9.klassi geograafia (klint) Ölandi klint (u 150 km) algab saarest ligi 10 km lõuna poolt merepõhjast ja kulgeb sealt piki saare läänerannikut selle põhjatipuni. Klindivööndi laius (vahemaa paeplatoo äärest kuni kristalsete kivimite avamuseni) on Ölandi klindil Kalmari väinas u 10 km. Klindilõigu lõunaosas on klint kaheastanguline ehk nn Degrhamni tüüpi. Viimasele on iseloomulik, et 210 m kõrguse Ordoviitsiumi paest astangu ees on 1020 m kõrguse laugenõlvalise astanguga ääristatud kuni 3 km laiune terrass Kambriumi liivakividest-kiltadest. Klindilõigu põhjaosas on valdavaks 115 m kõrgune üheastmeline Ölandi tüüpi Ordoviitsiumi paest astang. Sellist klindiastangut, kus aluspõhja kivimid paljanduksid, on Ölandi klindil u 35 km ja seda enamasti Põhja-Ölandi klindil
Sissejuhatus Balti klint see on hiiglaslik (linnulennult umbes 1200 km, astangujoont pidi ligi 1750 km) Ölandi saare lähistelt üle Läänemere ja piki Põhja-Eesti rannikut kuni Laadoga järveni kulgev, tänapäevaste ja iidsete rannaastangute süsteem mis jälgib ligikaudu Vene lava põhjapiiri. Põhja-Eesti klint hõlmab sellest Läänemereäärse ala suurimast maastikuelemendist küll vaid neljandiku, st. selle, mis jääb Osmussaare ja Narva vahemikku, kuid on see-eest ka kõige tähelepanuväärsem. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_pank_2005.jpg Klindiastangute morfoloogilised tüübid Klindiastanguid on PõhjaEesti klindil erineva kuju, kõrguse ja laiusega. Kokku on PõhjaEesti klindil eristatud 10
Põhja-Eesti klint Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim
kaart, millel on kujutatud kõik olulisemad nähtavad objektid, maapinna reljeef ning kohanimed. Selle tegemisel on 3 etappi: tehakse aerofotod, töödeldakse need, lisatakse fotodele samakõrgusjoonte abil reljeef ning kantakse kaardile kohanimed. 3. Millistest kivimitest koosneb a) aluskord graniit, kurdunud kristalsed kivimid b) pealiskord lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi, graniit, kurdunud kristalsed kivimid 4. Mis on Balti klint? See on Eesti kõige suurejoonelisem pinnavorm, meie maa eluta looduse sümbol, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. See on üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning ulatub Laadoga järveni Venemaal. 5. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? Eesti ala oli merepõhi ja asus ekvaatori piirkonnas. Seejärel tõusis Eesti merepõhjast üles ja liikus tänapäevasele kohale
need kõrgustikke üksteisest lahutavad. Sakala, Karula ja Otepää kõrgustike vahel 4080 meetri kõrgusel ü.m.p. paikneb Valga nõgu. Sellest väljub põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike-Emajõe orund. Karula ja Haanja kõrgustiku vahele jääb 70100 meetri kõrgusel Hargla nõgu, millest lähtub Haanja ja Otepää kõrgustikku eraldav Võru orund. Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks, meie maa eluta looduse sümboliks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. See on kogu tasandikulise Põhja-Euroopa suuremaid kulutusastanguid, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning ulatub idas Laadoga järveni Venemaal. Panga serv on lubjakivide lõhelisuse tõttu enamasti sakiline, jagunedes klindineemikuteks ja -lahtedeks. Loode- ja Kirde- Eestis ulatub klint paiguti mere lähedale. Kõrgeim pank asub Ontikal, ulatudes 56 m üle merepinna. Geoloogiliselt kuulub Eesti nn
Geograafia mõisted. 9kl. pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud klint järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri vahelisele piirile Balti kilt üks suurimaid kulutusastanguid Põhja-Euroopas kuesta tähistab asümmeetrilist mäge, mille üks nõlv on lauge, teine järsk
Ligi 70% pargi territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning Kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel alal. Teravaks kontrastiks rahvuspargi metsade- ja sooderikastele osadele ning heaks näiteks kultuurmaistust on Harju ja Viru lavamaa kui Eesti ühed vanemad püsiasustusega alad. Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuunaliste künniste ja vagumuste korrapärane vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareljeefis. Reljeefivormide loode-kagusuunaline orientatsioon peegeldab ilmekalt mandrijää liikumissuunda viimasel jääajal.
