Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30
Landeshauptstadt ist Dresden.Im Sachsen sprache Deutsch und Obersorbisch.Die Landeshauptstadt ist Dresden.Sachsen hat eine Fläche von 18.415,51 Quadratkilometern und fast 4.205.131 Millionen Einwohner.Die Staatsform ist Parlamentariche Republik. Die größten Städte sind Leipzig und Dresden, gefolgt von Chemnitz. Wichtige Quellflüsse sind die Mulde, die Weißeritz, die Zschopau, die Weiße Elster und die Spree, deren allgemeine Fließrichtung Norden ist und die ebenfalls zum Fluss-System der Elbe gehören. Im Osten wird der Freistaat von der Lausitzer Neiße begrenzt, die in die Oder mündet. Eine weitere Gliederung Sachsens kann nach hydrologischen Gesichtspunkten erfolgen. Der wichtigste, größte und einzig schiffbare Fluss ist die Elbe. Naturschutz sind Nationalpark Sächsische Schweiz, Naturpark Erzgebirge/Vogtland, Naturpark Dübener Heide. Benutzte Literatur: http://de.wikipedia.org/wiki/Sachsen http://de.wikipedia.org/wiki/Portal:Sachsen
9.A Võru Kesklinna Gümnaasium SAKSAMAA Üldpindala 357 031 km2 Rahaühik Euro () Rahvaarv ~81,7 miljonit (2010) Poliitiline süsteem Liitvabariik Riigikeel Saksa keel Pealinn Berliin Rahvastikutihedus 229 in/km2 GEOGRAAFILINE ASEND Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luxemburg, Belgia, Holland Veekogud Bodensee järv Suurim järv Saksamaal Läänemeri Põhjameri Reini jõgi Elbe jõgi Doonau jõgi Weseri jõgi Euraasia manner Euroopa maailmajagu LOODUS Vaheldusrikas maastik PõhjaSaksamaal madalamal, KeskSaksamaa künklikuma maastikuga ja LõunaSaksamaa mägisem Pinnavormid PõhjaSaksa madalik Tasane ala PõhjaSaksamaal Keskmäestik Künklik ala KeskSaksamaal Alpi eelmäestik Kõrgeim tipp Zugspitze (2962m) Siseveed Jõed : Rein, Elbe, Doonau, Weser, Oder Järv : Bodensee LOODUS
Pealinn: Berliin Keel: saksa keel Usundid: protestantism, katoliku usk Rahaühik: saksa mark, euro Suurimad linnad: · Berliin - 3 454 000 inimest · Hamburg - 1 675 000 inimest · München - 1 241 000 inimest · Köln - 950 000 inimest · Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km) · Rein - 1326 km · Elbe - 1136 km Saksamaa impordib: · Veondusmasinaid ja seadmeid · Keemiatooteid · Toiduaineid · Tekstiilitooteid · Kütuseid Saksamaa ekspordib: · Autosid, veondusseadmeid · Keemiatooteid · Kodumasinaid · Toiduaineid · Valtsmetalli ja terast Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): Alam-Saksi (Niedersachsen) Pealinn: Hannover (9) Baden-Württemberg (1) Pealinn: Stuttgart
Hamburg Hamburg ist die zweitgrößte Stadt in Deutschland mit einer Bevölkerung von etwa 1,8 Millionen Menschen. Es ist im hohen Norden zwischen Nord-und Ostsee und zwischen Kontinentaleuropa und Skandinavien. Seine Lage an der Elbe, wo die Alster und Bille Flüsse treffen und zwischen der Stadt zwei Seen, die Binnenalster und der Außenalster, hat sich die Landschaft mit Kanälen gefüllt hat und über 2300 Brücken, mehr als entweder Amsterdam oder Venedig, die ihm seinen Spitznamen Venedig des Nordens. Wie die beiden anderen Städten hat Hamburg seinen Reichtum und seine historische Bedeutung von seiner Lage am Hafen erworben und ist damit eines der wichtigsten Liefer-Städte in Europa. Auch heute noch
Deutschland Mariliis Evert Deutschland Die Fläche Die Nationalflagge Name Deutschland Die Hauptstadt Die Staatssprache Die Währung Deutschland Der Berg Zugpitze Der Nationalfreitag Der Rhein, die Elbe, Die Donau Die Staatssymbole Bundesländer Einwohner Danke für die Aufmerksamkeit! :)
