REPORT To: Mirtel Ola From: Mary Pihlak Work provider Worker 20th October 2005 Accident to Mary Pihlak As requested I have looked into the circumstances of the accident that happened to Mary. I understand the purpose of this report is to ascertain whether she can claim the insurance company for the injuries she received. Cause of accident When Mary ran down the stairs, then stumbled and fell down. Result of the accident Mary broke his arm falling from a result of the, and then fainted. Injuries incurred Mary could not speak and move, because it was a great shock.
Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru
osa. AS BIT, 2003. 4) Are Kont. Loodusgeograafia põhikoolile 4. osa. AS BIT, 2004. 5) Kalev Kukk. Geograafia põhikoolile 5. osa. Eesti ja Euroopa: rahvastik ja majandus. Euroopa riigid. AS BIT, 2004. 6) Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen Loodusgeograafia õpik 7. klassile. AS BIT, 2011. 7) Are Kont. Loodusgeograafia 9. klassile, I osa. Eestist Euroopasse. Avita, 2009 8) Kalev Kukk. Rahvastiku- ja majandusgeograafia 9. klassile II osa. Eestist Euroopasse. Avita, 2010. 9) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Algkursus 1. osa. Koolibri, 2002. 10) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Algkursus 2. osa. Koolibri, 2003. 11) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson, Jaan Jõgi. Geograafia põhikoolile. Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia. Koolibri, 2003. 12) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa. Koolibri, 2005. 13) Andres Tõnisson, Liisa-Kai Pihlak. Geograafia 7. klassile, 1.osa. Koolibri, 2011.
empathy for Celie. Shug was always there for her and supporting her. However, she had some problems with staying with one person. She later fell in love with a yough 19-year-old man. Her heart never fully belonged to one person, she couldn’t love and stay with only one single person. As Shug had many responsibilities, she tried to share her time between her loved ones and work etc. All in all, I consider her a strong woman who defied her low position in American culture. She Liisa-Maria Pihlak, 12B didn’t care much about what others thought about her or her preferences. There was a quote that got stuck in my head: Finally, Shug is the color purple personified. She is both red and blue simultaneously. Red represents jazz and life, and the blues’ origins are in misery and disappointment. Together, red and blue create purple. Liisa-Maria Pihlak, 12B
hand she is less analytical. Julie is often unable to see the consequences of her decisions and actions. For example, actions involving Derek into their lives, which also led to the exposure of their secret. Losing parents definitely had a large role in forming Julies character. As if losing both-father and later mother wasn’t hard enough, they couldn’t tell anyone and she had to take all the responsibility so they could avoid ending up in foster care. I can only imagine how Liisa-Maria Pihlak, 12B hard it must’ve been for a teenage girl, to start acting like an adult to due such circumstances. Julie’s father used to make fun of her ambitions of becoming a famous athlete, however she was actually pretty talented. She held a local record for sprint and often trained in school for the athletics team. Jack described Julie having a high ridge of cheekbone beneath her eyes, which gave her the deep look of some rare wild animal. In electric light her eyes were black and big
It seems as Christophine introduced the world to her and also the black culture of the Carribean, even though she told her that “this isn’t for béké. Bad, bad trouble come when béké meddle with that” (béké-white people). I think she loved Antoinette as her own daughter so it was natural for her to help her daughter however she could, even if it meant that she agreed to give Antionette potion for her husband. Liisa-Maria Pihlak, 12B Christophine was different than other Jamaican blacks-the way she talked and dressed was different and she was portrayed as kind of an outsider. She once was a slave, but now, to her family, she was a very loyal servant. She was very helpful, concerned and loyal towards the people she cared about. She appeared to share her nature with the Caribbean Islands, she seemed to somehow be a part of them. At the same time she feared greatly for her knowledge of the dark magic.
is a shallow person who is in love with money and materialistic things. The love of Daisy is actually what drove Jay to reinvent himself and acquire extreme wealth through criminal actions. They were careless people, Tom and Daisy — they smashed up things and creatures and then retreated back into their money or their vast carelessness, or whatever it was that kept them together, and let other people clean up the mess they had made. Liisa-Maria Pihlak, 12B It was Nick, her cousin, who saw her for what she really was-a careless woman, who didn’t consider to think twice about her actions and the mess she made nor who had to clean it up. She is unable to deal with the consequences of her actions. She can also be described childish and indecisive. I did love him once, but I loved you too. She had difficulties choosing between the two men who both wanted her. She married Tom without thinking it
i ä r ka m i s a eg 11.C k l a ss Aleksander Pihlak 11.c Rakvere Gü mnaasium Ettevalmistav o sa R e a a lg ü m n a a s iu m Koht: Rakvere 1 2 .1 2 - 1 6 .1 2 .2 01 1 Ajavahemik: Ankeetküsitlus e s mä rk Põhie Ku i kaugel 11.R klassi õpilase Mis kell 11.R d elavad klassi õpilased üles tõusevad Vaatluse käik Kokkuvõte Keskmiselt ärkavad kõik õpilased kell 6.45.
PIHLAKAS ehk pihelgas, pihlak, pihl või pihlapuu. Kui teaduslikult täpne olla, siis pihlakal ei ole marju, tema viljad on nagu väiksed õunad ja botaanikud nimetavad neid õunviljadeks. Eesti esineb 3 liiki pihlakaid. Pooppuu ehk Rootsi pihlakas kasvab läänesaartel ja looduskaitsealune tuhkpihlaks ainult Saaremaa lääneosas. Harilik pihlakas on tavaline ja temast ongi järgnev jutt. Pihlakas kasvab väikese puu või põõsana siin ja seal, omaette metsi ta ei moodusta. Kasvupaiga suhtes on pihlakas väga vähenõudlik. Joonis. 1 Pihlapuu õhtupäikeses Pihlaka koor on sile ja läikiv. Lehed koosnevad (foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest. Sügisel söövad pihlaka marju paljud linnud, eriti rästad. Linnud kannavad edasi ka pihlaka seemneid. Pihlakas istutatuna kaitseb läheduses maja, peret ja karja. Pihlaka oks pelet...
Aleks Pihlak Nõukogu aja plussid ja miinused. Nõukogude okupatsioon algas Eesti okupeerimisega 1940. aastal suurte riikide omavahelisel kokkuleppel. Kõige kiiremini läksid vaesed töölised uue võimuga kaasa. Alguses olid suured repressioonid ja Eesti Vabariigi koorekihi hävitamine. See andis aluse okupatsiooni rahulikul eksisteerimisel Eestis
ALBAN BERG JA `'WOZZECK'' Pillemai Pihlak EKSPRESSIONISM 20. sajandi kunstielu uus vool Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine Muusikas pääses ekspressionism mõjule Arnold Schönbergi loomingus Üks tuntumaid Arnold Schänbergi õpilasi oli Alban Berg ALBAN BERG Täisnimi Alban Maria Johannes Berg Sündis 9. veebruar 1885 Suri 24. detsember 1935 Suri 50 aastaselt Austria helilooja Kompositsioonikatsetega alustas 15. eluaastal 1904-1910 Arnold Schönbergi õpilane Lõi elu jooksul mitmeid kuulsaid kompositsioone Arnold Schönberg Alban Berg Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level ALBAN BERGI VARJAN...
3% rongiga. Millega turistid Eestis olles tegelevad? Poodlemisega Vaatamisväärsustega (nt Tallinna vanalinn) tutvumisega. Matkamisega, ekskursioonidel käimisega. Erinevate kultuurisündmuste külastamisega. Kasutatud materjalid INTERNET http://et.wikipedia.org/wiki/Turism http://et.wikipedia.org/wiki/Türi http://et.wikipedia.org/wiki/Otepää http://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_vanalinn KIRJANDUS: Liisa-Kai Pihlak ja Andres Tõnisson Geograafia põhikoolile PILDID: www.google.ee
6. Kokkuvõte Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides seisneb eelkõige valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks muutmises ja jääkainena hapniku eraldumises. Need on vajalikud biosfääri säilimiseks. Kasutatud allikad · Miidla, H. 1984. Taimefüsioloogia. Valgus. Tallinn. 423 · Sarapuu, T. 2002. Bioloogia gümnaasiumile I osa. Eesti Loodusfoto. Tartu. 191 · Looduse entsüklopeedia. 2008. Varrak. Tallinn. 304. · Pihlak, A. 2002. Tähtsaima loodusvara hulk väheneb. http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=169 · http://blogs.mtlakes.org/weeasthonorsbiology/page/13/
närilisi ja roomajaid, mõnedes kohtades ka hüääne ja saakaleid. Peale selle elab Saharas ka kõige mürgisem tarantel kelle mürk on 10korda kobra omast tugevam. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Sahara#See_also http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara.htm Eesti entsüklopeedia 8, Tallinna Raamatutrükikoda, 1995 Tiit Rummo Geograafi 8.klassile, Avita, 1998 Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson, Jaan Jõgi, Geograafia põhikoolile, Koolibri, 2003
Suurem osa inimese elukäigust määrab siiski keskkond. Inimesed sünnivad enamvähem võrdsete võimalustega, aga keskkond kuhu me sünnime, paneb paika piirid. Piirid, milleks me võimelised oleme, kui palju me seal areneme ja kui suur on meie tutvusringkond. Ma arvan siiski, et tänapäeva ühiskonnas on elusaatuse määramisel suur roll juhusel, enam ei olenegi nii palju keskkonnast ja pärilikkusest. Koostaja: Helen Pihlak Klass: 10.
,,Minu veetlev leedi" Mina külastasin 3.aprillil Estonia Rahvusooperit ja käisin seal vaatamas Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel kirjutatud muusikali" Minu veetlev leedi". Selle teatrietenduse lavastas Ago- Endrik Kerge. Dirigentideks olid Erki Pehk ja Mihhail Gerts. Lavakujundaja oli Liina Keevallik, kelle tööd võis lugeda õnnestunuks. Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head. Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Peategelelasteks muusikalis olid tuntud laulvad draamanäitjelad kui ka Estonia enda solistid
KESKKONNAKAITSE 1.Elukeskkonnaks nimetatakse liikide omavaheliseid suhteid ja liikide ning eluta looduse keerulisi vastastikuseid seoseid.( http://www.envir.ee/loodus/9page.html ) 3.Säästva arengu põhimõtted on looduskeskkonna pikaajaline säilitamine ja tema kasutusvõimaluste hoidmine tulevastele põlvedele.(Liisa-Kai Pihlak,Andres Tõnisson,Geograafia Põhikoolile,Koolibri,2005) 5.Eestis on neli rahvusparki. LAHEMAA RAHVUSPARK Lahemaa rahvuspark asub Põhja-Eestis. Ta pindala on 64 915 ha maismaad Lääne- Virumaal ning Harjumaal. Lisaks sellele veel 47 069 ha sellega piirnevat rannamerd. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. Selle rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja- Eestile iseloomuliku pärandkultuurmaastike ja looduse kaitse. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) KARULA RAHVUSPARK
AUTODE JA TRAKTORITE VEO EESKIRI Käesolevat eeskirja kohaldatakse sõiduautode, veoautode, eriautode, busside, trollibusside, trammide ja nende kerede, traktorite, ekskavaatorite, liikur- põllutöömasinate ning muude ratastel või roomikuil liikuvate masinate veol (edaspidi "autod ja traktorid"). Autosid ja traktoreid veetakse universaalseis või eriotstarbelistes vaguneis ja konteinereis. Sõiduautosid veetakse kinnise veeremiga või konteinereis, nende vedu lahtise veeremiga toimub koos saatja või saaja saaturiga. Kasutusel olnud autosid ja traktoreid veetakse lahtise veeremiga koos saatja või saaja saaturiga. Eriautosid (autotöökodasid, autolaboreid, röntgeni-, kiirabi-, tuletõrjeautosid, reanimobiile jt.), kui neis on eriseadmed, veetakse lahtise veeremiga koos saatja või saaja saaturiga. Kasutusel olnud autosid ja traktoreid võib vedada lahtise veeremiga ilma saaturita juhul, kui see on kooskõlastatud saatj...