[8] Märkimisväärsetes kogustes lubjakivitooteid on vaja ka tööstusliku heitvee neutraliseerimiseks ja heitgaaside puhastamiseks kivisöel töötavates elektrijaamades. [7] Lubjapulbrit ja kustutatud lupja kasutatakse toormena nii loomasöötades kui ka väetistes. Mulla viljakus on otseses proportsioonis selle lubjasisaldusega. Enamik põllu- ja aiataimi vajavad lupja nii eraldi toitainena kui ka teiste toitainete absorbeerijana. [8] PÕHJA-EESTI KLINT Üks suuremaid ja ilusamaid vaatamisväärsusi Põhja-Eestis on klint (Pilt 5) mis asub Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. [2] Pilt 5 Põhja-Eesti klint Ontika pangal [7]
Põhja-Eesti looduskaitsealad Põhja-Eesti klint kus ja mis see on? · Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja- Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida- Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt
Pärast jääaega tekkinud pinnavormid Kui liustik sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkis maapind Eesti loodeosas. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik, maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelahed ja kosed Põhja-Eestis.10 Põhja-Eesti klint on ühekorraga haaramiseks liialt suur ja seepärast on ta oma ehituse iseärasustest lähtuvalt jagatud 8 alalõiguks. Harjumaa piiridesse mahuvad Lääne-Harju, Tallinna, Ida-Harju ja Lahemaa klindi alalõik. 11 Lääne-Harju klindilõik hõlmab u 80 km pikkust Väike-Pakri saare kaguosa ja Harku klindilahe vahemiku. Klindilõigule on iseloomuslik loodesse eenduvate klindipoolsaarte vaheldumine sügavalt maismaasse lõikunud klindilahtedega.
.................................................7 6. Kasutatud materjal...........................................................................8 2 1.Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus Lääne-Eesti paekallas on Lääne-Eestist alguse saav horisontaalsihis mööda Läänemere põhja Gotlandini kulgev pankade ahelik. Muhust, üle Põhja-Saaremaa ja Läänemere ulatub Gotlandi looderannikule Saaremaa-Gotlandi ehk Siluri klint. Nimi Siluri klint tuleneb ennekõike Saaremaal ja Gotlandil paljanduvate kivimite vanusest, mitte klindi kujunemisajast Paekallas ei moodusta ühtset silmatorkavat ahelikuriba (erinevalt Põhja-Eesti pangast), vaid katkendlikke paeseid mühke. Eesti alale jäävaist tuntuim pangamoodustis on Panga pank (vanemas kirjanduses ka Mustjala pank). 3 2.Kõrgeimad punktid ja pikkused Gotlandi-Saaremaa klint on ligikaudu 500 km pikkune
ärauhutud settekivimid. Erosioonilis-denudatsiooniline ehk Ürg-Neeva hüpotees arvatakse, et klindi ees voolas ida-lääne suunaline suur jõgi ehk Ürg-Neeva, mis kulutas ühte kallast rohkem. Samuti on leitud Taani väinade juurest ulatuslikud purdsetete lasundid, mis võivad olla Ürg-Neeva poolt toodud. Kuid ka siin on oma kahtlused. Balti ja Siluri klindi levik. 18 Balti klint Balti klint on 1200 km pikkune ning jaguneb 4 klindilõiguks. Ölandi klint pikkus 150 km, kõrgus kohati 100 m. Klint algab Ölandi saarest umbes 10 km lõuna pool merepõhjast ja kulgeb piki saare läänerannikut. Ölandi-Osmussaare klindilõik 500 km pikkune klint merepõhjas. Klindi kõrgus on 100-160 m. Põhja-Eesti klint Osmussaare ja Narva vaheline ala, mille pikkus linnulennult on 300 km, kuid kuna rannikujoon on sakiline, siis küünib klindi pikkus 600 km.