Saksamaa Sissejuhatus Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pindala on 356 910 km2. Rahvaarv on 82 079 454 (1998). Rahaühik euro. Riigikeeleks on saksa keel. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Suurimad saared on Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Sylt. Saksamaa kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metallimaake, naftat ja maagaasi. Suurimad linnad on pealinn Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt. Saksamaa asend ja tema piiririigid Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri
Saksamaa Pindala 357 000 km² Rahvaarv 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus 230 in./km² SKT ühe elaniku kohta 33 023 USD Koht maailmas inimarengu indeksi alusel: 20 (2003) Suuremad linnad (mln.el.):pealinn Berliin 3,4 ; Hamburg 1,7 ; München 1,2 ; Köln 1,0 Linnades elab 88% rahvastikust Tööstus Masinatööstus Metallurgia Keemiatööstus Maavarad Kivisüsi Pruunsüsi Nafta Kaalisool Maagaas Rauamaak Niklimaak Vasemaak Loodus Tähtsamad jõed:Rein,Elbe,Doonau Suuremad mäestikud:Reini kiltkivimäestik, Schwarzwald, Maagimäestik jt. Maakasutus:49% põllumajanduslikku maad, 30% metsa, 12% ehitiste all.Veerand riigi pindalast looduskaitse all.
Hamburg Platzierung Hamburg liegt in Norddeutschland Der Mündung der Alster und der Bille in die Elbe Bevölkerung In München leben knapp 1,8 Millionen Menschen Die Menshen sprechen Deutsch. Etwa 32% der Bevölkerung gehören zu der evangelischen Kirche, 10% bekennen sich zum katholischen Glauben. Kultur Hamburg hat über 60 Theater Über 100 Musikklubs Etwa 60 Museen Rund 280 Musikverlage 200 Tonträger-Unternehmen Sehenswürdigkeiten Blankenese Fleetinsel
HIINA VILLKÄPPKRABI Moonika Mäeots 8.A klass KUULUVUS Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Vähid Selts Kümnejalalised Sugukond Varunidae Perekond Villkäppkrabi HIINA VILLKÄPPKRABI Pärit Hiina idarannikult Esimene leid 1933. a Nime on saanud ,,karvapadjandite" järgi Kui tema arvukus tõuseb, võib temast saada konkurent teistele liikidele Umbes käelaba suurune Elupaik Looduslik levila on Aasia 1912. a. introdutseeriti ta ballastveega Elbe jõgikonda Hiljem levis ka põhjapoolsematesse piirkondadesse Looma on leitud ka eksikülalisena Eesti rannikutelt Täiskasvanud krabi elab madalveedes Kaevuva eluviisiga liik Toitumine ja kasutus Planktonid Vetikad Teod Krillid Väiksemad kalad Kasutatakse söögiks ja kalasöödaks
DEUTSCHLAND Allgemain · 16 deutschen Ländern · Fläche 357.114,22 km² · Einwochnerzahl 82.263.000 Berlin · Deutschlands Bundeshauptstadt · Fläche: 891,85 km² · Einwohner: 3.415.742. · Zentrum in Europa · 12 Bezirken · 95 Ortsteile Gewässer · Doonau (Donau; 2852 km) · Rein (Rhein; 1320 km) · Elbe (1165 km) · Odra (Oder; 866,12 km) · Mosel (545 km) · Main (524 km) · Inn (510 km) · Weser (433 km) · Saale (413 km) · Spree (382 km) Ludwig van Beethoven · Komponist der Wiener Klassik · 17 Dezember 1770 · 26 Märtz 1827 · verlor seiner Gehör Michael Schumacher · 3 Januar 1969 · deutscher Formel-1- Rennfahrer · siebenmaligen Gewinn Meine Reise · Jahre 2006 · 4 Woche · Übernachtet bei Vati · In Ulm
·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). Maavarad: kivisüsi, maagaas, rauamaak, nikkel, uraan, sool, pruunsüsi, vask, kaaliumkarbonaat, ehituspuit, ehitusmaterjalid, põllumaad. Loodusnähtused: vulkaanid, maavärinad jne. puuduvad. Loodusvöönd: enamjaolt lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. RAHVASTIK Rahvused, nende osakaal: sakslased 91,5%; türklased 2,4%;
