Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Kirjalik töö õppeaines „Keskkonnakaitse üldkursus“ Koostajad: Juhendaja: Tartu Sisukord Osa 1 ....................................................................................................................................... 3
VÄLITÖÖLEHT Kaastöölised Kirjeldaja nimi Henri Kompus Kuupäev 12/11/14 PALJANDI ASUKOHT Maakond Harjumaa Paljandi nimi Omavalitsus Tallinn Küla Lasnamägi Laagna tee Koordinaadid (L-EST): X: 6589412 Y: 547096 PALJANDI MÕÕTMED Suund (ilmakaared) Lõuna Pikkus (m) 300 Kõrgus (cm) 470
VÄLITÖÖLEHT Kaastöölised Kirjeldaja nimi Kuupäev 15/11/14 PALJANDI ASUKOHT Maakond Harjumaa Paljandi nimi Omavalitsus Tallinn Küla Lasnamägi Koordinaadid (L-EST): X: 6590625 Y: 546193 PALJANDI MÕÕTMED Suund (ilmakaared) Edel Pikkus (m) 3 Kõrgus (cm) 60 PALJANDI KIRJELDUS
Paljanduvad kollakaspunased pôimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Pôimjad seeriad paksusega 30-50 cm on hästi välja kujunenud , kihipindadel sageli Fe-hüdroksiidsed kiled, värvustoon vaheldub kihiti (1-5 mm) kollakast tumevioletini. Koopa seintel, eriti koopaava vastasseinas on rohkesti kihilisust lôikavaid valge liiva pesi. Pesad valdavalt ümmarguse , harvem korrapäratu kujuga ja läbimôôduga kuni 20 cm. Paljandi pikkus piki nôlva 7m, kôrgus 3,5 m. Peaaegu kogu paljandi vôtab oma alla koopaava laiusega 5 m ja kôrgusega 2,5 m. Koobas kujutab endast ruumikat grotti laiusega 12,5 m, sügavusega 6,5 m ja kôrgusega keskosas kuni 3 m, vôttes enda alla ligikaudse pindala 69 m2. Koobas on seest kuiv, kuigi teke on ilmselt esialgu olnud sufosiooniline. On küllaltki tôenäoline, et seda on inimkäte poolt laiendatud. Tänapäeval eksisteerivas koopas, mis on peaaegu muutmatul kujul säilunud viimased 50 aastat, kaevamisjälgi ei leidu.
neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 4 Pühajärv on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool See on üks Eestimaa kaunimaid järvi, milles paikneb Väike-Emajõe lähe Nii järve kui ka selle tekkimise kohta mitmeid legende ja rahvamuistendeid neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 5 Taevaskoda ehk pae on jõeoru nõlvas paikneva liivakivi paljandi ja koobastiku rahvakeelne nimetus Põlva maakonnas Tuntumad taevaskojad Põlva maakonnas asuva Ahja jõe ürgorus Suur ja Väike Taevaskoda neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 6 Viljandi lossimäed Endisest linnusest ei ole kuigi palju säilinud, aga see-eest avaneb mägedest kaunis vaade Viljandi järvele ja ehk ka paadimehele. Lossimäed on suviti mitmete ürituste toimumispaigaks neljapäev, 18.04
Keskkonnaregistri (2014) järgi on Tori alevikus asuvaks kaitstavaks loodusobjektiks lisaks Tori Põrgule ka Kõrvi tamm (Joonis 3). Tamme leiab Pärnu jõe paremalt kaldalt. Objekt jääb eramaale. Puu jääb elumaja hoovi serva (oksad ulatuvad hoovi), lageda rohumaa ja külatee äärde, kuid teelt on ta hästi vaadeldav. (Kõrvi tamm 2010) 9 Joonis 3. Kõrvi tamm (Kõrvi tamm 2010). 1.7. Seire ja huvigrupid 1.7.1. Seire Tori põrgu paljandi seire kohta puuduvad andmed. Küll aga on uuritud põhjavee makro- ja mikroelemente (Keskkonnainfo 2012). Toimub Pärnu jõe hoiuala seire: jõgede ja ojade kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Liivakivipaljandil teostatakse Perssoni lõhiksambla (Lophozia perssonii) seiret. Leiukoht registreeriti 19.06.2006
Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED Pankrannik, joad, karstialad, paljandid, meteoriidikraatrid, rändkivid, silmapaistvamad kaitsealused pinnavormid (ürgorud, oosid, voored, rannavallid). Geoloogiliste objektide kaitse. "Eesti ürglooduse raamat". PRAKTILISED TÖÖD MAASTIKUL Ekspeditsioon pankrannikule, karstialale, joale vm vastavalt võimalustele. Paljandi kirjeldamine, rändrahnude mõõdistamine, kivististe kogu täiendamine, välisjõudude toime jälgimine või muud tööd vastavalt külastatava objekti eripärale. Väliuurimiste vormistamine välipäevikus.