Pangad, rändrahnud ja muud 1999. aastal korraldati küsitlus 33 Eesti populaarsema loodusmonumendi kohta. Põhja-Eesti pank võitis tohutult suure ülekaaluga (Umbes 78% vastanute hääli) Teisel kohal oli Taevaskoda ja kolmandale pääses Kaali meteoriidikraater. Nõnda võib nimetada klindiastanguid ja liivapaljandeid mingisuguse kahtluseta Eesti eluta looduse sümboliteks. Põhja-Eesti paekallast mida on mujal tuntud kui Balti klint püütakse esitada ka UNESCO(Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) maailmapärandi nimetusse. Nimetatud 1600 Km pikkune Paleosoikumi settekivimitest koosnev järsak saab oma alguse Rootsist (Ölandi saarelt) ning ulatub Venemaale (Laagoda järveni) Kõrgeim koht eestis paikneb Ontikal, kus pank asub 56 meetrit üle merepinna. Põhja-Eesti pank ei ole ainukene omalaadne eestis vaid siin asuvad ka Siluri klint Lääne-Eesti saartel ja Punakast
Hara, Eru ja Käsmu). Käsmu Põhja-Eesti paekallas Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Balti klint Pakri poolsaarel Rahvuspargi lõunaosa Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. Lisaks soomassiividele ilmestavad pinnamoodi ka keeruka ehitusega mandrijää servamoodustiste vööndid vaheldumisi mõhnastike ja kruusa- liivaväljadega (fluvioglatsiaalsed deltad). Viimastest on tuntumad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Loodusrajad Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal.
3 Mis on rannik? Hõlmab ranna koos selle naabruses oleva merega 4 Mis on laugrannik? Madal rannik, kus merest kaugemal olev maismaa kerkib 5 Mis on pank? Mitmekümne meetrine paekivist püstloodne sein. Sama mis klint 6 Mis on klint? Mitmekümne meetrine paekivist püstloodne sein. Sama mis pank 7 Mis on pankrand? Rand, kus mööda randa jookseb pank ehk klint. 8 Mis on rannikumadalik? Kui pank asub sisemaapool, siis see on panga ja mere vaheline ala. 9 Nimeta Eesti kõrgeim pank ja tema kõrgus Ontika pank
15 % kõrgustikud 37 % lavamaa ab. Kõrg. Üle viiekümne m . 46 % madalikke . ab.kõrg. alla 50 m. 2% orundid. tekke järgi : 1 . liustiku tekkelised Nt : Voored ( vooremaa, laiuse voor 144m ) 2. raskusjõutekkelised nt rusuhunnik 3. igikeltsatekkelised Nt . Söllid lohk,mis on tekkinud jää sulamisel. 4. tuuletekkelised.nt Liivaluited 5. mere ja jää tekkelised. Nt Pank e. klint 6. vooluvee tekkelised nt. jõeorg. 7. põhhjavee tekkelised nt. karstipinnavormid 8. kosmosetekkelised.- nt. / metreoiidikraatrid. 9. inimtekkeline e. tehispinnavormid. Nt . * tuhamäed e. aheraine mäed Kliimat kujundavad tegurid : · Geograafiline asend => kaugus ekvaatorist => päikese kiirguse hulk · Hoovused · Tuuled · Pinnamood e. reljeef => mõjutab sademeid ( eestis sajab kõige rohkem kõrgustikel)
Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgude ja tasandikega. Haanja kõrgustiku keskosa on Baltikumi kõrgeim punkt. Balti klint ja LääneEesti paekallas on reljeefi suurvormid. 5. Kõrgustikud: koosnevad küngastest (suhteline kõrgus alla 200m). Tavaliselt ebatasane pinnamood, kus künkad vahelduvad nõodega. Tasandikud/lavamaad: ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida ääristavad astangud. Lavamaa on tihti vähemalt ühest küljest piiratud järsema nõlvaga. Näiteks Viru lavamaa põhjapiiriks on Balti klint. Lavamaa reljeef on
Põhjenda. 8. Kus Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem? 9. Milliste reljeefi pinnavormide piirid eristuvad maastikul selgelt? 10. Ürgorg? Kuidas erineb tavalisest orust? 11. Kirjelda mandrijää liikumist Eesti territooriumil. 12. Kuna vabanes Eesti lõplikult jää alt Maasääred - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Balti klint - Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni. Linnulennult on klindi pikkuseks umbes 1200 km, mööda klindiserva umbes 1600 km. Soot - Soodid e vanajõed on jõesängi kunagised osad, mis setete kuhjumisel on peajõest eraldunud. Esineb tasandikujõgedel. Fossiil kivistis organismist Pinnakate pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jooksul. Eesti pealiskord- liivakivi, lubjakivi
(Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjakivid jäänud üldiselt tasase lavamaana püsima. Rannikumadaliku ja lavamaa piiri tähistab Põhja-Eesti paekallas ehk klint. Paekalda ees avanevad Kambriumi liivakivid ja sinisavi ülakihid. Siiski on liivakivi ja sinisavi maapinna läheduses suures osas ära kulutatud. Säilinud on vaid üksikud kõrgendikud, nagu Lohusalu mägi samanimelisel poolsaarel ja Kakumäe künnis, mille nõlv vastu Kopli lahte Tallinnas on murrutatud järsuks astanguks. Rannikumadaliku piires asub ka kaks ordoviitsiumi lubjakividest jäänuksaart -- Tallinna Toompea ning Viimsi Lubjamägi.