Põhja-Euroopa: Tihe vetevõrk, lühikesed, suure languga, kiire vooluga, neil on arvukalt kärestikke, koski ja jugasid. Ida-Euroopa: Pikad ja aeglase vooluga transiitjõed, mis läbivad oma teel erinevaid pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr). Kuna nad voolavad laiades, madalamates lammorgudes, esineb neil kevaditi üleujutusi. Transiitjõgi-pikk ja aeglase vooluga jõdi. Lääne- ja Kesk-Euroopa:Jõed saavad sageli alguse mäestikest, ent kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel( Elbe, Rein, Seine, Loire). Toituvad vihmaveest ning on aastaringi veerohked. Jõed on omavahel kanalitena ühendatud. Lääne-Euroopa: Verevõrk on märksa hõredam, talvel on jõed veerikkad, kuid suvel jäävad peaaegu kuivaks. Jõevett kasutatakse palju põldude ja istanduste niisutamiseks. Lubjakivide avamusalades on väga palju karstijärvi. Maarijärved: Tekivad kunagises vulkaanikraatrites, on kaitse all.
· Dänemark (Kopenhagen) · Tschechien (Prag) · Polen (Warschau) · Õsterreich (Wien) · Scweiz (Bern) · Frankreich (Paris) · Belgien (Brüssel) · Luxemburg (Luxemburg) · Niederlande (Amsterdamm) Sachse · · · · n Sachsen liegt im Osten Mitteldeutschlands Fläche ist 18449,99 km² ~4100000 Einwohner Landeshauptstadt und größter Ballungsraum ist Dresden · Der wichtigste, größte und einzig schiffbare Fluss ist die Elbe · Die höchste Erhebung Sachsens ist der 1215 Meter hohe Fichtelberg · Der Freistaat Sachsen hat vier traditionsreiche und leistungsstarke Universitäten · In Sachsen gibt es 79 Krankenhäuser · Die Legislative des Freistaates Sachsen ist der Sächsische Landtag Schulferien in Deutschland · Sie haben vier, fünf oder sechs Schulferien · Jeden haben Ostern-, Sommer-, Herbst- und Weihnachtenferien · 13 Bundesländer haben Winterferien
finantsressursse. Tähtsus Riigisiseselt on lennutranspordil väga väike osatähtsus maanteede ja raudteede tiheda võrgustiku tõttu vaid umbes 1% (2002.aasta seisuga), kuid tänu piletihindade langusele on lennutranspordi osakaal riigisiseses transpordis kasvamas. Rahvusvaheliselt on nii kauba- kui ka reisijatevedu väga olulised, ka transiidi mõttes. Siseveetransport Olulised jõed, kanalid Suurim ja tähtsaim jõgi siseveetranspordis on Rein, samuti Elbe, Doonau, Isar, Main jt. Kanalitest Kieli kanal Balti ja Põhjamere vahel ning Rein-Main-Danube kanal. Joonis 4. Tähtsaimad jõed Saksamaal Allikas: Germany River Cruises Jõesadamad Kaks tähtsaimat jõesadamat asuvad Hamburgis ning Mainzis. Eelised riigis Eelisteks on suurte laevatatavate jõgede olemasolu Rein, Doonau, Elbe jt, samuti asukoht Kesk-Euroopas ning merepiir (transiidiks). Puudused riigis
Die Bundesrepublik Deutschland Kristi Laur 12.A Deutschland · Hauptstadt Berlin · Deutchland ist ein föderalistischer Staat in Mitteleuropa. · Deutschland hat rund 82,6 Millionen Einwoher. · Staatsform Parlamentarische Bundesrepublik Regierungsform. · Deutschland grenzt an neun europäische Nachbarstaaten; naturräumlich grenzt es an die Gewässer der Nord und Ostsee und im Süden an das Bergland der Alpen. Länder der Bundesrepublik Deutschland Es gibt 16 Bundesländer : 1. Baden Württemberg 2. NordrheinWestfalen 3. Hessen 4. Saarland 5. Niedersachsen 6. Brandenburg 7. Thüringen 8. RheinlandPfalz 9. Bayern 10. Sachsen 11. MecklenburgVorpommern 12. SachsenAnhalt 13. SchleswigHolstein 14. Berlin 15. Bremen 16. Hamburg Berlin Deutschlands Bundeshauptstadt Sehenwürdig...
tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a. tegid frangi väed lõpu lagobardide kuningriigile, ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a. saadi lüüa araablastelt Hispaanias Zaragora all, 801a. vallutati aga Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark (kindlustatud ääremaa, mida juhtis markkrahv). Reini ja Elbe vahel asunud saksid alistati 772-804 aastatel kestnud kampaania sees toimunud Weizeri lahinguga(782), Saksimaa jagati krahvkondadeks. 788a. liidendas Karl Baieri hertsogkonna. 796a. vallutas ta avaaride kindluse Ringi ja laiendas valdusi Balkanile. 795a. sai Roomas paavstiks Leo III, kes kroonis tänu Karl Suure sõjalisele toetusele, ta 800a. Rooma keisriks. Peale seda üritati vallutada Bütsantsi, et sulata idakristlased läänekristlaste hulka, kuid see plaan ei
Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. 1946.aastal esines Winston Churchill USA linnas Fultonis kõnega, milles kutsus üles võitlema kommunismi ohu vastu. Seal kasutas ta esimest korda mõistet ,,raudne eesriie", rääkides Nõukogude Liidu katsetest eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. NSV Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias NSV Liit toetas kommuniste. 1947. aastal
1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II ...
6.06.1944: Operatsioon Overlord: II rinde avamine, Saksa- vastane tegevus. Liitlasväed vallutasid Rooma. Maabusid Usa, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne-Prantsusmaal 1994 aug: Sinimägede lahingud 1944 suvi: Saksa okupatsioon lõppes ja NSVL hakkas. 25.08.1944: lääneliitlased deGaullega vabastasid Pariisi, Tartu lages Punaarmee kätte 18.08.1944: katse taastada Eesti iseseisvust 22.09.1944:"Tallinna vabastamine" Lõppes IIMA Eestis 1945: mülemad liitlased kohtusid Elbe jõel 8.05.1945: kirjutati alla Saksamaa kapituleerumisaktile 6. ja 9. aug 1945: USA viskas Jaapanile 2 tuumapommi (Hiroshimale, Nagasakile) Komikpakt(1940 sügis. Atlandi harta(1941 august) Ühinenud Rahvaste dekl.(1942) Hitleri-vastane liit kohustus kasutama vaenlase vastu kogu oma jõudu Teherani konverents(1943) Jalta konverents(1945 veebruar) Potsdami konverents(1945 juuli-august) MRP(23.08.1939): mittekallaletungi leping. Lisaprotokoll
JÕED JA JÄRVED Jõed : Rein Doonau Volga Elbe Wisla Daugava Seine Loire Thames Tejo Po Dnepr Rhone Odra Neeva Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks. Enamik Euroopa jõgesid kuulub Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega Euroopa suurimad järved on Laadoga ja Oonega e Äänisjärv(asuvad Venemaal) ja Vänern Rootsis. Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgud...
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3...
varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Veekogud • Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). • Viis pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: • Doonau (Donau; 2852 km) • Rein (Rhein; 1320 km) • Elbe (1165 km) • Odra (Oder; 866,12 km) • Mosel (545 km) Doonau Bodeni järv Majandus • 2011 aasta seisuga on Saksamaa SKT in kohta ostujõu alusel 39100$ • Põllumajandus 0.8% • Tööstus 28.1% • Teenindus 71.1% • Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on sõidukid, kemikaalid, metallid ja toidukaubad • Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Prantsusmaa 10,2%, Ameerika Ühendriigid 6,7%, Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%,
nagu näiteks metssiga, hirv, mäger, nirk, kobras, põder, hunt, metskits ja rebane. Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. 3 Tähtsamad geograafilised objektid Kõrgeimad mäed: 1. Zugspitze - 2962 m 2. Watzmaan - 2714 m 3. Mädelegabel- 2643 m Pikimad jõed: 1. Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km) 2. Rein - 1326 km 4. Elbe - 1136 km Rein Ta algab Alpidest mitme lähtejõena. Peale nende ühinemist voolab ta mõnda aega Liechtensteini piiril ja suubub hiljem Bodeni järve. Seejärel murrab Rein läbi Juura mägede, ühinedes vasaku lisajõe Aarega ja moodustades Schaffhausenis joa. Reichenau juures laskub Rein tasandikule, keerab siis põhja ja voolab Prantsusmaa ja Saksamaa piiril. Seal suubub temasse mitmeid lisajõgesid, nagu Neckar ja Ill. Mainzi linnas ühineb Rein Maini jõega ja laskub
Der Nationalfeiertag ist der 3. Oktober, der Tag der Deutschen Einheit. Die Bundesrepublik Deutschland ist ein hochentwickelter Industriestaat. Deutschland ist reich an Bodenschätzen. Das gilt besonders für Stein- und Braunkohle; auch wird die Bedeutung von Erdöl-und Erdgasproduktion von Jahr zu Jahr gröer. Deutschland liegt in der gemäigten Klimazone. In Deutschland gibt es viele Seen, Flüsse und Inseln. Durch den Nordteil des Landes flieen die Elbe, die Weser und der Rhein mit seinen Nebenflüssen, dem Neckar, dem Main und der Mosel. Diese Flüsse münden in die Nordsee. Durch den Südteil Deutschlands fliet die Donau. Die Donau und der Rhein sind durch einen Kanal verbunden. Diese Flüsse sind schiffbar und bilden wichtige Verkehrsstraen der Bundesrepublik Deutschland. Die wirtschaftliche Bedeutung des Rheines ist enorm, er ist eine der am stärksten befahrenen Wasserstraßen Europas
Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus
Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus
42. San Marino V San Marino 43. Vatikani Paavstiriik Jõed Järved 44. Malta V Valletta Neeva Laadoga Daugava Oneega ehk Äänisjärv 45. Kreeka V Ateena Oder Peipsi 46. Küprose V Nicosia Elbe Vänern 47. Türgi V Ankara Rein Vättern Doonau Inari V vabariik Volga Saimaa Vü vürstiriik Don K kuningriik Dnepr Wisla
7. 3 konverentsi sõja ajal, liitlaste vahel, mida arutati , juhid? Konverents: a) Teheran 1943 , juhid: ingl Churchell , usa: roosevelt Otsused: Saksamaa purustamine, oldi nõus nsvl piiridega. b) Jalta 1945veebruar, juhid: ingl Churchell , usa: roosevelt Otsused: Saksamaa lõplik purustamine ja sõja järgne maailma korraldus. d) Potsdam 1945 juuli ja august, juhid: usa Truman, Otsused: Sõja järgne Saksamaa korraldus. Sõjaroimanite karistamine ( Nürubergi protsess) 8. Elbe jõgi: Selle ääres kohtusid 1945 aasta kevadel liitlasväed, kui Saksamaa oli kaotanud.
Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Tuuleenergia Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajlised pakase- ning lumeperioodid on haruldased Vihma sajab aastaläbi Talve keskmine õhutemperatur 0 kraadi Sademete hulk on mõõdukas (500mm) Veekogud Jõed: Doonau (2852km), Rein (1320km), Elbe (1165km), Odra (866,12km), Mosel (545km), Main (524km), Inn (510km), Weser (433km), Saale (413km), Spree (382km) Järved: Bodeni järv (536km2) Müritz (117km2) Chiemsee (80km2) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa http://en.wikipedia.org/wiki/Germany http://blogs-images.forbes.com/rebeccalindland/files/201 3/01/2014-Mercedes-CLA250-rear.jpg http://www.evwind.es/wp- content/uploads/2013/11/offshore-wind-power- siemens.jpg
Kesk-Euroopa Tsehhi Ülevaade Pealinn: Praha Riigikeel: tsehhi Rahvaarv: 10 548 500 in Riigihümn: ,,Kde domov mj" Pindala: 78 866 km² Iseseisvus: 01.01.1993 Rahvastiku tihedus: 134 in/km² Rahaühik: kroon (CZK) Ajatsoon: GMT+1h Sõidab: paremal Inimarengu indeks: 0.873 e. Telefonikood: 420 väga kõrge Tippdomeen: .cz Lipp ja vapp Asend Kaart Satelliitpilt September 2003 Loodus Künklik ja mitmekülgne maastik Kõrgeim tipp Snzka Põhja-Tsehhis (1602 m) Vesi jõgedest voolab Põhjamerre (Elbe) ja Läänemerre (Odra) Merepiir puudub Maapiir Saksamaa, Poola, Austria ja Slovakkiaga Tähtsamad maavarad: antratsiit (kivisüsi), kaoliniit (savimineraal), savi, grafiit, puit, uraan Loodus Mõõdukas mandriline kliima Kuumad suved; külmad, pilvised ja lumised talved Suu...
