Lääneriigid võidavad Külma sõja Uus jõudude vahekord maailmas Saksamaa lagunemine Albaania iseseisvus Ungari ja Bulgaaria 1938.a piirid NSV võttis viiburi linna USA kui üliriik Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus väheneb NSVL raudne eesriie Uus strateegia Külma sõja võitmiseks Kommunismi piiramine ja hävitamine Reagan tahtis NSV Liidule konkurentsi pakkuda USA pidi takistama kommunismi võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning mujal NSV Liidu majanduslik nurka surumine NSV Liidule võidurelvastumise pealesurumine Toetas M.Thatcher, vastuseis idablokis ja Euroopas
Talvesõda Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Nõukogude väed Nõukogude Liidu tungisid Soomele kallale juhtkond arvas, et 30. novembri hommikul Soomet rünnates ei terve Nõukogude- kesta sõjategevus üle Soome Vabariigi piiri paari-kolme nädala. ulatuses. Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Esimene kaitselahingute periood oli detsembrist 1939 kuni jaanuarini 1940, kus Soome väed kaitselahingutes Suomussalmi juures piirasid ümber ja hävitasid peaaegu täielikult pealetungivad Nõukogude 165. ja 44. Jalaväediviisi. Pärast esmaseid kaotusi moodustas NSV Liidu juhtkond esialgse välksõja läbikukkumisel sõjaks Soomega 7. jaanuaril 1940 Põhja rinde. Viie päeva jooksul õnnestus Punaarmeel suurte kaotuste
lõksuks ja kuningad raiuti rüütlite poolt tükkideks ja osade andmete põhjal aeti nende maharaiutud pead postide otsa. 11.mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud, võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel. Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut. Nagu varem räägitud jäid Soome abiväed Tallinna hiljaks ja eestlased said 14. mail Sõjamäe lahingus orduvägedelt hävitava kaotuse. 18. mail saabus Viiburi foogt Tallina, aga kuuldes eestlaste kaotused pöördus ta tagasi soome. 26. mal algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda. 24. juulil algas ülestõus Saaremaal, kus lõõdi maha sakslased ja uputati preestrid merre, seejärel piirati 8 päeva Pöide linnust ja viskasid alistunud sakslased, nende hulgas ka foogti, kividega surnuks. Harjumaal surus Liivi ordu Saksa ordu abiga ülestõusu maha 1343. aasta lõpus aga ülestõus ei olnud veel läbi. 1344
Salajase operatiivkäsu Soome vallutamiseks olid Soome piirile koondatud Nõukogude väekoondised saanud juba 20. novembril, seega 9. päeva enne diplomaatiliste suhete katkestamist. Nõukogude Liidu juhtkond arvas, et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939. aasta 30. novembri hommikul terve Nõukogude Liidu-Soome Vabariigi piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Relvajõud olid väga ebavõrdsed: Soomel oli 175 000 meest, mida sõja käigus suurendati kuni 300 000 meheni, 30 tanki ja 130 sõjalennukit Nõukogudeliidul oli 1 000 000 Punaarmee sõdurit, 3000 tanki, ja 3800 lennukit. Sõda peeti 105 päeva ja Soome saavutas tõrjevõidu - Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet. Nõukogude Liit suutis vallutada ainult mõningad Soome piirialad. Märtsis alustati Moskvas
Taoteldi ka Hanko poolsaare rentimist Nõukogude Liidule 30 aastaks mereväe baasi loomiseks, samuti mõningaid Soomele kuuluvaid saari Soome lahes. Vahetuna pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast, kuid valitsus lükkas pakkumise tagasi. Nõukogude Liidu juhtkond arvas ,et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939.aasta 30.novembri hommikul ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Nõukogude vägede uus läbirääkimiskatse algas 1.veebruaril 10-päevase suurtükiväe ettevalmistusega. Uute väejuhtide poolt organiseeritud ja kahe armee võrra täiendatud Punaarmee suurpealetung Soome peakaitseliinile algas 11.veebruaril 1940 15.km läbirääkimislõigul Muolaanijärve ja Karhula vahel .Edasi pidid ka soomlased taganema vahekaitseliinile ,sest Punaarmee oli liikunud suurte kaotuste hinnaga Mannerheimi kaitseliinile
Alvar Aalto. Orgaaniline disain. Kohalik materjal. Aarne Jacobsen. Mööbel, tarbeesemed. Orgaaniline materjal, vorm. Eero Aarnio, karikatool. Kosmoseajastu mõju. Alvar Aalto oli Soome arhitekt ja disainer. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas”.Aalto esindab funktsionalismi. Ta sai rahvusvaheliselt tuntuks Paimio Sanatooriumiga, ajalehe Turun Sanomat kontorihoone ja Viiburi raamatukoguga. Turun Sanomat kontorihoone Paimio Sanatoorium Viiburi raamatukogu Hooned on funktsionaalsed, lihtsa disainiga ja ilma igasuguste kaunistusteta. Aaltol on oma isikupärane arhitektuuri stiil, ta projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu
juulil (14. juulil) alistus piiramise järel TARTU. POLTAVA LAHING 1709. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole.RESTITUTSIOON mõisad anti tagasi deklaratsioonis öeldi, et kuna Liivimaa talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja aastal rootslased kaotasid venemaa vastu. Venelased vallutasid 24. juunil nende omanikele, mis neilt võeti rootsi ajal. IMMATRIKULEERITUD ehk isikuga mõisnikele, siis järelikult kuulub mõisnikele ka kogu talupoja vara. 1710 Viiburi, 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel Paide ja Haapsalu, aadilmaatriksisse kantud aadlikud ainult said kuuluda rüütelkonda. Põhjasõja järel oli RAHVAHARIDUS kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna. Balti aadelkond sõlmis PIETISMI peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama.