Geo Mõisted: Kukersiit Põlevkivi Moreen Liustikest väljasulanud materjal Klint Järsak Eesti pindala 45 227km2 Pinnakate Pealiskord Aluspõhi Aluskord Kirjelda Eesti geograafilist asendit Euroopas: Eesti asub läänemere ääres. Eesti põhjanaabrid on soome, lõunanaaber on läti ... Mis on paljand? Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Võrdle Kaevandust ja Karjääri Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km). Millised paljandid on eestis? Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.
JÄGALA JÕGI 2015 http://blog.toomasili.com/index.php?showimage=112 Jägala jõgi Voolab Põhja Eestis Jõe pikkus on 98,9 km Algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Suubub Ihasalu lahte Jõe lang (82 m) on suurim alamjooksul 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga Pandivere kõrgustik Ihasalu laht Jägala jõgi suubub Muuga ehk Randvere lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa rüütelkonna kulul Piibe maanteele Soodla kivisild 2015 ...
Lahemaa looduskaitseala. Ülevaade: Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha . Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas , maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid (NSV Liidus omataolistest esimene). Lahemaa rahvuspargi kaitset korraldavad Riikliku Looduskaitsekeskuse JärvaLääneViru regioon ning Harjumaa ja LääneVirumaa Keskkonnateenistused (vastava maakonna piires). Rahvuspargis elab 24 kala, 213 linnu ja 37 imetajaliiki, suur haruldus o...
Paerand Liiva- ja kliburand Moreenrand Möllirand Järsakrand · Järsakrand kujuneb kohas, kus meri randa murrutab Pankrannad · Aluspõhja settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged püstloodsete seintega rannad Panga pank Osmussaare Møns'i klint Astangrand · Pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatud rand, mis on reeglina pankadest madalamad ja laugemad ning enamasti kaetud rusukaldega. Tareste astangrand Lauskrand · Lauskrand on madal. · Lauskrannale on iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed, settematerjal on tavaliselt rannal ühtlaselt laiali jaotunud. · Lauskrannal esineb nii kuhje- kui ka kulutusvorme. Paerannad
Mets *** *** 26. nov 2012 Mis on mets? Mets on taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvamisel Eesti mets Keskkonnatingimused metsas Mets kasutab ära palju päikesekiirgust Suurem osa neeldub puude ja põõsaste võradesse Temperatuur on metsa all lagedate aladega võrreldes ühtlasem Ka niiskus jaotub metsas ühtlasemalt Metsas kasvab sadu rohttaimede liike ja elab tuhandeid putukaliike Metsade elukooslusega on seotud rohkesti taime- ja loomaliike Metsarinded Mets jaotub justkui korrusteks, mida kutsutakse metsarinneteks Kõrgeima rinde moodustavad puud- mänd, kuusk jne Puurindest allpool asub põõsarinne- pihlakas, toomingas, sarapuu jne Põõsarindele järgneb puhmarinne, kuhu kuuluvad puitunud varrega taimed- kanarbik, mustikas, pohl jne Veidi madalamal paikneb Kasemets rohurinne- ...
Peipsi madalik Alutaguse madalik Nõod ja orundid - lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja
Aseri lade Lademe stratotüübiks on vana, omaaegse tsemenditehase paemurd Põhja-Eesti panga serval, umbes 2,5 km Aseri asulast loode pool. Lademe paljandeid on terve panga ulatuses ja panka lõikavate jõgede kallastel. Aseri lademe leviala ulatub peaaegu üle terve Eesti terriotooriumi. Aseri lademe alumise piirina käsitletakse hästi väljakujunenud ebatasast väikeste soppidega ja enamasti pruunikaskollase impregnatsioonivööga katkestuspinda. Kõnealune piir tähistab olulist muutust kivististe koosluses. (1) Lademe paksus kõigub Põhja-Eestis 0.1- 4,2 m piires, Lõuna-Eestis aga 1,5 5,6 m piires. (1) Kivimiliselt koosneb Malla kihistik ooidlubjakivist ja merglist, Ojaküla kihistik ooidlubjakivist, Rokiskise kihistu kirjuvärvilisest ooidlubjakivist, Segerstadi kihistu punavärvilisest muguljast lubjakivist. (1) Aseri lademes võib eristada kahte litoloogiliselt eriilmelist kivimkompleksi. Ülemise moodust...
RAHVUSPARGID Raimond ja Enrico Mis on rahvuspark? Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja...
. Turism Majutus Sillamäel asub Krunksi hotell. Piiratud majututs võimaluste tõttu pakutakse majutust Sillamäe lähistel - Laagnas, Toilas, Narva-Jõesuus, Narvas ja Kohtla-Järvel. Looduse üksikobjektid Langevoja juga Ukuoru tehisjuga Päite paekallas Päite nina Türsamäe neem Veehoidlate kaskaad Sõtke jõel Mererand Kasesalu veehoidla kaldal Linna kultuuri ja puhkepark Kesk tänavas Balti klint Merepark Linnaehituslikud kooslused ja arhitektuurväärtuslikud objektid Linnaväljaku ansambel: - Mere puiestee koos trepiga - linna kultuurikeskuse hoone - linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone Kesklinn (1940-1950. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism) Looduse üksikobjektid: Langevoja juga Langevoja joastik asub Sillamäe linna edelaosas. Langevoja lõikub Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse 10 meetri laiuse ja 2 meetri sügavuse kanjoniga
Põllumaad on suhteliselt viljakad. Kevadtulv Kostivere karstialal Harju lavamaa lääneosas on silmapaistvamad pangad Väike-Pakri saarel (13 m), Pakri neemel (24 m), Türisalu (30 m) ja Rannamõisa pangal (35 m). Tallinna kohal, Tiskrest alates, taandub paekallas merest, moodustades ulatusliku pangalahe. Tallinnast ida pool, Harju lavamaa piires paekallas üldiselt kusagil enam mereni ei ulatu ning selle kulg on katkendlik. Erandiks on vaid Muuksi (47 m) ja Tsitre pank. Klint on merest kaugel ning osaliselt mattunud ka Lahemaa piires, ent klindi perve absoluutkõrgus on siin suurim, ulatudes Vihulas 67 meetrini Pakri pank 7 3.2 KUJUNEMINE 3.2.1 Aluspõhi ja pinnamood Aluspõhi paljandub Põhja- Eesti klindiastanguis ja jõgede alamjooksu orgudes. Eristuvad 14 ordoviitsiumi ja 4 siluri ladestu ladet. 25. oktoober 1976.a Osmussaare lähedal meie tugevaim maavärin 4,75 magnituudi.
KUJULISED LAHED. ESINEB BISKAIA LAHE IDARANNIKUL HISPAANIAS, IIRI SAARE EDELARANNIKUL, SUURBRITANNIAS (CORNWALLI DALMAATSIARANNIK RANNIKUGA PARALLEELSED SAARED PAGI SAAR RANNAJOONEGA PARALLEELSETE MÄE-AHELIKE VAHELISED ORUD ON MAAILMAMERI ÜLE UJUTANUD, AHELIKE KÕRGEMAD OSAD MOODUSTAVAD PIKLIKUD KITSAD PANKRANNIK BALTI KLINT ON KAKS HARU: 1)ÖLAND - PÕHJA-EESTI – LAADOGA JÄRV. ROOTSIS MADALAM, EESTIS KÕRGEM (ONTIKAL 56 M) 2) GOTLAND – SAAREMAA – MUHU – LÕUNA-LÄÄNEMAA. ROOTSIS KÕRGEM, EESTIS MADALAM MURRUTUSLAVA KULBAS LAINETUS UURISTAB JA KULUTAB RANNAASTANGU ALUMIST OSA, TEKIVAD KOOPAD E. KULBASED. ASTANGU ÜLEMINE OSA KAOTAB TOETUSPINNA JA VARISEB. TEKIB MURRUTUSLAVA. LAUGRANNIKUD LAIDRANNIK VÄIKESED MOREENKATTEGA SAARED, MIS TEKKINUD
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
Mõisted Kõrgustikud -suure pindalalised ümbrusest kõrgemad lauskamaa osad, millel esineb kõrgendikke, nõgusid ja orge Lavamaad -e. platood ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud Madalikud -kuni 50 m kõrgused tasandikud Nõod -keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid Orundid -piklikud laiapõhjalised avatud pinnavormid Balti klint -kulutus astang Platvorm -suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristallsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kuurutamata kivimitega pealiskorrast Pinnakate -pealiskorra pindmine osa, mis koosneb pudetatest setetest Aluspõhi -kõik pinnakatte all olevad kivimid Kilp -aluskorra positiivne kurd, mis ulatub läbi pealispinna ja paljandub otse maapinnal
Selline jõgede areng jätkub Lõuna-Eestis nüüdki. Põhja-Eestis hakkasid jõed tekkima paar tuhat aastat hiljem kui Lõuna-Eestis ja nende arengus saab eristada kaht järku. Esimeses järgus tekkisid Tallinnast idas paiknevates klindilahtedes liustikujõedeltad. Teine arengujärk algas klindi tõusuga merest ja jätkub tänini. Selles järgus on olnud intensiivne uuristus ja sügavate (kuni 35 m) orgude teke. Ida-Eesti kõrgem klint kerkis varem kui Lääne-Eesti rannik, kuigi lääne pool oli maatõus kiirem. Ida pool kerkis maa Balti jääpaisjärve, lääneosas peamiselt Antsülusjärve taandumise ajal. Kõige varem hakkasid klinti uuristama Selja jõgi, Valgejõgi jt idapoolsed jõed. Läänepoolsed Pirita jaJägala jõgi uuristusid Antsülusjärve, veelgi läänepoolsemad jõed Litoriina- ja Limneamere taandumisel. Seega toimus Põhja- ja Lääne-Eesti jõgede areng
lühike. ümbruses ongi koondunud just nendele aladele. Põhja-Eesti rannikumadalik on Eesti loodu s g e o g r a afiline osa, mis ääristab pika kitsa ribana So o m e lahte . Rannikumadaliku laius varieerub mõnekümnest meetrist kuni paarikümne kilomeetrini. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood. Leidub merest eralduvaid järvi, Harku, Lohja ja Käsmu.
Alutaguse madalik - paikneb Peipsi järvest põhja pool. Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristavad Lõuna-Eestis, kus nad lahutavad üksteisest kõrgustikke. Valga nõgu - paikneb Sakala, Karula ja Otepää ümbruses. Sealt saab alguse põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike-Emajõe orund. Hargla nõgu - Karula ja Haanja kõrgustiku vahel. Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldav kirde suunas Võru orund. Balti klint - Eesti kõige suurejoonelisem pinnavorm, eluta looduse sümbol.(Põhja-Eesti paekallas). Üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas.Kõrgeim pank asub Ontikal, 56m. üle merepinna. PINNAMOE KUJUNEMINE Eesti praegune pinnamood on kujunenud miljardite aastate jooksul toimunud geoloogiliste protsesside tulemusel. Eesti ala pinnamoodi on kujundanud väga erinevad protsessid(üle ujutused). Üldjoontes kolm tähtsamat etappi. Varasem algas u. 250 milj
Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim. Selle pindala on 72500 hektarit, millest 47410 hektarit maismaad ja 25090 hektarit merd. Rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku kultuuripärandi ja looduse, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse uurimiseks, säilitamiseks ja tutvustamiseks. Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi nagu loopealsed, geoloogiamälestisi nagu Balti klint ja ajaloo- ning arhitektuurimälestisi. http://www.lahemaa.ee/?id=670 Lahemaa rahvuspark jaguneb kolmeks: 1. Loodusreservaat: 0,1 territooriumist, Esku ja Remnispea, seal pole inimeste viibimine lubatud, reservaadid on tähistatud 2. Sihtkaitsevöönd: 18% pindalast, ei toimu majandustegevust, võib viibida, korjata marju ja seeni NB! Ulkkari, Älvi ja Kasispea sihtkaitsevöönditel ei tohi inimene
Oos Moreen Atoll Nõlv Sissejuhatus Eesti pinnamood Eesti pinnamood ehk reljeef on üldiselt tasane.Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik. Põhja-Eesti rannikumadalik ääristab pika kitsa ribana Soome lahte. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Lääne-Eesti madalik hõlmab Lääne-Eesti alasid ja saari. See on suurim Eesti madalik. Võrtsjärve madalik ümbritseb samanimelist järve ning Peipsi madalik ääristab põhjast ja läänest Eesti suurimat - Peipsi järve. Madalike taustal eralduvad selgesti kõrgustikud. Ka neid on neli: Pandivere, Sakala, Otepää ja Haanja kõrgustik. Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti ainus kõrgustik. Tema kõrgeim punkt on Emumägi (166m). Pandivere kõrgustik on tasase pinnamoega
Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on aga piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid klU1agi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Seega on orundid väga laiad orud, mille mõlemat veeru me looduses harilikult korraga ei näe. Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks, meie maa eluta looduse sümboliks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. See on üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning ulatub idas Laadoga järveni Venemaal. Põhja-Eesti paekallas lahutab Harju ja Viru lubjakiviplatoosid Põhja-Eesti rannikumadalikust. Selle serv on lubjakivide lõhelisuse tõttu enamasti sakiline, Loode- ja Kirde-Eestis ulatub ta paiguti mereni, moodustades panku
Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef Geoloogiliselt moodustab rannikumadaliku alusp6hja Balti kristalse kilbi l6una Veerul asuva Yrg Neeva vasak kallas. Astangu all on v2ga palju rannikualadel levivad setteid: liiv, kruus, mandrij22setted, moreen (ka. suured r2ndrahnud), j22j2rve setted, j22 j6gede setted. K6ige nooremad on biogeensed setted, Eriti soosetted, mis tekivad sootasantikke ja paiknevad suuremate saarte ja poolsaarte keskosas. *Kliima ja veestik
LAHEMAA RAHVUSPARGI SÜND Lahemaa rahvuspark loodi 1971. aastal esimese omataolise kaitsealana tollases Nõukogude Liidus eesmärgiga kaitsta Põhja-Eesti iseloomulikke maastikke, rahva kultuuripärandit ning säilitada inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esmaseks suuruseks oli u. 440 km². Hiljem on territooriumi lõuna suunas laiendatud ning praegu hõlmab see 725 km², sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Lahemaa rahvuspark paikneb kahe maakonna - Harjumaa ja Lääne-Virumaa ning nelja maastikulise rajooni - Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa territooriumil. Lahemaa on Eesti esimene rahvuspark. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. TAIMKATE Lahemaa kooslustest levinuimad on metsad, võttes enda alla 70% rahvuspargist. Rabasaartel võib leida ka päris inimpuutumatut metsa. Lahemaa metsadest on pooled palumetsad män...
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...
portreekunstiga tegelesid: Richard Bergh Nils Kreuger 1885 moodustasid kunstnikerühma Oponendid,soovides uuendada rootsi maalikunsti koos Karl Nordströmiga asutasid 1890 Varbergikooli, eeskujuks Gaugaini tööd eriti mõjutatud Prantsuse impressionistidest olid Karl Nordström & August Strindberg ühtlasi hakkasid esile tõusma naiskunstnikud Eva Bonnier ja Hanna Pauli Modernism Saabus Rootsi 1909 Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel ja Gösta Adrian Nilsson 20ndate teisel poolel levib sürrealism (Jonson, Mörner) Ekspressionism (Erixon, Hjort, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler) Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Ollle Baertling Modernismiperioodi skulptuur Carl Eldh Strindbergi portree Carl Milles Purskkaevude looja (Poseidoni kuju Göteborgis, Orfeuse grupp Stockholmi kontserdimaja ees)
esialgseks suuruseks oli 440km, hiljem see suurenes 725 km-ni. Sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Võrreldes algusaegadega, on Rahvuspark tunduvalt suurenenud, haarates enda alla ka Kõrvemaa põhjapoolse osa ja Põhja-Eesti lubjakiviplatoo. Suurem osa Rahvuspargi pinnast jääb metsade alla (70%).Suurem osa metsast asub Kõrvemaal ning rannikumadalikel. Asustus on suurem lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel alal Lavamaade ning rannikumadaliku looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel jne). Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuunaliste künniste ja vagumuste korrapärane vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareljeefis. Reljeefivormide loode- kagusuunaline orientatsioon peegeldab ilmekalt mandrijää liikumissuunda viimasel jääajal.
Käsmu). Rahvuspark oma tänastes piirides ulatub Lahemaalt märksa kaugemale, hõlmates ka osa Põhja-Eesti lubjaplatoost ning Kõrvemaa kõige põhjapoolsema ala. Ligi 70 % pargi territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjaplatoodel ning rannaäärsteel aladel. Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuumaliste künniste ja vagumuste korrapärane vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareliifis. Reljeefivormide loode-kagusuunaline orientatsioon peegeldab ilmekalt mandrijää liikumissuunda viimasel jääajal.