14.veebruaril 1945 nägid laagris ärganud inglise sõjavangid umbes 40 kilomeetri kaugusel kirdes asuva Dresdeni kohal ligi viie kilomeetri kõrgusele tõusvat tohutut suitsupilve. See häljus linna kohal kolm päeva ja ka veel hiljem sadas taevast alla sõestunud paberitükke. Elbe jõe orus aga sadas tahmast musta vihma. Seejärel kandus suitsu pilv lõunasse Tsehhislovakkia suunas. Üheainsa öö jooksul oli liitlaste lennukid muutnud Dresdeni kesklinna krematooriumiks. Mitte kunagi varem ei olnud ühe õhurünnaku ajal hukkunud nii palju inimesi. Tõsi Dresden ei olnud esimene Saksa linn, mis Teise Maailmasõja ajal sai lauspommitamise läbi rängalt kannatada. 1943. aasta juulis muutsid Inglise pommitajatelt heidetud süütepommide
katoliiklaste vahel. b) majanduslik killustatus 90 % elanikkonnast tegeles põllumajandusega. Puudus ühine turg. Riikides kehtisid erinevad raha-, kaalu- ja mõõtühikud. 1790. aastal oli Saksamaal 1800 tollibarjääri. Olid suured kommunikatsiooniraskused. 1816. aastal kulus näiteks reisijal 5 tundi, et läbida 12 miili Weimarist Erfurti. Linnad ei suhelnud majanduslikult omavahel Elbe jõest ida pool oli pärisorjuslik mõisamajandussüsteem, Elbest lääne pool aga rendisüsteem. Saksamaal peaaegu puudus kaupmeeste kiht. Gildid eksisteerisid Saksamaal kauem kui kusagil mujal. c) Kuni 1789. aastani puudus selline asi nagu saksa patriotism. Sakslased jäljen- dasid prantslasi nii keeles kui ka kultuuris. Alles Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul hakati rääkima saksa rahvusest. Algul tekkiski saksa rahvuse ühendamise
3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2. Doonau (suubub Musta merre) 3. Elbe (suubub Põhjamerre) 4. Rhein ( suubub põhjamerre) 5. Rhöne ( suubub põhjamerre) 6. Po (suubub Aadria merre) Järved: 1. Saimaa järvistu. Järvistu - Väikesel maa- alal tihedalt paiknevad omavahel ühendatud järved) 2. Vänern 3. Vättern 4. Laadoga 5. Bonnega 6. Äänis järv- onega ? 7. Balaton Kokkuleppeline idapiir: Uurali mäestik -> Uurali jõgi -> Kaspia meri -> Keenia jõe suue ->Keenia jõgi -> Keenia-
Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lään...
· Katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine)kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik · Munk jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud mees, elab kloostris · Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjööril...
Teine rinne avati UK ja USA vägede poolt Normandias Prantsusmaal 06.06.1944. 1944 aasta suvel jõudsid Punaarmee väed taas Eestisse, kus lõppes Saksa okupatsioon ja algas Nõukogude okupatsioon. Teises maailmasõjas tuli eestlastel võidelda nii Saksa kui ka Nõukogude armees. 25.08.1944 vabastasid liitlasväed koos De Gaulle'I vägedega Pariisi ning samal päeval langes Tartu Punaarmee kätte. Mõlemad rinded liikusid edasi Saksamaa suunas ja kohtusid 1945 aastal Elbe jõel. Berliinis kapituleerus Saksa väejuhatus 08.05.1945. Teine maailmasõda jätkus Aasia rindel. 6.08 ja 9.08 1945 aastal kasutas USA Jaapani vastu aatompommi. Teine maailmasõda lõppes 02.09.1945 Jaapani kapituleerumisega.
