Eesti geoloogia 2) 1. Platvorm Eesti pakineb tervenisti Ida-Euroopa platvormil. 2. Aluskord Suur osa Eesti aluskorrast on tekkinud Paleoproterosoikumi ajastul (2,5-1,6 miljardit aasat tagasi). Eesti aluskord ei paljandu 3. Pealiskord Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordiviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvanternaari ajastu setendeist. 4. Pinnakate Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist ja on suhteliselt õhuke. Pinnakatte hulka kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid
Fossiilide uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse paleontoloogiaks ja nende uurimisega tegelevaid teadlasi paleontoloogideks. Kõige enamlevinud kivististeks on mereorganismide kõvad osad: karbid, kojad, luud, hambad, soomused, koorikud, taimede puhul õietolm. Pehmed koed (liha, nahk ja organid) ja pehme kehaga organismid üldjuhul fossiilidena ei säili, sellised leiud on maailmas üliharuldased. 1. Korallid Eesti aluspõhjas on levinud Siluri lubjakivides, Saaremaal. Harva võib leida neid Eestis ka Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides. Kaks väljasurnud korallide seltsi, mis on Eesti levinud, on tabulaadid ja rugoosid. (Ivar Puura, 2006.) Rugoosid elasid nii üksikult kui ka koloonialiselt, tabulaadid ainult koloonialiselt.(fossiilid.info) Isendi suurus ulatub millimeetritest meetrini. Tavaliselt on korallidel lubi-või sarvtoes, mis koosneb skleriitidest(osadest) või moodustab kogu kolooniat siduva korallisarra
Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal. Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem. Pealiskord Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaarisetteid ehk pinnakatet. Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvaternaari ajastu setendeist. Pealiskorra settekivimid Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Kvaternaar Kambrium Kambrium vastab ajavahemikule 542– 488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Ordoviitsium Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera
määramisel oli massi muutus vahemikus 2,84 2,88 g/cm3, mis on tüüpiline Eesti dolokivile. Kivimi poorsus muutub vahemikus 9,9 21,2% ja on keskmiselt 14%. Ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on: vee pealne 3565,0 tuh m3 Vee alune 3619,4 tuh m3 KOKKU 7184,4 tuh m3 Kareda dolomiidimaardla hüdrogeoloogilise läbilõike moodustavad: 1. Kvarternaarisetete vesi; 2. Siluri veekompleks; 3. Karbonaatkivimites paiknev Ordoviitsiumi veekompleks; 4. Ordoviitsiumi Kambriumi veekompleks liivakivides 5. Liivakivide ja aleuroliitidega esindatud Kambriumi - Vendi veekompleks. Kvarternaarisetetest katet võib käsiteda kui aeratsioonivööd, läbi mille Siluri veekompleks toitub. Kvarternaarisetted on kohati veerikkad, seda põhiliselt kevad- ja sügisperioodil. Siluri veekompleks levib kogu maardla alal. Vettandvateks kivimiteks on Alam- Siluri
Vanaaegkond ehk Paleosoikum Silur Silur algas umbes 440 miljonit aastat tagasi. Lõppes umb. 417 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumi–siluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed ja lülijalgsed asutasid maismaa. Silur jaguneb ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Přidoli. Llandovery ajastik kestis vahemikus 443,4 ± 1,5 kuni 433,4 ± 0,8 miljonit aastat tagasi.