09.09 Aluspõhja reljeef ja pinnakate Devonile järgnes ligi 360 miljonit aastat kulutust. Eesti alal puuduvad nooremad setted (Karbon, Perm, Triias, Juura, Kriit) Nt kivisütt meil ei ole. Aluspõhja pealispinna reljeef kujunes välja juba Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil. Aluspõhja lõikuvad sügavad mattunud orud, mis markeerivad jääajaeelset jõgedevõrku: Põhja-Eestis piki tänast Soome lahte kugenud ürg-Neeva ning Lõuna-Eestis ürg Daugava. Põhja-eesti klint tekkinud ürg-Neeva tõttu (?). Nende mattunud orgude põhi asub tänapäeval 10-80 meetrit allpool merepinda, seega ületab nende sügavus 100 meetrit. Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümnemeetri paksuse setendite kihi. Iga sügav org ei ole ürgorg.Ürgorg on ,,viimasel jääajal" või enne seda tekkinud lai sügav org, mille on uuristanud jääsulamisvesi liustiku serva lähedal. Ürgorg peab olema lõikunud
pikaajalisest inimasustusest. Lahemaa sümbolmaastikuks on valdavalt loode-kagu suunas orienteeritud poolsaarte ja lahtedega liigestatud rannikumaastikud. Rannikut ilmestavad hulgalised väikesaared, millest tähelepanuväärseim on samuti loode-kagu suunas väljavenitatud Mohni saar. Randadest valitsevad moreenrannad, lahepärades liivarannad ja vähesel määral ka möllirannad. Reljeefivormidest on Lahemaal märkimisväärseim Põhja-Eesti klint, millest rahvusparki jääb üle 70 km pikkune lõik Tsitre klindisaarest kuni Vihula klindilaheni. Klindilõigule on iseloomulik osaliselt või täielikult mattunud, tugevasti liigestatud ja merest eemaldunud laugevõitu klindiastang. Ordoviitsiumi ja Kambriumi I astangut eristab 2-3 km laiune, sügavalt liiva alla mattunud Kambriumi terrass. Lahemaa maastikele on iseloomulikud arvukad suured rändrahnud ja erakordselt tihedad
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
· Mereliigist (kas on sisemeri, ääremeri v saartevaheline, ääremered on soolasemad) · Sademete ja auramise vahekord · Suubuvate jõgede arv Rannajoon on maismaa ja mere kokkupuuteala. Ajuvesi üle normaalse veetaseme Paguvesi alla normi veetaseme Rannavall ja rannabarr (on vee all ja tuleb rannikuga seoses) Kuidas võib rannik aja jooksul muutuda? Vee kuhjava tegevuse tagajärjel võivad tekkida: luited, rannavall ja rannabarr Kulutava tegevuse tagajärjel: pank ehk klint, (murrutuspank kui on pank ja ülemine osa ulatub välja, keskelt on vesi uuristanud, siis ülemine osa on murrutuspank; murrutuskulbas on keskmine osa ja merepiiril alumina osa on murrutuslava). Lainetus on kulutava tegevusega. Hoovused toovad kaasa setteid ja võtavad kaasa setteid. Tuule tagajärjel tekivad luited. Merejää purustab rannikut. Taimed kinnistavad rannikuliiva, setteid, loomad uuristavad käike. Setete kuhjumisel tekib delta. Jõesuudmesse võivad tekkida settetasandikud.
stiil võrris eeskujuks Paul Gauguini tööd ning vastandus realistlikule maastikumaalile. Eriti mõjutatud Prantsuse impressionistidest oli Nordström ja tema sõber, multitalent August Strindberg. Ühtlasi hakkasid kunstimaastikul esile tõusma naistkunstnikud Eva Bonnier ning Hanna Pauli. (realistlikud portreed) Modernism Modernism saabus Rootsi 1909. Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel, Gösta Adrian Nilsson. 1920-ndate teisel poolel levib rootsi kunstis sürrealism (Sven Jonson või Stellan Mörner), ekspressionism (Sven Erixson, Bror Hjorth, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler jt.). Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Olle Baertling. Modernismiperioodi skulptuur Carl Eldh ja Carl Milles tuntuad rootsi skultorid läbi aegade. Carl Milles (1875-1955) tuntud purskkaevude looja (Poseidoni kuju Göteborgis, Orfeuse
Esimestena Tallinnast idas paiknevad jõed. Klindi tõusuga merest pidid jõed uuristama endale sügavad orud, mida madalamaks ja kaugemale jäi meri, seda pikemaks nad said. Jõe ülemjooksud on tõusnud 20-30 m rohkem kui alamjooksud. Jõed voolavad ilma terrassideta lammorus. Pärnu jõe vasakpoolsete lisajõgede vool on takistatud kuna nad voolavad vastu maatõusu. Põhja-Eesti klint koos jugadega jagab jõed nagu kaheks osaks. EESTI SOOD Soo on iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus suur osa surnud taimeosade massist väljub aineringest ja kuhjub turbana, mis on sootaimedele substraadiks. Soo ja soostunud ala eraldamisel lähtutakse tavaliselt kokkuleppest, et kui turbakihi paksus on alla 0,3 m on tegemist soostunud alaga, üle selle aga sooga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
