Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"niisked" - 501 õppematerjali

niisked - kuivad sidemed • Kompress Kasutusalad • Ehtekivina • Teraapias • Toorainena Uskumused • Medaljonid- vahendiks ülepingutuse ja valutava kurgu
thumbnail
10
pdf

Niisked ja märjad ruumid

Niisked ja märjad ruumid Niisked ja märjad ruumid „Niisked ja märjad ruumid on ruumid, kus kasutatakse normaaltingimustest enam vett: „ Niisked ruumid on WC ja majapidamisruumid. „ Märjad ruumid on vannituba, dušš dušširuum, iruum, sauna leili- leili- ja pesuruum. „Suurem vee- ja niiskuskoormus suurendab niiskuskahjustuste tekke riski ja seab kõrgemaid nõudmisi märgades ruumides kasutatavatele materjalidele ja ehituskvaliteedile. 2...

hüdroisolatsiooni tööd
69 allalaadimist
thumbnail
4
docx

NIISKED JA MÄRJAD ÜLDRUUMID

Tallinna Teeninduskool Anna Popova NIISKED JA MÄRJAD ÜLDRUUMID Referaat Juhendaja: Maie Ründva Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................1 Märjad üldruumid...

hüdroisolatsiooni tööd
60 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Referaat Pärandkooslused

Suurim erinevus puiskarjamaadega on majandamisviisi valdavuses: puisniite peamiselt niidetakse ja kari lastakse sinna harva, puiskarjamaad kasutatakse peamiselt karjatamiseks ning seal ei niideta üldse või tehakse seda väga harva. Majandamiserinevuse tõttu on ka puude tihedus veidi erinev. Puisniidud on eriti väärtuslikud rikkaliku loomastiku ja taimestiku ning väga suure liigitiheduse tõttu. Väikeseskaalaliselt on kuivad või mõõdukalt niisked lubjarikka mullaga puisniidud Euroopas kõige liigirikkama taimestikuga ­ parimates kohtades võib koos kasvada üle 60 liigi soontaimi ühel ruutmeetril. Suurim liigitihedus on leitud Laelatu puisniidul, mis asub Eesti läänerannikul ja kust on leitud 76 liiki ruutmeetrilt. Eesti puisniitude taimestikus on loetletud 603 soontaimeliiki, mis on umbes 40% kõigist Eestis kasvavatest soontaimeliikidest. Puisniidud on levinud peamiselt Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes...

Keskkond
23 allalaadimist
thumbnail
20
docx

TUNDRA

9 SISSEJUHATUS 2 Tundravöönd paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul. Tundra asub maa alal kus eluks vajalikud tingimused on rasked. Talved on seal pikad ja külmad. Suved aga lühikesed, niisked ja jahedad. Inimtegevust siiski tundras leidub. Põlisrahvaks on tundras laplased, neenetsid, tšuktšid ja islandlased. Enamasti tegeldakse tundrates küttimise, kalastamise, põhjapõdra kasvatuse ja ka kaevandamisega. Loomadest suudavad seal elada vaid need loomad, kes on külma ja karmi kliima suhtes vastupidavamad. Taimestik on kesine kuna maapind on soostunud. 1.TUNDRA 3...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rohtlad

Loomadest elavad rohtlates antiloobid, närilised (suslik, hamster, hiir, küülik), roomajad (kilpkonn, madu, sisalik) ning eelpoolinimetatutest toituvad kiskjad (hunt, rebane) ning röövlinnud (stepikotkas). Kuna rohtlates on maailma viljakaimad mullad, on seal kogu pind peaaegu põldude all, kus kasvatatakse teravilja (mais, nisu, päevalilled, suhkrupeet). Kõrbed asuvad põhiliselt pöörijoonte ümbruses, aga vahel ka mandrite siseosades, kuhu niisked meretuuled ei ulatu. Amplituud on üle paarikümne kraadi (ööpäevas), sest päeval kuumeneb kõrbe pind tugevasti, öösel pole aga pilvi, mis selle jahtumist takstaksid. Kõrbed jagunevad liivakõrbeks (elusolenditele soodsaim), savikõrbeks (pinnas muutub kuivuses nii kõvaks, et niiskus temast läbi ei pääse), kivikõrbeks (paiknevad mäestike jalamil, on tekkinud rabenemise tulemusel), lössikõrbeks (poorsetest ja peentest osakestest...

Geograafia
153 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põder ja arusisalik - võrdlustabel

6 1 Võrdlustabel Tunnus Põder Arusisalik Loomarühm Imetaja Roomaja Elupaik Põder on suure liikuvusega Märjemad alad - niisked loom, kes vahetab sesoonselt heinamaad, võsastunud oja- elupaika. Suvel eelistab ja kraavikaldad, tihti ka sood soostunud ja lodumetsi, ja rabad. Sageli võib kohata lehtpuunoorendikke, talvel kiviaedadel, puuriitades, kuivemaid sega- ja lauahunnikutel jne. männimetsi. Varjepaikadena kasutab...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ilmastik

Suvel jahe, telvel soojem. Kevad jahe, sügis soe- pikenevad. Niiske. Mandriline kliima- tekib maismaa kohal. Suht kuiv. Hoovauste mõju kliimale- ülisuur, sest nendekohal puhuvad tuuled kannavad sooja v külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused jahvad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Pinnamoe mõju kliimale- rannikuga ll olevad mäeaheklikud peavad kinni ookenilt tulevad niisked õhumassid, mis on sademetest juba tühjad. Üle mäestiku liigub kuiv õhk. Mägedes langeb temp iga km kasvuga 6C. Õhurõhk langeb, tuuled tugevnevad. Happevih- õhku paisatakse kahjulekke gaase, mis seovad veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämm ja väävl oksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks. Osoonikih hõren- O kahjustab õhusaaste, mida põhjustab inimese tegevus, aerosoolide satumine õhku. Kliima soojen...

Geograafia
163 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndid

Loomadest panda, tiiger, puuma, haigur, madukael. Inimtegevus Kullaotsijad ning põllumjandus. Probleemid joogivee hankimine. b) Rohtlad ­ Euroopas ja Aasias, kliimavööde parasvööde. Mullad ­ mustmullad. Timestik kõrrelised, stepirohi sale haguhein. Loomad- Ameerika piison, koiott, suurhüpik, saiga. Inimtegevus põlluharimine ja karjakasvatamine. Probleemid erusioon. c) Niisked lähistroopilised metsad ­ 25 ja 30 laiuskraadi vahel. Kliimavööde on lähisekvatoriaalne, esinevad mullad on rohke niiskusega ja viljakad. Taimed igihaljad. Loomad: panda, tiiger, puuma, madukael, Mississippi allkiaator. Inimtegevus põlluahrimine ja probleemid mussoon ja taifuun. 7. Lähisekvatoriaalsed loodusvööndid a) savannid- asuvad pöörijoontest ekvaatori poole, ülalt piirneb troopilise kliimavöötmega...

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esmaabi andmine

sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuu...

Ohutustehnika
113 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Põllumajandus 10 kl

Pindala väheneb kiiresti peamiselt üleraie tõttu, juurdekasv kuni 50 m 3/ha aastas, väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud ­ india, nigeeria, austraalia, india, pindala väheneb, sobib põllumaaks, juurdekasv kuni 20 m 3 /ha aastas, puud madala tootlikkusega(eukalüpt, ahvileivapuu, kaktus,palmid,akaatsia). Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia. Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas. Parasvöötme okasmetsad...

Geograafia
120 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Kreeka filosoofia

Tema õpetus oli rajatud "kehamahlade" teooriale. Selle õpetuse järgi tekivad hingelised ja füüsilised haigused siis, kui organismi nelja peamise mahla (sülje, vere, kollase ja musta sapi) tasakaal on rikutud. Kindlate käitumisreeglitega, kasutades iiveldust esile kutsuvaid vahendeid, dieeti, ravimtaimi ja aadrilaskmist, võib haige vaevusi leevendada. Enne ravi alustamist taimedega, mis omadustelt olid soojad, niisked , külmad või kuivad, pandi diagnoos. Selgitati välja, milliseid taimi -- niisutavaid või jahutavaid, soojendavaid või kuivatavaid -- tuleks kasutada. Näiteks peeti kõhulahtisust niiskeks ja soojaks, seega vajati raviks jahutavaid ja kuivatavaid taimi. Hippokrates uskus inimese organismi enesetervendamise võimesse, mida oli võimalik ergutada ravimtaimedega, aga ka mee ja äädikaga segatud veega. Suure meediku vaated on ära toodud tema kuulsas töös "Corpus Hippocraricum"...