Hinni kanjon asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal. Hinni kanjon on tähelepanuväärne seepärast, et on ainus koht Eestis, kus oja mõlemal küljel paiknevad järsud liivakivipaljandid. PEETRI JÕE MAASTIKUKAITSEALA LUBJAKIVI PALJAND Peetri jõe maastikukaitseala asub üsna Läti piiri lähedal: Võrumaal Mõniste vallas Tiitsa, Villike ja Karisöödi külas. Loodusliku paljandina avaneb Devoni lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel. Karisöödi paljandi alumises osas asub allikakoobas, millest legendi järgi algas maa-alune käik Koivalinna linnusesse. VASTSELIINA LINNUS Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina vallas Võru maakonnas. Linnus on piiratuna kolmest küljest veetõkkega. TAAGEPERA LOSS Aastatel 1907-1912 arhitekt Otto Wildau projekti järgi ehitatud loss esindab juugendi arhailis-romantilist, osaliselt Soome mõjudele viitavat suunda. Loss
Kes aga ohvrikivile ,,uudist" (uudsevilja) ei viinud, sellele öeldud alati, et temal järgmisel aastal oma põllu pealt midagi loota pole. Hendrikhansu ,,Põrgu"paljand Mõisaküla poole sõites 7.kilomeetril Laatre teeristil näitab teeviit paremale Hendrikhansu paljand. Sõites 5 km Vana-Kariste poole suunab teetähis veelkord paremale ja umbes 500 m pärast on Hendrikhansu liivapaljand.Paljandi kogupikkus 67m ja kõrgus 6,9m, tekkinud allikate toimel. Paljandi seinalt on leitud monogramme, mis kannavad aastanumbrit 1800 ja tunduvad oma kalligraafiliste tähtedega kui liivasse raiutud kunstiteosed. Legendi järgi elas ja tembutas siin vanapagan. Lopa paljand Lopa paljandi loodusala asub Abja vallas Atika külas, Pöögle (nimetatud ka Lopa) oja kaldal. Punakaspruunist liivakivist kujunenud Lopa paljand ehk ,,Lopa Põrgu" on üks pikemaid huvitava ehitusega Eesti looduslikke koopaid. August Kitzbergi kaudu on
3 1.Sissejuhatus Antud töös annan ülevaate geotehnoloogia välitöödest ja ka teistest tunniülesannetest. Vaatluse all on 5 praktikumi, mis kõik toimusid Tallinnas: kaks neist TTÜ ligidal, Rocca al Mare rannas, Astangul ja KUMUS( kus mina kahjuks ei osalenud, kuid annan ülevaate teiste andmetest. 2.Töö eesmärk Teostatud praktiliste tööde eesmärgiks oli õppida töötama meeskonnas ja hindama erinevaid paljandi kihte silma järgi ning õppida kasutama erinevaid mõõtevahendeid. Antud aruande ülesanne on luua ülevaade välipraktikumidest ja tunniharjutustest. 3.Välipraktikumid 3.1 Praktikum: Liivamassi maht nõlvade vahel 14. september käisime geotehnoloogia tunnis tegemas mõõtmisi TTÜ ligidal asuvas liivamaardlas. Algul TTÜ ümbruses mõõtsime kahe punkti koordinaadid ja kõrguse merepinnast(kanalisatsioonikaev ning post) ja alles
looduskaitse all. See seljandik, mille lossikraav jagab kaheks osaks, kujutab Helme ürgorus asuvat õhukese pinnakattega kõrget aluspõhjalist jäänukit. Põhjapoolset osa hüütakse Koopamäeks. Lähedalt voolab mööda Helme oja, mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Paljandi ülemises osas on pesitsenud jäälind. Siin on näha kohati lilla ja kollase savi ning halli aleuroliidi vahekihte. Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali, kuhu võib vabalt astuda ülalnimetatud suure ava kaudu. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 - 6 m ja kõrgusega 3,5 m. Sisenedes sellesse, näeme sissepääsu vastas madalat ava, mille taga on teine saal. Parempoolses seinas esineb mitu sügavat soppi, vasakpoolses aga tellistest müür
Kelba veski juurest siirdub rada üle vana veskisilla jõe paremale kaldale. Külavaheteed mööda jõuab taas alla jõe äärde ning sealt edasi Makõ veskini. Ajaloolase Heinrich Prantsu teateil töötas 18. sajandi lõpul Makõ veskis mõisa vasekoda, kus veejõul taoti vaskriistu, esijoones viinakodade katlaid, torusid jm vajalikku ümbruskonna mõisatele. Edasi viib rada umbes 300 meetri kaugusel asuva Makõ müürini. Kallas on seal 21 meetrit kõrge, paljandi kõrgus aga 16 meetrit. Kohe paljandi all on telkimisvõimalus. Rada laskub alla oru põhja ja jätkub piki jõekallast lammimetsas, millele on iseloomulikud puid põimivad humalad. Edasi jõuab külavaheteed pidi Tiisleri veskini, mis ehitati 1920. aastal. Tiisleri veski juures suubub Piusasse oja, mis kunagi tähistas Võrumaa ja Petserimaa piiri. Sealt jätkub rada külavaheteed mööda Jõksi küla suunas. Umbes 2 kilomeetri pikkuse matka järel jõuab
teritada, et veenduda jäälinnu pesitsemise tõesuses oma piirkonnas. 2000. aastal hinnati Eesti asurkonna suuruseks 200400 haudepaari. Jäälinnu sigimisaegsed elupaigad on selgeveelised madalad jõed, ojad ja kraavid, mille kallastel leidub vähemalt meetrikõrgusi, enamasti liivakivist, vähem liivast, moreenist või savist järsakuid-paljandeid. Üliharva on pesakäik ja -õõnsus uuristatud mullakihti paljandi ülaosas. Üksikuid pesi on Eestis leitud ka veest kuni saja meetri kaugusel, kui sobivaid järsakuid lähemal pole. Asustatud pesade lähim vahekaugus on olnud 150 meetrit, tavaliselt aga kilomeeter ja enam. Oma pesa lähedal ei salli jäälind teisi liigikaaslasi ja nn. liigsed isaslinnud kihutatakse kohe kaugemale. Jäälinnul on isaslinde umbes 10% rohkem kui emaseid. Meil saabub jäälind pesapaikadele põhiliselt ajal, kui ööpäeva keskmine temperatuur ulatub
Kivilõppel asub Võrtsjärve Kalakaitsekordon ja kaks sadamakohta. Keskkonnainspektsiooni hallatav Kivilõppe sadam suudab vastu võtta suuremaid laevu; vallale kuuluvat Ivanovi kanalit kasutavad harrastuskalurid ja jahiomanikud. Lähedal Mäeotsa talus kasvatatakse emusid. Looduslikud vaatamisväärsused: Tamme paljand Looduskaitsealla kuuluv 200 meetri pikkune ja 8 meetri kõrgune keskdevoni liivakivi paljand, tuntud väljasurnud rüükalade