Kalde töötab joonistamise ja graafika õpetajana Tartu Kunstikoolis. Kalli Kalde näitus ,,Üle vee" oli nähtav sel kevadel ka Saaremaa Kunstistuudios. Ise ta rääkis sellest näitusest järgmiselt: "Igas pildis on peidus väike muinaslugu, igatsus sõita üle vee seikluste poole. Enamus käesoleva näituse litograafia tehnikas töid on trükitud Dresdeni Graafikaateljees. Troopiline kuumus augustikuises Dresdenis inspireeris mind joonistama Aafrika-ainelisi pilte. Õhtused rattasõidud Elbe kallastel inspireerisid veepilte. Mind võlub metsik loodus, eksootilised loomad-linnud. Kuigi ma pole kunagi Aafrikas käinud, on Aafrika loomad minu tööde sagedased tegelased. Seni olen kaelkirjakuid, sebrasid ja gepardeid imetlenud vaid loomaias. ,,Kirjad Gulagist" tööde loomisel kasutasin oma vanaisa kirju ja fotosid Siberi vangilaagrist. Mixisin vanu fotosid tikandite ja õmblustega. Iga nõelatorge on kui valu südames, sassiläinud niit sassis elu ja mure lähedaste pärast
kliima ning Saksamaa asub sega- ja lehtmetsa vööndis. · Võrdle riigi aastast sademete hulka Eesti vastavate näitajatega. Saksamaal näitajate suurus algab alates 600mm aastast, Eesti oma aga 500mm aastast. Saksamaa suurim näit on üle 2000mm aastas, Eesti suurim näit küündib aga 700mm-ni aastas. · Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau. Suurimad jõed on laevatatavate kanalitega omavahel ühendatud. Palju kanaleid on Põhja-Saksa madalikul. Kõige rohkem järvi on Põhja Saksa madalikul (Mecklenburgi järvedelava) ja Alpide eelmäestikus. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised. · Kas on probleeme veekogude puhtusega? Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks?
liidumaalt. Saksamaa president valitakse Liidukogu poolt viieks aastaks. Praegune president on Christian Wulff ja Kantsler Angela Merkel. Raha ühikuks on Euro. Loodus Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe kuid jõgesid on üsna palju. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõed 1. Doonau (2852 km) 2. Rein (1320 km) 3. Elbe (1165 km) Järved 1. Bodeni (536 km2) 2. Müritz (117 km2) 3. Chiemsee (80 km2) Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19
1140 hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal jutlustati kõikjal ristisõda, st kutsuti kristlikke sõjamehiandma oma relvad kiriku teenistusse, lubas paavst Põhja-euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi 4aastakümmet kestnud ulatusliku vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levitamise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid nendeks tsistertslased ning nendest
vaid väike osa. Kliima Saksamaa asub parasvöötmelises kliimas ning seega on seal mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt,500mm. Loodusvarad Loodusavardest leidub Saksamaal rauamaaki, kivisüsi, potasit, puitu, ligniiti, uraan, vaske, maagaasi, soola, nikklit. Jõed Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau.Suurimad jõed on laevatatavate kanalitega omavahel ühendatud. Riigi arengutaseme iseloomustus 1.Iseloomusta riigi arengutaset,kautades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Saksamaal on SKT ühe inimese kohta on 31900 USD ja üldine SKT on 2498 miljardit USA dollarit. Kõige väikesem hõivatus on põllumajanduses -0,9% ,järneb sellele tööstus mille hõivatus on 29,1% ning kõige suurem hõivatus on teenindavas sektoris 70%.
● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm ● Min temperatuur: -25°C ● Max temperatuur: 39°C Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe ● On olemas avatus merele ja ookeanile ● Põhjas: Läänemerele ● Loodes: Põhjamerele Pinnamood ● Moreenkünkad, Järvesilmad ● Lõunas: Alpid ● Põhjas:Põhja-Saksa madalik ● Kesk-Saksamaal:Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ● Kõrgeim tipp: Zugspitze 2964m Mullastik, maavarad ● Põhjaosas leetunud ja soostunud ning
Saksamaa Maavarad ja nende kasutus Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsas on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihma...