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Harilik tamm

Emasõied moodustavad noorel võrsel 2-3 kaupa pikal punakal varrekesel isasõitest kõrgemal. Sigimik on kolmepesaline, igas pesas kaks seemnealget. Tolmnemist soodustab kuiv ja soe ilm õitsemise ajal, kui metsas esinevad õhu konvektsioonivoolud, mis hoiavad õietolmu kaua võra piires. Soodustavalt mõjub ka nõrk tuul, mis kannab õietolmu edasi horisontaalselt. Niisked ja sajused ilmad on tolmnemisele kahjulikud, sest õietolmu langeb mullale, tolmukotid ei avane ning tagajärjeks on puudulik tolmnemine ja ühtlasi halb viljakandvus. Tolmnemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine järgneb alles kahe kuu pärast. Kuuest seemnealgmest viljastub tavaliselt ainult üks. Kuigi õitsemine on võrdlemisi sagedane, takistab normaalset tolmlemist ja viljastumist ilmastik, samuti tekitavd...

77 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Itaalia

(Vaata Lisa 2, foto 2) Looduslikud tingimused Kliima: Lõuna-Itaalias valitseb vahemereline, põhjas mõõdukas kliima. Suvi on soe ja kuiv, seda eriti lõunas. Sardiinias ja Sitsiilias ulatub temperatuur 41-45 ° C-ni. Lõunaosas on talv pehme, põhjaosas jahedam ja niiskem. Mägedes on tavaliselt paks lumekate. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub...

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

· Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08 · Sademeid aastas 50-100 mm · Valisevad niisked õhumassid · Võimalik eristada kõiki aastaaegu · Taimede kasvuks soodne PARASVÖÖTME MANDRILINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 5,92 · Sademeid aastas 50-100 mm · Valitsevad idatuuled · Võimalik eristada kõiki aastaaegu (talved külmad, suved soojad) · Taimede kasvuks väga soodne POLAARKLIIMA: · Aasta läbi külm · Keskmine temperatuur -15,92 · Sademeid aastas 10-500 mm · Valitseb kuiv õhk...

Geograafia
322 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kiudained

Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus. Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse -4- ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti. Villane lõng Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed kasvatasid lambaid, pügasid neid lambakääridega ja töötlesid ning ketrasid villa käsitsi. Tänapäeval toodetakse villast lõnga tööstuslikult. Lõngad võivad olla siledad või tombulised, korrutatud või korrutamata...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Saksamaa uurimustöö

Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. . 5 Looduslikud tingimused Kliima-Parasvööde, jahe, pilvine, niisked ja vihmased talved ning suved; vahetevahel soe, troopiline tuul; suhteliselt kõrge niiskustase. Pinnamood- Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt...

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Terve naine

PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...

Inimese õpetus
202 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külmakahjustused ja alajahtumine

· tugev tuul · üleväsimus ja kurnatus Tundemärgid: · värisemine, kahvatu ja külm nahk · unisus, apaatia · segaduses olek, võimetus lihaseid juhtida · kui värisemine lõpeb ja tekib teadvusekaotus, siis on tegu juba eluohtliku seisundiga Tegutse nii: · kannatanu viia haiglasse või kutsuda kiirabi · vii kannatanu siseruumidesse · aseta kannatanu ettevaatlikult maha · ettevaatlikult eemaldada niisked ja märjad riided · riieta kannatanu kuivadesse ja soojadesse riietesse või mässi näiteks teki sisse · soojenda kannatanud järkjärgult kasutades ükskõik millist soojaallikat Kuidas hoida ära külmakahjustusi? · jälgi ilmateadet kui on oodata tugevat külma või külma koosmõjus tugeva tuulega, siis püsida siseruumides ja väljas liikuda minimaalselt...

Ohuõpetus
42 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ungari

Eriti madal on lõunakalda lähedane vesi. Suviti on vesi madaluse tõttu väga soe ja liivarannad sobivad hästi supluseks.Balaton on Bakony'i mägede lõunajalamil. Balatoni järve pindala on 593 km², maht 1,9 km³, keskmine sügavus 3,2 m, kõrgus merepinnast 104 m, valgla pindala 5181km², soolsus 0, kaldajoone pikkus 236 km. Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked . Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C.Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur ­0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mussoonmetsad

Nii puhubki talvel tuul mandrilt merele. Sisemaalt tulevad õhumassid on kuivad ning sellest tulenevalt on sademehulk talvel väike. Suvel aga, kui tuuled puhuvad ookeanidelt, toovad nad endaga kaasa ka ohtrasti sademeid . Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu- Aasias, nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele, mis siin paduvihmadena alla sajab. Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu-Aasias nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele ja see sajab paduvihmadena alla. Himaalaja mäestik. Mussoonmetsade taimestik ja loomastik...

Geograafia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun