...............................................................4 1.2 Mälestused koolimajast.........................................................................................................5 2 Randvere piirkonnad ning Randvere koht Saaremaal.......................................................................6 2.1 Oo kivi ja selle legend...............................................................................................................7 2.2 Mullutu- Suurlaht.......................................................................................................................8 3 Sain teada ..............................................................................................................................................................9 3.1 Kasutatud materjalid................................................................................................................10 1. Randvere koolimajas olevast raamatukogust. 7
Karakatitsa Järvest ei voola välja ühtegi jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt. Narva veehoidla ja Paunküla veehoidla Meteoriit kukkus Maale ja tekkis kausikujuline süvend Nt. Kaali järv Saaremaal
10.2002, 118, 1714) Narva 0,36 55 700 veehoidla 191/40 (Eestis) 1,9 15 teadmata teadmata Karpkalalaste elupaigana kaitstav Mullutu- veekogu (RTL, Suurlaht 14,4 0,9 2,1 18.10.2002, 118, 1714) teadmata 99,24 Kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse
4) lähe-jõealguspunkt, jõelang-jõe kõrgusevahe lähtest suudmeni;delta-kus jõgi setee kuhjumise tõttu kauge b;jõestik-peajõgi ja slele lisajõed; juga-astangult vabalt alla kukkuv jõeosa; valgla- jõe toitumis ala, kust ta saab vett.6)lumesulamisveest;sademetest, teistest jõgedest, järvedest;põhjaveest.7) mandrijäätekkeline, Võrtsjärv; meteoriiditekkeline-kaalijärv;tehisjärv- järvajaani järv. Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t ulemusel tekkinud järv- mullatu suurlaht; voortevaheline järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu kohad 4. vaba aeg (matkad etc) 10)põhjavesi-vesi mis asub kivimikihtide vahel. Mineraalvesi-sügaval asuv põhjavesi, milles
Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km) Järvede tekkimine: mandrijää tegevus (peipsi), jäänukjärved(mullutu-suurlaht), laugasjärved (loosalu järv), lammijärved (vanajõed emajõe orus), karstijärved (võhmetu), meteoriidijärved (kaali), tehisjärved (narva veehoidla) Vähetoitelised järved- vähe mineraal-ja toiteaineid, liigivaene elustik (nõmmjärved liivikutel, raba-ja laugasjärved) Rohketoitelised järved- palju mineraal-ja toitaineid, liigirikas elustik (suure läbivooluga ja lähtejärved tiheda inimasustusega aladel)
materjalide, niteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja fajansi phitooraine. Kruus ja liiv- Kruus on maavara, mida kasutatakse mitmeti. Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kikjal. Liiva ja kruusa kasutatakse betooni tootmisel. Paljud teed on kaetud kruusaga ja neid nimetatakse kruusateedeks. 10. Turvas- turvast leidub soodes ja kasutatakse ktuse ning taimede kasvupinnasena. 11. Mere- ja jrvemuda- leiukohad on Kina, Tagalaht, Suurlaht ja Vrska, Muda on tumedat vrvi pdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana vi pllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. 12. Mineraalvesi- Eesti thtsamad mineraalvee leiukohad on: Krdla, Kuressaare, Hdemeeste, Vru ja Vrska. Traditsioonilist mineraalvett vib kasutada vi tarbida kohe leiukohast, niteks ravilistel eesmrkidel spaad vi tavakasutuses kaevud.
150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2.5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa
102Karula * Suur Emajõgi 103Soomaa * Põltsamaa j. 104Matsalu * Pedja j. Järved: * Ahja j. 105Peipsi jrv. * Elva j. 106Võrtsjärv * Õhne j. 107Narva veehoidla * Väike-Emajõgi 108Mullutu Suurlaht * Võhandu j. 109Ülemiste jrv. * Piusa j. 110Saadjärv * Rannapungerja j. 111 Vagula jrv. 112Veisjärv Tead ka kõiki Eesti maakondasid ja 113Ermistu jrv. nende keskuseid! 114Tõhela jrv. 115Kuremaa jrv. 116Paunküla veehoidla 117Kahala jrv. 118Karujärv (Saaremaal) 119Koosa jrv. 120Pühajärv 121Kaiavere jrv. 122Sutlepa meri 123Aheru jrv. 124Tamula jrv.
alamjooks. 4. Mille poolest erinevad Soome lahte suubuvad jõed teistest Eesti 2 p. jõgedest? ( 2) 5. Miks on Pandivere kõrgustikul vähe järvi? (2) 1 p. 6. Ühenda täht ja number. 3 p. A Paunküla 1. mandrijäätekkeline B Saadjärv 2. rannajärv C Mullutu Suurlaht 3. tehisjärv 7. Kuidas tekib põhjavesi? 2 p. 8. Milles seisneb soode tähtsus? (2) 2 p. 9. Millist sootüüpi kirjeldab järgmine tekst? 1 p. Selles soos on taimede lehed väikesed ja nahkjad, sest taimede juured ei ulatu põhjaveeni. Soos esinevad laukad. 10. Kuidas võib põhjavesi reostuda? 2 p.