"Pitsikuduja" u.16651670 Krael ja käte all on näha värvitäppe. "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" u.16601665 Kuulsaim maal, mida on nimetatud ka "Madalmaade Mona Lisaks" Caravaggiolik kontrastsus. Siniste ja kollaste toonide kasutamine, mis on iseloomulik paljudele tema maalidele. Kasutatudkirjandus Krausse, Anna-Carola; "Maalikunsti ajalugu" Koolibri, 2006. lk. 40 Kartna, A. ; Lumiste, M. ; Pihlak E. ; "Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini" 1978. lk. 165-173 Möller Ingrid; "Majakanali ääres" Leipzig1977. lk. 237- 239; lk. 215- 219 http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Delft/sisu.ht ml
Anete Merilin Leetberg Aule Pihlak Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. Järgneva kahe sajandi jooksul levis üle Euroopa ja tõi kaasa suure murrangu inimeste mõtteviisis. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. 14. sajand eelrenessanss 15. sajand vararenessanss 16. sajand - kõrgrenessanss Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirduks ainult vana meeldetulet...
märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853. aastal Veneetsia La Fenice ooperiteatris, kuid lõppes kahjuks täieliku läbikukkumisega. Ooperi läbivaks teemaks on armastus ning eneseohverdamine viimase nimel.
PÄIKE Annethe Pihlak 12B Sisukord · Ajalugu · Üldiselt · Üldandmed · Päikese koostis · Päikese siseehitus · Päikeseloide · Kroon ja päikesetuul · Päikesevarjutus Ajalugu · Päike on sündinud peaaegu 5000 miljonit aastat tagasi tolmuga segunenud vesiniku- ja heeliumipilvest, mis tõmbus kokku. · Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes, kuni algas termotuumareaktsioon, mis muutis vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Moodustab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Tema ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid ning asteroidid, meteoroidid, komeedid...
Enamasti tõlgendati seda kui ohtu, mis tekitab kahju. Kahju omakorda sõltubjuhtumist puudutatud varade väärtusest. Praktilises osas tõin välja ettevõtte rahanduses läbi võetud osa portfelliriski näite, kus ühes näites jälgisin , et väikese riski juures saavutataks maksimaalne tulu. 15 VIIDATUD KIRJANDUS 1. Johanson Toomas, ,,Juhtimsikontrolli konspekt" 2008 2. Paas, Tiiu ,,Riskid Eesti majanduses" Tartu Ülikool, 2000 3. Pihlak Ülle, http://www.aktiva.ee ,,Riskianalüüs" 20.05.2008 4. Sillamaa, Aino ,,Ettevõtte rahanduse konspekt" 2008 5. math.ut.ee/~taremaa/haldus/pdf/loeng_riskianalyys.pdf, 20.05.2008 16
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eva Jakovlev HALLISTE KIHELKOND Kursusetöö Juhendaja: Karl Pajusalu Tartu 2014 Murdesõnade tundmine, küsitletavale loetakse ette sõna (sulgudes selle sõna õige tähendus), tema ülesanne on moodustada selle sõnaga lause. Aame (ajame) Ame (särk) Amat (amet) Avi (haug) Elle (helde) Ikma (nutma) Japs (õun) Kaal (kael) Kamps (kampsun) Kangeste (väga) Kapust (kapsas) Kasume (kasvama) Keller (kelder) Keng (king) Kesü (oder) Kidsi (kade) Kikas (kukk) Kitsma (rohima) Kengälti (paljajalu) Kuremari (jõhvikas) Kõiv (kask) Kõtt (kõht) Kört (seelik) Lige (märg) Liim (leem, supp) Lõhmus (pärn) Lämi (soe) Manu (juurde) Ommuk (hommik) Pageme (põgenema) Paluk (pohl) Peni (koer) Nõgel (nõel) ...
uurida. Loodan, et majandusteadus areneb edasi ning üllatab meid jätkuvalt paljude silmapaistvate saavutuste ning uute vaadetega. Mul oleks hea meel, kui mõni tulevane tuntud majandusteadlane oleks keegi minu sõprusringkonnast. KASUTATUD KIRJANDUS · Garri Raagmaa, Tartu, 2003. ,,Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile", lk 14. · Esa Saarinen, Avita, Tallinn, 1996. ,,Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini", lk 287. · Ülle Pihlak jt. Tallinn, 2011. ,,Majandusõpik gümnaasiumile", lk 9-10, 226. · Valner Krinal, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. ,,Majandusteaduse ajaloost", lk 119-121, 123-125, 184-187, 293-294, 296-300. · Jimmy Wales, 2011, http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx · A. Kasesalu, 2001, http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:XR4sCRTcA- UJ:www.hot.ee/ealb03/majandus/Majandusajaloo %2520loengukonspekt.doc+jean+baptiste+say&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEE
1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis PEREKOND Lennart Meri oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932) emigreerus 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak, sündinud 1949) töötas aastani 1992 Eesti Draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985). Hindrek-Peeter Meri (19342009) oli Lennart Meri noorem vend. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!!
"Päeva lõpus" (Urmas Lennuk; 2008; Rakvere Teater) "Jäneste kirik" (Andry Ervald; 2009; Rakvere teater) "Vargamäe varjus" (Urmas Lennuk; 2010; Albu valla teatriprojekt) "Tappa laulurästast" (Harper Lee ja Urmas Lennuk; 2012; Tartu Sadamateater) "Vanaema õunapuu otsas" (Rakvere teater) Mira Lobe lasteraamatu "Vanaema õunapuu otsas" dramatiseeris Peeter Raudsepp ja muusika kirjutas teatri reklaamijuht Peep Pihlak. "Vanaema õunapuu otsas" on lugu poiss Andist, kes tunneb puudust vanaemast. Poiss loob endale kujutlustes vanaema, kellega koos satub ta põnevatesse sündmustesse, kuni nende majja kolib sümpaatne vanaproua, kellest saab Andile peaaegu päris vanaema. Huvitavat Tal on elukaaslase Liisa Aibeliga. Tal on tütar Kadi- Leen. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. TÄNAN KUULAMAST!
http://www.les.iticon.ru/index.php? option=com_content&view=frontpage&Itemid=1 , S.Funini ppt.esitlus, Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Hilje Nurmsalu ppt.esitlus, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Sega- ja lehtmetsad J.Vidinjova ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 ...
aastal Helsingis Soome vastu, ning esimese poolaja lõpul oli Eesti kaotusseisus 4:0. Teise poolaja lõpul juhtis Soome juba 6:0. Peale seda mängu hakkasid eestlased kõvasti trenni tegema. 14. detsembril 1921. loodi Eesti Jalgpalli Liit, mis liitus 1923. aastal FIFA- ga ja 1992. aastal UEFA-ga Eesti koondise mängijad. Esimesse Eesti Jalgpallikoondisse kuulusid järgmised mängijad: R. Paal, G. Sepp, O. Silber, A. Pihlak, A. Kuulmann, E. Klaos, H. Paal, K. Ree, A. Prunn, O. Üpraus, E. Joll, R. Põder ja V. Tell. Osade mängijate jaoks oli see ainus mäng Eesti koondises, sest peagi leiti uusi ja paremaid mängijaid, keda võeti koondisesse. Enne II Maailmasõda oli Eesti koondises mänginud täpselt 100 mängijat. Paljud neist said ainult mõne mängu mängida, kuid Evald Tipner tegi lausa 67 mängu. Teised mängijad nii palju mänge ei mänginud. Kõige lähemale
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htmMaakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Loodusvööndid, Kadri 2004, Vitsut, koostaja J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium ROHTLAD ROHTLAD Rohtla on kuiv ala, kus kasvavad kuivalembelised rohttaimed ja on väga vähe puid. · Asuvad parasvöötme lõunaosa keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll
Lennart Meri Martin Promen 9.klass LennartGeorg Meri Ø Sündis 29. märtsil Click to edit Master text styles 1929 Tallinnas Second level Third level Fourth level Ø Tema vanemad olid Fifth level Eesti diplomaat ja tõlkija Georg Meri ning AliceBrigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 2 1941 Aastal 1941 küüditati Meri perekond Eestist Siberisse. Ø Kaheteistaastase...
aastal ja on tagantjärele kujunenud muusikali väärtuse ja menukuse omamoodi etaloniks. Esietendusel laulsid peaosi Julie Andrews (Eliza Doolittle), Rex Harrison (professor Henry Higgins), Stanley Holloway (Alfred P. Doolittle, Eliza isa), Robert Coote (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Rahvusooperis Estonia esietendus muusikal 3. aprillil 2008. aastal. Dirigendiks oli Mihhail Gerts, lavastus ja tantsulised liikumised: Endrik Kerge, lavakujundus: Liina Keevallik, kostüümid: Liina Pihlak, valguskunstnik: Neeme Jõe, tantsuseaded: Eduard Korotin. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Raivo E. Tamm, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Madis Milling. Tükk oli meeleolukas, üsna rõõmsameelne ja vaimukas. Võrreldes mõndade teiste etendustega, mida ma Estonias vaatamas olen käinud, siis see oli minu jaoks teistega võrreldes lõbusam, arusaadavam ja kergemini jälgitav, ka muusika oli tempokam ja lustakam. Minu arvates tegid näitlejad ja orkester väga hea etteaste
Sankt Peterburis õppides. Selle hooaja lõpetuseks peeti 6. ja 7. juunil 1920.a. Tallinnas ESS Kalev spordiväljakul esimesed ülemaalised õppiva noorsoo spordivõistlused , mille kavas ka uudne mäng basket-ball. On põhjust siinkohal nimetada korvpallimängu pioneere Eestis nimeliselt: Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis Feliks Kull, Leo Ostrat, Helmuth Rooman, Albert Pessa, Ralf Kalla, Valter Ever, Ernst Joll, Voldemar Rõks, August Lass, Arnold Pihlak paljud neist hilisemad tuntud spordimehed ja Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumis: Herbert Niiler, Herbert Unter, Martin Saar, Arnold Matiisen, Artur Pihlak, Erich Triegel, Karl Ree, neist kahtlemata hiljem tuntuimaks saanud Herbert Niiler, Tartu Ülikooli õppejõud ja rahvuskoondise treener. Uus pallimäng leidis hea kasvupinnase eriti koolinoorsoo hulgas, algul Tallinnas, hiljem mujal Eestis. Algaastail oligi korvpall eelkõige koolinoorte mäng. Et
August Gailit. Alle kirjutas Triigi kohta: "Taotledes ekspressionistlist loomismeetodit püüab Triik tihtipeale seda edasi anda, millesse raske uskuda: vaadeldes kõiki neid meie kodanlise seltskonna tigeda ja väsinud näoilmega portreedaame, hakkad uskuma, et küll nende pealuud väikekodanliste vooruste sültüdi asemel on laetud resignatsiooni mürgi ja ilmamuredünamiidiga, mis iga silmapilk võib plahvatada ja millele siis katastroof järgneb." Evi Pihlak on Triigi raamatus selle peatüki pealkirjaks pannud "35-aastane konservatiiv". Räägiti, et pärast ränka kriitikat hakkas Triik jooma. Tema hilisem looming pole enam nii huvitav ikka maastikud ja realistlikud portreed. Konservatiiviks jäi ta elu lõpuni. Nikolai Triik suri 1940. aastal ja ta on maetud Paldiski lähedale. Triigi ja fovistide võrdlus. Triik oli oma loomingus pigem juugendstiili austaja kuigi imetles ja oma sõnade järgi ka
Kunstiakadeemiates sai looduse visandamisest lahkarvamuste allikas. Paljudes vanades akadeemiates usuti, et maalimisoskus peaks omandama vanade meistrite töid uurides ja kreeka skulptuuri ainelisi kipskujusid joonistada. Uus põlvkond realiste oli kindlalt arvamusel, et loodust tuleb visandada ilma seda idealiseerimata ja aktide jaoks tuleb algusest peale kasutada elavaid modelle. Mari-Liis Pihlak Kasutatud materjal: http://www.arheo.ut.ee/RefThomas.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29 Eevi End ,,Juhan Nõmmik maalija ja joonistaja" Antony Mason ,,Lääne kunsti ajalugu"
Etendus “Tõrksa taltsutus” Vaatasin hiljuti ERR arhiivist ära TRK lavakunstikateedri XIII lennu diplomietenduse “Tõrksa taltsutuse”, mille esimene vaatus ilmus 04.11.1988 ja teine vaatus 01.04.1988. Näidendi autor on William Shakespeare, lavastajaks oli Elmo Nüganen ja režissööriks Jaan Pihlak. Komöödia kujundusele andis panuse Anna Andreste ning liikumisele Mait Agu. Osatäitjaid oli mitmeid, kuid peamiselt esinesid laval Allan Noormets, Rain Simmul, Artur Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger ning Andres Dvinjaninov. Komöödiast pakatav lavastus juhib mõtlema asjaolule, kus naine peab tundma oma kohta ja mees peab oma tahtmise nimel vaeva nägema. Kohati võib seda lavatükki kujutada ka tragöödiana, kuna tegutsetakse üksteise selja taga, olles üksteise soovidele ja tunnetele vastu ning eirates neid. “Tõrksa taltsutus” on kahevaatuseline etendus Shakespeare’i viievaatuselisest näidendist, mis...
