maismaaga ühendatud Tõus maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Hoovus- suure koguse vee horisontaalne ja enamvähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse või temperatuurierinevustest Liustik-liustikud on aasta ringi püsivad suured jääkehad, mis katavad tänapäeval maismaa pinnast ligikaudu 11% Mandriliustik- ulatuslik, üldiselt kuplikujuline liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku keskmest radiaalselt igas suunas Mägiliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. Veeringe osad on auramine, sademed ja äravool Veeringe liigid on suur veeringe ning väike veeringe Väike veeringe- päikesekiirgus soojendab maailmamere vett ja see
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8
Üha kasvava rõhu tõttu muutuvad alumised jääkihid plastseks ja raskusjõu tõttu hakkab liustik liikuma. b) Mägedes tekivad mäeliustikud, mille jää- ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla. Mäeliustike kuju ja liikumistee määrab ära mäestiku reljeef – jää voolab seal mööda orge Kui toitumisalal sajab lund oluliselt rohkem, kui servas jõuab jääd ära sulada, kasvab liustik paksemaks ja hakkab kujunema mandriliustik. Need võivad tekkida nii mäestikes kui ka ulatuslikel tasasematel aladel, mis asuvad lumepiirist kõrgemal või pooluse pool. c) Tänapäeval hõivavad liustikud umbes 11% maismaa pindalast, Kvaternaari jääaja maksimaalse jäätumise ajal oli see aga 32%. 8) selgita liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; a) Viimase sajakonna aasta jooksul soojenenud kliima on toonud kaasa intensiivsema
Tõus ja mõõn tekivad, kuna päike ja kuu tõmbavad enda külge vesikesta kaks korda ööpäevas. 20.Nimetage kolm riiki, mille rannikutel esineb tõusu ja mõõna. 1. Inglismaa 4. Suurbritannia 2. Prantsusmaa 5. USA 3. Kanada kaugrannik 21.Missugused on liustike tekkepõhjused? * Sademed ületavad auramise( sademeid peab olema piisavalt) * Temperatuur alla 0oC * Saaojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada 22.Nimetage liustike tüübid. * Mandriliustik - Gröönimaa * Mäeliustik - Alpid 23.Osata seletada kuidas tekkisid mäeliustiku a) kulutuspinnavormid: * Tsirkusorg - (Mäestiku poolt kulutatud org,mille põhjas on järv) Mägede vahel lumi/jää kuhjab * Ruhiorg( U org) - Lumi/jää liigub alla poole * Orvand - Väiksem lõhe, mida mäestik on kulutanud * Fjord - Mäestiku ja mere poolt kulutatud org b) kuhjematerjal moreen ( otsa ja külgmoreen) 24.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku a) kulutuspinnavormid:
pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on libisev jääkate. Jäämägi on mandriliustiku murdunud tükk. Murenemine on temperatuuri Kliimavöönd Loodusvöönd muutumisel kivimite pragunemine. Polaarne Polaarkõrb,igijää. Tundra: 65-75º pl (P-Ameerika, Lähispolaarne Tundra Euraasia); lähispolaarne, talvel Parasvööde Okasmets, leht- ja arkt. õhumass, külm, kuiv, -15º -
on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Eesti pinnamoe kujunemise etapid I etapp devoni ajastust (u 250 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari jäätumisteni. Pikaajalise kulutamise tagajärjel kujunesid välja reljeefi suurvormid. Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu (ürgorud). II etapp kvaternaari mandrijäätumised. Mandriliustik kandis ära mitmekümne- meetrise pealispinna kihi. Eesti ala pinnamoe peamine vormimine. Mandrijää taandudes asendus varasem kulutus asendus kuhjumisega. Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Kõrg-Eesti on ala, mis pärast mandrijää taandumist jääaja lõpul ei jäänud vee alla. Eesti pinnavormid Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või
toimusid uusaegkonna kvaternaaris? Hakkasid välja kujunema maastikud, vulkaanid, mered. Tekkisid mäed. Kujunesid välja inimesed. 7. Mis on pinnakate? Kuidas on see tekkinud ja millest see koosneb? Too näiteid. Pinnakate on peamiselt setetest koosnev kiht, mis on aluspõhja peal. Eesti pinnakate on suhteliselt õhuke, peamiselt 5-10m. Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist. Mis on moreen? Moreen on sorteerimata kiviosakeste segu, mille mandriliustik ületatud reljeefilt kaasa haaras ja mis hiljem välja sulas. Mille poolest erinevad pinnakatte ja pealiskorra kivimmaterjal? Pinnakattes on pudedad setendid, pealiskorrast ainult setted ja settekivimid. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest, mis tekkisid 1,5-2 mld aastat tagasi agueoonis ehk proterosoikumis.