vähemalt 500 aastaks Klaasiliiv Peeneteralist valget klaasiliiva saadakse Piusa maardla Devoni liivakivist. Siiski sobib Piusa ja Tabina klaasiliiv vaid pudelite valmistamiseks ja seda kasutab praegu Järvakandi klaasitööstus.Turistid saavad piusa koobastes käija koobastes, ja vaadata millised need välja näevad. Ravimudade leiukohti on 25, peamiselt Väinamere lahtedes ja laguunides (Haapsalu, Voosi, Kassari, Suurlaht Kuressaare juures), mõned ka Liivi lahes (Ikla). Kõige suurem ravimuda leiukoht on aga Värska lahes Peipsi järves, mida kasutatakse kohalikus sanatooriumis. Ametlikult on ravimudadeks tunnistatud Haapsalu, Suurlahe (Kuressaare), Värska ja Käina muda. Ravimuda protseduure saavad inimesed võtta Spades. Ravimuda Rändrahnud Eestis leidub kõikjal palju rändkive, milledest suuremaid nimetatakse rändrahnudeks
JÄRVED Eestis ligikaudu 1200 järve, pindalaga >1ha. 20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5% kogu riigi pindalast. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu- Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse meredeks või lahtedeks (Harku järv, Mullutu-Suurlaht, Sutlepa meri). Rabades on arvukalt rabajärvi (Loosalu, Tudu, Melva), jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved (soodid ehk vanajõed). lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi (Võhmetu-Lemküla), on ka tehisjärved (Soodla, Narva veehoidla) ja meteoriidijärv (Kaali). SUURIMAD JÄRVED Euroopa suuruselt viies järv Peipsi. Koosneb Peipsi järvest, Pihkva järvest ning Lämmijärvest. Luiteline põhjarannik, Kallastel asjub samanimeline liivakivipank.
Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mullutu-Suurlaht ja Linnulaht Saaremaal). Saarestik on tasane ning teda arvatakse Madal-Eesti alla. Kõrgeim punkt on Raunamägi, Viidumäel, Saaremaal. Tema absoluutne kõrgus on 54.6 m. Võrreldes Suure-Munamäe absoluutse kõrgusega 318 m. võib väita, et saartel eriti märkimisväärseid mägesid ei ole. Tähelepanuväärsemate pinnavormide hulka kuulub kindlasti mööda Saaremaa põhjarannikut kulgev pankrannik. Selle maksimaalne kõrgus on 21.3 m. TAIMESTIK
on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD MULLUTU-SUURLAHT HARILAID KARUJÄRV KOIGI RABA KAALI KAATRIVÄLI SÕRVE POOLSAAR Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PANGA PANK Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KAALI KAATRIVÄLI Click to edit Master text styles
· Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved e. Soodid tekivad aeglase vooluga jõgede ligidusse vanadest maha jäänud jõekäärudest . Karstijärved on enamasti ajutised ja asuvad põhja-eestis lubjakivide avamusalal. Nähtavad välja ja sissevoolud neil enamasti puuduvad (porkuni) Meteoriidijärv- ümar , valliga ümbritsetud ( Kaali )
4 2. TULEMUSED Tabel 1 Veereaktsioon 1977 aasta andmete põhjal. Aastaaeg Kiht pH Suvi pinnakiht 8,3-8,6 Suvi põhi 6,4-7,4 Talvel pinnakiht 7,5-8,0 Tabel 2 Väikejärvede tüübid Järve nimi Tüüp Nohipalu Mustjärv IV Nohipalu Valgjärv V Pühajärv III Rõuge Suurjärv III Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Veisjärv II Ermistu II Elistvere II Koosa II
ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. ODALÄTSI ALLIKAD - Kihelkonna - Pidula maantee 9. kilomeetril jäävad teest vasakule Odalätsi allikad. Allikate vesi, mis tuleb ümbruskonna soodest ja tõenäoliselt ka Karujärvest, jookseb mööda maa - aluseid karstipragusid mere suunas. Odalätsi küla juures pääseb vesi paljude avade kaudu maapinnale, moodustades veidi kaugemal nn. Pidula veskioja. MULLUTU SUURLAHT - See on on looduskaitse all olev, madalate kallastega taime - ja mudarohke soolatoiteline järv. Sanatoorium "Kuressaare" saab siit oma ravimuda. Peamised kalad on ahven, särg, haug. KOIGI RABA See on suhteliselt puutumatu loodusega ja tähtis mageveehoidla, mis on oluline põhjaveekihtide toitja Ida - Saaremaal. KAALI KAATRIVÄLI - Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane
Paiguti on neid Lääne-Eesti rannikul. Kirde-Eesti on järvederohkeim. Kagu-Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas samuti. Kõige hõredamini on Pandivere kõrgustikul, Harju ja Viru lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. 18. Nimeta sügavaim ja suurim järv Eestis. Rõuge Suurjärv ja Peipsi järv. 19. Nimeta kõik järve tekkeviisid ja oska tuua näited. Mandrijää tegevus (Peipsi järv), jäänukjärv (Mullutu Suurlaht), laugasjärv (Loosalu järv), lammijärv (vanajõed Emajõe orus), karstijärv (võhmetu järv), meteoriidijärv (Kaali järv), tehisjärv ehk veehoidla (Narva veehoidla). 20. Iseloomusta põhjavee erinevaid kihte. Põhjavesi on maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore eineva sügavusega veehorisontides. Kõige ülemist, enamasti pinnakattes olevat surveta põhjaveekihti nimetatakse pinnaseveeks. Aluspõhjakihtides on vesi sageli surveline. 21. Mis on pinnasevesi? Põhjavee pealmine kiht
*Siis kui jõgede vesi on süvendatud ja õgvendatud, kuna siis on vee äravool kiirem. 9. Miks süvendatakse jõgesid? *Et jõgede äravoolu suurendada või ühtlustada. *Et kuivendada maad. *Et üleujutusi vähendada. 10. Loetle ja selgita Eesti järvenõgude tekkeviisid. *Enamik Eesti järvedest on mandrijäätekkelised (Pühajärv, Saadjärv). *Mõned on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärved (Harku, Mullutu, Suurlaht). *Soistel aladel on palju rabajärvi ehk laukaid. *Meteoriidijärv Kaali. *Kunagi merepõhjas olnud liivaluidete pool paisutatud paisjärved (Ülemiste). 11. Kuidas on tekkinud Harku järv ja kuidas Ülemiste? Harku järv on endisest merelahest tekkinud rannajärv. Ülemiste on luidete poolt paisutatud paisjärv. 12. Miks on Kagu-ja Lõuna-Eesti järvederikkamad kui Põhja- ja Kesk-Eesti?
11. Üleujutuste põhjused ning ärahoidmise võimalused. Tööleht Kiire lumesulamine, inimtegevus, merevee ootamatu tõus, metsade ulatuslik maharaiumine, intensiivsed vihmad. 12. Jõgi pinnamoe kujundajana kulutus ja kuhje, sootide teke, jõeorud erinevad. tööleht 13. Miks ei ole Pandivere kõrgustikul järvesid? Miks on neid palju aga Kagu-Eestis? tööleht 1) Maapõues lubjakivi, vesi liigub kiiresti 2) Künklik maasti, nõod kattunud veega. 14. Kuidas on tekkinud Mullutu Suurlaht, Saadjärv, Kaali järv, Viljandi järv, Türi tehisjärv? Tööleht · Ms-Rannajärv · S-Voortevaheline järv · K-Meteoriidi tekkeline · TT-Tehis 15. Kus on Euroopas enim järvi/jõgesid ja miks? Kus on vähim? Tööleht 1) Põhja osas kliima jahe ja niiske 2) Lõuna osa Kuiv, vähe sademeid, temperatuur kõrge 16. Miks on osa järvi soolase veega? Miks on Kaspia meri mere nimega kuigi tegemist on järvega? 17. Selgita, mis on põhjavesi ning kuidas ta tekib
). Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudes kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv. Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis on maakoore kerkimise tõttu kaotanud ühenduse merega. Vaid lahe, laisi või mere nimi reedab nende tegelikku päritolu. Sellisteks on Mullutu ja Suurlaht Saaremaal, Sutlepa meri Läänemaal, Harku järv Tallinnas, alles hiljaaegu merest lõplikult eraldunud Käina laht Hiiumaal. Loode-Eestis ja saartel leidub mitmeid merest maasäärtega eraldatud laguunjärvi (näiteks Ülemiste järv Tallinna juures). Enamik laguune olid aga juba alguses väikesed ja on ammu kinni kasvanud. Jõelookeist on kujunenud väikesed soodijärved, rabades on hulgaliselt laugasjärvi. Pandivere kõrgustikul leidub pisikesi ajutisi karstijärvi.