vahel 15.veebruariks olid sunnitud soomlased taganema vahekaitseliinile 18.veebruar alustas Punaarmee rünnakuid vahekaitseliini vastu 12 Inimressursid olid erinevad ebavõrdsed jõud Punaarmee käsutuses oli piiramatult kahuriliha mida aeti hoolimatult tulle Väiksel rahval sellist inimressurssi ei olnud Punaarmee surve jätkus raugematu hooga 3.märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele Soomlased kaitsesid suuruselt teist linna ennenähtamatu külmaverelisuse,viha ja ennastsalgavusega 13 Punaarmee edasitungi takistamiseks Saima kanali lüüsid ning ujutasid üle Viiburi kirdeosa See ei takistanud Punaarmeel linnadesse tungimast Viiburis toimusid ägedad lahingud veel kaks tundi pärast seda, kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu 13.märtsil 1940 kell 11.00
pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus, Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi. Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924 Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus. Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul Kuutma on autasustatud Eesti Kotkaristi V klassi ja Soome Vabadusristi IV klassi ordeniga. Teises peatükis räägiti Kaarel Karimäest. Kaarel Karimäe sündis 3.juunil 1917 Virumaal Vohuja vallas põllumehe pojana. Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima Jäneda Põllutöö Keskkooli
Rügemendi ülemaks määrati Eesti Kõrgema Sõjakooli lõpetanud soome ohvitser kol.-ltn. Eino Kuusela, kes valdas vabalt eesti keelt. Väljaõpe jätkus kuni punaarmee suurrünnaku alguseni 9. juunil 1944. I pataljon, kes oli väljaõppel Jalkala laagris, läks 10. juunil rindele Valkeasaare suunal sulgema vaenlase läbimurret. Ülekaaluka jõu ees taganesid Soome üksused tõrjelahinguid pidades Viiburi-Tali joonele. 20.06. sai I pataljon ülesande kaitsta rindelõiku Viiburi lahe läänekaldal ja saartel. 5 Siin tõrjuti vaenlase katsed luua sillapead edasitungiks Helsingi suunal. 21.06. toodi Viiburi lahele ka JR 200 ülejäänud üksused. 18.07. paigutati JR 200 ümber Vuokse rindelõiku. Lõppenud Äyränpää suurlahingu järel oli lõik suhteliselt rahulik. 31.07. ülendati lipnikeks 147 ohvitserikursuse lõpetanud eestlast, osa neist määrati kohtadele JR 200-s
oleks ähvardanud kõik sakslased maha lüüa, kuid tegelikult eestlased ainult rõhutasid oma kindlat tahed võidelda.Nad olid rüütlite poolt mõõkadega tükkideks raiutud, kuna pärast ordumeistri käsku Eesti kuningad vangistada, tekkis võitlus. Talupoegadest vägi piiras Harjumaal asuvat Tallinna ja Läänemaal asuvat piiskopi residentsi Haapsalu. Lisaks sellele pöördusid eestlased üle Soome lahe võimul olnud Rootsi maapealike poole. Nad soovisid saada abiväge Turult ja Viiburi foogtilt ning Soomest oli saadudki lubadus appi tulle. Kahjuks jäi abivägi liiga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlassed said lüüa. See toimus 14. mail. Eestlased oleksid saanud ka rootslastelt abi, kuna Rootsi ja Taani olid sõjajalal. Pikapeale olid nad suutnud omavahel rahu sõlmida. Rootsist enam eestlased abi ei saanud. Võib olla pidid eestlased ka mujalt abiväge saama, kuid kui see ka nii oli, siis see abivägi ei tulnud. See on jäänud täpsustamatuks
07.12.1941 jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 lõppeb II maailmasõda kuidas lõppes talvesõda? Soome säilitas iseseisvuse, pidi venemaale loovutama viiburi ja karjala teherani konverents toimus 1943 aasta lõpus. Otsustati, et usa ja suurbritannia avavad prantsusmaal teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu normandias jalta konverents toimus veebruaris 1945.aastal. Kooskõlastati, kuidas saksamma lõplikult purustada ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus potsdami konverents toimus juulis-augustis 1945.aastal. Usa, suurbritannia ja nsv liidu juht arutasid saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi
õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Amet(id) 1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu- uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 "Postimehe" omanik, 1896-1935 peatoimetaja, 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest, 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor. Vaated Ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli
punaväelasi. • Nõukogude Liit esitas Soomele diplomaatilise noodi ja nõudis, et Soome vabandaks ning viiks oma väed 20–25 km riigipiirist eemale läände. Soomlased eitasid tulistamist ega võtnud endale vastutust juhtunu eest ning keeldusid Nõukogude Liidu nõudest muuta riigipiiri. • Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule. 6.Balti riikide okupeerimine
aastal lbi. Rnnates Soomet rikkus NSVL tsiselt Nukogude Liidu ja Soome vahel jus olnud mittekallaletungi pakti, Tartu rahulepingut, lepingut piirikonfliktide selgitamistest ning enda allakirjutatud Rahvasteliidu phikirja. Sja tagajrjed Sda peeti 105 peva ja Soome saavutas trjevidu - Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet, vaid ainult vheseid alasid. Moskva rahulepinguga Soome aga kaotas le 10 % oma seaduslike aladest. Kaotati osa Sallast, Kalamehe poolsaar, enamik Soome Karjalast koos Viiburi linnaga ja 4 Soome lahe saart. Kaotused Soome kaotas Talvesjas surnutena 21 396 meest, haavatutena 32 557 meest ja teadmata kadunutena 1 434 meest. Punaarmee kaotustest on leida numbreid igahele meelepraseid- nagu ikka NSVLi statistika. Nukogude Liidu vlisminister Vjateslav Molotov valetas NSVli kaotusteks lemnukogu istungil 1940. aasta 29. mrtsil surnutena 48 745 ja haavatutena 158 863 (Soomlaste kaotusteks valetas ta vhemalt 60 000 surnutena ja 250 000 haavatutena)
väljaandmist. Saadik vangistati. otsustavamad aastad 3 · Peeter I tungib Osmanite riiki. · 20. august1709 Saksi äed Poolasse, Rootsi väed tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. · Stanislav I Leszynski põgenes välismeele. · Poola ja Taani uuesti Rootsiga sõtta. otsustavamad aastad 4 · Novembris 1709 Taanlased hõivasid Skane. · 28. veebruar Helsingnori lahing. Taani armee saab lüüa. · 1710 juuni-oktoober venelased vallutasid Viiburi, Riia, Pärnu, Paide, Haapsalu, Kuressaare ja Tallinna. · Balti aadelkonna eesõigused säilisid. otsustavamad aastad 5 · 1713-1714 põhiseadusevastane Rootsi sewisustekogu, mis pakkus rahuläbirääkimisi. · 1713 suri Preisimaa kuningas Friedrich I, tema poeg Friedrich Wilhelm I Rootsi vastasesse liitu. otsustavamad aastad 6 · Liitlased vallutasid kõik Rootsi valdused Saksamaal. · Suvel vallutas Peeter I Lõuna-Soome. · 1714 5.-7. august Hankoniemi lahing.
Nord Stream on kavandatav Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. Ajalugu
Allikad: · Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem Riimikroonika XIV sajandist · Johannes Renneri kroonika XVI sajandist · Saksa ordu materjalid Põhjused · Arvatavasti taheti õiguslikku olukorda parandada. Algus · 23. aprill 1343 Harjumaal Haapsalu piiramine 4. mai 1343 kohtub Liivimaa ordu meister Paides nelja eestlaste juhiga 14. mail purustas ordu vägi eestlaste sõjalaagri Lasnamäel Sõjamäel. 18.-19. mail jõudsid kohale Turu ja Viiburi foogt. Ordu lisajõud Preisimaalt taastasid oktoobris 1343 Harumaal korra. Jüriöö ülestõus Saaremaal 1343 juulis hakkas sõjategevus Saaremaal. 1344 talvel kui meri jääs läks ordu Saaremaale mässu maha suruma. Saarlaste juhi Wesse tapmine. Lõplik Saaremaa vallutamine 1345 Saarlased viivad relvad Lihula linnusesse ja annavad pantvange. Pöidesse MAASILINN (saksa keeles Soneburg lepitus/heastamislinnus) Mõju :
Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas · Nord Streami ehituseks ja opereerimiseks on moodustatud ettevõte Nord Stream AG, mis koosneb neljast aktsionärist, kellel igaühel on oma osalus gaasijuhtme ehitamises. (Gazprom, Gas de France, Ruhrgas ja Gasuine) Gaasitrassi merealune osa · Merealune osa algab Viiburi lähitelt Portovja lahest ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldini Saksamaal. · Gaasijuhe on kavandatud läbima nii Venemaa, Soome, Rootsi, Saksamaa kui ka Taani majandusvööndeid. Peamine lõpptarbijaskond · Gaasi edasine transport Lääne-Euroopas on kavandatud läbi 2 gaasijuhtme. Üks neist tagab gaasi ekspordi Saksamaalt Prantsusmaale, Belgiasse ja Hollandisse ning sealt edasi Suurbritanniasse
Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldaja sõjaväe ülemjuhataja väejuht Talevesõja ajal. 1918 nim riigihoidjaks. Rommel-Saksamaa väejuht, oli edkas NSV vastu ja P- Aafrikas Paulus-tema juhtimisel lõpetasid saksa väed vastupanu. MacArthur-USA väejuht, tegeles Kaug-Idas Talvesõda -939 1940 Venelased alustasid Soome-vastast propagandat ja tungisid Soomesse. Enesekindlana uskusid, et suudavad kiiresti Soome okupeerida. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Viiburi linna, kuid siis säilitas Soome iseseisvuse. Müncheni kokkulepe1938. 29 sept sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega Saksamaal lubati okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale tõmmati kriips peale.MRP 23. aug. 1939 kirjutas NSV välisminister V Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Rippentrop Mittekallaletungilepingule. Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule. lisati salajalane protokoll, mis sätestas
surema". Ordumeister kuulutas sellise "mõrtsukateo" karistuse vääriliseks ja ei lubanud kuningatel lahkuda. Väidetavalt olid eestlased Paide linnuse lahtises käigus kokkupõrke provotseerinud, mispeale sakslased neljale eestlaste kuningale ja nende kolmele sõjasulasele hulgakesi kallale tungisid ja nad kõik surnuks raiusid. Peale eestlaste kuningate mõrvamist asus suur orduvägi Burchard von Dreilebeni juhtimisel Paidest Tallinna poole teele. Turu ja Viiburi foogtide abivägesid ootavad eestlased kasutasid viivitust väesalkade saatmiseks orduga tõkestuslahingute pidamiseks. Järgnesid Kämbla lahing, Kanavere lahing ja Sõjamäe lahing. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas. Ülestõus saartel 1343, päev enne jaagupipäeva, kordusid jüriöö sündmused saartel, kui korraga tõusid võõrvõimu vastu üles osaliselt
territooriumile, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soome territooriumile jõudes jagunesid hõimud: Edela-Soomes suomi, kesk-Soomes - hämelased ja ida-Soomes karjalased. Edaspidise arengu käigus laienes nimetus Soome kogu teritooriumile. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Venemaa Keisririigi poolt. 1743. aasta Abo rahulepingu järgi loovutas Rootsi Venemaa Keisririigile osa kagu-Soome territooriumist (hilisem Viiburi kubermang. 1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel sõlmitud Tilsiti rahuga lepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist Britanniavastase kontinentaalblokaadiga, peale millest keeldumist alustas Venemaa Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena aastail 1808-1809 vallutas Venemaa Keisririik ülejäänud Soome territooriumi, Rootsis kukutati kuningas Gustav IV Adolf ja sõja kaotanud Rootsi loobus viimasest Soome territooriumist. 29. märtsil 1809.a
Tuntuim keskaegne kirik Turu Toomkirik, tüüpiline telliskivigootika Keskaegne kirik oli ristkülikukujuline, põhjapool asus käärkamber, lõunapool relvakamber Lagi tavaliselt kaetud puust silindervõlviga, hiljem telliskivivõlv Hollola ja Porvoo kirikud Siseseinad, võlvid ja kantselei kaeti maalingutega Parimad näited ilmalikust arhitektuurist Turu ja Viiburi lossid- 13.saj ja Hamenlinna kindlus (romaani losstüüp) 13.-18.saj Arhitektuur: H Gesellius Thalbergi maja Helsingis (1897–1898) 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljon kindlustusühingu "Pohjola" maja Helsingis (1899–1901) arstide maja Helsingis (1900–1901) arhitektide ateljee-elamu Hvitträsk (1901–1903) Soome Rahvusmuuseum Helsingis (1902–1910) Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja Tallinnas Vana-Lõuna tänaval (1905)
Aino Kallas Pille Ülem Muhu Põhikool 9.klass 2014 Andmed Täisnimi: Aino Julia Maria Krohn Varjunimi: Suonio Sünd: 02.08.1878. Sündis: Viiburi läänis, Kiiskilä mõisas, Ida-Soomes Soome-eesti proosakirjanik Kolis eestisse 1903. Perekond Isa Julius Krohn (1835-1888): tunnustatud rahvaluuleteadlane, kirjandusajaloolane, luuletaja ning Helsinki Ülikooli professor. Ema Maria Wilhelmina Lindroos (1841-1917): soomerootslane, Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist Aino Kallas (üheksa kuune) ema Minna Krohniga
Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping JÄTKUSÕDA 1941 1944 NL ja Soome Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu. TALVESÕDA 1939 -1940 NL ja Soome Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa Viiburi läänist ja muid alasid Suur Isamaasõda 1941-1945 Leningrad oli blokaadi all USA lülitumine sõtta 7. dets 1941. A ründas Jaapan USA mereväebaase. USA kuulutas seejärel Jaapanile sõja. Murrang Teises maailmasõjas liitlaste kasuks 1942 1943 Stalingradi lahingud. Sakslased piirati umber 1943 Saksa ja Itaalia üksused Aafrikast välja tõrjutud. 1943 Kurski lahing 1943 dessant Sitsiilias Mussolinit sunniti taganema Normandia dessant
1240 üritasid rootslased Birger Jarli juhtimisel kindlustuda Neeva suudmes, ent said vürst Aleksandr Jaroslavitsi (Nevski) juhitud Novgorodi vägedelt lüüa. 1249. aastaks õnnestus Rootsil vallutada Häme ning nihutada oma piir Kymi jõeni (nn teine ristiretk). 1293 sekkus Rootsi riigihoidja Tyrgils Knutsson konflikti oma sõltumatuse eest seisvate paganlike läänekarjalaste ning neid allutada üritava Novgorodi vahel ning tal õnnestus vallutada Karjala kannase lääneosa ning rajada Viiburi linnus (nn kolmas ristiretk). Piir Rootsi ja Novgorodi valduste vahel määrati kindlaks Pähkinäsaari rahuga (1323). Kannase läänepool jäi Rootsile, ent kogu praegune Ida- ja Põhja-Soome arvati Novgorodi võimkonda, mis ulatus Põhjalaheni. 1595 sõlmitud Täyssinä rahuga sai Rootsi enda kätte ka praeguse Soome põhjaosa (sh Lapimaa). Eelneva sõja käigus oli Rootsi ajutiselt okupeerinud ka kannase idaosa ning osa sealseid karjalasi pages uue võimu eest Tverimaale. Nõnda said
uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe gaasitoru ehitamiseks ja haldamiseks. Gaasitrassi Venemaa osa, mis on Gazpromi ainuprojekt, ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. Gaasijuhtme algus asub Viiburi lähistel Portovaja lahes ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldini Saksamaal. Lisaks Venemaa ja Saksamaa territoriaalvetele on gaasijuhe kavandatud läbima Soome, Rootsi ja Taani majandusvööndeid, ühe võimaliku variandina kavandas ettevõte torujuhtme paigaldamist osaliselt Eesti majandusvööndisse. Gaasijuhe saab koosnema kahest paralleelselst torust, mille kummagi võimsus on 27,5 miljardit kuupmeetrit aastas ehk 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas
3. Sperma arengu tingimused · Keha temperatuurist madalam temperatuur · Sperma ei tohi verega kokku puutuda · Arenevad pidevalt 4. Ovulatsioon · Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast 5. Viljastumine · Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine · Viljastumine toimub munajuhas · Spermid liiguvad viiburi abiga · Munarakku saab viljastada ainult 1 seemnerakk · Pärast viljastamist jaguneb munarakk kaheks, seejärel edasi ja lõpuks tekib rakukobar · Umbes nädala aja pärast kinnitub rakukobar emaka seinale 6. Viljatus · Viljatus tähendab et paar ei saa järglasi · Viljatusele on abiks kunstviljastumine 7. Idulane
ühistegevuse vedajaid. 1905. aasta revulutsiooni ajal otsustas Tõnisson jääda oma mõõdukate nõudmiste juurde ning ta nõudis monarhia kehtestamist ja Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õiguseid sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi. Jaan Tõnisson valiti 1906. Aastal Liivimaa kubermangu I riigiduumasse, kus sai ta tuntuks jõulise kõnemehena. Riigiduum saadeti laiali ja Tõnisson arreteeriti Viiburi märgukirjale allakirjutamise tõttu ning ta oli kolm kuud vanis. 1910. aastal loodi Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS). Tõnisson nimetas Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks ning ta jäi sinna juhiks kuni 1919. aastani. 1917. Aastal toimus Tõnnisoni eestvedamisel "Tartu mäss" . Arreteeriti Jaan ja Aleksander Tõnisson ning saadeti nad Patarei vanglasse. Hiljem saadeti ja Tõnisson maalt välja. 1918