.................................................7 6. Kasutatud materjal...........................................................................8 2 1.Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus Lääne-Eesti paekallas on Lääne-Eestist alguse saav horisontaalsihis mööda Läänemere põhja Gotlandini kulgev pankade ahelik. Muhust, üle Põhja-Saaremaa ja Läänemere ulatub Gotlandi looderannikule Saaremaa-Gotlandi ehk Siluri klint. Nimi Siluri klint tuleneb ennekõike Saaremaal ja Gotlandil paljanduvate kivimite vanusest, mitte klindi kujunemisajast Paekallas ei moodusta ühtset silmatorkavat ahelikuriba (erinevalt Põhja-Eesti pangast), vaid katkendlikke paeseid mühke. Eesti alale jäävaist tuntuim pangamoodustis on Panga pank (vanemas kirjanduses ka Mustjala pank). 3 2.Kõrgeimad punktid ja pikkused Gotlandi-Saaremaa klint on ligikaudu 500 km pikkune
Kõvadus 2 - 3. Porsumiseks on optimaalseteks tingimusteks Risti (Poola) mäestikus? puuduvad, kuna sellel perioodil oli Eesti ala Eestis leidub glaukoniiditeri hajali peaaegu maksimaalselt kõrge temperatuur ja võimalikult valdavalt maismaa, setteid kuhjus vähe ning kõigis Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri suur sademete hulk. Nii on porsumine kõige Poola- Devoni hääbumisega algas uus etapp hilisem settekivimeis. Alam-Ordoviitsiumi Hunnebergi intensiivsem ekvatoriaalses kliimavöötmes. Eesti ala arenguloos. Meil pole selle aja kohta mandriliustik kandis needki minema. Seetõttu ei lademe glaukoniitliivakivis (foto 1) küünib
hallid lubjakivid Põhja-Eestis ning 40 m paksused punasevärvilise savika lubjakivi kompleks Lõuna-Eestis. Ülem-Ordoviitsium kestis 17 miljonit aastat. Seal esinevad savikad lubjakivid ja merglid, põlevkivid, vulkaanilise tuha ehk bentoniidi kihid ning rifid. Kogupaksus on 70-183 meetrit. 5 Silur Geoloogiline olustik Siluri ajastu algas 443 ja lõppes 416 miljoni aasta eest, kestes seega umbes 27 miljonit aastat. Siluris hakkasid mandrid uuesti ühinema. Algas see Baltika ürgmandri liitumisest Avalonia pisimandriga ja nende vahelise Törnquisti mere kadumisest, mis leidis aset Ordoviitsiumi ajastu lõpul. Baltika ürgmanner hõlmas praeguse Põhja- ja Ida-Euroopa, pikk kitsas Avalonia mikrokontinent aga Põhja-Saksamaa, Madalmaad, Inglismaa ja tükikese Põhja-Ameerika idarannikust. Siluri jooksul lähenesid
· Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte paksus on valdavalt 2-5m, paksem on see moreenküngastel(suurematel üle 10m) ja Põltsamaa jõe orus. · Piirkonnas kaevandatakse lubjakivi, kruusa ja turvast. · Tähtsaim maavara on lubjakivi, mida kaevandatakse Rõstlas (AS Graniit)
horisontaalsetes lõhedes ning murranguvööndites? V: lubjakivides, dolokivides, kristalsetes kivimites 9. Milliste veepidemete vahel paikneb Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks? Vettkandvateks kivimiteks on liivakivid, peamiselt peeneteralised, harvem keskmiseteralised, aga ka liivakad ja savikad aleuroliidid. 10. Miks Kesk-Devoni põhjavesi on jaotatud kahte põhjaveekompleksi: Kesk-Devoni ja Alam-Kesk-Devoni-Siluri põhjaveekompleksiks? V: Nende vahele jääb Narva lade 11. Missugustele põhjaveekompleksidele on iseloomulik surveline põhjavesi? V: Kesk-Devoni veekompleks, Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekompleks, Ordoviitsium-Kambrium veekompleks, Silur-Ordoviitsium veekompleks 12. Millise sügavuseni võib põhjavett karbonaatsetes (lubjakivid, dolokivid) kivimites? V: 60-70m 13. Millise koostisega on vesi Eelkambriumi kristalsetes kivimites? V:vesi on soolakas, mineraalsus suur
Graptoliitargilliiti ei loeta tegelikult maavaraks, sest see on põlevkivist 2x väiksema kütteväärtusega ja isesüttiv, mistõttu on selle kaevandamine raskendatud. On olnud suure tähelepanu all, sest sisaldab selliseid keemilisi elemente nagu uraan, vanaadium, toorium. Maavarana leiavad samuti kasutamist ka lubjakivid (ehituskivina, killustiku valmistamiseks ja tsemendi ning lubja tootmiseks). On oluline ka põhjaveevarude seisukohalt. Siluri ladestu – 435-405 milj a t oli Eesti liikunud ekvaatorile. Kliima oli soe ning mereelustik rikkalik: laialdaselt levisid tabullaadid, rugoosid, brahhiopoodid, sammaloomad jt. Esmakordselt ilmusid skorpionilaadsed ja meie vanimad selgroogsed – lõuatud kalad. Tekkima hakkasid riffmoodustised, mille tunnistuseks on Jaagurahu ja Paadla lademe biohermlubjakivid. Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud siluri ladestu setendites
Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Tõenäoliselt olid ka meie kukersiidi orgaanilise aine allikaks mikroskoopilised sinivetikad. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. 3) Silur (440- 417 miljonit aastat tagasi) Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas.Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist
M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivsed kalad * Ehituslubjakivi * puna- ja rohevetikad * T levik veest->maismaale 3)Siluri * lõunapoolkera liustike sulamine -> tõstis * kalade evolutsioon maailmamere taset * soontaimed (eristunud juur/ vars/ leht) * korallrifid 4)Devon *Põhja-Ameerika ja Euroopa laamad asusid *maismaa taimestiku kiire areng (rohttaimed- koos ekvaatori lähistel. Neist põhja poole jäi osa >sõnajalad, puud-> metsad)
Ida-Euroopa platvormil on kaks suur kilpi Balti ja Ukraina kilp. Ulatuslikud kilbid asuvad ka Aafrikas, Indias, Austraalias, Kanadas, Gröönimaal ja Siberis (Ivar Arold, 1987). 2. Vanaaegkond ehk paleosoikum Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel Selle aja aja jooksul leidsid aset baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused. Üldise maakerke tagajärjel tekkis vana Angara mannaer, aegkonna alguses lõunapoolkeral kujunenud Gondvana hiidmandril esines korduvalt mandrijäätumisi (I.Arold, 1987). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus:
Lk 1 Paiknemine Eestis ja kaart LääneEesti madalik kulgeb põhjalõuna suunas Soome lahest Liivi laheni ja selle pikkus on 119120 km. LääneEesti madaliku pindalaks on 6035 km2, hõlmates 13,3 % Eesti territooriumist. Lk.2 Geoloogiline ehitus LääneEesti madaliku kivimid on enamasti Ordoviitsiumi ja Siluri asjastust . Siluri ajastu kivimid on LääneEesti madaliku lõunaosas ja Ordoviitsiumi kivimid põhjaosas. LääneEesti madalik kooseb kivimitest : põlevkivi e. kukersiit , lubjakivi ja dolomiit. Lk 3 Pinnavormid ja pinnamood LääneEesti madalik on ise juba pinnavorm. LääneEesti madaliku lõunaosas kerkib ümbritsevatest soodest kõrgemale KoongaMihkli paekõrgendik muistse nimetusega Soontagana
Krirnmi ja Karpaatide mäestike vahele jäävat lauskmaad. Aluspõhi jaguneb struktuurses mõttes kahte erineva ehituse ja koostisega ossa. Sügavama aluskorra moodustavad tugevasti kurrutatud eelkambriumi tard- ja moondekivimid. Nende kulutatud ja murenemiskoorikuga kaetud pinnal lamavad üldiselt rõhtsa lasumusega pealiskorra settekivimid, mis siin tekkisid osalt eelkambriumis (vendiumi ajastul), peamiselt aga kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastul. Devoni ladestust nooremaid aluspõhja kihte Eestis ei esine. Aluspõhja kivimeid katab kvaternaari ladestu setteist koosnev pinnakate, mis koosneb jäälistest, jääjõelistest, jääjärvelistest, järvelistest ja meresetetest. Valdavalt on need liiv- ja savipinnased. Soostunud aladel leidub ka rohkesti turvast ja allikalupja. Aluskorra struktuuride tektooniline areng Iõppes Ida-Euroopa platvormil põhiliselt enne pealiskorra kihtide kujunemist, kuigi ka hilisema
5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- fosforiidi varud-keemiatööstuse tooraine, põlevkivi e. kukersiidi varud- toodetakse energiat, vasalemma marmor-paberitööstus 5.7.Siluri kivimid- lubjakivi,dolomiit-ehitamiseks 5.8.Devoni kivimid ja kasutus- liivakivi,dolomiit,lubjakivi,savi-ehitamiseks 5.9
............... 5 Mis on pealiskord................................................................................................. 5 Vendi ajastu......................................................................................................... 5 Kambriumi ajastu................................................................................................ 5 Ordoviitsiumi ajastu............................................................................................ 5 Siluri ajastu......................................................................................................... 5 Devoni ajastu...................................................................................................... 5 Pinnakate................................................................................................................ 6 Mis on pinnakate?............................................................................................... 6
läbistatud aluskorra kivimeid. Vanimad paljanduvad settekivimid Eestis on kambriumi ajastu savid ja liivakivid, mida võib näha Põhja-Eesti paekalda jalamil,jõeorgudes ning savikarjäärides. Kambriumi kivimid on tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest.Ordoviitsiumis toimus muutus keskkonnatingimustes-madal meri asendus süvamerega ning ladestuma hakkasid lubjakivid. Kuna ordoviitsiumi ja siluri ajastu meri oli väga elurikas,sisaldavad sel ajal kujunenud kivimid rohkesti kunagiste organismide kivistunud jäänuseid ehk fossiiile. Siluri ajastul jätkus lubjakivide teke. Väga kõvad ja kulumiskindlad dolomiidid(lubjakivid,mis sisaldavad magneesiumi) moodustavad Lääne-Eesti paekalda ülaosa Saaremaal ja Muhus ning (selle jätkuks olevad) paeastangud mandriosas. Siluri kivimid on kõige paremini esindatud
· Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse tooraine;4)muud maavarad 2
liivakivid, aleuroliidid ja savid. Järgnev osa ekspositsioonist kajastab Eesti geoloogilist arengut Vara-Paleosoikumis, ligi 550 - 350 miljonit aastat tagasi. Varapaleosoilises madalmeres kuhjunud setetest on moodustunud Eesti aluspõhja settekivimid. Ekspositsioonis saab tutvuda kõigi Eesti olulisemate settekivimitega, sealhulgas üle 500 miljoni aasta vanuse Kambriumi ladestu sinisaviga, Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu eriilmeliste paekividega ning Devonile iseloomuliku punase liivakiviga. Aluspõhja settekivimites leidub arvukalt fossiile siinses Paleosoikumi meres elutsenud loomade ja taimede kivistunud jäänuseid. Kõige sagedamini kohtab selgrootute loomade fossiile, millele alates Silurist lisanduvad ka esimeste selgroogsete lõuatute ja kalade kivistised. Ekspositsioonis on võimalik näha Eesti ühe suurima Ordoviitsiumi vanusega
fossiilidel). Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad põlevkivi e. kukersiit, oobolusfosforiit, PõhjaEesti lubjakivi ja dolomiit ning perspektiivne diktüoneemaargiliit. Ordoviitsiumi ladestul on oluline lakenduslik tähendus ka põhjaveevarudes seisukohtalt. Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veepidemeks on alamordoviitiumi savid ja glaukoniitliivakivid. Silur Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb KeskEestis ja LääneEesti saartel. Silurijärgse kulutuse tõttu pole lademe paksus avamustel täielik. Ometi küündib paksus kuni 400m ja üle selle. Siluri ajastul oli Eesti ala merelaht ning asus akvaatori lähedal, misõttu merevesi oli soe ning keskkond soodne korallriffide tekkeks. Siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus
Devon Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi; järgnes Silurile ja eelnes Karbonile. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa
Vanaaegkond ehk Paleosoikum Silur Silur algas umbes 440 miljonit aastat tagasi. Lõppes umb. 417 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumisiluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed ja lülijalgsed asutasid maismaa. Silur jaguneb ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Pidoli. Llandovery ajastik kestis vahemikus 443,4 ± 1,5 kuni 433,4 ± 0,8 miljonit aastat tagasi.
pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile – Vooremaa. Vooremaa • Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Vooremaa • Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod. Vooremaa • Vooremaa aluspõhjaks on Siluri ja Devoni kivimid. • Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, liivakivi ja savi. Vooremaa • Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida- Euroopa lauskmaal. Vooremaa • Saadjärve voorestiku omapära seisneb suurvoorte rohkuses. Suurim neist, Koimula hiidvoor on 13 km pikk ja 3,5 km lai ning Vooremaa • Maastiku piklike künniste rööbitine
Rabades elab kalu, madalsoodes mitte. Madalsoo vesi on hapnikurikkam kui raba vesi. Madalsoo turvas rohkem lagunenud kui raba turvas. Rabades laukad. Sarnasused: Lindude ja putukate liike palju, tekivad niisketes kohtades, vajavad palju vett, turba tekkimine. 2) Lamminiidu ja looniidu sarnasused ja erinevused Erinevused: Lamminiite leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel, looniitu asub ordoviitsiumi ja siluri paekivi avamusaladel. Lamminiidud on kujunenud lammimetsadest. Looniidu reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Sarnasused: Mullad viljakad. Loomastik sama. 3) Järjestada valguse, niiskuse, liigirikkuse ja mullastiku viljakuse järgi Valguse järgi: 1) Raba, Lamminiit, Looniit 2) Madalsoo 3) Palumets 4) Laanemets Niiskuse järgi: 1) Raba 2) Madalsoo 3) Lamminiit 4) Looniit 5) Laanemets 6) Palumets
Trilobiitide suurus jääb enamasti 1-10 cm vahele, kuid maailmast on teada ka ligi 1 meetri pikkuseks kasvanud liike. Pilkupüüdva kuju tõttu on trilobiitide fossiilid paleontoloogiahuvilistele ihaldusväärseks kogumisobjektiks. Vanimad trilobiidid on teada Alam-Kambriumist, Permi lõpuks surid nad välja. Kokku tuntakse trilobiite umbes 1500 perekonda, Eestist on teada ligi 100 perekonda enam kui 450 erineva liigiga. Eesti Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides on trilobiidid küllaltki tavalised fossiilid, üksikud leiud on teada ka Kambriumi kivimitest. Enamasti leiame trilobiite üksikute osadena (eriti peakilpe ja sabakilpe), terviklikult säilunud eksemplarid on haruldased ning omavad suurt teaduslikku väärtust.
