Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"botnia" - 109 õppematerjali

thumbnail
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

Koha- ja isikunimi kirjutatakse kaubanimetuses suure tähega oma harilikul kujul: Brie juust, Toolse leib, Soome kelk, Vene sinep, Türgi divan, Viini sai, Saku õlu, Aleksandri kook, Hollandi juust. 12. Sõidukid Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laevad Botnia Laht ja Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu Villi, purjekas Kolm Venda, võidusõiduautod Sinine Leek ja Viru Välk, rong Punane Nool. Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused Nt veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev,...

Eesti keel
283 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rootsi Kuningriik

Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Kliima...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis

Tallinna lähedal oli kerkimise keskmine kiirus neil aegadel vastavalt 26,5 ja 4,2 mm aastas. Saaremaa lääneosa kerkib idaosast praegugi mõnevõrra kiiremini. Seegi võib olla põhjustatud mandrijää survest, sest enne jää lõplikku taandumist umbes 11200 a. tagasi tungis aluspõhjalise Kesk- Saaremaa kõrgendikuni loodest ja läänest veelkordselt jääkeel, mis saare idaossa enam ei ulatunud. Arvamuste kohaselt peaks Botnia lahe ümbrus viimase mandrijää pool rikutud tasakaalu saavutamiseks kerkima veel 180 m, Helsinki piirkonnas ja Tallinnas aga ligikaudu 40 m. Eelnevate teooriate tõepärasust tunnistades ei tohi siiski ära unustada ka seda, et paljudel aladel maakeral ei ole kunagi olnud jääkoormust, aga kerkimine ja vajumine toimub ikkagi, tegemist on nõnda nimetatud päriliku kerkega. Samas arvatakse, et Eestis on glatsioisostaatiline maakerge...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Rootsi

) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km² Etniline koosseis: 91% rootslased, 3% soomlasi ja saame, 6% muid eurooplasi Sündimus: 12% Suremus: 11 ELiga ühinemise aasta: 1995 Rahaühik: euro Usutunnistus: 94% luterlasi, 2% katoliiklasi, 1% nelipühilasi, 3% muid 4 Rootsi geograafiline asend Rootsi asub Põhja-Euroopas, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Skandinaavia poolsaarel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Naaberriigid on Soome(idast), Norra(läänest) ja Taani(lõunast). Rootsi asub koordinaatidel 62° põhjalaiust, 15° idapikkust. Rootsi pealinn Stockholm asub koordinaatidel 17,5° põhjaliust, 59° läänepikkst. Rootsi kaugus Eestist on ligikaudu 250km (linnulennul). 5 Ajatsoon Rootsi asub ajatsoonis GMT + 1. Eesti asub GMT +2 ajatsoonis. Riikide ajaerinevus...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Soome Vabariik

SOOME VABARIIK Suomi(Soome keeles) Üldandmed: Soome Vabariik paikneb põhja euroopas, asub Rootsi ja Venemaa vahel ja piirneb Soome lahe ja Botnia merega. Pindala: 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid), natukene väiksem kui Montana.(osariik USAs) Naaberriigid:Venemaa, Rootsi, ja Norra. Riigipiiri pikkus:2,628 km Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Rahvaarv:5,223,442 (Juuli 2005 ) Pealinn:Helsinki Pealinna rahvaarv: Helsinkis elab 2003. aasta seisuga 560,905 inimest. Rahaühik:Euro(varem Mark) Rahvuslik koosseis:Soomlased93.4%, Rootslased5,7%, Lapplased0.1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel...

Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Läänemeri

Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. Läänemere eripäraks on tema vee iseäralik soolsusreziim. Vee soolsus on nii horisontaal- kui vertikaalsuunas kogu Läänemere ulatuses erinev. See tuleneb vee liikumisest ja segunemisest. Läänemere vee pinnakihtide soolsus väheneb Taani väinade 25-lt promillilt Soome ja Botnia lahe sisesoppides ning suurte jõgede suudmealadel 0,5 promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades pinnavee soolsus püsivalt 6-7, 5 % ning muutub aasta lõikes vaid 0,2-0,9 % võrra. Soolsus on Läänemeres ökoloogiliselt tähtsaim faktor. Soolsuse määravad mageda vee sissevool jõgedest ja soolase vee sissetung Põhjamerest. Aurumine ja sademed mõjustavad soolsust vähe, sest need on ligilähedaselt tasakaalus. Läänemerre voolab üsna...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
9
doc

ROOTSI

Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). Riik Riigikord Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksusi (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos,...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Läänemeri

Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ning külmadel talvedel hiljem. Liigestus Liivi laht Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2­2,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme...

Geograafia
118 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Läänemeri

Kuigi ookeanide veetaseme tõus ei ulatu otseselt Läänemereni, on merepinna eeldatav tõus Läänemerel samas suurusjärgus nagu ookeanideski. See tähendaks, et veetaseme tõus kompenseerib Soome lahes praegusest mandri kerkimisest põhjustatud merepinna keskmise alanemise. Botnia lahes on merepinna taandumine tasapisi aeglustumas. Lisaks keskmisele veetasemele mõjutab kliimamuutus ka veekõrguse muutlikkust. Suurenenud sademetehulk, tuulisus ja tormid ning talvisel ajal vähenenud jääkate tugevdavad veekõrguse lühiajalisi muudatusi. Soome Mereuurimise Instituudis äsja läbiviidud uurimuses täheldati, et Läänemere veekõrguse maksimumtaseme teke ning ka lühiajalised kõikumised on viimase saja aasta jooksul sagenenud....

Keskkonnaõpetus
144 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Rootsi referaat

Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha . Rootsi oli esimene riik Euroopas , ks 1909 aastal rahvusparke rajama hakkas . Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik . Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skane . Keskosas laub Kesk ­ Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik . Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal(2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekaise ( 2104 m üle merepinna ) ja Sarek (2090 m ) . Pikimad jõed : Muonio ­ Torne ...... 570 km . Ume .....460 km Lule ...... 450 km Ängermanälven ...... 440 km Indalsälven ...... 420 km 4. Ülevaade rahvastikust Rootsi rahvastik on koondunud maa keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale ; ainult üks rootslane seitsmest elab maal...

Geograafia
158 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Sõnade ortograafia

Kõigil kaupadel ei ole nimesid. Koostisainet, valmistusviisi, kuju, otstarvet vms näitavad sõnad ei ole kaubanimed ning neid kirjutatakse nagu üldsõnu. · Üksiksõidukite nimed kirjutatakse suurtähega, nimetus e. liigisõna väikesega: laevad Botnia Laht ja Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu Villi, purjekas Kolm Venda, võidusõiduautod Sinine Leek ja Viru Välk, rong Punane Nool. Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. · Pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega. o Pealkirjastatakse : Teosed Õigusaktid jm dokumendid Filmid Muusika- ja koreograafiateosed muusika- ja koreograafiateosed...

Eesti keel
362 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Räim

Räim (Clupea harengus membras) Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tumesinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cmni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Läänemeri

8 3 Kalad htt p:/ /bio.edu.ee/loomad/Kalad/cluhars.jpg Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad...

Loodusõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rootsi

Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks:Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub KeskRootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadilähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek(2090 m)....

Eesti keel
28 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Rootsi kuningriik

Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). Looduslikud tingimused 6 Kliima Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem...

Geograafia
81 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Nimetu

Rootsi Koostaja: Audru Keskkool 10 klass Juhendaja: Sissejuhatus Rootsi asub PõhjaEuroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja PõhjaAtlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr....

Aerofotogeodeesia /...
87 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Läänemeri

kasuubi keeles Bôlt; ka saksa keeles Ostsee Wiôldé Mòrzé soome keeles Itämeri leedu keeles Baltijos jra taani keeles Østersøen liivi keeles Vlda mer valgevene keeles läti keeles Baltijas jra; ka Dizjra vene keeles poola keeles Baltyckie Morze, Baltyk rootsi keeles Östersjön Liigestus Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2­2,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Soome

Soome asub Euroopa maailmajaos põhja osas, Euraasia mandril. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, kuna neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole.Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam pisuke rannariba Põhja- Jäämere ääres selle-annekteeris Nõukogude Liit. Soomes on siiski jõgesid, mis suubuvad Põhja-Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Servariigid: Norra 729km, Rootsi 586 km, Venemaa 1, 313 km. Rannajoon 1,126 (väljaarvatud saared ja ranna sälgud). Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337,030 km² sellest vett 31, 560 km² ja maad 305, 470 km²...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Balti meri

Veevahetust toimub aastas 440 km³. Balti meri on selgepiiriliselt kihistunud, madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek ( 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 30-50, Soome lahe suus umbes 70m sügavus takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Taani väinades on pinnakihi soolsus 8-10, Balti mere avaosas on aga pinnakihi soolsus 6-7 ning väheneb Soome ja Botnia lahe sopi suunas (väikseim 1- 2). Balti mere ääres asuvad riigid nagu näiteks Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Talvel jäätuvad Botnia, Soome ja Riia laht peaaegu täielikult, mere keskkohas on aga jääd harva, Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Neeva lahes 5 kuud, Eesti lääneranniku lahtedes 4-5 kuud. Balti mere reostus (nii olme- kui tootmisheitmetega) on väga suur kuna selle...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rootsi referaat

Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: kroon Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 2 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 71 SKP $/in. 19 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras. Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: Norrlandi, Svealandi ja Götalandi. Rootsi iseseisvuse algusajaks on 6. juuni 1523. aastal, kui kuningaks sai Gustav Vasa. Samal kuupäeval 1809...

Geograafia
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun