AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivs...
eluvormide ajalisruumilise püsimise ja arengu. 4) RNA maailma hüpotees - RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu. Ehkki praeguse elu arenemine RNA maailmast on üldiselt aktsepteeritud, ei pruukinud RNA- põhine elu olla esimene elu Maal. 4. Geoloogiline ajaskaala 3)Kambriumi plahvatus Kambriumi ajastu alguses, kui hulraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmeksistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 4) imetajate mitmekesistumise eeldusteks: Võidule pääsesid õistaimed, millest tekkis rikkalik toidulaud arenevale imetajate rühmale.Näiteks ahvid poleks õistaimedeta üldse areneda saanudki, sest nad toituvad peamiselt õistaimede seemnetest, lehtedest ja pungadest.
2. Ligilise koosseisu alusel – süntaksonoomia e koosluste taksonoomia a. Dominandi alusel b. Kogu koosseisu alusel c. Diagnostiliste liikide alusel Eesti (taime)koosluste tüpoloogia Niidutüpoloogia – aluseks on võetud metsatüpoloogia skeem, sest Eestis on niidud reeglina inimtekkelised. Arendatud Kalju Porgi ja Heljo Kralli poolt. Sootüpoloogia – soopaigad, soopaigased ja soostikud, soo kasvukohad. Ökosüsteemi muutuste ajaskaala Lühiajalised muutused: valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused. Eriaastased muutused: nt 10 aastane periood, fluktuatsioonid, pöörduvad muutused. Paleoökoloogiline ajaskaala: 1000ndete aastake lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala. Miljonid aastad: evolutsiooniline ajaskaala Suktsessioon Suktsessiooniseeria – koosluste vahetumine ajas (võib väljenduda ka ruumis) Lõppkooslus Suktsessioon:
graniit, basalt, obsidian settekivimid - tekkinud sette kivistumisel, harilikult kihilised, sisaldavad fossiile, dolomiit, lubja-,liivakivi moondekivimid-kõrge temp ja rõhu mõjul moondunud maakoores moondunud sette v tardkivimid, nt graniit - greiss, liivakivi - kvartsiit, lubjakivi- marmor Absoluutne vanus- kivimi vanus aastates selle tekiimisest Suhteline vanus-määramisel selgitatakse välja kivimikihtide tekkimise järjekord Geokronoloogiline skaala - ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks Aegkonnad - pikad perioodid - vanaaegkond, keskaegkond, uusaegkond, ürg ja aguaegkond. maavärina kolle-tekkekoht Maa sees. epitsenter-koht maapinnal mis asub otse maavärina kolde kohal maalihe-pinnase kihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul tsunami-maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. vulkaanilõõr-lõõr vulk. sees mis ühendab magmakollet maapinnaga
Lagundamine on limiteeritud substraadi N-sisalduse, temperatuuri ja niiskuse poolt. 57. Laguahela tähtsus ökosüsteemides Laguahela tähtsus: Laguahelas kasutab iga järgmine tarbija eelmise tarbija jääke. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. Nii on looduse elus ja eluta osa seotud ühtsesse aineringesse. 58. Ökosüsteemi muutuste ajaskaala · Lühiajalised muutused valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused · Eriaastased muutused nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused · Suktsessiooniline ajaskaala 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused · Paleoökoloogiline ajaskaala 1000ndete aastate lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala · Miljonid aastad evolutsiooniline ajaskaala 59. Suktsessioon, mõiste ja liigitus:
huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Arvan, et geoloogid on eelkõige huvitatud sette-, moonde- ja tardkivimitest, sest nendest kolmest on moodustunud meie mandriline maakoor ning sinna võib olla teistest kohtadest rohkem säilinud mis tahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljendeid ehk fossiile. Kindlasti ollakse ka huvitatud kivimitest, mis on vanemad, kui 3 miljardit aastat ning mis on Maal säilinud vaid üksikutes kohtades. Ka geoloogiline ajaskaala on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. 3) Milliste meetoditega määratakse kivimite vanust? Kivimite suhtelist vanust võib määrata geoloogiliste, stratigraafiliste ja paleontoloogiliste meetoditega. Oma praktilises töös kasutavad geoloogid kõiki kolme. Stratigraafilist ja paleontoloogilist meetodit saab kasutada ainult kihiliste kivimite juures, kus iga järgnev kiht moodustus pärast eelmist kihti. Geoloogiline meetod võimaldab
aluspinna omadustest. 7. Merkuur, Veenus, Marss. Need sarnanevad ehituselt: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" 8. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. AEGKOND: Kainosoikum (Uusaegkond), AJASTU: Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen AEGKOND: Mesosoikum (Keskaegkond), AJASTU: Kriit, Juura, Triias AEGKOND: Paleosoikum (Vanaaegkond), AJASTU: Perm, Karbon, Devon, Silur, Ordoviitsium, Kambrium AEGKOND: Neoproterosoikum, AJASTU: Ediacara, Krüogeen, Ton AEGKOND: Mesoproterosoikum, AJASTU: Sten, Ectas, Calymm
3. Meistri ja Margarita lugu: armastuslugu (traagiline, ennastohverdav, tingimusteta, kõikehõlmav, altruistlik) 4) Lühikokkuvõte umbes pool lehekülge. M. Bulgakovi "Meistri ja Margarita" ülesehitus on mitmetasandiline. Autor on kujutanud kolme (kristluses sümboolne arv) maailma - oma kaasaega 20.-30. aastate Moskvas, iidset Jersalaimi ning igavikulist teispoolsust. Kõik nad on omavahel seotud läbi saatana. Igas maailmas on oma ajaskaala. Teispoolsuses on aeg igavene ja muutumatu, Jersalaimis valitseb minevik, Moskvas olevik. Sündmused Bulgakovi kodulinnas justkui kordavad seda, mis juhtus 1900 aastat tagasi kaugel Juudamaal, kuid parodeeritud kujul ning madaldatuna. Jesua oli tõekuulutaja Juudamaal, Meister (nagu Bulgakovki) püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud ja mõlemad määrati hukule. Jesua lugu ja Moskva
6.Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7.Maa- tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased plaadid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Päikesesüsteemi Maa-sarnased planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Sarnasus on neil suurus. Koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega. 8.Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel. Aegkond Ajastu Kainosoikum Kvaternaar Uusaegkond Neogeen Paleogeen Mesosoikum Kriit Keskaegkond Juura
· Säästva majandamise rakendamine · Kasutatakse lisaks maastiku planeerimine Kompleksprofiil Joonis, kus on kujutatud maastiku profiili ja selle iseloomulike omadusi, nt asimuut, pinnavorm, pinnakate, mullaliik, taimkatte tüüp, maastikutüüp jne. Koosneb 3 osast: profiiljoonest, plaaniribast ja komponentide tabelist. Õietolmu diagramm turba läibilõige, millest leitud õietolmu alusel saab analüüsida taime levikut jne Koosneb: ajaskaala, sette sügavus ja koostis, õietolmu esinemine Uuritavate objektide süstematiseerimine: 1. Koroloogiline lähedalasuvate komplekside ühendamine üheks suureks ja hierarhiliseks grupiks 2. Tüpoloogiline ühte gruppi ühendatakse ühte liiki üksused Rajoneerimise üksused kordumatud, millele lähenetakse individuaalselt. Tüpoloogilised üksused ühetaolised, mida saab liikidesse jaotada ja ühiselt uurida. Paelava maastik
Maale kosmosest tulevad osakesed omavad piisavalt energiat, et kutsuda Maa atmosfääris esile tuumareaktsioone. Kõige sagedasem neist on radioaktiivse süsiniku teke lämmastikust: Viimane on beetaaktiivne, pooleaga 5600 aastat. Et süsinik on elusaine tähtsaim koostisosa ja et taimed omastavad teda atmosfäärist, sisaldavad kõik elusorganismid kindla protsendi radioaktiivset süsinikku. Selle sisaldus väheneb aja jooksul ning sobiv pooliga (see määrab ajaskaala!) võimaldab kasutada radioaktiivse süsiniku meetodit orgaanilise aine vanuse kindlakstegemisel. Meetod on levinud eriti arheoloogias kirjakunstieelsete kultuuride dateerimisel. Maa looduslik radioaktiivsus põhineb uraanireal Radioaktiivne süsinik tekib atmosfääris kosmiliste kiirte toimel. Radioaktiivse ja tavalise süsiniku vahekorra järgi saab hinnata orgaanilise aine vanust. Tehnogeenne radioaktiivsus. Käesoleval ajal on lisaks uraanirea elementidele loodusesse
välja oma raamatus "The Life and Death of Planet Earth" ("Planeedi Maa elu ja surm"). Nad väidavad, et igal kõrgeltarenenud vormil on kasutada ainult miljardi aasta pikkune ajavahemik ehk siis on see nii öelda eluiga millele järgneb vältimatu hääbumine ja surm. Arvutuste kohaselt oleme ära kasutanud juba pool sellest ajast. Kõrgaeg on nüüdseks möödas ja tänapäeval asume juba langusfaasis. Langusfaasi üheks suureks tunnuseks on liikide järjekindel väljasuremine. Ajaskaala mõistetavamaks muutmiseks võrdlesid autorid Maa eeldatavat 12 miljardi aasta pikkust eluiga 12-tunnise päevaga.Sel juhul on kell praegu 4.30 hommikul. Kella 5ks saab taimede ja loomade ajajärk Maal otsa, kell 8 aurustuvad ookeanid. Seega on maailmalõpp juba alanud. Kiirem lõpu võib põhjustada ka lihtsalt üks võimukas ja tujutsev diktaator. Kurikuulsa Põhja-Korea ettearvamatu käitumisega noor diktaator Kim Jong-un on tsiviliseeritud läänemaailma ehmatanud juba mitu korda,
Ökoloogia teadus tegeleb organismidega, populatsioonidega, kooslustega, ökosüsteemidega ja biosfääriga. Ökoloogia peamised uurimis meetodid on vaatlus, tehistingimused ja eksperimendid. Ökoloogilsed faktorid on abiootilised ja biootilised faktorid. Ökoloogilsed skaalad on bioloogiline skaala (keskkonnast mõjutatud ja kuidas ise mõjutab ennast), ruumiline skaala (näiteks, kui palju isendeid teatud suuruses maalapil elab) ja ajaskaala (pikaajalised uuringud, mis nõuavad rohkem ressursse jne). Ökoloogilised tingumused- füüsikalised ja keemilised tingimused, mida organism kogeb (temperatuur, õhuniiskus, keskkonna happelisus, ostmootne rõhk) Ökoloogilised ressursid- ökoloogilised faktorid, mille kättesaadavus oleneb teistest organismidest. St. Elutegevuse käigus kulutavad organismid need ära. Ökoloogid proovivad teha kolme asja: kirjeldada, seletada ja arusaada, ennustada. 2
Autor kujutab pealtnäha koomilisi ja absurdseid olukordi, kuid selle taha on peidetud 20.-30.aastate nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, mis panigi inimesed käituma kummaliselt. ROMAANI ÜLESEHITUS M.B. "Meistri ja Margarita" ülesehitus on mitmetasandiline. Autor on kujutanud kolme maailma oma kaasaega 20.-30.aastate Moskvas, iidset Jersalaimi ning igavikulist teispoolsust. Kõik nad on omavahel ühendatud saatana kaudu. Igas maailmas on oma ajaskaala. Teispoolsuses on aeg igavene ja muutumatu, Jersalaimis valitseb minevik, Moskvas olevik. Jesua oli tõekuulutaja Juudamaal, Meister püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud ja mõlemad määrati hukule. Romaani epiloogis ühinevad Moskva ja Jersalaimi maailm teispoolsuses, kus valitseb Pimedusevürst Woland: seal kohtuvad Jesua, Pilatus, Meister ja Margarita. Moskva- sündmused sulavad kokku Meistri romaaniga Pontius Pilatusest. Juhtubki nii, nagu
Keskkonnatingimused (mulla pH, niiskusgradient, üldistatud pinnase viljakus) määravad metsa kasvukohatüübid, kus domineeriv puuliik määrab ära metsatüübi (kooslusetüübi). 35. Selgitage ökosüsteemi muutuste ajaskaalat · Lühiajalised muutused valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused · Eriaastased muutused nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused · Suktsessiooniline ajaskaala 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused · Paleoökoloogiline ajaskaala 1000ndete aastate lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala · Miljonid aastad evolutsiooniline ajaskaala 36. Mis asjaolu (nähtus) eelneb suktsessiooni käivitumisele? · Substraadi paljastumine · Organismide levimine · Asustamine · Konkurents · Reaktsioon · Stabiliseerumine 37
piirata püüdis. Sel ajal represseeriti palju vene kirjanikke, kes ei vastanud võimu ootustele. Oma tähtteose ,,Meister ja Margarita" ilmumist ei elanudki mees üle. Ja kuigi seda takistati kümneid aastaid pärast Bulgakovi surma, kui see lõpuks ilmus, oli see tõeline ,,hitt". Romaanis olid koos fantastika ja realism, müüt ja ajalooline tõde, romantika ning klounaad. Bulgakovi mitmetasandilise ülesehitusega romaan kujutab kõigi jaoks erinevat maailma, kus igaühel on oma ajaskaala, aga neid seob üks tegelane Woland. Bulgakov püüdis mõista oma aega, selles toimuvate kohutavate sündmuste tausta, mistõttu on oluline teada ajastu ja autori tausta, enne kui lugeda tema teoseid, kus neid sündmusi kajastatakse. Kolmas suurmees, keda tunnustati, aga keda võimuorganid siiski ei soosinud, oli Boriss Pasternak. Tema tuntuim romaan ,,Doktor Zivago" smugeldati välismaale, et see seal avaldada, sest kodumaal seda ju teha ei lastud
· Ballikülalisi tavalised inimesed ei näinud. · Toimus korteris nr 50 (ruum-ruumis võte). · Balli kuningannaks valiti Margarita, kes pidi kandma üliraskeid ehteid (kaelas oli saatana sümbol musta puudli kujutisega kaelaehe). · Selle katsumusega pandi tema armastus Meistri vastu proovile. TEOSE STRUKTUUR Kõik kolm aega/ruumi on ühendatud Wolandi kaudu. Igas maailmas on oma ajaskaala. KAASAEG (20.-30. aastate IIDNE JERSALAIMI IGAVIKULINE Moskva) Juudamaal TEISPOOLSUS Olevik Minevik Aeg on igavikuline ja muutumatu. Kordavad sündmusi, mis Jesua = tõekuulutaja, keda ei juhtusid 1900 aastat tagasi mõisteta ning määratakse
setted. Ookeaniline maakor on noorem ja õhem ning uueneb pidevalt.Ookeanilise maakoore graniidi kiht puudub. Eesti ala on maakoor 44-51 km paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord. Mandriline maakoor kujunes Eesti ala ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. 5. Geoloogiline ajaskaala.Aegkonnad ja nende iseloomustus. Eestis esinevad geoloogilised ladestud ja nende iseloomustus. Eesti stratigraafia põhijooned. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks.Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel Ürgaegkond(vetikad,bakterid),Aguaegkond(elutekkimine),Vanaaegkond(pal eosoikum), Keskkaegkond(imetajad, linnud), Uusaegkond(inimkond).
erosioon, metsade raadamine, massiivne kalapüük liigutab suuri P-koguseid. Tagajärjeks muutused kooslustes ja eutrofeerumine. Biogeokeemiliste tsüklite ja vee tsükli seos Kõik aineringed sõltuvad veest. Olles asendamatu komponent elusaine toimimises, mõjutab vee olemasolu kõiki biogeokeemilisi tsükleid. Vesi kui universaalne lahusti: 1) osaleb fotosünteesi protsessis, 2) tagab transpiratsiooni, 3) tagab elementide ja ühendite transpordi. Geoloogiline ajaskaala Skaala suurimateks jaotusteks on eoonid: Fanerosoikum viimase 542 miljoni aasta vältel, sellele eelnevad Proterosoikum ehk Agueoon ning Arhaikum ehk Ürgeoon. Eoonide piires jagatakse skaala Aegkondadeks ja need omakorda Ajastuteks ning Ajastute piires Ajastikeks. Kuna praegu on teada ligi 4 miljardi aasta vanuseid kivimeid, pakutakse Maa vanuseks mitte vähem kui 4,5 miljardit aastat. Kõige sagedamini 4,57 miljardit a. Kirjandus: Arold, I., Raukas, A., Viiding, H
Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja lubjakivide esinemine lubavad siiski oletada organismide olemasolu juba arhaikumis. A-i kivimid avanevad ulatuslikult Balti kilbil ja Kanadas. A-i maavaradest kasutatakse ulatuslikumalt rauamaake. Eestis kuuluvad a-i kivimid kristalse alusko...