Karl Suur Kristiine Pajussaar 10 c Kuressaare 2011 Karl Suur Karl oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad ( Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Noorus ja esimesed valitsusaastad Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Selge on, et ta sündis enne ...
Paide Gümnaasium Venemaa Referaat Koostas: Gerda Kuusemets Juhendaja: Elbe Metsatalu 2012. aasta -1- Sisukord · Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) lk 3 · Huvitavaid fakte Venemaast lk 4 · Riigi geograafiline asend lk 4- 5 · Riigi kaart lk 5 · Ülevaade majandusest lk 6 · Rahvastik lk 5 -2- Riigi ankeet (üldandmed): Riik: Venemaa Pealinn: Moskva Pindala : 17 075 200 km2
künklikud tasandikud. Laia vöödina läbivad Saksamaa lauget nõlvadega vanad kulunud mäestikud, millesse lõikuvad sügavad jõeorud. Lõuna-Saksamaa on mägine; tuntumaid on Eifeli ja Hnsrücki kõrgustik lääneosas,Taunuse ja Spessarti mäed keskosas ning Fichtelgebirge ahelik idas. Kõrgemad mäetipud kerkivad riigi lõunaservas Baieri Alpides. Saksamaa suurtest jõgedest on paljud laevatatavad ja moodustavad majanduslikult olulise teevõrgu. Rein Elbe ja Weser on Põhjamerre suubuvatest jõgedest tähtsamad. Doonau saab alguse riigi lääneosast ja voolab kogu Lõuna-Saksamaa ning suundub pärast mitme riigi territooriumi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav Oder suubub Läänemerre. Rohkesti on väikesi järvi; tuntuim on Austria ja Sveitsi piiril asetsev Boodeni järv. Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: põhjapoolseid tasandikke valdavad rohtaimed mägisemas kesk- ja lõunaosas kasvavad aga tihedad metsad
Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiaeg). Kõige põnevam ja väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev, mis oli kasutatav nii sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise j...
GEOGRAAFIA KT: TEENINDUS Teenindus ehk teenindav majandus ehk teeninudssektor on majandussektor, milles osutatakse teenuseid. See hõlmab väga paljusid inimtegevuse valdkondi. Teenusena võib käsitleda iga tegevust, kus inimene panustab oma aega, teadmisi ja oskusi töösse, mis ei loo ainelist kaupa, kuid annab kliendi jaoks muul moel väärtusliku tulemuse. Teenindusharud: kaubandus veondus haridus pangandus tervishoid Kõige arenenumates riikides töötab enamasti 70-80% hõivatutest teenindavas majanduses. Euroopa riikidest enamus inimesi tootab teenindussektoris Teenindussektorile omased tunnused: tegeletakse inimesega (nt nagu arst patsiendiga) masinaid ja tööriistu kasutatakse vähesel määral vigade tegemis oht on suurem kui tööstussektoris Teenuste liigid-teenuse osutajad: ...
Kommunism pääses võimule 1975 Vietnamis, 1970ndatel Kambodzas. Riigipöörded 1973.a Tsiilis-kindral Augusto Pinochot, Nicaraguas-kindral Daniel Ortega. 4. Sotsialistlik maailmasüsteem - millal ja kuidas kujunes? sots. riikide rühmad, iseloomulikud jooned sots. riikidele, NSVL riigijuhid (+ lühiiseloomustus). Millal ja kuidas kujunes? 1917 NSVL-s. Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem.Kommunistide võimu all oli13 riiki. Elbe jõest Saksamaal kuni Vaikse ookeanini ja Põhja-Jäämerest Lõuna-Hiina mereni. Rühmad: 1) Sotsialistlik sõprusrühmitus-kõige kuulekamad NSVL-le.( Saksa DV,Poola,Ungari,Kuuba). 2) Sotsialistlikud riigid-ei kuuletunud nii palju ( Hiina,P-Korea,Laos).3) Sotsialistliku orientatsiooniga riigid- Aasia,Aafrika arengumaad. Iseloomulikud jooned: 1)Võim kommunistliku partei käes ( juht peasekretär või Esimene sekretär). 2)Majandus riigistatud ( plaanimajandus) VNM. 3)Kultuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
