Minu kodukoha maavarad Valga maakonnas leiduvad maavarad on: savi, liiv, kruus, sapropeel, rauaooker ning põhjavesi. Mineraalsetest maavaradest kaevandati 1997. a. liiva, kruusa ja turvast. Maakonnas oli ka 4 turbaraba. Kruusa ja liiva kasutatakse paljudes valdkondades ja sõltuvalt sellest on neile esitatud mitmesuguseid standardnõudeid. Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi, keraamika ja klaasitööstuses jne. Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastkihindiks jt.
docstxt/1283183536103622.txt
........ 4 ALTERNATIIVSED MEETODID.............................................................................................. 5 AEROOBSE TÖÖTLEMISE ÜKSUS................................................................................... 9 MAASISESED SÜSTEEMID................................................................................................ 9 ALTERNATIIVE TAVAMEETODITELE................................................................................. 14 ALTERNATIIVID KRUUSA KASUTAMISELE.................................................................... 14 VIITED.................................................................................................................................. 15 SISSEJUHATUS Heitvesi on veeseaduse mõistes kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi. Heitvett käideldakse puhastusjaamades. Heit vesi jõuab puhastusjaama kanalisatsiooni kauda
Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kuna liiv ja kruus on omavahel geneetiliselt tihedalt seotud, esinedes samades settetüüpides, moodustuvad nad tihti kompleksmaardlad. (Joonis 1) Kõige rohkem on liiva ja kruusa vahelisi üleminekuvorme - kruusliiva ja liivkruusa. Kruusliivad on peamiselt seotud liustiku sulavete voolude kuhjetega - oosid, liustikujõgede deltakuhjatised ja sandurid, nn Kalevipoja künnivaod, mis on mõnikord ka ainsad kaunid pinnavormid maastikul. Looduslikus liivas ja kruusas esineb tavaliselt lisandina savi- ja tolmuosakesi (aleuriiti). Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Liiv
Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud?
Ida-Virumaal 6. Eesti thtsaim maavara on plevkivi: 1. Kaevandamine- kaevandatakse karjris ja maa all 2. Kasutamine- kasutatakse ktmises ja keemiatstuses 7. Eesti fosforiidi varud. Suured varud on Rakveres, viksemad on Aseris ja Toolses, eelkige kasutatakse seda pllumajanduses, kus fosfor vetist kasutatakse muldade vetamiseks. 8. Lubjakivi. Leidub Phja-Eestis, kasutatakse viimistlus tdes ja keemiatstuses ning veel kasutatakse tsemendi tootmiseks, lubjakivi tootmises ja paber tstuses. 9. Savi, kruusa ja liiva varud. Savi- leidub Phja-Eestist(Kolgakla, Kunda, Aseri) Savi on keraamiliste materjalide, niteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja fajansi phitooraine. Kruus ja liiv- Kruus on maavara, mida kasutatakse mitmeti. Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kikjal. Liiva ja kruusa kasutatakse betooni tootmisel. Paljud teed on kaetud kruusaga ja neid nimetatakse kruusateedeks. 10
............................................7 4. KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE...................................................................................8 5. VEOKORRALDAJA PANUS SÄÄSTLIKKU SÕITU.................................................................10 2 SISSEJUHATUD Töö eesmärk oli moodustasin autorongi N3 ja O4 sõidukitest kruusa veoks. N3 kategooria sõiduk- mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass on üle 12,0 t O4 kategooria sõiduk- täis-, kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t Moodustasin autorongi vedukist MAN TGX 24.440 6x2 Midlift Lite Tractor ja 3-teljeline isekallutav poolhaagis Schmitz SKI 24 SL 7,2 06 SR Kuna minu kokkupuude veoauto maailmaga on väga väike, tegin oma valiku markide seast, millega