kihistu, kihistik ja kiht biostratigraafilised ühikud(eraldatakse faunistiliste ja floritstiliste tunnuste alusel) biotsoon, pime ala Kronostratigraafilistel ühikutel on ka geokronoloogiline vaste: Ladem ehk eoon Ladekond ehk aegkond Ladestu ehk ajastu Ladestik ehk ajastik Lade ehk iga Alamlade ehk alamiga 5. Geokronoloogiline skaala Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab Maa 4,6 miljardi aastase ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks. Skaala põhiüksuseks on ajastu, mis on jagatud 2-5 ajastikuks. Ajastus koondatakse aegkondadeks, mis omakorda moodustavad eoone. Arhaikum (4500-2500 mln aastat tagasi) jaguneb eoarhaikumiks, paleoarhaikumiks, mesoarhaikumiks ja neoarhaikumiks Proterosoikum(2500-540 mln aastat tagasi) jaguneb paleoproterosoikumiks, mesoproterosoikumiks ja neoproterosoikumiks
eluvormide ajalisruumilise püsimise ja arengu. 4) RNA maailma hüpotees - RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu. Ehkki praeguse elu arenemine RNA maailmast on üldiselt aktsepteeritud, ei pruukinud RNA- põhine elu olla esimene elu Maal. 4. Geoloogiline ajaskaala 3)Kambriumi plahvatus – Kambriumi ajastu alguses, kui hulraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmeksistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 4) imetajate mitmekesistumise eeldusteks: Võidule pääsesid õistaimed, millest tekkis rikkalik toidulaud arenevale imetajate rühmale.Näiteks ahvid poleks õistaimedeta üldse areneda saanudki, sest nad toituvad peamiselt õistaimede seemnetest, lehtedest ja pungadest.
sajandil peeti igat ruumiliselt pidevat kihti iseenesestmõistetavalt ka üheaegseks, teisisõnu, kihtide superpositsiooni loeti piiramatult kehtivaks. Niisuguse lähenemise heaks näiteks on inglise mäeinseneri W. Smithi reegel (protseduur), mille kohaselt on igal kihil ainult temale omased kivistised nn juhtkivistised (index fossils), millede püsiv järjestus mistahes läbilõikes lubab neid sisaldavaid kihte vanuseliselt korrastada. 5. Geoloogilise ajaskaala põhiüksused aegkonnad ja ajastud ja nende vanuselised piirid. Geokronoloogilise skaala põhiüksuseks on ajastu, mis jaotatakse 2-5 ajastikuks. Ajastikud omakorda igadeks, millede arv igas ajastikus võib olla väga erinev. Ajastuid rühmitatakse aegkondadeks, mis omakorda moodustavad eoone. Aegkonnad(10): Kainosoikum, Mesosoikum, Palesoikum, Neoproterosoikum, Mesoproterosoikum, Paleoproterosoikum, Neoarhaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. Ajastud: näiteks Kambrium, Juua jt.
Maakoore alumiseks piiri sügavuseks maapinnast loetakse u 15-75km, ookeanipõhjas siiski vähem. Maakoor jaotatakse stratisfääriks e settekivimite kihiks ja nn graniidi ning basaldikihiks (moondekivimite kiht). Stratisfääri all mõistetakse settekivimitest koosnevat litosfääri osa, mis harilikult lasub graniitsel kihil. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 26. Geoloogiline ajaskaala. -Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks. -Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogiline aeg on inimesele hoomamatult pikk ajavahemik, mis hõlmab rohkem kui nelja miljardit aastat. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse, mille uurimisega tegelevad geoloogid. 27
1932. a. kevadel korraldati Harvardi observatooriumis konverents "Ajaarvamise skaala", kus esinesid ameerika ja inglise geoloogid, antropoloogid, füüsikud, matemaatikud ja astronoomid. Öpik, esitades seal oma ideid maailma vanuse kohta, väitis, et maailma vanus ei ületa palju meie maakera vanust, s. o. kolme miljardit aastat. Olgugi et ettekande ajal paistsid Öpiku väited suuremale osale teadlastest ketserlikena, leidis ettekanne elavat vastukaja Ameerika ajakirjanduses. Lühikese ajaskaala ideid on Öpik korduvalt kaitsnud ka hiljem, ehkki uuemate andmete põhjal on see skaala mõnevõrra pikemaks kasvanud. Praegu arvatakse, et paljud makrokosmose objektid on tekkinud enamvähem korraga umbes 13 miljardit aastat tagasi. · Öpik-Oorti komeeedipilve idee esitus (1932) Ernst Öpik esitab idee komeetide päritolust Päikesesüseteemi äärealadel 50 000 kuni 100 000 a.ü. kaugusel asuvast komeedipilvest, milles häirituse tulemusena komeedid