Fjordrannik rannikutüüp, mis on kaljuline. Iseloomulikuks on kitsad, järsud ja kõrged kaldad, mis ulatuvad alla maismaasse. Fjordrannikul kujundavad suure energiaga maabuvad lained kivimeid. Laguunrannik laugranniku tüüp, kus kõik lahed on avamerest põiksäärtega eraldatud ja moodustavad laguunide ahelikke. Skäärrannik Rannikutüüp, millele on iseloomulikud kaljusaared, silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Kanada ja Karjala rannikule. Mandriliustik Ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel. Mägiliustik Vastused 1) Vee jaotumine maal: 97% soolane ookeanide ja merede vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud (liustikud, igilumi, jää), 24% põhjaveena maakoore kivimites, 1% on ülejäänud, millest: järvedes 60%, mullas 35%, veeauruna atmosfääris 4,5% ja jõgedes 0,5% 2) Analüüsi kaardi ja jooniste järgi! 3) Hoovused on vee suunatud liikumised, mida liikumise suuna järgi
UK, Norra ja Kanada. Parem on ujuda tõusu ajal, kuna mõõna ajal taganeb vesi üsna kaugele ja võib su endaga kaasa viia. 3. Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul. Mäeliustik - liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole. Mandriliustik - ulatuslik, üldiselt kuplikujuline liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku suhtes igas suunas. Liustikud tekivad polaaraladel, kus temperatuur on alla 0°C ja mägedes, lumepiirist kõrgemal, kus sademed langevad lumena ja ei sula. Lume kuhjudes ja tihenedes moodustub jää. Lumepiir - kujuteldav joon maapinnal, kus lume ja jää sulamine on tasakaalus tahkete sademetega. 7 mäestikku, kus on liustikud: Skandinaavia mäestik
Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Mandriliustik. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud.
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Liustike teke: Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks Liustiku tüübid: · MÄGILIUSTIK - liustikud on piiratud mäestikuorgudega, milles kuni mõne saja meetri paksune liustikujää. Mass voolab/libiseb gravitatsiooniliselt nõlvast alla. Liustik toitub tahketest sademetest lumepiirist kõrgemal. · MANDRILIUSTIK - suure ulatusega ja paksud (kuni mitmeid km) kuplilaadsed jääkilbid, mis katavad alusreljeefi. Mandriliustikud toituvad (kasvavad) kupli keskosas ning valguvad äärte suunas radiaalselt laiali. Liustiku mõju pinnamoele: · Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks · Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik allapoole liikuma
M A A T E A D U S S U D A E T A A M Mandriliustik voored: Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise M tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad A künkad VOORED A T E A D U
paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud) Riasrannik (nt Hispaanias ja Iirimaal) - rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtrikujulised lahed (võivad olla uni mitukümmend km pikad) LIUSTIKUD aastaringselt madal temperatuur katab 10% maismaast tekivad kui lund sajab rohkem kui ära sulab kasvad kihtide kaupa jagunevad: oru- ehk mäeliustikud ja mandriliustik Mäeliustikud - libisevad mägedest mööda orgusid alla inimtegevus põhjustab: tahk, mis läbi atmosfääri sinna satub, sulatab koos päikesekiirguse mõjuga liustikke aina enam pidevas muutumises (koopad liustike sees) kui liustikud ära sulavad siis veetase tõuseb 70m Selfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge (toetud seifile või ujub meres) Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka seifiliustikku (see soodustab suurte
Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises Mandriliustikud võib jagada Mäeliustikud libisevad jääkilpideks ja jäämütsideks. mägedest mööda orgusid alla Jääkilbid on Antarktises ja – seepärast nimetatakse neid Gröönimaal. Jäämütsid on ka oruliustikeks
Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. 3. Vetevõrk Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast. Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed. Pikim jõgi on 601 km pikkune Glåma, mis suubub Fredrikstadi lähedal Oslo fjordi. Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m). 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Jostedalsbreen on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487 km²). Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Sood ja märgalad moodustavad 5,8% pindalast. 5 Rahvastik Norra rahvaarv on 4 737 200 (2008). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Rahvastikutihedus on 12,3 in/km². Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid
infiltratsioon - sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse hoovused - suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. tõus ja mõõn – merevee taseme tõus Kuu gravitatsioonijõu mõjul. Veetaseme perioodilise langusega iseloomustav mereloodete faas mandri- ja mägiliustik – Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel. Mägiliustik on mägise pinnaga alal asuv liustik.
saartega, samuti kitsas riba Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikul. Arktika piirkonda ulatuvad kaheksa riigi territooriumid: Ameerika Ühendriigid, Island, Kanada, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Venemaa Föderatsioon. Arktika pindala on üle 25 miljoni km², millest suurema osa moodustavad Põhja- Jäämere valdavalt 2-4 m paksused jääalad. Üksikutes kohtades on merejää veelgi paksem. Põhjapoolkera suurim, umbes 3 km paksune mandriliustik asub Gröönimaal. Luistike ja merejää servaaladel esinevad laialdaselt ebatasased jääkuhjatised see on rüsijää, mis kujuneb surve all olevate jääväljade murenedes. Rannikul ning Põhja-Jäämere kokkupuutealadel ookeaniga sulab
Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises Mandriliustikud võib jagada Mäeliustikud libisevad jääkilpideks ja jäämütsideks. mägedest mööda orgusid alla Jääkilbid on Antarktises ja – seepärast nimetatakse neid Gröönimaal. Jäämütsid on ka oruliustikeks
Lisajõgi- peajõkke suubuv jõgi Soot- mahajäetud jõe looge nt üleujutuse ajal, ise läheb otse edasi Põhjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidaval sette- või kivimikihil Allikas- põhjavesi voolab maapinnale Geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas Soo- märgala, mille pind on kaetud turbaga Mäeliustik- Levivad kõikjal kõrgmäestikes, mida soojem kliimavööde, seda kõrgemal võib mäeliustik esineda, mäeliustikest saavad alguse paljud mäestikujõed Mandriliustik- Ulatuslik kumer jääkilp, mis katab suurt maismaa-ala, näiteks Gröönimaa ja Antarktis, liiguvad aeglaselt, tavaliselt mõni meeter aastas Lähtekivim- kivim, mille moondumise tagajärjel vastav moondekivim tekkis Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks Leetunud muld- harilikult lubjavaesel lähtekivimil tekkinud kuiv või parasniiske muld.
koosnevad kraatri ringvallile väga sarnase koostisega kivimist, neugrundbretsast. Need kraatri ringvallist 1- 3 km kaugusel asuvad hiidpangased on siia paisanud tõenäoliselt kraatrit tekitanud meteoriidiplahvatus. Selgus, et mingi osa Loode- Eestis näha olevaist neugrundbretsa koostisega hiidrahnudest ei pärine ainult Neugrundi kraatri ringvallist, vaid just neist hiidpangastest. Sinna, kus need rändkivid nüüd asuvad, on neid loomulikult kandunud mandriliustik. () Merepõhja seismilise pidevsondeerimise diagrammid näitavad selgesti, et meteoriidiplahvatuse mõjusfäär ei piirud Neugrundi puhul mitte üksnes 7 kilomeetrise läbimõduga ringvalliga ümbritsetud alaga, vaid see küünib 21 kilomeetrini, st kraatrit ümbritseva ringmurrangu jooneni. Kärdlas kraatris täheldatud seaduspärasused kehtivad ka Neugrundi puhul. Kui Kärdla kraatris ümbritses 4 kilomeetrise läbimõõduga kraatrivalliga
11. Iseloomusta aluspõhja settekivimite avamusalade paiknemist Eestis? 12. Mis settekivimeid Eesti maapõues leidub? 13. Iseloomusta Eesti põhja- lõunasuunalist settekivimikihtide lasumust. 14. Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast? Pinnakate koosneb pudedatest setetest, aga aluspõhi koosneb kristalsetest ja settekivimitest. 15. Millest koosneb eesti pinnakate? Peamine pinnakattematerjal on moreen (sorteerimata kivimiosakeste segu mille mandriliustik ületatud relieefilt kaasa haaras ja mis hiljem välja sulas). Põhja- ja lääne Eesti lubjakive katab hallika värvusega kivirohke moreen. Lõuna eesti liivakivide peal on see punakaspruun ning suhteliselt kivivaene. 16. Kuidas muutub pinnakate paksus Eestis, kui liikuda põhjast lõunasse? Põhja ja kesk eestis on 2-3m paksune ja Lõuna eestis 5-10m paksune. Põhja eesti tuli enne veest välja ja lõuna eesti hiljem. 17. Mis on pinnavorm? Kuidas neid liigitatakse?
kujundavad pinnamoodi. Reguleerivad maailmamere taset, kliimamuutuste indikaatorid, tänapäeval on liustikega kaetud u 10% maismaast. 14. Millistes tingimustes tekivad liustikud? Peab olema palju sademeid, madal temperatuur(alla 0˚C), soojal perioodil ei tohi kogu jää/lumi ära sulada. 15. Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad, aga mis tegurite mõjul? Mägiliustik libiseb mägedest mööda orgusid alla. Mandriliustik liigub paljudes eri suundades kulgevate jäävooludena. 16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Jäämäed tekivad kui suurest liustikust murduvad lahti või eralduvad lõhede kohalt suured jääpangad. Neid on rohkesti Atlandi põhjaosa jäämägedest 90% on pärit Gröönimaad katvast jääkilbist. 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme
Madalikud on Eestis kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere all. 20. Milliseid piirkondi eristatakse Eestis mandrijäätekkeliste pinnavormide leviku alusel? V: Õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti. Kesk-Eestit hõlmav kaarjas vahevöönd, kus leidub rohkesti kulutus-kuhjevorme. Lõuna-Eestis moodustavad paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga kõrgustiku vööndi. 21. Millised jäljed maastikus aitavad teadlastel väita, et mandriliustik liikus Eestis loode-kagu suunas? V: pinnavormide suuna järgi. 22. Vali üks mandrijäätekkeline pinnavorm ja kirjelda, kuidas see tekkis? V: Voored - väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolival tegevusel - kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel. 23. Nimeta Eestis leiduvaid meretekkelisi kuhjevorme. V: Kõige suuremad ja ilmekamad merelised kuhjevormid on rannabarrid. Levinud rannakuhjevormid on ka rannavallid ja maasääred. 24
Ülekaalukalt suurim on Mjøsa 80 km Oslost põhjas. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra 10 suurema pindalaga järve on: Mjøsa Femunden Tyrifjorden Tunnsjøen Øyeren Røssvatnet Randsfjorden Snåsavatnet Limingen Blåsjø Kobbvatneti järv Sørfoldi vallas Nordlandimaakonnas Liustikud Jostedalsbreen on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487 km²). Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Taimed Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. 13 Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid.
tagasi. Perioodi alguspoole oli Eesti ja Skandinaavia alad jäävabad, kuid kliima siiski karm. On leitud tõendeid, et see ala oli asustatud karvaste mammutite poolt. Peagi aga kliima külmenes veelgi ning umbes 24 000 22 000 aastat tagasi saavutas mandrijää suurima ulatuse hõivates enda alla Skandinaavia ja Soome, osa Iirimaast ja Inglismaast, Saksamaa ja Poola põhja osa, Baltimaad ning Loode-Venemaa. Eesti alal võis jääkihi paksus olla umbes pooleteise kilomeetri paksune ning kuna mandriliustik sidus palju vett, langes ookeani veetase rohkem kui 100 m. Looduskeskkond muutust kardinaalselt. Valdav osa Euroopast kattis tundra ja metsatundra , metsaga oli kaetud vaid kitsas ala mandri lõunaosas. Inimesed pidid taanduma mandrijää laienemise eest. On teada kaks suuremat asustuspiirkonda: Lääne-Euroopas ja Vene lavamaal. Mõlemas kohas elavate inimeste peamiseks toiduhankimiseks oli küttimine. Jahiti mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põhjapõtru jt loomi.
koosnevad tektoonilised hõõrdbretsad, müloniidid. Regionaalmoondel tekivad kildad, kristalsed kildad ja gneisid. Vajumismoondel tekivad analoogselt madala astme regionaalmoondele kildad. Äärmusliku vajumise tingimustes kujunevad sinikildad, mis sisaldavad leeliselist amfibooli. (1) 6.4. Moondekivimite levik Eestis Nagu tardkivimeidki, võib moondekivimeid näha Eestis maapinnal vaid rändkividena, mida on mandriliustik Skandinaaviast lõuna poole liikudes kaasa haaranud Lõuna-Soomest ja praeguse Läänemere põhjast. Meie settekivimite all, Põhja-Eestis paarisaja meetri, Lõuna-Eestis kuni 700 m sügavusel, lasuvad rändkividega täiesti analoogilised moondekivimid. Moondekivimite põhilisteks esindajateks on savi- ja liivakividest tekkinud vöödilised vilgugneisid ja ookeanipõhja basaltide moondel tekkinud mustad amfiboliidid (Pilt 4)
mägiliustik, šelf, firn e sõmerlumi rannik-rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv-maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madaveelises osas rannavall-rannajoonega paralleelne ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgune ja kuni paarisaja meetri pikkune kruusast või liivast koosnev vall või seljak maasäär-meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees mandriliustik-ulatuslik paks jääkeha, mille pealispinna kuju ei sõltu oluliselt aluspinna reljeefist mägiliustik-suhteliselt väike liustik, mis on kujunenud mäestikes šelf- mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. firn e sõmerlumi- omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas BIOSFÄÄR 1. Millest koosneb muld? Mineraalne osa, mulla elustik, mullavesi, mullaõhk, orgaanilise osa (kõdu, huumus). 2
suur sademete hulk. Nii on porsumine kõige Poola- Devoni hääbumisega algas uus etapp hilisem settekivimeis. Alam-Ordoviitsiumi Hunnebergi intensiivsem ekvatoriaalses kliimavöötmes. Eesti ala arenguloos. Meil pole selle aja kohta mandriliustik kandis needki minema. Seetõttu ei lademe glaukoniitliivakivis (foto 1) küünib Sõltuvalt atmosfääriniiskuse sisaldusest ja usaldusväärseid jälgi. Kas Devonist noorematel ole põhjust otsida Eestist näiteks sauruste glaukoniiditerade hulk 70-80%-ni. temperatuurist eristatakse ajastutel leidis Eestis aset mere pealetunge? fossiile, kuigi need loomad Eesti alal kindlasti
sootasandikud ja tehnogeensed pinnavormid. Eesti klindid Klintide tekkehüpoteesid Tektooniline hüpotees hüpoteesi pooldajad arvavad, et klindi teke on seotud sügavate maakoort lõhestavate lõhede ja murrangutega. Praeguseks aga ei ole piisava ulatusega süvamurranguid, mis ühtiksid klindi suunaga, leitud. Eksaratsiooni ehk mandriliustike purustava tegevuse hüpotees arvati, et klindi võis üles lükata mööda pudedamaid setteid libisenud tohutu paksusega mandriliustik. Sel juhul oleks pidanud liustik liikuma ida-läänesuunaliselt. Uurimistulemused aga viitavad mandrijää põhja-lõunasuunalisele liikumisele. Mandrijää on muutnud jääaja- eelseid pinnavorme, lihvinud astanguid ja süvendanud klindilahtesid ja sügavaid jõeorgusid. Abrasiooni hüpotees - klinti on kujundanud mered ja järved. Arvatakse, et meri on nii kaua seda klindi kulutanud, kuni on tekkinud kõrge sein. Praeguseks pole
Teine pikk jõgi on Teno (360 km), mis voolab piki Soome piiri kirdesse. Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m). Järved Üle 1,5 hektari suurusi järvi on umbes 65 000. Ülekaalukalt suurim on Mjøsa 80 km Oslost põhjas. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Kobbvatneti järv Sørfoldi vallasNordlandi maakonnas Liustikud Jostedalsbreen on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487 km²). Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Sood Sood ja märgalad moodustavad 5,8% pindalast. Mullad Jäävaheaegadel ujutas meri suured alad üle, sest jää oli maad tohutu raskusega rõhunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tõusid 200 meetri kõrgusele merepinnast, settisid paksud savi-, aleuriidi- ja liivakihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi
See asub pilvepiiril, kus sajab pidevalt juurde uut lund. Lumi kuhjub ja muutub jääks. Liustiku allosas on aga äravooluala, kus jää sulab veeks. Liustiku voolamisel mööda kaljusid, võivad liustikku tekkida sügavad liustikulõhed. Mäestikes kuhjuvad liustike ette ja külgedele vallid - otsa- ja küljemoreenid, mis sisaldavad erineva suurusega kivimiosakesi ja isegi rändrahne. Mooren võib tähistada pinnavormi kui ka liustiku poolt kuhjatud setet. Mandriliustik Igilume ja igijää aladel on kogu aasta vältel õhutemperatuur alla null kraadi. Sellest tulenevalt ei sula lumi ega jää seal kunagi ära. Sademeid aga vähesel määral siiski esineb, mille tulemusena on seal tuhandete aastate jooksul moodustunud hiiglaslike mõõtmetega igijää- ja igilumeväljad. Sellise jääkilbi paksus võib ulatuda mitme kilomeetrini. Seda jääkilpi nimetatakse mandrijääks. Mandrijää pealmiste kihtide aina uuel ladestumisel muutuvad nad nii raskeks,
Mattunud karst - karstunud kivimid ei paljandu maapinnal KARRID - kivimitesse tekkinud väikesed murded SUFOSIOON - kivimite lahustumine ja edasi kandumine põhjavees LIUSTIKUD KIONOSFÄÄR e. KRÜOSFÄÄR - atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kuisulab ja aurub FIRN - teralumi, tekib tänu sademete kuhjumisele LUMEPIIR - kionosfääri alumine piir Liustiku mõju a)aldab maapinnale koormust b)ulutab, kuhjab, transpordib materjali c)udab ilma külmemaks ja kuivemaks MANDRILIUSTIK Kulutav toime ürgorud Jääkriimud Otsamoreenid Kulutav-kuhjav: Voored Kuhjav toime: Moreentasandikud Oosid Mõhnad Moreenkünkad SANDUR - jääkõe deltasse tekkinud liivik MÄELIUSTIK <1> Ruhiorg e. TROOG - U-kujuline <2> Kaarid e. orvandid - liustiku süvendatud väikesed orud GLOBAALPROBLEEMID. ÖKOLOOGILINE KRIIS .LOODUSKAITSE. JOONIS ISE TEHA
aastaringi on jahe, võib igilumi ja jää kuhjuda tasandikulegi. Jääkuhjatis kasvab keskelt paksemaks, omandades kupli kuju. Jää hakkab väga aeglaselt liikuma kupli keskosast. Mandriliustikud on suurimad, terveid kontinente (praegu Antarktis) katvad lameda kupli kujulise pealispinnaga jäämassid, mille paksus on tavaliselt sedavõrd suur, et see ,,varjutab" täilikult aluspinna reljeefi. Selfiliustik Maismaalt laskuv mandriliustik jõuab mandrilava katvasse merre. Moodustub mandriliustiku jätk, mis valdavalt ujub vees ja osalt toetub merepõhja kõrgendikele. Maismaapoolse osa paksus 200-1300 m, järsakuga lõppeva merepoolse osa paksus 50-400 m. Selfiliustik võib põhimõtteliselt ulatuda ka selfi ehk mandrilava kohal asuvast madalast selfimerest kaugemale avamerele, kuid praegu selliseid liustikke pole. Kohtades, kus
mis liigestavad Euroopa lauskmaad. 2. Nimeta Euroopa noored mäestikud. Nimeta nende kõrgemad piirkonnad. 3. Võrdle Euroopa mandriosa pinnamoodi piki 45 kraadi N ja 55 kraadi N. Milliseid erinevusi ja sarnasusi ja kus märkad? 4. Põhjenda laamtektoonika teooria abil noorte mäestike, vulkanismi ja maavärinate esinemist Euroopa lõunaosas ja Islandil. --- 22 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine Eesti pinnamoodi on oluliselt kujundanud mandrijäätumised. Üle 2 km paksune mandriliustik, mis ulatus Kesk-Euroopani, vajutas aluspinna lohku, purustas seda ja viis endaga kaasa suuri kivipankasid. Koos jääga siia triivinud rändrahne leidub Eestis arvukalt. Pärast jää sulamist hakkasid kujunema pinnavormid. Eesti praegusaegne pinnamood järgib paljus mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. Liustikusetted on täitnud mitmeid varasemaid orge, kuhjanud uusi kõrgustikke. Ühtede vormide puhul on valdav jää kuhjav, teistel kulutav tegevus.
annaabi.ee 
