspeditsioonis Lääne-Aafrikasse ja viibis Portugali tugipunktis Sao Jorge da Mina kindluses
Keskaja Norra ajaloos märgitakse ära kaks jumalat, kes pärinevad reaalselt eksisteerinud perekonna nimekirjast. Snorri kirjutas ka mahuka Heimskringla (,,Maailma ring"), mis hõlmab endas Norra kuningate ajalugu alates viikingiajast. Sinna kuuluvad naljad, luuletused, laulud ja jutud. Mõned lood sai ta teada oma esivanematelt, kuna osa neist nägi viikingite ajaloo suuri sündmusi oma silmaga. Oma hilisematel eluaastatel oli Snorri seotud Islandit Norra võimu alt päästa üritava vastuhakuga ning tapeti oma kodus Reykholt´is. Tema viimaseks lauseks peeti argpükslikku ,,Ära torka!", kuid hiljem leiti, et need sõnad olid pigem ,,Sina ei tohi tappa", seega suri kristlasest ajaloolane nii, nagu oli ka elanud. 18 6 Viikingite kunst Luuletamise kõrval väljendus viikingite loomevõime ka selles valdkonnas, mida
United Kingdom 2 50/50* 2.2 Nordic Countries 4 96/4 9.3 Japan 7 73/26 3.2 Russian Federation 2 35/65* 0.6 Brazil 14 65/35 4.0 * Numbrid riikide kohta, mis toodavad palju segusid on hinnangulised. ,,Põhjamaad" tähendab Taanit, Norrat, Islandit, Soomet ja Rootsit, kus on umbes 20 miljonit elanikku väga sarnase kohvitarbimisprofiiliga. Tarbijaprofiilid varieeruvad Põhjamaades on maailma kõrgeim kohvitarbimine inimese kohta ligi 10 kg aastas, peaaegu kõik sellest araabika. USA on maailma suurim turg, kuid tarbimine inimese kohta on palju madalam. See on langenud viimase 30-40 aastaga 7 kilolt 4 kiloni. Väärib märkimist, et Brasiilia on maailma teise suurusega turg ja tarbimine inimese kohta on sama suur kui USAs.
Linnad Venezia. --- 60 xxx 3 Euroopa ja Eesti veestik 3.1. Euroopa mered ((Kaart: Euroopa mered ja nende valglad. Kaardil märgitud: Vahemere lääneosa Joonia meri ja Vahemere keskosa; Egeuse ja Levandi meri; Aadria meri; Biskaia laht ja Pürenee poolsaare rannik; Keldi (Iiri) meri; Põhjameri; Läänemeri; Must meri; Islandi piirkond; Norra meri; Barentsi meri; Valge meri.)) Enamikul Euroopa lääneosa riikidel on merepiir. Täielikult ümbritseb meri Islandit, Iirimaad, Suurbritanniat ja Maltat. Paljudel Euroopa riikidel aga merepiiri ei ole. Euroopa kõige põhjapoolsemaid randu uhub Põhja-Jäämeri ehk Arktiline ookean. Sellisena on ta maailmamere kõige väiksem ookean pindalaga u 14 miljonit km2. Ka on ta ookeanidest kõige madalam, keskmine sügavus 1225 m. Põhja-Jäämeri asub tervikuna külmvöös, ümbritseb põhjapoolust ja teda piiravad Euraasia ning Põhja-Ameerika. Enamik merest on 10 kuud aastas kaetud jääga.
Saagad jagunevad 2-ks: põhja- ja lõunaiiri. Mõlemad saagad olid üleva ja paatosliku tooniga, kandes edasi suuri ja õilsaid tundeid, imesid ja maagiat ning ürgse looduse tausta. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja ta õepoeg Cuchulinn. Lõunaiiri saagasid õpiti tundma tänu James Machphersonile, kes 1760 avaldas kogumiku, mille väitis olevat muinaskeldi rahvaluule ja muistse lauliku Ossiani loomingu tõlge. Keskaegne eepika Islandil sai alguse 9.10.saj. Islandit asustasid norralased. Ristiusk võeti rahumeelselt vastu 11.saj. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogu on ,,Vanem Edda" pole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab eri aegadest pärit laule. Kogumiku laulud on osalt vasturääkivad. ,,Vanem Edda" on proosa vormis luuleõpetus. Arvatavasti kirja pandud 11.12.saj, käsikiri aga 13.saj. Kogumiku mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkest. Tegelased: jumalad hiiud ja nendega sõdivad jumalad aasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