3) Keemilise koostise võrdlus. 3a- geenide võrdlus 4) Biogeograafia ja ökoloogia liigid (ja kõrgemad taksonid) kindlates piirkondades. Kui võimalik kindlaks teha kuidas loomad rändasid, see määrab ära kuidas tänapäevased liigid on levinud. Peenem anatoomiline võrdlemine- ehitus on analoogne mitte homoloogne. 5) Kultuurtaimede-koduloomade aretuspraktika. Aretuspraktika näitab muutuste võimalikkust. Teoloogia paneb paika ajaskaala 23. Evolutsioonilised muutused populatsioonis 24. Liikide teke - geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon (putukad, polüploidsus), väike rühm (rajapopulatsioon) (!geenitriiv), isendite küllaldane paljunemine 25. Ülevaade Maal toimunud evolutsioonist üks aegkond kestab jämedalt öeldes 50-70 milj aastat. 1) Teke: Ligi 4 mlrd a tagasi Arhaikum hapnikueelne aeg. a) Katastroofi lapsed? Asteroidid
parasvöötmes segametsavööndi põhjapiiril. 2. Milliseid geograafilisi objekte läbib Eesti ja Venemaa riigipiir? V: Narva jõgi, Peipsi järv, Lammjärv ja Pihkva järv. 3. Mis on põhikaart? V: Kogu Eesti territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millele on kantud kõik olulisemad maastikuobjektid. 4. Kuidas töötab ülemine asukoha määramise süsteem (GPS)? V: Telefon vahetab signaale vähemalt 4 satelliidiga 5. Mida näitab geokronoloogiline skaala? V: Ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogideks. 6. Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord? Millal tekkisid kõige vanemad kivimid Eesti alal? V: Agueoonis (1,5-2 miljardit aastat tagasi) Vanimad on kambriumi ajastu savid ja liivakivid. 7. Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord? Nimeta kivimeid, millest see koosneb. V: Devon kuni kvaternaar umbes 350 mln aastat. 8. Iseloomusta aluspõhja settekivimite avamusalade paiknemist Eestis.
· Koos kudede eristumisega arenesid hulkraksetel organismidel nende terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringe- ja hormonaalsüsteem · Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. · Hulkraksus kujunes välja nii taime-, looma- kui ka seeneriigis. Suuremate geoloogiliste sündmuste ja kivististe leidude järgi on Maa ja selle elustiku ajalugu jaotunud erineva kestusega perioodideks. Geoloogilise ajaskaala suuremaid üksusi nimetatakse aegkondadeks ja ajastuteks. Evolutsiooni põhilised sündmused Elu veest maismaale Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal 410-440 miljonit aastat tagasi 400 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (sõnajalgtaimed) LÜLIJALGSED · · Esinevad varred, risoomid · · Puudusid tõelised lehed ja juured
kompenseeritakse atmosfääri turbulentsuse tekitatud kujutiste moonutused. Atmosfääri kihtide pidev liikumine põhjustab tähekujutiste pideva värelemise ja kokkuvõttes teleskoobi abil saadavate kujutiste moondumise. Nii nagu aktiivoptika puhul, muudetakse ka adaptiivoptikat rakendades valguse kogumise ajal mingi teleskoobi peegli pinda. Kuna atmosfääri turbulentsuse tekitatud tähekujutiste värelemise ajaskaala hõlmab ainult murdosa sekundist, on adaptiivoptika puhul vaja peegli pinna kuju või asendit sageli muuta. Adaptiivoptika rakendamisega kaasneb palju teoreetilisi ja tehnilisi probleeme, ent võit on sedavõrd suur, et selle uurimisele pühendatakse palju aega. Atmosfääri turbulentsust jälgitakse mingi sobiva heleda tähe või laseri abil tekitatud nn kunstliku tähe kujutist jälgides. Õhukihtide liikumise kohta saadud informatsioon suunatakse arvutisse, mis vastavalt
kus need avanevad (levila Silur kestis palju lühemat aega (25 Ma vs 33. Kes vastutab rahvusvahelise versus avamus) ordoviitsiumi 41 Ma) aga tekitas kordades 25. Mis on epikontinentaalne meri geoloogilise ajaskaala rohkem setteid, sest Siluris toimus bioloogilise koostamise ja uuendamise eest Üldse leidub põhja-, kesk- ja lääne- Eesti aladel. elu mitmekesisuse plahvatuslik kasv. Kontinendi peal asuv šelfimeri. ning kust uusimat skaalat Paksude kihtidena vaid kesk- ja lääne- Eestis
Devoni paljandid Devoni paljandid jäävad Devoni avamusele, suurem osa neist jõgede kallastele. Need paljandid on valdavalt kujunenud Devoni liivakividesse. Nt: Tori põrgu, Piusa karjäär, Kallaste pank, Suur ja Väike Taevaskoda jne. 20 Sõnaseletusi (Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi ja Turu Ülikooli geoloogiaosakonna poolt välja antud trükistest). Aegkond üleilmse ajaskaala suurühik, mitusada miljonit aastat kestnud ajaetapp (Vana-, Kesk- ja Uusaegkond). Ajastik ajastu alajaotus, mille nimetus tuletatakse enamasti täiendsõnade ,,Vara-", ,,Kesk-" või ,,Hilis-" lisamisega vastava ajastu nimetuse ette. Ajastu üleilmse geoloogilise ajaskaala põhiühik, kümneid miljoneid aastaid kestnud kindel ajaetapp Maa geoloogilises arengus. Aleuroliit liivast peenema terasuurusega settekivim. Aleuriit ehk möll liivast peenema terasuurusega pude materjal.