Rakvere Reaalgümnaasium SEITSMEVÕISTLUS Pillemai Pihlak 12.r klass Juhendaja: Eve Mõttus Rakvere 2013 SISUKORD 1.KERGEJÕUSTIK Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis,
Rakvere Eragümnaasium XII klass Aleksander Pihlak MÜRGISEENED EESTIS Referaat Juhendaja: Malle lepp Rakvere 2012 SISUKORD 2 SURMAVALT MÜRGISED SEENED Valge kärbseseen - Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis küllaltki sage seen augustist oktoobrini
Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapten von Trapp), Laste osades olid Kertu Liisa Mooste (Liesl), Jüri Asper( Friedrich), Greeta Võsu (Louisa), Maria Rander (Brigitta), Liisbet Rümmel (Marta), Vincent Paul (Kurt), Retti-Lota Ilmjärv (Gretl), mõni neist oli väga noor aga sai oma osaga usutavalt hakkama. Helisevas muusikalis esitati orkestri- ja vokaalmuusikat
1. Autor, T. Kaltsium. http://protonizer.eu- youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid =43&Itemid=3(18.09.2007) 2. Lillemägi, E. Moodne kaltsium? http://www.femme.ee/hoolitsetud/keha/2510?P=1 (06.10.2007) 3. http://www.healthilife.ee/raamat/elemendid.html (06.10.2007) 4. Luigela, A. Mineraalainete kuningas kaltsium. http://www.kodutohter.ee/arhiiv/dets/main.htm (06.10.2007) 5. http://www.tai.econet.ee/12/id/32 (06.10.2007) 6. Pihlak, K. Kaltsium organismi ehitusmaterjal. http://www.terviseleht.ee/200003/3_pihlakained.php (06.10.2007) 7. http://www.tianshi.ee/index_ee.php?product_id=1 (06.10.2007) 8. http://www.zone.ee/chemistry/Ca.htm (06.10.2007) 9. Karik, H. 2001. Biometallid ja mürkmetallid. Tallinn: Koolibri. lk16-20 10. Karik, H. Ratassepp, V.1988. Keemia. Tallinn:Valgus. lk 141- 144. 11. Wertheim, J., Oxlade, C., Waterhouse, J., 1996. Keemialeksikon. Tallinn: Koolibri. lk.57
Lennart Meri (1929-2006) Eesti Vabariigi president 1992-2001 Elulugu Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Okupatsioon Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja.Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolase...
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak, Aivo Joost GEORG FIREDRICH HÄNDEL Õpetaja: Elo Üleoja Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 2. ELU- JA LOOMINGUPERIOODID.................................................................................. 5 3. HÄNDELI LOOMING...................................................................................................... 6 3.1 Händeli ooperid......................................................................................................... 6 3.2 Händeli oratooriumid................................................................................................. 6 3.3 Veemuusika ja tulevärgimuusika...................................................................
195-1996 Vanalinna Stuudios lavastajana. 1996. aastast on vabakutseline lavastaja. Tema käe all on vallminud üle saja lavateose nii sõna,-, kui muusikateatris.Nende hulka kuuluvad drama-, ooperi., opereti-, muusikali- ja balletilavastused. Lisaks on ta teinud telelavastusi,-filme ja saateid.Endrik Kerge on olnud õppejõud Eedti Muusikaakadeemias ooperiklassis ja lavakunstikateedris, Tallinna Balletikoolis nin Tallinna Ülikooli tantsu- kui ka teatrikateedris. Kostüümikunstnik Liina Pihlak Liina Pihlak on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1946. aastal. Ta on töödanud kunstnkuna Vanemuise teatris ja peakunstnikuna ETV-s ning õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias. Ta on loonud kujundusi kõigis Eesti teatrites ning Lvivi Ooperiteatris ja Tampere teatris. Kujundusi on ta loonud ka mitmetele filmidele: "Nukitsamees", "Savoy ball", "Musta katuse all". Liina Pihlak on oma töödega osalenud näitustel ja illustreeriud lasteraamatuid 1987. aastal omistati talle
Koostajad: Pillemai Pihlak Aivo Joost MINERAAL Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga loodus- likult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis Kivimid koosnevad mineraalidest Mineraal peab esinema looduses. Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks. Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed. KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimit...