Perametsa © Maris Rattas 2002 3 Meremuda: Haapsalu, Käina, Mullutu- Mullutu-Suurlaht Järvemuda: Ermistu, Värska Arumetsa Järvelubi: Vajangu/ Vajangu/Varangu 4
pinda. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. Maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved on valdav osa Saaremaa umbes 80 järvest. Saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul on neid kõige rogkem (ligi 20). "Laht", "meri" või "abajas"- neid nimetusi kannavad nad sageli. Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km² on suurim seda tüüpi järv. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Saaremaa ilusaimaks järveks peetakse maastikuliselt Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². Mitmesugused lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid moodustavad Silluri ajastul tekkinud aluspõhja, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas
lõpuni; Smitti-lõhilastel 27. Püüdsime 1150g linaski. Kuidas aru saada, kas see kala on emane? Kuidas eristada isast ja emast linaskit? V: kõhuuime esimese kiire järgi (tugev, siis isane) 28. 20.saj alguses ja Eesti Vabariigi aegu käidi Peipsil kalal ja veeti püüniseid hobustega. Millisest puust tehti vanasti reejalased? Aga mõrravitsad? V: Reejalased-kask, kuusk; Mõrravitsad-pihlakas 29. Eesti pindalalt 4 suurimat järve on? V: Peipsi, Narva veehoidla, Mullutu suurlaht(ja Ülemiste), Võrtsjärv 30. Märkige joonisel elupaikade sügavus... V: I-linask, koger; II-haug, roosärg; III-särg, nurg, haug; IV-särg, ahven; V-särg, latika; VI- koha, viidikas; VII-luts 31. Millised kalaliigid koevad kevadel üleujutatud luhtadel? V: haug ja latikas 32. Millises Eesti piirkonnas elutsevad Eesti punase raamatu liigid säga ja tõugjas? V: Säga-Võrtsjärve-Peipsi vesikond, Emajõgi; Tõugjas- Peipsi järv, Narva jõe vesikond koiva ja gauja vesikond 33
Järvede värvus teisendub heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge suurjärv (38m), Väike Palkna võrtsjärv järv (31,9m), Udsu järv (30,2m), Tsolgo Mustjärv (29,7m), Uhtjärv (27.6m). Väike Palkna järv Uhtjärv Tsolgo Mustjärv Rõuge järv Järvenõgude teke Mandrijäätekkelised (Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv) Merelahtedest tekkinud ehk rannajärved (Harku järv, Mullutu-Suurlaht) Laugas- ehk rabajärved (Parika järv, Väikejärv) Karstijärved (Võhmetu-Lemküla järved) Meteoriidijärv (Kaali järv) Looduslik paisjärv (Ülemiste järv) Tehisjärved (Narva veehoidla) · Peipsi järv · Kaali järv · Parika järv · Ülemiste järv Järve loomastik ja taimestik Järveloomastik Imetajad (mügri, saarmas, nahkhiir)
orgaanilisest ainest kujunenud mudad: · mageveejärvede muda e. sapropeel (järvemuda): Arvel on 1100 sapropeeliga järve, detailsemalt on uuritud Ülemiste, Harku ja Kahala järve ning Värska lahte. Kasutamine: ravimuda (Värska), põllumajanduses väetamiseks, looma- ja linnusöödana (vitamiinid) · soolaste veekogude muda e. meremuda: Raviomadusega. Enamuuritud ja kasutatakse Lääne-Eesti lahtede muda: Haapsalu, Mullutu-Suurlaht, Käina Diatomiit Pärast jääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate kodadest. Kasutatav täite- või isoleermaterjalina ehituses või sorbendina keemiatööstuses. Järvelubi Pärast jääaegsetes sulglohkudes tekkinud peenest kaltsiidist koosnev valge ja kollakas setend. Eestis laialt levinud ja kasutamist leidnud söödakriidi ja ehitustöödel lubjavärvina
27.Läänemere soolsus on madal, sest: 1)aurumine väike 3) halb ühendus põhjamerega 2)noor meri 4)mageda jõevee suur sissevool 28.Eutrofeerumine-toitainetega rikastumine; veekogude eutrofeerumine soodustab nende kinnikasvamist 30.Järvede tekkeviisid: 1)Mandrijäätekkelised-Pühajärv, Aegviidu, Neeruti, Kurtna 2)Rannajärved ehk jäänudjärved-Mullutu suurlaht, Karjatse meri, Sutlepa meri 3)Rabajärved-Loosalu järv, Meelva järv 4)Lammijärved-Suure-Emajõe ülemjooksul 5)Karstijärved-Võhmetu-Lemiküla järved 6)Meteoriiditekkelised-Kaali järv 33. Pandivrekõrgustikul on vähe järvi sest, lauged nõlvad ja vettkandvad kihid uhuvad vee minema 34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi. 35