1. Millistest komponentidest koosneb Maa leida: joonepikkus S1-2, otse ja vastuasimuudid A1-2 Epohh – sündmuse juhtumise moment raskusjõud (raskuskiirendus)? Millest kumbki A2-1 teatud ajaskaala suhtes. komponent oleneb? Mis on raskusjõu (-kiirendus) 29. Mis on võetud GPS standardepohhiks? ühik ja selle dimensioon? F – Maa . Millistes ühikustes mõõdetakse GPS aeg? gravitatsioonilisest külgetõmbejõust ja P – Maa GPS standardepohh on 06.jaanuar 1980 kell
formaati ja kantakse siis kas DATA-DVD plaadile või kliendi välisele kõvakettale. Kuna salvestame filmi kaadrike haaval, jääb kvaliteet praktiliselt parim võimalikest alternatiivsetest lahendustest. Selline digitaalkoopia on filmi suurepäraseks säilitusvahendiks: ta on hõlpsasti paljundatav ja kasutatav kas otse filmi originaalkujul vaatamiseks või siis lähteallikana edasiseks montaaziks. Filmi vaatamisel võib ainsaks häirivaks asjaoluks ehk olla selles kujutatud tegevuse ajaskaala erinevus tegelikust. Ühele DATA-DVD(5) plaadile saab paigutada nii kuni 120 meetri pikkuse filmi digitaliseeringu; see on kaheksa kitsasfilmikaamera 2x7,5m filmirullitäit (Momento, 2015). KOKKUVÕTE Rahvusarhiiv on arhiivinduse keskuseks Eestis. Rahvusarhiiv loodi 1. jaanuaril 1999. aastal ning selle põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja selle kasutamise võimalus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti kultuuri,
Nimi- ehk nominaalskaala – objektide eristamiseks – sugu, rahvus, huvid, kaubakood, ettevõtte registrinumber Järjestusskaala – võimaldab objekte järjestada mingi tunnuse alusel – nt ettevõtted: väikesed, keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, mingi tegevuse jaoks kulunud aeg Kuidas arvväärtused esinevad? Diskreetne skaala Pidev skaala Nimiskaalas ja järjestusskaalas mõõdetud tunnused – kvalitatiivsed tunnused
taimekooslused ja ala geoloogiline ehitus Plaaniriba on täpne topograafiline plaan (plaan suuremõõtkavaline kaart) profiili kulgemiskoha lähiümbruse iseloomustamiseks. Maastikukomponentide tabel muutusedüleminekud tsoonidena või graafikutena. Õietolmu diagramm koostatakse üksikutes settekihtides määratud õietolmuliigi jahulga alusel 1. settekihtide dateeringute baasil koostatud ajaskaala, 2. sette sügavus ja 3. koostis (litoloogiline läbilõige), 4. erinevate taimede õietolmu esinemine settekihtides Õietolmu hulka esitatakse protsentides Maastikuteaduses eritatakse 2 moodust uuritavate objektide süstematiseerimiseks: Koroloogiline kõrvutiseisvate komplekside ühendamist kõrgema astme kompleksideks. Selle järgi järjestatakse geokompleksid tasemete järgi ning moodustatakse hierarhiline astmestik
metsatulekahju tagajärjel), aga _ Maismaal nt. puud, mis tagavad teatava abiootilise keskkonna ja on üldine muutumine on pidev ja suhteliselt ühtlane. ressursibaasiks ning elupaigaks teistele liikidele. _ Mosaiigi erinevate osade osakaal püsib. _Korallid troopilistes meredes täidavad samasugust rolli. _ Väiksem territoorium pidevas muutumises. _ Ajaskaala samuti oluline - väetamisega, - sõnnikumajandusega.
biootilises staadiumis on oluline osa elusloodusel - taimkate, loomastik, mikroorganismid. 13. Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimise meetodid. Lihtsamaks ja täpsemaks maastike muutuste uurimise meetodiks on inimese poolt aegade jooksul ühel või teisel kujul talletatud andmete analüüs. nt maadeavastajate reisiraamatuted 2. toimunud protsesside ja toonaste nähtuste kohta annavad vanad kaardid. Maastike arengu uurimise meetodid: Geoloogilised meetodid (pikim ajaskaala) Paleogegraafilised meetodid (pisut lühem) Muud (glatsioloogilised, geokeemilised, dendrokronoloogilised, kartograafilised, arheoloogilised jms) Minevikus toimunud muutuste uurimiseks tuleb kasutadajuba mitmesuguseid arheoloogilisi meetodeid. on välja töötatud hulk meetodeid, mis tuginevad füüsika, keemia ja bioloogia seaduspärasustele. Levinuimad on paleökoloogilised ja geoloogilised meetodid, mille abil
alajahtunud austeniidina Perliitmuutus seisneb raus polümorfses muutumises Fe γ-Feα ning A-s oleva C ümberjaotumises difusiooni teel. Need protsessid määravad austeniidi lagunemise kiiruse. T langedes väheneb difusiooni kiirus ja aeglustub C ümberjaotumine. A allajahutamisel toimuvaist muutustest saamisekd koostatakse katseandmete alusel A isotermilise muutuse diagramm (TTT d.) koordinaatides muuteT T – aeg t, logaritmiline ajaskaala. Perliitmuutus saab toimuda tasakaalukorras: >650˚C, mida tagab aegane jahutamine (<1˚C/min), perliitstruktuuriga teras on plastne, väikese kõvaduse ja tugevusega. Jahutuskiiruse ↑ v~5˚C/s muutub A sorbiidiks T=650…600˚C korral, suurema kõvaduse, elastsuse ja tugevusega, kui P. Jahutuskiiruse ↑ v~40-60˚C/s säilib A T-ni 550…500˚C, tekkiv tsementiit jääb peenteraliseks ja selle struktuuri nim
Sinna settisid ürgookeani asukate orgaanilised jäänused. 3.8 miljardit aastat Mikrobioloogia I 2017 vana Isua settekivim Prokarüoodi d Elu tekke ajaskaala: miljardeid aastaid valitsesid Maal vaid prokarüoodid. Mikrobioloogia I 2017 Stromatoliidid https://et.wikipedia.org/wiki/Stromatoliit Stromatoliit on peenekihiline lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Moodustuvad nn mikroobsetest mattidest. Stromatoliidid on kuni 1,2 m kõrged ja nende pikkus võib ulatuda mitme meetrini. Kujult on nad korrapäratud, mügarjad, koorikjad või
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine.......................................................................................................
Liikide olemus Carl Linne: Iga liik onn loodud muutumatuna aegade alguses. Essentsialism: igal asjade/olendite klassil on mingi essents loomus, mis on sõltumatu üksikindiviidide omadustest. Darwini teooria Liik on omavahel teatud määral erinevate indiviidide kollektsioon Järglaste saamise tõenäosust suurendavad jooned säilivad, muud kaovad aja jooksul Liik on ajas muutuv vastavalt kohanemis vajadustele Inimese evolutsiooni ajaskaala vs Maa ajaskaala... ... miljardit aastat tagasi 5 miljardit - Maa teke 0,3 miljardit - dinosauruste aja algus 0,1 miljardit - lilled ja mesilased 0,0002 miljardit - homo sapiens Liikide teke vs inimese põlvnemine Liikide tekkimine (1857): - Detailideni empiiriline; tänaseni ülioluliselt kohal loodusteadustes: looduslik valik toimib kohandades liiki selle konkreetsete elutingimustega. Inimese põlvnemine (1871):
Täielikult kaob see kiht Antarktika ja Arktika piirkonnas. Magedat vett ookeani tuleb kõige rohkem poolustelt (Gröönimaa ja Islandi vahelisest piirkonnast). Kõige vanem vesi on Beringi väinas ning kõige noorem vesi on Atlandi ookeani põhja osas. Vesi täieneb pidevalt toitainetega ning muutub toitaineterikkaks, kui hapnikuvaeseks (vana vesi). Vee uuenemine ookeanis ja järves Vee uuenemist järves vaadeldakse ajas (sügisene ja kevadine läbisegunemine) ja ajaskaala on kuudes. Ookeanis on vee läbisegunemine ruumis ning ajaskaala miljonites aastates. Looded, C. jõud ja atmosfääri rõhumuutused on põhilised energiaallikad, mis põhjustavad vee füüsikalist segunemist ookeanides ja suurtes järvedes. Kõige stabiilsemad piirkonnad ookeanides on jõgede suudmealad, sest seal tekib omamodi energia. Samuti toimub erinevate keemiliste ühendite väljasettimine. Tuulerõhust tekitatud veesegunemine toob kaasa laineid
Naha tekised Kusepõis Naha alumised kihid (moodustised). Nt. küüned, karvad, nahanäärmed. Sh. piimanäärmed. Kuse- suguelundkond, v.a. põis. Mesodermist kujunevad organismile põhimassi andvad organid. Läbi kõigi kolme on üks süsteem sisesekretsiooninäärmed. Ajaskaala. Varane gastrula moodustub 3nda arengunädala lõpuks, hiline gastrula aga 1. arengukuu lõpuks. Gastrula tasand on viimane, kus võib toimuda veel mitmike teke. (inimesel) Teratogenees ... (soerdareng) looteliste väärarengute teke. Lootelisi väärarenguid tekitavad teratogeenid. Need on erinevad mõjurid, mis on lävimõjuga ohtlik toime avaldub teatud koguses. Nt. alkohol Teratogeenid: 1) Bioloogilised a. Haigustekitajad i
põhistruktuuris. Trilobiitne Kambrium Suhteliselt lühikesele Tommoti ajastule järgnes tugeva välisskeletiga mereloomade evolutsioon. Tähtsaimateks ja erilisemateks neist tuleb lugeda trilobiite, sest lülijalgseid loetakse kogu Kambriumi silmapaistvamateks loomadeks. Trilobiidid evolutsioneerisid Kambriumis kiiresti. Üldse on Paleosoikumi kivimitest teada 140 perekonda trilobiite, millest rohkem kui 90 on leitud Kambriumist. Mitmed Kambriumi trilobiitide liigid elasid geoloogilise ajaskaala järgi lühikest aega - 1 miljon aastat või vähemgi. Seetõttu on nad Kambriumi lademe tähtsaimateks juhtfossiilideks. See positsioon on saavutatud samuti tänu faktile, et neid on lihtne välisehituse järgi identifitseerida ja eristada. Enamik trilobiite roomas või ujus mööda merepõhja jättes oma liikumisest maha jälgi, mis on säilinud fossiilsetena. Osad jälgedest on tekkinud kaevamise või kraapimise tagajärel. Liikumise on jäädvustanud jäljerajad. Mõned
süsteemile süsteemimaatriksiga A(t) vastab üheselt määratud olekusiirde-maatriksite hulk, määratuna kõikvõimalike ajaintervallide ulatuses. Seega võrrand (2.2) sisaldab süsteemi üheselt määrava maatriksfunktsiooni (t,to). 2. Statsionaarse süsteemi homogeense võrrandi lahendamine. Statsionaarse süsteemi põhitunnuseks on kõigi tema parameetrite konstantsus ajas. Seetõttu võime säärase süsteemi analüüsil mistahes ajahetke võtta ajaskaala nullhetkeks. Tulemusena (t) osutub ühe ajamuutuja funktsiooniks, kuid rahuldab siiski eelmisi tingimusi. (d/dt)(t)=A(t); (t1+t2)=(t1)(t2); (O)=E; -1(t)=(-t). Osutub, et kõiki neid tingimusi rahuldab maatrikseksponent eAt, mida saab esitada tavalisele eksponentfunktsioonile analoogilise maatriks-astmereana, mis koondub mistahes reaalarvulise t korral. U(t)=0, x(t)=eAtX(0), ajaliste protsesside iseloomu määravad eksponentfunktsiooni omadused. 3.Tervikliku olekuvõrrandi lahendamine
3. Nimeta, millised jõed ja järved on Eesti piiriveekogud. 4. Leia atlase abiga maailma riigid, mis asuvad Eestiga samal geograafilisel laiusel ja pikkusel. --- 16 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ((Foto: Schlatenkeesi liustik Austria Alpides. Vaade 2489 meetri kõrgusel asuvast alpionnist. Lumi muutub tippudelt alla vajudes jääks ja voolab liustikena orgudesse. Liustike sulaveest saavad alguse paljud jõed.)) Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks ja ajastikeks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide ja maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja tekkeaja uurimise alusel. Geokronoloogiline skaala hakkas välja kujunema 18. sajandil Itaalias. 19. sajandil hakati üksustena käsutama aegkondi Paleosoikum, Mesosoikum, Kainosoikum ja nende alamjaotusi (ajastuid) Kambrium, Silur, Devon jne (vt lk 107). 1961
Gaasisüsteem. Kasutusühikud. Elektisüsteem. Kasutuspunktide arv, koguvõimsus. Eriseadmed. Sõltub iga sellise süsteemi ulatusest ja seadme eriomadustest (liftide puhul arv, võimsus ja kiirus ning peatuskohtade arv). Välisvõrgud. Puudub. Välistööd. Puudub. 77. Tuua ressurside plaanimise meetodid Kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid, mis eelkõige tuginevad graafilistel lahenditel. Traditsioonliseks on joongraafik : sel graafikul on horisontaalselt nädalateks jaotatud ajaskaala ja vertikaalselt projekti kuuluvate tööde loetelu. Iga töö ajastamine ja kestus on märgitud horisontaaljoonega. See graafik on aga siiski pigem teabeallikas kui plaanimisvahend Igapäevapraktikas kasutatakse võrkgraafikut, kuigi kunagi oli see vaid mitteformaalne vahend. Võrkgraafik on üldine termin ja kasutusel on nii "sündmuste graafik" kui "kriitilise tee graafik", millel on ka erinevad kasutusvõimalused. Võrkgraafik koosneb paljudest
F-1(t2,t1)=F(t1,t2) Igale süsteemile süsteemimaatriksiga A(t) vastab üheselt määratud olekusiirde-maatriksite hulk, määratuna kõikvõimalike ajaintervallide ulatuses. Seega võrrand X(t)=F(t,t0)X(t0) sisaldab süsteemi üheselt määrava maatriksfunktsiooni F(t,t0). Statsionaarse süsteemi homogeense võrrandi lahendamine. Statsionaarse süsteemi põhitunnuseks on kõigi tema parameetrite konstantsus ajas. Seetõttu võime säärase süsteemi analüüsil mistahes ajahetke võtta ajaskaala nullhetkeks. Tulemusena F(t) osutub ühe ajamuutuja funktsiooniks, kuid rahuldab siiski eelmisi tingimusi. (d/dt)F(t)=A(t) F(t1+t2)=F(t1)F(t2) F(0)=E F-1(t)=F(-t). Osutub, et kõiki neid tingimusi rahuldab maatrikseksponent eAt, mida saab esitada tavalisele eksponentfunktsioonile analoogilise maatriks-astmereana, mis koondub mistahes reaalarvulise t korral. U(t)=0, x(t)=eAtX(0), ajaliste protsesside iseloomu määravad eksponentfunktsiooni omadused. Tervikliku olekuvõrrandi lahendamine
tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Etoloogilise teooria neli peamist ideed. · Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine · Evolutsiooniline vaatenurk · Õppimise eelsoodumus · Etoloogiline metodoloogia- Etoloogia laiendab arusaamu, millest koosneb arengu seletus. Nii näiteks saab lapse käitumist paremini mõista, kui kaasata oma nägemusse suurem raamistik. Näiteks laiem sotsiaalne kontekst ja võib kaasata ka pikema ajaskaala. See hõlmab näiteks liikide ajalugu. Organism on koos oma geneetiliste, füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumuslike aspektidega osa süsteemist, mis sisaldab ka keskkonda koos selle füüsiliste interpersonaalsete ja kultuuriliste aspektidega. Seetõttu tuleb uurida kõiki neid tasemeid, et lõpptulemusena mõista tervet organismkeskkonnasüsteemi. Seega on etoloogilised printsiibid potentsiaalselt ühendav jõud arengupsühholoogiasse
Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. 3. Maa geoloogiline minevik. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks. Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogiline aeg on inimesele hoomamatult pikk ajavahemik, mis hõlmab rohkem kui nelja miljardit aastat. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse, mille uurimisega tegelevad geoloogid
annaabi.ee 