b) jääajal otsamoreen, moreenkünkad, viirsavitasandikud c) pärast jääaega- järsunõlvalised oosid, nõod moreenküngaste vahel, liivatasandikud e sandurid, jääsulamisvee äravoolud 2. Nimeta pinnavorme, mis on tekkinud jääajal: a) mandrijää kulutamisel - voor, otsamoreen, b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid: a) OOS - pikliku kujuga ja on tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel jää lõhedes b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena c) RANNAVALL merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnev vall, enamasti kaarekujuline, mõnesaja meetri pikkused ning 12 kõrgused pinnavormid d) MAASÄÄR 23 meetri kõrgused, kuni sadakond meetrit laiad ning enamasti alla 1 km pikad vallid, mulle merepoolne
1 370 250 2 270 370 250 2500 3 4 1544 Liiva tühiklikus ( ρ L= 1− ) 2500 ∗100=34,2 % Tabel 5-3 Kruusa osa määramine liivas Jääk Jääk Proovi 8mm 4mm mass sõelal sõelal Osajää Kruusa [g] [g] [g] k [g] [%] 2000 8,4 0,42 1,87 2000 29 1,45 Tabel 5-4 Liiva terastikuline koostis Läbitu d Sõela Jääk Osajää Kogujä protse Peensusmoo
Materjalid Mineraal on looduslik, kindla koostisega keemiline ühend. Graniit · Teralise ehitusega, erinevate mineraalidega · Graniit on kõvem kui paas. · Toodetakse killustikuks. Paas · Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist · Värvuselt hall · Ei ole kõva · Kardab happeid · Laguneb kergelt sambliku toimel · Tekkinud mereloomade kodadest Liiv,Savi · Tekkinud graniidi murenemisel · Teiste materjalide lähte aine · Liiv koosneb peamiselt kvartsist ( SiO2 ) Tellised · Tehakse põletatud savist, millele lisatakse liiva ja vett · Valgeid nim. Silikaattellised ( taluvad ilmastiku ) Lubi · Põhi funktsiooniks on side aine · Tehakse lubimörti · Kustutamata lubi ( CaO ) Kustutatud lubi ( Ca(OH)2 ) Tsement · Valmistatakse savist ja paekivist · Tsement on kuivatatud ja peenestatud mass · Segatakse liiva ja veega. · Vajadusel lisatak...
loodusressurssidest liiva, kruusa, turvast, savi ja ravimuda (Joonis 1). Lisaks leidub Hiiumaal veel lubjakivi ja mineraalvett. Liiv ja kruus Liiv ja kruus on enam tarbitavad maavarad. Maavarad paiknevad saarel ebaühtlaselt. Liivamaardlad on lääne- ja keskosas, kruusliiv aga ida- ja lõunaosas. Maakonna jaoks olulised maardlad on Määvli (Kapasto), Partsi, Männamaa, Muda-Prassi, Malviste ja Hiiumadala maardlad. Suur osa liiva ja kruusa varudest asub allpool pinnavee taset, mistõttu tuleb arvestada nende veealuse kaevandamisega pumpamise teel. Liiva ja kruusa kärjääridest saadav materjal leiab kasutamist peamiselt teedeehituses, ehitustöödel, puisteliivana, sobib betooni peentäiteks. Hiiumaa on oma saarelise eraldatuse ja tagasihoidliku pindala juures kohalikku tähtsust omavate taastumatute loodusressurssidega (liiv, kruus, savi, lubjakivi, turvas) rahuldvalt varustatud. Nende kaevandamine ja kasutamine on senini
Ookeaniline -> <- mandriline - ookeaniline sukeldub - süvik - tugevad maavärinad Ookeaniline <- -> ookeaniline - maakoore lõhe - uus maakoor - nõrgad maavärinad Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid -Maa süvakoore ja - maa koores kõrge rõhu - maapinnale murenevad vahevöö kivimite ja temperatuuri kivimitest pärit pudeda ülessulamisel tekkinud tingimustes kruusa ja liiva jt. Setete tulivedelast magmast kristalliseerunud tard- ja kuhjumisega kristalliseerumisel, settekivimid - liivakivi, lubjakivi süvakivimid, purskekivimid - kilt, gneiss, marmor - graniit, basalt
MULLA KOOSTIS Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla mineraalne osa tekib kivimitest. Temperatuuri, vee ja tuule mõjul kivimid murenevad. Sellepärast on mullas suuremaid ja väiksemaid kivikesi, kruusa, liiva ja savi. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see laguneb ja muutub mulla koostisosaks huumuseks. Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad. Õhk Vesi Orgaaniline aine ...
Rähkmullad e rähksed redsiinad Rendsiinmullad levivad põhiliselt Harjumaal,Läänemaal,Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Rendsiinmullad on karbonaalsed ehk aluselise koostisega. Rendsiinasid jaotatakse huumusehorisondi ja peeneslise mullakihi järgi:väga õhukesed õhukesed,keskmise sügavusega ja sügava rendsiinad.Viimaseid nimetatakse rähkmuldadeks. Rendsiinad on tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul või fluvioglatsiaalsetel setetel. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Rähkmuldade tunnused on kihisemine huumusest üleval pool kuni 30cm,kivirikas,hea vee läbilaskvusega ning kevadeti ja sügiseti võivad kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud.Mulla profiil koosneb A-C kihtidest(huumusehorisont,sisseuhtehorisont,lähtekivim). Paep...
siseehitus 1) Maakoor, mandriline-> ulatus 5-80 km, temp. 0-600C, tahke, astenosfääris esineb mõningast ülessulamist.2) Ookeaniline 5-80km. Tardkivim:graniit, basalt.Moondekivim: migmatiit,gneiss. Kivim on mineraalidest kokku tsementeeritud kogum , mis looduses esineb kihi või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega
Elamu- ja tööstusehituse kiire kasvu tõttu piirduti ainult tootmise mehhaanilise laiendamisega Uusi ehitusmaterjale tootmisse peaaegu üldse ei juurutatud Haru tehnilist ümberkorraldamist ja -struktureerimist mõjutas ka tarbimise Eestis, nagu teisteski riikides on ehitusmaterjalide tootmine võrdlemisi kaalukas Ta on peamiselt riigisisese tähtsusega majandusharu Ehitusmaterjalide tööstus on üks tööstusharudest, mis kasutab toodangu valmistamisel kohalikke loodusvarasid: liiva, kruusa, lubjakivi, savi, puitu Eesti ehitusmaterjalitootjad peavad koha säilitamiseks palju vaeva nägema, sest turule on ilmunud palju konkureerivate välisfirmade toodangut. Tuntumad ettevõtted on Kunda tsemenditehas, betoonitehased Tartus ja Tallinnas, ehituskivitehased Tallinnas ja Kärknas, Rakke lubjatehas, Järvakandi klaas jt. Tänan kuulamise ja vaatamise eest!
Mullaosakesed võivad rohke saviosakeste olemasolul omavahel liituda ja moodustada mulla sõmeraid, mille vahele jäävad suuremad õhuruumid, mis soodustavad mulla veeläbilaskvust ning õhumahutavust ja lisaks võimaldavad sõmerate sees säilitada vett. Sellist sõmeraterikast mulda nimetatakse struktuurseks mullaks. Struktuuri tekkeks on vajalik veel neutraalne või aluseline reaktsioon. Kõige paremad mullad on veeomadustega ja õhustatusega. Neid esineb kive, kruusa, liiva ning savi. Selliste muldade lähtekivimiks on enamasti liivsavimoreen. Oluline on ka mullas olevate taimede poolt omastatavate toitainete hulk. Sellest tulenevalt on kergesti omastatav fosfori, kaaliumi ja lämmastiku sisaldus.
Oosid Oosid on tekkinud mandrijää lõhedes voolanud jää sulamisvee poolt kaasatoodud materjali, peamiselt kruusa, vähem liiva settimisel. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste jõgede vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa Eestis seostatakse oose nagu voorigi
Mandrijäätekkelised pinnavormid Kristiina Reimand Karina Sepp Karl Luht Paetasandikud paese aluspõhjaga, vähem kui 1 meetri paksuse pinnakattega tasandikud mõne meetri kõrgused paekühmud rannikul klibused rannavallid kulutusnõod Põhja- ja Lääne-Eestis Laelatu puisniit Voored Piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Jõgeva maakonnas Vooremaal. Kõrgus 30 meetrit Pikkus 1.5 km Raigastvere järv Vooremaal Moreentasandikud Mandrijää kujundatud suhteliselt tasane ala, mida katab moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod Jää taandudes sattus mõnda kohta rohkem settematerjali, teise vähem Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud Vaade Pühajärve ...
Kruus ja liiv Liiv on peenepurruline sete (tera suuruse alla 5 mm), mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest Kruus on aga jämepurruline sete (tera suurus üle 5 mm), mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses(tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses jne) Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad - betoonitäiteks, teedeehituses. Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena. Probleemide lahendused Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt. metallid
Kaus on praegu luule ja proosa kirjanik ja publitsist. Lisaks töötab ka kirjanduskriitikuna, esseist, kunstnik, kitarrist ja tõlkija inglise ja soome keeles. Jan Kaus on täpne ja tabav, vahel sarkastiline vaatleja. Tema luule ja proosa kujutab sotsiaalseid probleeme Eestis 21. sajandil. 2 TEOSEID Luule "Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüümi all Kalle Kilokalor) "Õigem Valem" - koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2000) "Enam Vähem" - koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2003) "Aeg on vaha" (2005) Novellikogud "Üle ja ümber" (2000) "Õndsate tund" (2003) "Miniatuurid" (2009) Romaanid "Maailm ja mõni" (2001) "Tema" (2006) "Hetk" (2009) Tõlked Soome keelest Jari Tervo romaan "Minun sukuni tarina" ("Minu suguvõsa lugu") (2002) Soome keelest Sofi Oksaneni romaan "Puhdistus" ("Puhastus") (2009)
Vee reostus VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise t...