reas puursüdamikes nii Hiiumaal kui Saaremaal. 1971-1980 toimusid Paluküla granitoidide maardla otsingu- ja uurimistööd. Enamus puursüdamikke sisaldasid looduslikke bituumeneid. Tinglikult eraldatakse kahte suuremat naftiidide leviku piirkonda, kus neil on erinev stratigraafiline asend, ilminguvorm, kontsentratsiooniaste kivimis, konsistents ja koostis. Suurem osa neist on seotud Lääne-Eesti ja eriti Hiiumaa Kesk- ja Ülem- Ordoviitsiumi või Siluri kivimitega. Levikusügavus ulatub maapinna ülemistest kihtidest 360 meetrini. Visuaalse määrangu järgi on valdav viskoosne nafta (80 %), harvem esineb tahket asfalti (15%) või vedelat tõrvarikast naftat (5%). Lääne-Eesti lubjakivides esineva bituumeni ja viskoosse nafta hajusesinemises pole midagi iseäralikku. Teatavasti on Baltikumi naftabassein ju olemas. Kaliningradi piirkonnas seda 2,5 km sügavusel asuvatest Kambriumi kihtidest vähesel, kuid siiski tööstuslikul
selle järgi, et sammalloomade loomikud on väiksemad kui korallide omad. Teiselt poolt on mõnedel sammalloomadel teatav väline sarnasus kõrgemate taimedega ja ka vetikatega, sellest siis ka kogu hõimkonna nimetus. Lõuatud (Agnatha) on primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Lõuatute kehakuju oli lihtne - tilga, värtna või ketta taoline. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Silur Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid.
Lähim aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suursaarel ja Suurel Tütarsaarel, mis kuulub Venemaale. Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaari setteid ehk pealiskorda. Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubjakivide peale settisid jälle liiv ja savi; tekkisid dolomiidid) ajastu setetest. Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused Pinnakate Pinnakate on pudedaist setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ka savi, liiv ja teised setted. Ka turvas, mida soodes
Viies tase Silur Silur oli Paleosoikumi kolmas ajastu; algas 440 miljonit aastat tagasi ja lõppes 417 miljonit aastat tagasi; järgnes Ordoviitsiumile ja eelnes Devonile. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Eestis avanevad siluri kihid läänesaartel ja mandriala keskosas. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid. Taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad. Kujunes ehitusmaterjale (lubjakivi jt) Silur Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Devon
Turistid saavad juga vaadata ka nn "seespoolt", joa alla ehitatud käikude kaudu. Öösiti valgustavad juga mitmed prozektorid,mis annavad joale veel enam ilu ja suursugusust. Rainer Kungas Huvitavad faktid Niagara on üks veerohkemaid jugasid maailmas Nimi "Niagara" pärineb irokeesi keelest "Niagara" tähendab mürisevat või mühisevat vett Joaastangu ülemise osa moodustab tugev siluri lubjakivi Niagara on piirijuga( USA ja Kanada vahel) Joa liikumise kiirus on oluliselt vähenenud,sest üle poole veest juhitakse hüdroelektijaamadesse. Video https://www.youtube.com/watch?v=wB6gHz8XHDI Kasutatud kirjandus https://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102001487 http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/nigara.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Niagara_juga http://rainerkungas.blogspot.com.ee/2010/08/buffalo-buffalo-buffalo-buffalo -buffalo.html