1240 üritasid rootslased Birger Jarli juhtimisel kindlustuda Neeva suudmes, ent said vürst Aleksandr Jaroslavitsi (Nevski) juhitud Novgorodi vägedelt lüüa. 1249. aastaks õnnestus Rootsil vallutada Häme ning nihutada oma piir Kymi jõeni (nn teine ristiretk). 1293 sekkus Rootsi riigihoidja Tyrgils Knutsson konflikti oma sõltumatuse eest seisvate paganlike läänekarjalaste ning neid allutada üritava Novgorodi vahel ning tal õnnestus vallutada Karjala kannase lääneosa ning rajada Viiburi linnus (nn kolmas ristiretk). Piir Rootsi ja Novgorodi valduste vahel määrati kindlaks Pähkinäsaari rahuga (1323). Kannase läänepool jäi Rootsile, ent kogu praegune Ida- ja Põhja-Soome arvati Novgorodi võimkonda, mis ulatus Põhjalaheni. 1595 sõlmitud Täyssinä rahuga sai Rootsi enda kätte ka praeguse Soome põhjaosa (sh Lapimaa). Eelneva sõja käigus oli Rootsi ajutiselt okupeerinud ka kannase idaosa ning osa sealseid karjalasi pages uue võimu eest Tverimaale. Nõnda said alguse
Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avangardism. 1930. aastate lõpus sai Aalto maailmakuulsaks Soome paviljonidega Pariisi ja New Yorgi maailmanäitusel. Enne seda oli Aalto Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse 1927. aastast, kui ta projekteeris Viiburi linnaraamatukogu (ehitati 19301935), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega(raudne eesriie oli nõukogude poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjualavõõrmajutuste eest mitmesuguste abinõudega).tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega
Määrati kindlaks ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. Talvesõda – Peale MRP pakti sõlmimist esitas NSVL Soomele suured nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Soomlased keeldusid. NSVL proovis veel Soome kohta valetada, kuid alustas siis ise sõda. NSVL heideti RL-st välja. Sõda algas 1939 ning lõppees 1940 Moskvas rahuläbirääkimistega, Soome küll pidi ära andma Karjala ja Viiburi linna, kuid võis ennast võitjana tunda., jätkusõda – 1941-1944 toimunud jätkusõda Soome ja NSVL vahel, tulemuseks jälle Soome iseseisvuse säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid. teine rinne – Teherani konverentsil otsustatud, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias., holokaust – natsionaalsotsialistlikul SM-l ja tema okupeeritud aladel 1933-45
Saksamaa ida-poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule. Viimasele määrati Potsdami konverentsi otsustega osa Ida-Preisimaast koos Königsbergiga. Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaana sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Juba sõja ajal oli iseseisvunud seni Taanile kuulunud Island. NSV Liit võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sealhulgas Viiburi linna. Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed oma aladelt lahkuma ja mõnel pool põhjustas see vägivalda. 1947. aastal algatasid Ameerika Ühendriigid abiprogrammi , mille eesmärgiks oli aidata sõjas kannatada saanud Euroopa riike ja ennetada kommunismi pealetungi. Selle abiprogrammi nimi oli Marshalli plaan. See kestis 4 aastat . Programmiga liitusid paljud riigid. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele , kuid Moskva keeldus sellest ja keelas
Soome lükkas selle tagasi. Nüüd alustas NVS Liit teravat kihutustööd Soome vastu. 1939.aasta novembris süüdistas NSVL Soomet selles, et Soome olevat tulistanud NSV vägesid. NSVL alustas Soome vastu sõda. Kahe kuu jooksul ei suutnud Nõukogude sõjavägi läbi Mannerheini liini murda. Prantsusmaa ja Inglismaa kavatsesid saata Soome abiväge ning Stalin oli nõus rahulduma vähemaga. Algasid läbirääkimised ning 1940. aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Viiburi linn ja Karjala maakitsus. Iseseisev Soome riik jäi püsima. Stalingradi lahing 1942.-1943. aastal toimunud lahing Stalingradis Saksa väe ja Punaarmee vahel. Hitler tahtis lõigata Punaarmeed ära Bakuu naftast. 2.september alustasid linna vallutamist. Lahing oli pingeline ja kestis mitu nädalat. 19.novembril anti Saksa vägede kindral Paulusele teada, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale. Saksa armee sattus piiramisrõngasse. Paulus alistus 2. veebruar 1943.a.