Mullad on väga mitmekesised, erinevate koostiste ja omadustega. Muld koosneb kivimite murenemisel tekkinud mineraalainetest, taime- ja loomajäänuste kõdunemisel tekkinud orgaanilistest ainetest ja paljudest mullas olevatest elusorganismidest. MULLA TAHKE OSA Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla mineraalne osa tekib kivimitest. Temperatuuri, vee ja tuule mõjul kivimid murenevad. Sellepärast on mullas suuremaid ja väiksemaid kivikesi, kruusa, liiva ja savi. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see laguneb ja muutub mulla koostisosaks huumuseks. Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad.
· Saadud kõvad tükid jahvatakse pulbriks tsemendiks · Tsement segatakse liiva ja veega tsemendimördiks, mis kõvastub mõne tunni jooksul · Erinevalt lubjast kõvastub tsement ainult märjalt ja isegi vee all. · Tavaliselt on tsement 12 tunni jooksul juba küllaldaselt kõvastunud · Sel põhjusel on ta lubja kui sideaine ehituselt peaaegu välja tõrjutud · Segades tsemendimördti kruusa ja killustikuga, saadakse betoon. · Kruusa ja killustiku lisamine annab betoonile tugevust juurde ning võimaldab ühtlasi tsementi kokku hoida · Asetades enne kõvastumist betooni sisse raudvarvad, saadakse veel tugevam materjal raudbetoon · vedelat betooni saab valada vormidesse KLAAS · ehitusel ja mujal on tähtis läbipaistev klaas · klaasi lähteaineks on sooda, kriit või marmor ja valge kvartsliiv. · Lähteaineid segatakse kõrgel temperatuuril
Ehitus ja ehitusmaterjalitööstus Eestis, nagu teisteski riikides on ehitusmaterjalide tootmine võrdlemisi kaalukas, kuid peamiselt riigisisese tähtsusega majandusharu. Ehitusmaterjalide tööstus on üks väheseid tööstusharusid, mis kasutab toodangu valmistamisel peamiselt kohalikke loodusvarasid: liiva, kruusa, lubjakivi, savi, puitu. Eesti ehitusmaterjalitootjad on osutunud konkurentsivõimelisteks ja valmistavad kvaliteetset toodangut ka müügiks välisturgudele. Ehitusmaterjalitööstuse osatähtsus Eesti tööstustoodangus on viimastel aastatel olnud 4 % piires. Põhiosa toodangust annavad kümmekond suurettevõtet, nende hulgas Kunda Nordic Tsement, E Betoonelement, Tartu Maja, EstStein jt. Lubjatööstus Lupja vajatakse betoonelementide valmistamiseks ning ehitusel ja remonttöödel
on tavaliselt rannal ühtlaselt laiali jaotunud. · Lauskrannal esineb nii kuhje- kui ka kulutusvorme. Paerannad · Rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud Vilsandi saar (karrid) Moreenrannad · Kivide ja suurte rändrahnude rohkus, mida lained on tuhandete aastate jooksul töödelnud Moreenrand Liiva- ja kliburannad · Kujunevad lainetusele avatud rannalõikudel, kus tormilainetus paiskab rannale paeklibu ja kruusa või liiva. Liivarand Kliburand Möllirannad · Lainetuse eest varjatud madalates lahesoppides osaliselt mudaga kaetud savisetted · Sageli levivad seal ulatuslikud rannaroostikud Roostik Maasäär ja laguun · Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega. Kura maasäär Läänemere rannikutüübid Läänemere areng · Balti jääpaisjärv
Maakoore tihedus 2,7 kergem 3,0 raskem Maakoore vanus Kuni 4 miljr Kuni 180mlj Kivimi kihid Settekivimid, graniit, Settekivimid, basalt. basalt Tihedus Maa sisemuses suurenb kuna rõhk suureneb. Tardekivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedela magma kristalliseerumisest. Settekivimidalgab maapinna murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja setete kuhjumisega. Moondekivim tugeva rõhu ja temp. Tõttu muutub kivimi ehitus ja välimus. Setted(kruus, liiv, savi)settekivimid(liivakaivi, põlevkivi, lubjakivi, paekivi) moondekivim(gneiss, marmor)sulamine(magma) tardekivim purskekivimid(basalt) süvakivimid(graniit, rabakivi) Kivimite ringe protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad.
Peale maavarade kätte saamist augud jäetakse lahtisena. (kinni kaevamine on lisatöö ja kulukas) http://www.youtube.com/watch?v=dJtnOaSB2Z0 Kamber kaevandamine Viru kaevandus asub Jõhvi linnast ja Kohtla-Järve linna Uus-Ahtme linnaosast veidi lõuna pool, Jõhvi-Tartu maantee ääres Selles 1965. a. rajatud kaevanduses toodetakse põlevkivi. Kamberkaevandamise meetodil. Kordamis küsimused Mis on kukersiit ? Milleks kasutatakse liiva? Kruusa? Dolomiiti? Mis aastal kaevati Eestis esimene puurkaev? Mis ohud tekivad kaevandamisega? Kasutatud allikas Wikipeedia http://www.ut.ee/BGGM/maavara/index.html Õpik 1. pilt: http://www.kriisis.ee/view_sale.php?id=28049 2.pilt: arvutist
mille väljundiks on mitu fraktsiooni puhast paekillustikku ja paeliiva 0-16mm. Liiv: Tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Jaguneb: mäeliivad, uhtliivad, lendliivad. Eestis enamasti uhtliivad, keemilise koostise järgi kvartsliivad. Osakesi läbimõõduga üle 5mm on vähem kui 35%. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruus: jaguneb mäekruusad, uhtekruusad, moreenkruusad. Eestis enamasti moreenkruusad. Loodusliku kruusa ja liiva segu nim kruusaliivaks. Kruusas osakesi läbimõõduga üle 5mm on rohkem kui 35%. Kruusa kasutatakse: betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastikihindiks. Jaotatakse: ehituskruusaks ja täitematerjaliks. Kasutatakse mitmeid kruusa rikastamise viise nagu liivalgi: sõelumist, jämeda fraktsiooni purustamist ja pesemist. Laoplatsi valikul peab veenduma ja kontrollima, et plats oleks tasane ja kandevõime oleks piisav transportivate autode jaoks
22-25 - segatud huumushorisondid 30 % mulla mahust r - praktiliselt peenesevaba rähkmuld, korest Lõimis üle 70 % mulla mahust kr - kruus, kruusa sisaldus üle 50 % mulla (mulla peenes) mahust l - liiv krsl - kruusakas saviliiv, kruusa sisaldus 10 30 pl - peenliiv (täiendina peenliivakas) % mulla mahust plsl peenliivakas saviliiv
liivakivilasundeid põhiliselt Kirde-, Lõuna-, Lääne-Eestis Kruus Kruus ja veerised Partsi varud Eestis 17 mln m3 karjääris Hiiumaal toodetakse mägede kivimite purustamise teel selle tõttu muutub maastik ja see võib põhjustada loomade väljasuremise Kasutamine betooni valmistamisel täitematerjalina teedeehituses (purustatud asfalt ja kruus kattega teede pindamisel või teede mustkattesegudes) purustamata kruusa kasutatakse teede alumiste kihtide ehitamisel täitematerjalina ehitusaluste täitetööde tegemisel veepuhastusfiltrites Leiukohad kruusamaardlad: - Määvli - Kõpu - Tehumardi · Hiiu · Pärnu · Viljandi · Lääne Savi Savi ehk sau on purdsetenditest kõige peeneteralisem osa Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse Savi tarbe- ja reservvarud on 3768 tuhat m3 Leiukohad Kasutamine
Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal. Möllirand peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand. Näited : Haapsalu ja Matsalu rannikud Liivarand erineva terasuurusega liivast koosnev kuhjerand, kus settematerjali pidevalt lisandub ja ümber paigutub. Näited: pärnu ja klooga rannad. Kruusa veeristikurannad kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerand. Näited: Ohessaare saaremaal ja alliklepa harjumaal. Inimtekkeline rand ehk tehnorand inimtegevusega muudetud loodusliku dünaamikaga rand. Tehnoranna alla kuuluvad näiteks muulid, kaid ja kaitseseinad. Näited: tallinnas kadriorust pirita suudmeni.