Enamik Eesti ja Pärnumaa rändkive kuulub graniidirühma.Pealiskorra kihid on väga erinevad sõltuvalt tektoonikast, lasumuse tingimustest, kivimite koostisest jm. Pärnumaal on selline selge lahknevus vanaaegkonna ehk paleosoikumi silluri ja devoni ladestu piiril. Pealiskonna moodustavad settekivimid, mis katavad aluskorra kurdunud ja lõhestunud kivimeid. Pärnumaa praegune reljeef peegeldab suurel määral aluspõhja reljeefi. Aluspõhja pealiskorra järgi jagab Pärnumaa siluri karbonaatsete kivimite ja devoni liivakivi avamusalade vaheline piir, mis kulgeb Tõstamaast põhja poolt alates alates edasi ja piki Pärnu jõge kirdesse. See joon määrab pinnakatte setete koosseisu. Tingitud reljeefist ja muldade lähtekivimite mitmekesisuset on maakonna territooriumil esindatud kogu Eesti muldade nimestik, alates paepealsetest ja lõpetades lammi-ning rannikumuldadega. Võrreldes tesite maakondadega saab Pärnumaa muldkatte eripära iseloomustada järgnevalt
Kõrvemaa Kõrvemaa · Kõrveks või Kõrvenurgaks kutsutakse metsarikast ala Põhja Eestis Harju-, Viru- ja Järvamaa rajal · Rohkesti Kõrve nimelisi kohanimesid Reljeef ja loodus · Pikk edelasuunaline ulatus ordoviitsiumist siluri karbonaatkivimiteni. · Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad
Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus 3 Ordoviitsiumi ajastu algusel ilmnesid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed, mis ordoviitsiumi lõpul välja surid kliima jahenemise ja mandrijäätumise tõttu. Siluri ajastul hakkasid maismaad hõivama maismaataimed: sammaltaimed, sõnajalgtaimed ja esimesed lülijalgsed. Sammaltaimed olid algelised neil puudusid esilagu lehed ja varred nagu kaasaaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varte ja lehtedega samblad: Sõnajalgtaimedel oli juba: · tõelised juured - toitainete võtmiseks · varred toitainete juhtimiseks ja hoidmiseks · lehed fotosünteesimiseks
kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2.5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad. Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala. Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle
· Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas. · Eesti aluskord koosneb 1,6-2,6 miljardit aastat tahasi maakoore kujunemise ajal graniidist, gneissidest, kvartsiididest, kiltadest jt kristalsetest kivimitest. · Pealiskorra moodust. kambriumi (tek. madaleveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest), ordoviitsiumi (madal vesi asendus süvamerega, ladestuma hakkasid lubisetted), siluri ja devoni settekivimid savikildad, liiva- ja lubjakivid. · Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. · Moreen peam. pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõ-Eestis on see punakaspruun, savikam, kividevaene. · Rändrahnud suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve
Püstloodne murrutusjärsak ulatub peaaegu veepiirini, paarsada meetrit eemal meres asub veealune järsak, mille kohal tormiste ilmadega vahutavad murdlained. Pangal on veepiirist kõrgemal kaks astangut, kolmas jääb vee alla. Veealuse astangu olemasolu tõendab seda, et merepind on rannikul olnud ajuti madalamal kui see on praegu. Sellel Saaremaa kõrgeimal pangal, mis asub Panga neeme põhja -, loode - ja lääneküljel, paljanduvad siluri ladestu settekivimid. Saaremaa pangad koosnevad ainult paest ja erinevad seega oma profiililt oluliselt Põhja - Eesti pankrannikust. Panga panga kõrgeim koht on neeme loodetipust veidi lõuna pool, kus asub ka muistne ohvrikoht, kuhu vanasti merejumalatele lepitusohvreid toodi. (Panga all meres olnud koht, mis alatasa rahutult mühisenud ning kus mõnikord vesi lausa keenud. Sinna tulnud igal aastal merejumala heaks kas inimene või loom heita. Hiljem asendunud see õlle ja viina
maismaataimed Hilis-Ordoviitsiumis toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed, okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid Ordoviitsium Ajastu keskellisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Silur(443,7-416) Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu Madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed, ostrakoodid ja meriliiliad Ekvatoriaalses piirkonnas moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner.