BAKTERHAIGUSED aleksander pihlak SALMONELLOOS Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikuks võivad olla paljud koduloomad! Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, piimas, joogivees ning munas. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümber paiknevates lümfisõlmedes. Levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke
„Maastik“ (1920-1921); Õli, papp Naise portree „Madonna“ (1923–1924) KASUTATUD ALLIKAD 1. Saaremaa Ühisgümnaasium - http://www.syg.edu.ee/~peil/galeriid/konrad/index.htm 2.Tartu kunstimuuseum - http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/KONRADMGI/docDesc_pub 3. Vikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_M%C3%A4gi 4. E- kunstisalong - http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=16&num=884 5. Estonian Institute - http://www.estinst.ee/Ea/heritage/abel.html 6. Pihlak. E. „Konrad Mägi“. (1979). Tallinn: Kunst 7. Paris. R. „Konrad Mägi“. (1932). Tartu
Haridus Lennart Meri on käinud koolis Berliinis, Pariisis, Jarnskis ja Tallinnas. Tal on 1953. Aastal saadud Tartu Ülikooli diplom cum laude, ajaloo erialal. 4. Perekond Lennart Meri oli abielus kaks korda.Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932)emigreeris 1987. Aastal Kandasse ning naases Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri ja Kristjan Meri. Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak,sündinud 1949)töötas aastani 1992 Tallinna draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri. Hindrek-Peeter Meri on Lennart Meri noorem vend. 5. Ametikohad 19531955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja 19631968 Tallinnfilmi stsenarist 19681971 ning 19861988 Tallinnfilmi produtsent 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Interneti turundus ja sotsiaalvõrgustike tutvustus Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 41 Üliõpilane: Viljo Kokla, Tõnis Pihlak, Andrei Vaht Juhendaja: A. Kaldoja Tallinn 2010 Sisukord Interneti turundus võimaluste tutvustus................................................................................................3 Tasuta külastatavus otsingumootoritest...........................................................................................3 Klikipõhine reklaam.............................................................................................................
Vitamiinid aitavad organismil läbi viia olulisi biokeemilisi reaktsioone. Vitamiinide puuduses võib näiteks halveneda nägemine ja väheneda organismi vastupanuvõime erinevatele haigustele. Tasakaalustatud toitumise oluline osa on, et oleks tagatud kõikide vajalike vitamiinide ja mineraalide väike, kuid vajalik kogus. KASUTATUD KIRJANDUS NYCOMED Kaltsium Infokeskkond http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=10 Terviseleht Välisajakirjandusest KOIDULA PIHLAK http://www.terviseleht.ee/200003/3_pihlakained.php Toidutare http://www.toidutare.ee/termin.php?id=2060 Kliinik.ee http://www.med24.ee/ravimid/id-15/noustamine?question=195 Silicea http://www.silicea.com/ee/mineralstoff_silicium/index.php Natur-o-Path - firma Interval OÜ virtuaalne esindus http://www.interval.ee/ee/articles-about-health/iodine.html Tervisekaitseinspektsioon artikkel ,,Hädavajalikud mikrobioelemendid" http://www.terviseamet
ründerelvana ja dessantvägede kohale toimetamiseks tõi see suure edu Vabadussõjas. Eesti rahvaväel oli Vabadussõja lõpuks kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi. Võib väita, et ilma soomusrongiteta poleks Vabadussõda võidetud. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Soomusrong http://www.kool.ee/?5777 http://www.hot.ee/vabadussoda/pitka.htm#rong Noormets, T. Eesti Vabadussõda 1918-1920. Tammeraamat, 2008. 199 lk. Õun, M. Noormets, T. Pihlak, J. Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918-1941. Tln,: Sentinel, 2003. 138 lk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