leiukohana. Paljandi serva mööda kulgeb paarikilomeetrine matkarada, rajatud on trepid ja piknikukohad. Karukivi Tulimäe nõlval, Rannu valla piiri ääres asub suur rändrahn Karukivi. Kivi ümbermõõt on 13,6, laius 4,1 ja kõrgus 1,8 m ning sellesse on raiutud sõna BÄR. Legendi järgi kuulunud karu Valguta parunile. karu murdnud maha ühe vaese mehe poja. Ahastuses mehe needmise peale söönud karu ka oma isanda ära ja muutunud kiviks. Trepimägi Kaunimaid ja populaarsemaid puhkepaiku idakaldal
seisad kõrgel · Devoni liivakivi paljandeid Ugandi lavamaal väga iseloomulik Ugandi lavamaale o Võrtsjärve rannaastang Tammel o Peipsi rannaastang Kallastel o Aruküla koobastik ja Kalmistu paljand Tartus o Ahja jõe paljandid Valgemetsa Valgesoo vahemikus (Suur ja Väike Taevaskoda) Suur Taevaskoda on kõige tuntum paljand. Suur Taevaskoda on kõige kõrgema liivakivi paljandi osaga, 21 m o Võhandu kaljud (käsitletakse tihti ka Palumaa juures) · Skeem Ugandi lavamaast, ürgorud iseloomulikud · Tartut läbivad veel mitu ürgorgu Meltsiveski vagumus, Raadi-Jaama vagumus. Maastikupildis näeme vaid Emajõe orgu. Kaks vagumust on setteid täis · Veestik o Jõed seotud enamasti ürgorgudega Kavilda, Elva, Tatra, Emajõgi (kõige suurem), Porijõgi, Mõra oja, Ahja, Orajõgi, Võhandu
Lühikeses alamjooksu lõigus on Võhandu laevatatav. Enamikul kõrgustikelt algavatel jõgedel on suur lang. Selline on näiteks Piusa, mille langus kogu jõe ulatuses on 212 m. Piusa saab alguse Haanja kõrgustikult, voolab käänulises ja looduskaunis Piusa ürgorus ning suubub Pihkva järve. Jõe alamjooks asub 14 km ulatuses Venemaa territooriumil. Piusa jõe orus on näha Eesti kõrgemad liivakivipaljandid (müürid). ((Foto: Piusa jõe ürgorg Tamme paljandi juures.)) Eesti suurema vooluhulgaga jõed Jõgi Pikkus (km) Valgla (km2) Keskmine lang (m/km) Aasta keskmine vooluhulk(m3/s) Narva 73 56 200 0,39 378 Emajõgi 101 9740 0,04 72 Pärnu 144 6920 0,54 65 Kasari 112 3210 0,55 25
27878 5700278-1Palivere 58.97036223.887016 27878 Palivere alevik 27880 5700277-1Palivere 58.97031723.886847 27880 Palivere alevik 32772 5700280-1Palivere em58.95368223.905117 32772 Lääne-Nigula vald 32712 5700279-1Palivere em58.95383723.905176 32712 Lääne-Nigula vald 28450 5700282-1Palivere mõ58.97195523.866299 28450 -- 27584 5700281-1Palivere mõ58.97251823.863151 27584 -- 806 00202-1 Paljandi 59.44007124.623101 806 Haabersti 133441 00134-1 Paljandi 59.43934 24.62418 133441 Haabersti 1161 09303-1 Paljassaare59.46004424.703444 1161 Põhja-Tallinn 1162 09304-1 Paljassaare59.45993124.704358 1162 Põhja-Tallinn 1163 09305-1 Paljassaare59.46496624.699578 1163 Põhja-Tallinn 133681 23803-1 Palktare 59.27025524.730932 133681 Saku vald 133682 23804-1 Palktare 59.27029924.729773 133682 Saku vald
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