Jõeforell Jõeforelli elab Eesti paljudes jõgedes. Ta on umbes 25...45 cm pikkune suhteliselt jässakas kala, kelle küljed ja selg on punase-pruuni-mustatähnilised. Nagu nimigi ütleb, elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab jõeforell rohkem mudapõhja, kudemiseks vajab ta aga kruusa ja kividega kaetud põhja, samuti on talle oluline varjepaikade olemasolu vettekukkunud puutüvede ja kaldauurete näol. Kudemine leiab aset talvel ning võib toimuda novembri lõpust veebruarini. Isaskala hõivab omale territooriumi, mida ta kiivalt sissetungijate eest kaitseb. Võib näida uskumatuna, aga isaseid jõeforelle peetakse meie kaladest kõige tigedamateks. Maid jagades võivad nad konkurentidele tõsiseid kehavigastusi tekitada, püüdes teineteist
pankadest madalamad,laugemad,enamasti kaetud rusukaldega.Lauskrand-madal,iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed,settematerjal rannal ühtlaselt laiali jaotunud.esineb kuhje, kulutus- vorme.Paerannad-paljanduvad lubjakibid tugevasti karstunud.Moreenrannad-kivide,suure ränd-rahnude rohkus, mida lained tuhandete a. jooksul töödeld.Liiva-ja kliburannad-kujunevad lainetusele avatud rannalõikudel,kus tormilainetus paiskab rannale paelubjakivi ja kruusa,liiva.Möllirannad-lainetuse eest varjatud madalates lahesoppides, pm mudaga kaetud savisetted,levivad rannaroostikud.Maasäär, laguun-seal,kus maakerge on lakanud,vajumist ei esine v on see aeglane,kujuneb liiva- rannik maa- säärte ja laguunidega.Põhjavesi-maakoorde üldosa kivimite,setete poorides ja lõhedes olev vaba vesi. Pinnavesi-maa pinda kattev vesi(alatised veekogud-järved,tiigid,jõed,ajutised-karstijõed-järved, sademelumevesi).Veebilanss-vee juurdetuleku ja kaotuse suhe
Kristiina Otstavel Kaugushüpe Odavise Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks
Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. KLIIMA Kuumemaid kõrbealasid. Madal ja tasane pind. Varjus kõrgeim temp. 58°C. Liiv kuumeneb kuni 90°C. Talvel harva võib esineda öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100mm Mõned aastad on täiesti kuivad. MULLAD Liivakõrb, mulda ei esine. Palju kruusa ja klibuvälju e. regid. Liivaluidetes tekivad huvitavad kipskristallid. TAIMEDE KOHASTUMUS Lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud. Paksud lehed, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust. Õitsevad ning viljuvad väga kiiresti Pikad juured, mis ulatuvad sügavale. SAKSAUULIPUU E DATLIPALM KASAHSTANI KAKTUS TAIMED
Rannaprotsessid laugrannikutel-ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad tekivad seetõttu, et kruusa-, veeristiku-, ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusa ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid-rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib kuhjuda veealusteks vallideks e. rannabarrideks. Vallilaadsed vormid võivad kujuneda ka, kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, seda nim. setete pikirändeks
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Projekt REKREATIIVNE RAJATIS Rekreatiivsed rajatised looduskeskkonnas Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 PROJEKT Mustjõe maastikusõiduala puhkealaks. 1. Rajatise eesmärk ja kirjeldus: Noored käivad mustjõe maastikusõidualal sõitmas ja aega veetmas. Koht on atraktiivne ja noortele meeldib seal. Kui ala teha puhkealaks, käiks seal rohkem inimesi. Noored saaksid seal meeldivamalt oma spordialaga tegeleda ja nende perekonnad lihtsalt puhata. 2. Sihtgrupi kirjeldus: Noored motosportlased ja nende pered/tuttavad. Lähiümbruse ATV ja krossisõitjad. 3. Sobivus loodusesse, looduslikud tingimused, (fotomaterjal): Koha puhkekohaks muutmiseks oleks sinna lihtsalt vaja luua kerge katusealune, paar pinki ja võimalusel lõkkekoht. Looduslikult on...