Kiirevoolulisel jõelõigul kulutab vesi rohkem sängi põhja, kui kaldaid, nii kujuneb V-kujuline sälkorg. Tasandikul voolavad jõed aeglaselt ja loogeldes ning kulutavad rohkem kaldaid, kui põhja, seal kujuneb lammorg. III JÄRVED Erineva tekkega järvenõod Eestis: Mandrijäätekkelised /teke on seotud mandrijää taandumisega/ - Saadjärv, Võrtsjärv, Pühajärv. Rannajärved /tekkinud maakerke tagajärjel/ - Sutlepa meri, Mullutu Suurlaht. Rabalaukad Soodid /tekkinud jõesängist eraldudes/ Paisjärved Veehoidlad /inimtekkelised/ - Narva vh, Soodla vh Meteoriidikraatrisse tekkinud /tekkinud kosmogeenselt/ - Kaali järv. IV PÕHJAVESI Põhjavesi on maa sees olevate kivimite ja setete poorides ning tühimikes olev vesi. Põhjavesi tekib, kui sademete või lumesulavesi imendub maa sisse läbi vett läbilaskvate kivimite kuni vett pidava kihini. V MÄRGALAD
Sellise tekkega on näiteks maailma sügavaid järv Baikal. Maakoore plokilised kõikuvliikumised võivad mõjutada ka platvormsete tasandikujärvede kujunemist Akumulatiivsete järvede nõod on kujunenud mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Need võivad olla nii maapinnatõusu kui ka maasäärte kuhjumisel merelahtedest tekkinud reliktsed järved, liustike servalähedased paisjärved jne. Eestist on akumulatiivsete järvenõgudega näiteks Mullutu suurlaht ja Käsmu järv. Ookeani reliktid on järved, mis tekkivad ookeanide sulgumisel. Näiteks Kaspia meri, mis koos Musta mere ning Vahemerega on sulgunud Tehtise Ookeani jäänuk. Ookeani reliktide nõgude põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoor. Karstinõod kujunevad karbonaatsete aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel. Need on mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid
18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega kokku
Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15 Viira Väike väin 15 Võlupe Triigi laht 15 Nasva Suur Katel 3 Saaremaa suuremad järved Järv Pindala, ha Suurim sügavus, m Mullutu Suurlaht 1440 2,1 Karujärv 330 6,0³ Koigi 176 1,1 Linnulaht 111 2,0 Oessaare laht 100 1,6 Järise 95 2,5 Paadla laht 80 2,0
Leisi Parasmetsa laht 20 Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15 Viira Väike väin 15 Võlupe Triigi laht 15 Nasva Suur Katel 3 (Tabel 1) Saaremaa suuremad järved Järv Pindala, ha Suurim sügavus, m Mullutu Suurlaht 1440 2,1 Karujärv 330 6,0³ Koigi 176 1,1 Linnulaht 111 2,0 Oessaare laht 100 1,6 Järise 95 2,5 Paadla laht 80 2,0 Kooru(Suur-Kaanda) 75 1,2 Riksu 50 1,5 (Tabel 2) 5.1. MULD. Saaremaa mullastiku kujunemises võib sedastada mitut eripära
Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15 Viira Väike väin 15 Võlupe Triigi laht 15 Nasva Suur Katel 3 Saaremaa suuremad järved Järv Pindala, ha Suurim sügavus, m Mullutu Suurlaht 1440 2,1 Karujärv 330 6,0³ Koigi 176 1,1 Linnulaht 111 2,0 Oessaare laht 100 1,6 Järise 95 2,5 Paadla laht 80 2,0
Kaarma valla loodus ja keskkond Saaremaale iseloomulik looduskeskkond - männid, kadakad, paepealne tasandikuline pinnamood, pehme mereline kliima, liigirohke floora ja linnustik, haruldased loomaliigid - iseloomustavad ka Kaarma valda. Vallas asuvad suurepärased supelrannad nagu Mändjala- Järve supelrand. Häid ujumiskohti on kõikjal rannas, aga isegi sisemaal nagu näiteks Tõrise järve ääres. Valla territooriumil asub ka Linnulaht ehk Väikelaht ja Mullutu-Suurlaht. Lahtede ja mere vahele jääb looduskaitsealune Loode Tammik. Mööda ei saa minna ka Abruka saarest, mis asub 6 kilomeetri kaugusel Roomassaare sadamast. Saarel asub 91,67 ha suurune kaitseala - salulehtmets, mis loetakse Euroopa kõige põhjapoolsemaks seda tüüpi laialehiseks metsaks. Maavaradest leidub Kaarma vallas dolomiiti, liiva, turvast ja muda. Geoloogia Aluspõhi koosneb siluri ajastu settekivimitest. Sel ajastul jätkusid Saarmaal merelised
Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli üle 600. Kõige enam kaevandati 2013. aastal põlevkivi (ligikaudu 19 miljonit tonni), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 5,9 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 2,9 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu miljon tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, meremuda ja järvemuda. Üleriigilise tähtsusega meremuda maardlad on Haapsalu (Tagalaht), Kuressaare (Mullutu- Suurlaht) ja Käina laht (joonis), meremuda koguvaruks hinnatakse 3022300 tonni. Mudakiht lasub suhteliselt madalas vees 0,7–2,0 meetri paksuse kihina. 2009. aastal ammutati 100 tonni järvemuda (raviks) Ermistu järvest ja 100 tonni meremuda (raviks) Haapsalu Tagalahest, põlluväetiseks järvemuda ei toodetud. Eesti Statistikaameti andmetel oli aastal 2006 kolm meremudamaardlat varuga 3023,1 tuhat tonni ja 12 järvemudamaardlat varuga 2663,5 tuhat tonni. Kokku toodeti aasta jooksul 0,8
rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti rohkesti. Need on tekkinud või tekivad neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime, näiteks Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais ja Sutlepa meri. Laugastikke ja laugasjärvi leiame rabadest. Jõelookeist moodustuvad lammi- ehk soodjärved, näiteks Emajõe rohked vanajõed. Pandivere kõrgustikul ning ka mujal paelavamaal on karstiveest toituvad ajutised järved (Võhmetu ja Lemküla järv). Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv on aga Euroopas ainulaadne. See asub Kaali kaatris ja läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Lähiminevikus rajatud suuremad tehisjärved
täpsusega 0,1 m. Vees lahustunud hapniku kontsentratsioon ja vee temperatuur mõõdeti termooksimeetriga. Vee pH määrati elektomeetriliselt, mõõtmise absoluutviga oli 0,05 pH. Kollane aine (KOL) määrati fotomeetriliselt. TULEMUSED Tabel 2. Väikejärvede tüübid Järve nimi Tüüp Nohipalu Mustjärv IV Nohipalu Valgjärv V 4 Pühajärv III Rõuge Suurjärv III Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Ermistu II Elistvere II
toimemehhanism põhineb antimikroobsel toimel, bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldusel ja immuunsüsteemi stimulatsioonil. Ikla ravimuda- Ikla lähedal Ainazi lahes on Ikla ravimuda leiukoht. Leiukoht asub madalaveelises lahes. Keskmiselt ühe meetri paksune väävelvesinikurikka muda lasund paikneb 2,6 hektaril. Seni pole see kasutamist paraku leidnud. EestiLäti merepiiri kokkuleppega on mudavarud jäänud täies ulatuses Läti Vabariigi territooriumile. Mullutu ravimuda- Mullutu-Suurlaht on on looduskaitse all olev, madalate kallastega taime- ja mudarohke soolatoiteline järv. Kuressaare sanatooriumid saavad siit oma ravimuda. 5 Tõhela ja Ermistu ravimuda- Tõhela on koos Ermistu järvega üks suuremaid Lääne-Eesti järvi. Valdavalt ümbritsevad neid järvi sood ja rabad, mis on ühtlasi toiteallikaks, samas on põhjad mudased. Mõlemad järved suubuvad Liivi lahte. Ermistu järve peamiseks rikkuseks on järvemuda varud
Maastumise tagajärjel merest eraldunud rannajärved, Karjäärijärved liiva- ja kruusavõtu kohtades, ammendatud lahtistes põlevkivikarjäärides, Tehisveekogud (tiigid ja paisjärved), Kadunud- Vanad veskijärved, Sooks muutunud madalad järved. Eesti suurjärved, nende suurus ja sügavus - Peipsi 3555 km2, sellest Eestis 1529 km2 Võrtsjärv 270 km2, meie suurim sisejärv, Narva veehoidla 191 km2, suurim tehisjärv, sellest Eesti piirides 40 km2, Mullutu-Suurlaht 14,4 km2 = 1440 ha (Suurlaht 5,9 ja Mullutu 4,3), Ülemiste 9,6 km2 = 960 ha, Saadjärv 7,1 km2, 25 m sügav, Vagula 5,2 km2,Veisjärv 4,9 km2,Ermistu 4,8 km2,Paunküla veehoidla 4,5,Tõhela 4,1, Kuremaa 3,97, Kahala 3,5, Karujärv 3,3 Eesti 3 kõige sügavamat järve, nende sügavus - Rõuge Suurjärv 38 m,Väike-Palkna 31,9 m, Udsu 30,2 m. Stratifikatsioon. Dimiktsed ja meromiktsed järved - Suur osa väikejärvedest suvel ja talvel
Põhjaloomastiku-meritupp,rändtigu,vesiking,rannakarp,südakarp Kalastiku- RÄIM, kilu(kare kõht),tursk,lest,tuulehaug. Linnud- alk,ristpart,tutt-tiir,randkiur, merivart,kormoran Imetajate-viiger-,hallhüljes, randal,pringel VII Järved Eesti järved. - nim. veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja asub harilikult merepinnast kõrgemal. Eesti järved valdavalt väiksed. Vaid 24 pindalaga >1km2. Peipsi, võrts, narva mullutu suurlaht, ülemiste, saad, vagula. Sügavad: rõuge suurjärv. Eesti järvede kogupindala 2070 km2. Järvede mandrijäätekkelisus, va. Peipsi ja Võrts. Järvede liigitus veevahetuse järgi. Umb-, lähte-, läbimis-, suubumisjärv. Järvede toitumine voolu-, valg-, põhja-,sademeveest Veetemperatuuri erinevused järvedes- *Madalad ja suure pindalaga järved Veetemp. sõltub saadud päikesekiirguse hulgast.Temp.on kogu sügavuses ühtlane (Tuule tekitatud lainetus aitab kaasa)