kaitsti maaeraomandi puutumatust, autonoomiat, taotleti sõjaseisukorra kaotamist ja karistuste lõpetamist. Eduerakonnast sinna J. Tõnisson ja O. Rüütli, Tallinna rahvusradikaalidest K. Hellat (üldse kokku 4 eestlast). Balti- saksa aadlil puudus üldse esindus. Eesti alal oli valijate aktiivsus tugev (64,5%). Enamlased boikoteerisid. I Riigiduuma osutub isevalitsusele liiga „revolutsiooniliseks“ ja see saadetakse laiali 1906 juulis. Kadettidest saadikud esitavad seoses sellega nn. Viiburi protesti, millelel kirjutab alla ka Tõnisson. Selle eest ta areteeriti ja „Postimees“ suleti. Varsti vabastati ja „Postimees“ uuesti ilmuma. Viiburi protest: duuma laialisaatmise vastu, avaldada valitsusele passiivset vastupanu. II Riigiduuma valimised 1907 jaanuar. Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal. Liivimaa kuberner piiras valimisõigust. Valida said nüüd vaid taluperemehed, mitte enam mõisa- ja talusulased.
torujuhe. Ehitus algas 2010. aasta aprillis Rootsi majandusvetes, Gotlandi lähistel. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Gaasijuhe avati pidulikult 6. septembril 2011 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahel asuvat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peal asuvat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Torujuhtme rajamisega tegeleb Nord Stream AG. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustasid Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. (1) 1
Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltaava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Reformid: armee ümberkorraldamine sõjalaevastiku rajamine
Sinine paas 13 cm © Maris Rattas 2001/2002 2 Aluskorra graniitsed intrusiivid Viiburi plutoon NEEME MASSIIV rabakivi intrusiivid MAARDLA Riia plutoon # ookeanilise maakoore akretsioon: 1.9-1.8 Ga # rabakivi intrusiivid: 1.65-1.54 Ga Kvaternaari setted: liiv-
Nad ei suutnud 2 kuuga Mannerheimi liini murda ning kandsid suuri kaotusi.Stalin ei julgenud enam kogu Soomet vallutada.Soomele tulid appi Suurb ja Prants,see sundis Stalinit rahulduma vähesemaga.Soome valitsus ei soovinud samuti edasi sõdida, sest kardsid ,et nende maa muudetakse suurriikide vaheliseks sõjatandriks.Algasid rahuläbirääkimised ning 1940.a 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu.Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja Viiburi linna.Kuid säilitas iseseisvuse. JÄTKUSÕDA:Kui Saksamaa ründas 1941.Nsavli ,jäi soome erapooletuks, kuid NSVL alustas siiski Soome linnade pommitamist.Seepeale otsustas Soome parlament 25.juuni.1941 alustada NSVLI vastu sõda.Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ja hõivas ka NSVLile kuulunud Karjala alad.Kui Punaarmee 1944.pealetungile asus,pidid Soome väed nendelt aladelt taganema.1944.sõlmiti Soome ja NSVLi vahel vaherahu ning hiljem allkirjastati ka rahuleping
Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga. 1898-1918- Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902-aastal tartu Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. 1911- Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees. 1935- Eest Vabariigi aastatel ka ühistegevuseprofessor. 1905-1917-Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatliku Ühisuse juht. Peale I Riigiduuma laiali saatmist, arreteeriti Jaan Tõnisson Viiburi märgukirjale(kus protesteeriti Duuma laialisaatmise tõttu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908-aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatus 8-kuuks. Esimese Maailmasõja ajal asutas Tõnisson Tartusse Ajutise Põhja-Balti komsjoni. Ajutine Põhja-Balti komisjon- abistati sõjapõgenikke ja muidu sõjas kannatada saanud inimesi. Tegeles ka aktiivselt rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskonna probleeme ja esitas valitsusele parandusettepanekuid.
8. Baaside leping (Orzel, leping 28.09.1939) – Poola allveelaev Orzel saabus Tallinna sadamasse, kui kartes väljaandmist NSVL’e põgenes. NSVL kasutas vahejuhtumit oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. Eesti ja NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. 9. Soome Talvesõda (millal, tulemus) – nov 1939. Lõpeb 1940 märts. Soome säilitab iseseisvuse, kaotab Karjala ja Viiburi alad. 10.Eesti okupeerimine (millal, kuidas, “töörahva meeleavaldus”, parlamendivalimised, ENSV, vastuvõtt NL-I) – 1940 17juuni. 100 000 punaväelast ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine. Parlamendivalimised olid ebademokraatlikud. Töörahva meeleavaldusel osalesid pigem punaväelased, kui eestlased ise. 21. Juuli ENSV – Eesti nõukogude sotsialistlik vaariik. 6august võeti Eesti NSVL liikmeks. 11
1939 1940 1941 1942 V 1. sept. NSVL tegevus Teljeriigid Teljeriigid Murrang sõjas (Teljeriigid) 1939 Saksa väed tungisid üle Poola piiri 12.märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpaktlõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi Itaalia-Jaapani liit Saksa ja Itaalia väed Egiptuse piiril lahing NSV ja Saksamaa vahel 3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala Prantsusmaa kuulutavad liituvad Ungari, Rumeenia, Aprillis Saksamaa viis oma väed November El-Alameini lahing ...
See oli üks raskemaid sõdasid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka Blekinge. Kuid kindral Magnus Stenbock lõi 28. veebruaril Helsingborgi lahingus Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. Kopenhaagenis möllas samal ajal katk, millesse suri umbes kolmandik elanikke. Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal. 2.4Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal Venelased vallutasid 24. juunil 1710 Viiburi, 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel Paide ja Haapsalu, 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna. Balti aadelkond sõlmis Venemaaga kapitulatsioonilepingud, mis säilitasid nende eesõigused. Aastal 1711 nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak Stralsundi ja Wismari linnale. 2.5Sõjategevus Taanis Aastal 1712 püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed kindral
Vene väed kandsid suuri kaotusi: iga langenud soomlase kohta sai surma 4-5 punaarmeelast. kui välja vahetati väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. kogu Soomet vallutada Stalin enam julgenud. GB ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Algasid rahuläbirääkimised, 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn aga siiski iseseisev Soome riik jäi püsima. Sõjategevuse algus Saksamaa ja NVS Liidu vahel 22 juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama Valgevenes asuvaid punaarmee üksuseid, Süd vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSV vastu sõda Rumeenia, nats hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia & Ungari. Algul läks kõik
Prantsusmaa ja Suurbritannia kõrvalvaatajateks, kuid juba 3. septembril kuulutasid nad Saksamaale sõja. Kahjuks nad aga Poola vallutamist ära hoida ei suutnud. 17. septembril ründas Poolat idapoolt NSV Liit. Selle vallutusega läks Lääne-Poola Saksamaale ja Ida-Poola ning Leedu NSV Liidule. 1939. aastal novembris algas NSVL-i ja Soome-vaheline sõda, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomalase suutsid küll iseseisvuse säilitada, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse koos Viiburi linnaga. 1940. aastal okupeeris NSVL Baltimaad ja Bessaraabia. 1940. aastal vallutas saksa armee Norra, Taani, Luksenburgi, Belgia, Hollandi, 2/3 Prantsusmaast, Kreeka ja Jugoslaavia. Saksamaa üritas vallutada ka Suurbritanniat, kuid nagu I Maailmasõjas, ei õnnestunud see ka seekord. Ta proovis pommitada lennukitega Inglismaa linnu, üritas vallutada Põhja-Aafrikas olevaid Inglise kolooniaid ja valmistas ette
Potsdami konverents- 1945 16- juulist 2. aug potsdamis. 2ms kolm võitjariiki (am, nl, suurb) saks sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitikud ja maj põhimõtted saks sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks. Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast. Sõda algas kui nl ründas soomet 30.nov 39. Sõja tagajärjel loovutas Soome 13% oma territooriumist ja suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule. Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad. Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Kummaline sõda- 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega.tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3
tanke, lennukeid ja muud sõjavarustust. Roosevelt andis 30 milj.$ laenu. Norra ja Rootsi aga ei lubanud läbi oma territooriumi Ingl. ja Pr. Poolt kavandatud ekspeditsioonikorpusi. Rootsi jäigi Talvesõja lõpuni Soome suhtes ebasõbralikuks. Soomel aga jäi vajalik abi saamata. 14.dets.1939 visati NSVL välja Rahvasteliidust Talvesõja alustamise pärast. 12.märtsil 1940 kirjutati alla Moskvas rahule. Soome kaotas üle 10% oma aladest: kogu Karjala maakitsus koos Viiburi, Viiburi lahe ja saartega, Käkisalmi (Laadoga järve lääne-ja põhjakallas), Sortovala, rida saari Soome lahesl äksid Nõukogude Liidule; rendile anti Nõukogude Liidule 30 aaastaks Hanko poolsaar. Lepingus oli veel teisigi tingimusi. Samas Soome siiski säilitas iseseivuse. 1941-1944 toimus veel Jätkusõda. NSV Liit paigutas Soome Saksamaa poolel sõdivaks riigiks. Soome teatab, et ta sõdib oma sõda Nõukogude Liidu vastu. Jätkusõja lõppedes
Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel seitse kuni kaheksa tuhat. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillalolijad uppusid. Boriss Seremetev lootis oma ratsaväe jõe ületada läbi vee minekuga. Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses. Venelased vallutasid 24. juunil 1710 Viiburi, 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel Paide ja Haapsalu, 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna. Poltava lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal 8. juulil 1709. Rootslased kaotasid surnutena 9234, venelased 1345 inimest. 11. juulil Perevolotsna juures Rootsi vägi (umbes 16 000 meest) kapituleerus; Karl XII pääses Türgisse. Poltava lahingus murdus Rootsi sõjaline võimsus ja sõjaedu kaldus Venemaa kasuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