meri,hiljem areneb maismaa.a)Kambrium-toimus plahvatuslikult hulkraksete areng,lõpuks roomajad.Taimestikus valdvalt merevetikad.b)Ordoviitsium-500-435milj.a.t.-iseloomulikuks oli soe kliima,veepiiril kasvasid juba maismaataimed.Esimesed primitiivsed kalalaadesed ja selgroogsed.Eestis põhjalikult uuritud ja hästi näha jõeorgudes,Põhja-Eestis ja karjäärides.Väga palju kivistisi.c)Silur-435-410milj.a.t.-esinesid esimesed kõhrkalad.Valdavalt ikka valitses trilobiidid.Siluri kivimid esinevad Kesk-Eestis,parimad paljanduvad Saaremaal.Esineb lubjakivi killustikke. d) Devon-410-355milj.a.t.-settis väga palju punast liivakivi.Maismaataimedest palju sõnajalgtaimi ja osjasid.Loomadest olid hulkraksed,putukad ja kahepaiksed.Selgroogsetel olid kopsud,olemas olid rüükalad,haid.Kivimid paljanduvad Lõuna-Eestis (Pärnu Mustvee joonest lõunapoole).Devonis on oluline ka savi.Devoni lõpus toimus jälle väljasuremine-vulkaaniline tuhk.
m) kaudu. Tänu suurele vooluhulgale ei ole Hoburaua joa all rusu ning juga langeb otse vette. Ameerika ning Pruudiloori joa vool ei ole piisavalt tugev varisenud kivide eemaldamiseks ning nii on mõlema joa alla kuhjunud rusu. Vabalt langeb vesi umbes pool joa kogukõrgusest. Geoloogiline ehitus ja ajalugu Joa astang on osa Niagara astangust (Niagara Escarpment), klindinõlvast, mis ulatub Ontario järvest idas Michigani järve läänekaldale.Astangu pealmise kõvema kihi moodustavad Kesk-Siluri Lockporti dolomiidid, mille all asuvad pehmemad Alam-Siluri kiltkivid. Jääaja (Wisconsini jäätumise) lõppedes 10 000 aastat tagasi asus juga Niagara astangu joonel Ontario järve lõunakalda lähedal. Järgnevate aastatuhandete jooksul on vesi astangut 11 km lõuna poole uuristanud keskmise kiirusega 12 m aastas. Kitsesaareni, kus eraldusid Kanada ja Ameerika haru, jõudis juga umbes 700 aastat tagasi. Palju suurema vooluhulga tõttu on Kanada-poolne juga taganenud palju
Põlevkivi e kukersiit · Sellel põhineb Eesti elektrienergeetika · Maardla u 3000 km2 suurusel alal, Tapal halva kvaliteediga · Kütteväärtus 3600 kcal/kg · Tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa 7 kukersiidi kihti ja6 pae vahekihti · Kihi paksus 2,7 2,9 m maardla põhja-ja idaosas, väheneb lõuna ja lääne suunas · Suur väävlisisaldus ja tuhasus (probleemiks) Põlevkihind joonis! Siluri ladestu · Kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus · Siluri karbonaatkivimite kogupaksus on Eesti alal küllaltki suur · Lubjakivid · Dolomiidid ja domeriidid ulatusliku levikuga · Alam- ja Ülem-Siluri avamusala KAART! · Siluri pangad Saaremaal, Muhus ja Lääne-Eestis · Näha enim Saaremaal Panga pank Suuviku pank Salevere Salumägi Matsalus Üugu pank · Lubjakivimaardlad
hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg
Piirneb: põhjas - Viru lavamaa lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa idas - Narva jõgi läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi paekivid (ei paljandu) Mustveest läänes Siluri lubjakivid Äärmises kaguosas Devoni lubja- ja liivakivid 6-30 m sügavusel paekihtide vahel leidub 2,6- 2,8 m paksuses kukersiipõlevkivi kihte Pinnamood Kõrgeim koht: Tärivere mägi (94m) Laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas Valdavad märjad alad: jääjärve- ja järvetasandikud ning sootasandikud Põllumajandusalasid vähe Rikutud pinnamoega kaevanduspiirkonnad Edelapool oosid – Iisakul 700 m laiune oos, kus
kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi. Moondekivimid tekivad maakoores varasemalt olemasolnud kivimite ülessulamisel ja uuesti tardumisel. Levinumad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. 4. Millises aegkonnas ja millistel ajastutel on kujunenud peamised settekivimid Eesti alal? Peamised settekivimid kujunesid Eesti alal Devoni ja Siluri ajastutel, vanaaegkonnas. Miks avanevad Põhja-Eestis ja Lõuna-Eestis maapinnale erinevate ajastute settekivimid? Kuna Lõuna-Eesti oli pikemat aega vee all. Miks ei leidu Eesti- alal devonist nooremaid settekivimeid? Kuna devoni lõpus kadus Eesti alalt vesi ja toimus maismaastumine. Miks on kivimikihid kaldu lõuna suunas? Kivimikihid on lõuna poole kaldus, kuna Lõuna-Eesti oli pikemat aega vee all kui Põhja-Eesti.