hüdroloogia) Mitu järve on Eestis? I. Kask Eesti järvede nimestik 1200 üle 1 ha suuruse järve On ka rabalaukad 20 000 laugast Kõige tihedamini on järvi Kurtna mõhnastikus Kirde-Eestis 30 km² 40 järve. Järvi on palju ka Haanja, Karula ja Otepää kõrgustikul. Tehisjärvi on200-300. Suuremad järved Eestis: 1. Peipsi 3555km² / 1529 km²Eesti osa. = Suurjärv, Lämmijärv, Pihkva järv 2. Võrtsjärv 270 km² 3. Narva Veehoidla 191/40 Eesti osa 4. Mullutu Suurlaht 14,4 5. Ülemiste 9,6 6. Saadjärv 7,1 Järvede veepind 4,7% Eesti territooriumist. Sellest Peipsi ja Võrtsjärv 87%. Järvenõod enamik tekkinud mandrijäätumise tulemusena kulutusnõgudesse, mõhnastikesse (termokarst), mandrijäätumise servakuhjatiste taha (Ülemiste, Uljaste). Samuti maatõusu tõttu. Mullutu Suurlaht, Sutlepa meri jne. Järvede vanust rehkendatakse järvesetes ladestunud õietolmu kaudu. Järvevee omadused sõltuvad järve valgala pindmiste kihtide koostisest
Mandrijäätekkelised s.h.: künkliku moreenmaastiku liigestatud kaldajoonega järved (Pühajärv, Pangodi), 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. piklikud voorejärved (Saadjärv, Kuremaa, Soitsjärv jpt), glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti Neeruti, Paunküla) Orujärved (Viljandi järv) Rannajärved (Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais, Sutlepa mõjutanud: meri), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere · maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); nime. Rabajärved (Endla järv, Männikjärv) Lammi- ja soodijärved (Emajõe rohked vanajõed) · küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940-ndatel);
Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) Kinnisomand VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri; 2) territoriaalmeri; 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Emajõgi; 8) Narva jõgi; Kinnisomand 2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127) Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all Ulatus sõltub omaniku huvist kinnisasja kasutamisel Huvi sõltub konkreetse kinnisasja kasutusotstarbest Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu
veevõtmine. Veekogule või vee seisundile tekitatud kahju hüvitamiseks tulebki maksta tasu. Lubasid väljastab keskkonnaamet. 3.1. VEEKOGUDE LÄHEDUSES LIIKUMINE Vee ja inimeste ohutuse tagamiseks on igal veekogul kallasrada, mida mööda peab olema võimalik liikuda. Kallasrada on kõikidel avalikel ja avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogudel 4-10 meetrit. Avalikud veekogud kuuluvad riigile. Need on sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogud, Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Ülejäänud veekogud võivad olla eraomandis. Lisaks saab Vabariigi Valitsus korraldusega kehtestada, millised on avalikult kasutatavad veekogud. 3.2. VEESÕIDUKI KASUTAMINE Veesõidukiga sõitmisel tuleb eelnevalt täpsustada, kas maavanem on oma korraldusega veekogul keelanud või piiranud veesõidukite kasutamist. Samuti on oluline enne veesõidukiga
Peipsi on Laadoga, Äänisjärve,Vänemi ja Suur- Saima järel suuruselt 5 järv Euroopas. · Lisaks looduslikele järvedele on u 200 tehisjärve. Tehisjärvede arv muutub. Kuidas järved on tekkinud?: · Enamik järvi on mandijäätekkelised- Pühajärv, Pangodi, Saadjärv, Kuremaa, Neeruti, Aegviidu ja Jussi järved. · Rohkesti on ka soolaka veega rannajärvi- tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad lahe, lalsi või mere nime. Mullutu Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri · Rabades laukad ja laugasjärved · Paealadel on karstiveest toituvaid ajutisi järvi- Võhmetu, Lemküla · Ainulaadne Euroopas on Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv · Inimese poolt rajatud tehisjärved- Narva, Paunküla ja Soodla veehoidla, Karksi ja Saessaare paisjärved. Eesti järvede suurus, sügavus ja veereziim: · 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3ha suurused
Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri (vt MPS § 4); 2) territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6); 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Emajõgi; 8) Narva jõgi; 9) Nasva jõgi; 10) Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani; 11) Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. 2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127) Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all Ulatus sõltub omaniku huvist kinnisasja kasutamisel Huvi sõltub konkreetse kinnisasja kasutusotstarbest
ramsar.org...). 3 Matsalu rahvuspark oli Ramsari märgalade nimekirjas (toona looduskaitseala staatuses) juba Nõukogude Liidu ajal (Primack jt., 2008). Hiljemalt aastaks 2010 on planeeritud nimetada Ramsari- aladeks veel järgmised märgalad: Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike väin koos rannikuribaga, Avaste soo, Näitsi-Võlla raba, Agusalu soostik, Mullutu- Suurlaht, Vasknarva vanajõgede luht, Reigi ja Kootsaare-Mudaste rannaniidud, Tõstamaa rannaniidud, Hari kurk (Keppart, 2006). Milleks kaitsta märgalasid? Märgalad puhastavad vett, rabad reguleerivad aastaringselt pinnasevee taset ja jõgede veereziimi. Kui arvestada, et rabad seovad ja talletavad turbana kliima soojenemise ohtu põhjustavat süsihappegaasi, siis saab mõistetevaks rabade eriline roll elu järjepidavuse säilitamises
Eestis on 3 vesikonda: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond. Omand veekogule ja põhjaveele § 4 Kinnisasjal asuv veekogu kuulub kinnisasja omanikule, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Veekogu põhja külge kinnistunud taimestik on kinnisasja oluline osa. Avalikud veekogud on: sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestis paiknevad osad( nt Peipsi järv), Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Tegemist on nn „riigi veekogudega“, mis kuuluvad riigile. Avalikud veekogud ei ole tsiviilkäibes. Veekogu kasutamine § 6 Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena. Veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja
Oligotroofsed- toitainetevaesed (Palkna, Nohipalu, Viitna Pikkjärv). Eutroofsed-rikkad (Võrtsjärv, Vasula järv). Düstroofsed- huumustoitelised (Käsmu, Lavassaare). 34. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Mandrijäätekkelised: künkliku moreenmaastiku liigestatud kaldajoonega järved Pühajärv, piklikud voorejärved Kuremaa, glatsiokarstilised Kurtna. Orujärved Viljandi. Rannajärved (mullutu-suurlaht), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi, mere nime. Rabajärved Endla järv. Lammi- ja soodijärved Emajõe rohked vanajõed. Karstijärved Lemmküla järv. Meteoriidijärv Kaali. Tehisjärved narva veehoidla. 35. Selgita mõistete 'keemiline hapnikutarve (KHT)' ja 'biokeemiline hapnikutarve (BHT)' erinevust. BHT on hapniku hulk, mis kulub mikroobidel vees oleva org aine lagundamiseks, kuid
vaatlusridu. Käesoleval ajal toimuvad vaatlused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi korraldusel 40 jaamas 27. Järvede liigitus tekke järgi · Mandrijäätekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paiknevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (Pühajärv, Saadjärv, Kuremaa jne) · Rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Mullutu-Suurlaht, Linnulaht jne) · Soojärved (Loosalu, Kakerdaja) · Lammi- ehk soodijärved on moodustunud jõelookeist (Emajõe rohked vanajõed) · Ainulaadne on meteoriidikraatris kujunenud Kaali järv Saaremaal. 28. Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks · Vähetoitelised ehk oligotroofsed (8%) (mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed): Selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike,
-S=3560km2 -Vagula järv -Euroopas suuruselt 4. järv Eesti sügavaimad järved: Teisel kohal on Eestis oma pindalalt Võrtsjärv -Rõuge suurjärv (sügavus 38m) (270) -Palkna järv (32) Kolmandal kohal Narva veehoidla (190) -Udsu järv (30) Veel suuremaid järvi: -Tsolgo Mustjärv (30) -Mullutu suurlaht (14) -Uhtjärv (28) -Ülemiste järv (10) Eesti järvede kogupindala on 2070 km2 (umbes 4,6% kogu Eesti pindalast). Järved paiknevad Eestis ebaühtlaselt: -Tihedalt on järvi künklikus maastikus, nt. Kirde-Eestis Kurtna ümbruses (nn. 40 järve maa), Lõuna-Eestis Haanja ja Otepää kõrgustikul ning Karula kandis. -Samuti on palju järvi Põhja-Kõrvemaal (Aegviidust põhja poole). Seal on enamasti väikesed, kuid võrdlemisi sügavad nn
annaabi.ee 