Riigisisesed kaubaveod. Riigisisesteks kaubavedudeks loetakse vedusid mis toimuvad ühe riigi territooriumil ehk siis näiteks jaotusveod ladudest, kullerveod ning üle üldine transport riigi siseselt. Tänu neile vedudele tuleb hommikul poodi värske toit, saad kiiresti oma tellitud kauba kätte mida ei ole võimalik saada oma kodu lähedasest poest jne. Need omakorda koosnevad veel erinevatest liikidest. Kallurveod kalluritega veetakse põhiliselt kruusa, liiva, killustikku mida kasutatakse põhiliselt tee ehitamisel ning ka mingil määral üldehitusel. Veel veetakse kalluritega vilja ning muid puisteaineid. Isotermilisedveod tänu neile saame oma poodidesse lõunamaiseid puuvilju ning muid välismaiseid toiduaineid. Isotermiliste vedudega saab vedada kiiresti riknevaid toite ja esemeid mida näiteks tavalise tenthaagisega vedada ei saa.
Selgita kilbi ehitust. Eesti piirneb loodes Fennoskandia kilbiga. Kilbi ehitus on sarnane Eesti aluskorra kivimitega. Seal on levinud on mitmesugused moondekivimid. 3. Kuidas liigitatakse kivimeid tekke järgi? Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi. Moondekivimid tekivad maakoores varasemalt olemasolnud kivimite ülessulamisel ja uuesti tardumisel. Levinumad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. 4. Millises aegkonnas ja millistel ajastutel on kujunenud peamised settekivimid Eesti alal? Peamised settekivimid kujunesid Eesti alal Devoni ja Siluri ajastutel, vanaaegkonnas.
Laevatamist Emajõe veeteel segas Kärevere sildade ehitamine, mis konstruktsiooni vea tõttu juba samal aastal kokku varises. Pärast Teist Maailmasõda tehti Emajõel veeteel ulatuslikke kaevamisi. Laevasõidule probleemsetest Kärevere ja Muuga kärestikest rajati 1955.a mööda sirged kanalid. Pärast sõda oli vaja Tartu linn uuesti üles ehitada, selle käigus hakkas linn aga hoogsalt laienema. Moodi läksid betoonehitised ning metsamaterjalide asemel hakati üha enam vedama liiva ja kruusa. Tartust allavoolu Emajõe lähikonda rajati kolm liivakarjääri. 1941. aasta sõjasündmuste käigus lasti Kärevere sild õhku ja purustatud silla asemele tuli kiiresti ehitada uus: see valmiski 1945. aastal, sedapuhku puidust. Uuesti võeti sillaehitus Käreveres ette umbes kümne aasta pärast: vana raudbetoonsilla sambavundamentidele rajati siis toekam monoliitraudbetoonist sild, mis sai valmis 1956. aastal. 1999. aastal ehitati selleks ajaks
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Lukse talu Pühaste külas. Kodukoha atlas Puka valla vapp Eelika Kuusik 2013 Sisukord 1. Koha tutvustus 2. Kuidas kohale jõuda 3, Põhikaart 4. Mustvalge põhikaart 5. Verstakaart 6. Mullakaart 7. Ortofoto 8. Eesti topokaart aastatest 1935 - 1939 9. Eesti baaskaart aastatest 1994 - 1998 10. NL topokaart 11. Katastrikaart aastatest 1978-1989 12. Kultuurimälestised 13.Kohanimed 1. Koha tutvustus Lukse talu asub Pühaste külas, Puka vallas, Valgamaal. Talu on ehitatud umbes 1978a. Ennem seda elasid seal Sakslased. Praeguses talus asus kunagi koolimaja ning raamatukogu. Salu ja Pikasilla vahele tõi kunagi suubunud liustikujõgi lubjarikast liiva ja kruusa, millele hiljem kuhjus moreen. Kus vähegi mullaviljakust oli, sinna tekkis külakesi. Pühaste ahelküla paikneb üsna omaette metsade vahel. Võibolla sai möödakiirustav oja magnetiks, mis tõi siia asust...
Loodusvarade kasutamine Loodusvarad Loodusvarad on need looduse osised, mida kasutatakse majanduses. v Kivimid v Mineraalid v Vedelikud v Gaasid v Looduslik mets jne Jagunevad: v Ammendamatud v Ammenduvad (taastuvad ja taastumatud) Loodusvarade kasutamine Loodusvarade kasutamine sõltub rahvastiku hulgast ja koosseisust tavadest ja majanduslikest teguritest tööriistadest ja teadmiste tasemest Näiteks kasutab mõni heaoluriik üle 40 korra rohkem maavarasid kui arengumaa Somaalia. Maavarad Maavaradeks nimetatakse looduslikke, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvaid aineid. Rauamaak Boksiit Nafta ...
näha ka aluspõhjakivimeid paljudes kohtades. Näiteks lii- vakive on näha Emajõe oru veerudel. Ka Age oja orus on näha liivakivisse uuristatud allikakoopiaid, mida tuntakse Toomemäe Age oja koopad nime all. Need võivad ulatuda kuni 13.5 meetrini. Tartu maakonnas on ka palju veekogusid. Järvi ja jõgesid,mis suubuvad enamasti Emajõkke. Kuid leidub ka palju metsi ja muidugi ka palju kaevandusi. Kõige enam kaevandatakse kruusa ja liiva. Kõige suurem on Vooremäe liivamaardla, mis on üks aktiivsemaid ehitusliiva kaevandamiskohti (viide 2) 4. Aluspõhi Tartu aluspõhjas eristuvad eriti hästi kaks kihti: alumisel kihil on tard- ja moondekivimitest koosnev kurrutatud kristalne aluskord ning selle pealispind on 473 meetri sügavusel ; pealmisel kihil on settekivimite pealiskord. Aluskorra moondekivimi moodustab enamasti mitmed gneissi liigid, näiteks kvarts-päevakivigneiss
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
graniit- või dolomiitkillustikku. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min. Mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%. Eestis kasutatakse kruus betooni valmistamisel vähe, kuna meie kruusad ei ole selleks kuigi sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi peab olema puhas. Kahjulikeks lisandideks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kavluteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett.
MULDKATE; Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused, lähtekivim(sete või aluspõjakivim, milles muld on tekkinud) ja veeolud. Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa(,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on mullahorisantide-erineva tiheduse,värvuse ja omadusega mullakihtide-läbilõige.Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpe,mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise ehituse,omaduste ning kasutusviisi poolest.Eestile o...
Mõisted:Laam-litosfääri plokk,mis triivib astenosfääri.Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend millel on iseloomulik kristallstruktuur.Kivim-loodusliku tekkega mineraalide tsemsnteerunud mass.Tardkivim-nii maakooress kui ka maapinnal magmast tardunud kivim.Settekivim-teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa,liiva,savi jt setete kuhjumisega,kivimiks saab sete alles kivistudes.Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri(200-650C)tingimustes moondunud kivimid.Maak-majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid.Ookeani laamade külgsuunaline lahknemine e spreeding- lõhesid mööda tungib maakoorde magma,tardub seal ja tekivad okeanilist maakoort moodustavad kivimid.Ookeani keskahelik-mäestik milles on üksteisega paralleelselt risti olevad lõhed
vahel soosib meretranspordi arengut. Transiit e. läbivedu Kauba või reisijate vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Eesti veonduses on oluline Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus. Jõetransport Kasutatakse Eestis vähe, sest laevatatavaid siseveeteid on vähe ja needki on lühikesed ning madalad. Ainukesed laevatatavad on ainult Emajõgi, Peipsi ja Võrtsjärv, osaliselt Narva jõgi ja paar km Pärnu jõe alamjooksu Kasutatakse vaid kruusa, liiva ja lõbusõitu tegevate inimeste jaoks. Õhutransport Õhutransport on inimeste ja kaupade vedu lennukite ja helikopteritega. See on kõige kiirem pikamaatranspordi vahend kosmoselaeva järel. Eestist on võimalik ümberistumistega lennata kõikjale maailmas. Eesti suurim lennundusettevõte on Estonian Air. Torutransport Esimene gaasijuhe ehitati Eestis 1948. aastal. Torutransport on kaubavedu läbi toru. Kasutatakse maagaasi importimiseks Venemaalt Eestisse.
19. Sajandi tehnikasaavutused · Elektri kasutusele võtt - elektri mootor, elektri pirn, elektri jaamade ehitamine jne. · Sisepõlemismootor - traktorites ja transpordis. · Terase valmistamise võtted: bessemer-, martään- ja toomasprotsess. · Tänavate ja teede sillutised - kruusa ja kivi kattega, asfaltteed. · Kummirehvid. · Morsetelegraaf. (Side) · Telefon. (Side) AURIK · Aurik ehk aurulaev on laev, mis liigub ühe või mitme aurumasina või turbiini jõul · Fulton ehitas I eduka aurulaeva mis sõitis Hudsoni lahel Fulton polnud I inimene kes leiutas auriku. Teised ainult eksperimenteerisid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