Eesti põhjarannikul on kohati probleemiks vee radioaktiivsus. Tehnoloogiad radionukliidide eraldamiseks põhjaveest on maailmas siiski olemas. Teadlaste senisel hinnangul on põhjavesi Eestis 15 000 kuni 30 000 aastat vana, aga nüüd uuritakse, kas vesi võiks olla veelgi vanem. Lisaks Ida-Virumaale esineb piiratud ulatusega põhjavee reostumist või selle kvaliteedi halvenemist eelkõige maapinnalt pärineva koormuse eest kaitsmata põhjaveega Kvaternaari ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumites üle kogu Eesti. Kõikide teiste Eesti põhjaveekogumite põhjavee kvalitatiivse üldseisundi võib lugeda heaks. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit
koloonialisi organisme: sammalloomad, stromatoporoidid ja tabulaadid. Viimased kaks omasid olulist rolli riffide moodustamisel Kesk-Paleosoikumis. Ordoviitsiumi merede mobiilne epifauna sisaldas peale trilobiitide veel uusi tigusid, karpe, ostrakoode ja okasnahkseid.. Enne kalade evolutsioneerumist domineerisid kiskjatena meritähed ja nautiloidid. [3] 6 Kesk- Paleosoikum Kesk- Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Silurist ja Devonist. Siluri ja Devoni ajastu madalates kontinentaalsetes meredes elas rohkesti erinevaid organisme. Troopilises piirkonnas moodustusid rifid, mis olid suuremad, kui need, mis olid tekkinud Vara-Paleosoikumis. Massilisele väljasuremisele Ordoviitsiumi ajastu lõpus järgnes paljude oluliselt vähenenud organismide taasteke. Trilobiidid olid ainsaks grupiks, kes ei suutnud oma eelnevat arvukust taastada. Hästi taastusid aga käsijalgsed, karbid ja teod. Karbid hõivasid ka uue ökoloogilise nisi - magevee
Alam- Ordoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikastunud setendid on tuntud oobolus-fosforiidina. Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite (peajalgseid). Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi (põlevkivi) orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb Kesk- Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Silurijärgse kulutuse tõttu pole lademete paksus avamustel täielik. Ometi küündib siluri karbonaatkivimite paksus kohati kuni 400 m ja üle selle (Ohesaares 436 m). Siluri ajastul (435 – 405 milj. a. t.) oli Eesti ala merelaht ning asus ekvaatori lähedal, mistõttu merevesi oli soe ning keskkond soodne korallriffide tekkeks. Siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida
15. vanaaegkonna loomad mereloomad, ürgraikad, sõnajalad, kollad, osjad, putukad, algelised kahepaiksed, roomajad, lplijalgsed 16. süstikkala on keelikloom, temast arenesid selgroogsed loomad, vaheetapp, 17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18. katteseemne taimedel arenesid lehed ja õied, enam ei paljunetud seemnetega vaid paljuneti viljadega. 19. Loomad tulid maismaale 444mlj aastat tagasi siluri devoni vahel 20. inimene ilmus 2 mlj aastat tagasi 21. ülemineku vormid on nt ürglind, süstikkala, nokkloom 22. ürglind linnu tunnused kolju, tiivaluud, suled, jalaluud. roomaja tunnused lõualuu hammastega, roided konksjätketega ja kolm vaba sõrme küünistega 23. aegkonnad vanaaegkond, keskaegkond, uusaegkond eoonid fanerosoikum, proterosoikum, arhaikum
1) Millest koosneb aluskord? Nimeta aluskorra kivimeid. V: a) Aluskord koosneb kurrutatud moonde ja tardkivimitest. b) Graniit, gneiss, kilt 2) Millest koosneb pealiskord? Nimeta pealiskorra kivimid. V: a) Pealiskord koosneb settekivimitest. b) Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni settekivimid savid, liivakivid, lubjakivid. 3) Millest koosneb pinnakate? Pinnakatte paksus. V: a) Pinnakatte koosneb mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted. (moreen, liiv, kruus, turvas jne.) b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem. 4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi 5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad.
annaabi.ee 
