Inimtekkelised pinnavormid Inimtekkelisi pinnavorme on Eestis päris mitmeid, ning mõned küllaltki silmapaistvad. Tuhamäedja platood Aherainemäed Kraavid Kaevud Karjäärid Linnamäed Tuhamäed ja platood Kiviõli tuhamägi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KohtlaJärve tuhamäed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Balti elektrijaama tuhaplatoo Click to edit Master text styles Second level Third le...
PIRET SEEDRE MIS ON NIIT? Niit on rohumaa. Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidult niidetakse korrapäraselt heina. LOODUSLIKUD NIIDUD Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede, järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel INIMTEKKELISED NIIDUD Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud viljakat mulda vajavad mitmeaastased taimed Niidutaimedel on varuained maa aluses osas: risoomis mugulas sammasjuures KÄPALISED Eesti orhideed Hall käpp Kaunis kuldking
väävlioksiidid) fotokeemiline sudu (heitgaasid ja tööstuslik atmosfäärisaaste), biomasside põletamine TAGAJÄRJED: hingamisraskused inimestel, astma 9. Kliimamuutused Kliimamuutus on ilmastiku muutumine pika aja jooksul. Põhjustavad tegurid: 1) looduslikud maailmamere ja atmosfääriringluse koosmõju, elusorganismide mõju atmosfäärile, Maa orbiidi tsüklilised muutused ajas, päikese aktiivsuse muutlikkus, vulkaanide tegevus ja laamtektoonika 2) inimtekkelised kütuste põletamine, heitgaaside paiskamine atmosfääri 10. Mussoonid Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. (talvel sisemaalt ookeanile, suvel ookenilt maismaale). TEKE: maismaa ja meri soojenevad eri kiirusega ning erineval määral ESINEMINE: Lõuna-Aasias, 11. Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja maakera telje kaldest Päikese suhtes. Pööripäevad: Talvine 21.12 Päike seniidis lõunapöörijoone kohal
pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud maakoor- maa pindmine kivimitest koosnev kith platvorm- maakoore stabiilne väheliikuv osa kilp- osa platvormist kus paljanduvad aluskorra kivimid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks.
kambrium savid ja liivad (madal merijõesetted) ordoviitsium ja silur lubjakivid ja dolomiidid (sügav meri + fossiilid) devon savid, liivad (lõpus lubjakivid) devonist kvaternaarini maismaa kulutus (Peipsi, Türi, Pärnu) Pinnakate moreen kivimiosakeste suurus ja värvus rändrahnud ja kivikülvid mineraalsed ja elutekkelised setted liustikujõed kruus, jämedateraline liiv jääjärved peeneteraline liiv, viirsavi jääajajärgsed merelised, uht, tuule, raskusjõu, elu ja inimtekkelised. RELJEEF maakoore pealispinna kuju pinnavormid maakoore pealispinna osad, erinevad ümbritsevast alast kõrguse, kuju, sisseehituse ja tekke poolest. reljeefi suurvormid kõrgustikud, lavamaa, tasandikud, madalikud, nõod, orundid, Põhja Eesti (Balti klint) ja LääneE paekallas kulutuskõrgustik Pandivere kõrgustik(Emumägi), Sakala kõrgustik (Rutu mägi) lainjad tasandikud (ürgorud)
• Palju valgust • Tuulisem kui metsas • Sademete mõju on karmim kui metsas • Sage niitmine, tallamine • Huumusrikas muld • Tihe rohustu • Inimmõju (väiksem kui aias ja põllul) • Suur temperatuuri kõikumine Niitude jagunemine • Looduslikud niidud ! • aruniidud - liigirikas taimestik • Rannaniidud - mere rannikul • Lamminiidud -jõgede, järvede kallastel • Looniidud - paepealsetel aladel Inimtekkelised niidud • Puisniidud – • pooleldi mets, • pooleldi niit ! ! • Kultuurniidud – • olemuselt sarnased • põllule Taimed niidul • Niidutaimed on: ! • Valgusnõudlikud ! • Vajavad viljakat mulda ! • Mitmeaastased taimed Viited • http://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-puisniidud- keskkondlikud-mangud-4
liigiliste mitmekesisuste vähenemine, erosioon, osoonikihi hõrenemine, AIDS-i levik, märgalade hävimine, nälg, maavarade ammendumine, vihmametsade pindalade vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, kliima muutus, happevihmad, veekogude reostus jne. Uurime lähemalt mõnda globaalprobleemi. Võtame näiteks õhusaaste. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised
õhureostuse tõttu Kliimamuutus • Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus • Päikesesüsteemi planeedid ja kuu • Mandrite paigutus ja albeedo • Ookeanide tsirkulatsioon • Pilvkatte albeedo • Kasvuhoonegaasid ja aerosool • Inimetegevus • Ookeanite tsirkulatsioon Inimtekkelised tegurid • Stationaarsed allikad • liikuvad allikad • kontrollitud põlemised • Suits • Prügimäed • Sõjalised allikad Looduslikud tegurid • Tolm • Metaan • Radoon • Suits ja vingugaas • Taimestik • Vulkaanid Happevihmad • Vihm mis on happeline, sisaldab väikeses koguses vesiniku ioone (väike pH) • Keskkonnaprobleem - kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi.
orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamuses ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe. Lõunapoolkeral on parasvöötme rohtlaid väga vähe. Rohtlaid jagatakse ka nende päritolu järgi: looduslikud inimese mõju puudub või on väga väike. poollooduslikud tekkinud metsadest raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti niipea kui põletamine, niitmine, karjatamine lakkab. tehislikud (inimtekkelised) heina- ja karjamaad, kus kasvab ainult 1 2 liiki heintaimi. Haritavad maad, mida säilitatakse kunstlikult. Rohtla Geidy 14.01.2008.
elektrijaamade jahutusvee ja tööstuslike heidete vahendusel. Aleksander Andrejev AT112 2 ÕHU REOSTUMINE Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmineõhukeskkonda. Tahtlikult õhku lastud kahjulike ainete puhul räägitakse õhu saastamisest. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Aleksander Andrejev AT112 Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt
Õhusaasteprobleemi d Mis saastab õhku? • Looduslikud saasteallikad • Vulkaanipursked • Tuulega lendlev tolm • Inimtekkelised saasteallikad • Fossiilkütuste põletamine • Tööstused • Põllumajandus • Jäätmekäitlus 2 Kasvuhooneefekt • Looduslik protsess • Liiga palju kasvuhoonegaase • Tõuseb Maa keskmine temperatuur 3 Osoonikadu stratosfääris • Esimest korda märgati 1970ndatel Antarktika kohal • Osoonikao põhisüüdlaseks freoonid • Osoonikihita oleks elu maal võimatu 4 Troposfääri osoon
· Alates 1990. aastast on mitme õhusaasteaine hulk Euroopas oluliselt vähenenud, mille tulemusena on õhu kvaliteet kogu piirkonnas paranenud,kuid õhusaaste on endiselt suur probleem ning rikub jätkuvalt meie tervist ja keskkonda. · Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul sureb igal aastal 4,6 miljonit inimest otseselt õhusaaste tagajärjel. · Õhusaastest kaotatud eluaastate arv keskmiselt 13 PÕHJUSED Inimtekkelised: · fossiilkütuste põletamine transpordis, tööstuses ja majapidamistes ning elektri tootmisel · tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine nt keemia ja mineraalitööstuses; · põllumajandus (loomasõnnik, kunstväetised) · jäätmekäitlus Looduslikud: · Vulkaanid, metsapõlengud, välk TAGAJÄRJED · Kasvuhoonefekti suurenemine · Osoonikihi lagunemine · Välisõhu kvaliteedi langus · Sudu ja happevihmade teke
Õhukvaliteet on olnud probleemiks alates 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioonist. Aastaid tagasi kannatasid Londoni taolised suurlinnad tugevalt sudu tõttu (sudu on segu suitsust ja udust). Tänapäeval ei mürgita sudu meie linnu enam nii palju, seega on õhusaaste piiramisel tehtud edusamme. Sellegipoolest kahjustavad metsi ja elusloodust happevihmad ning kasvav mure on ka õhus leiduvate saasteainete mõju inimeste tervisele. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised , tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised
Globaalne soojenemine Nimi Klass 30. detsember 2009 NIMI 1 Mis on ja miks tekib globaalne soojenemine? · Kogu maad haarav õhu- ja ookeanitemperatuuri soojenemine · Põhjustavad kasvuhoonegaasid Inimtekkelised Looduslikud · Toimib tasakaalus 30. detsember 2009 NIMI 2 Inimtekkelisel moel tekkinud kasvuhoonegaasid · Fossiilkütuste põletamine · Transport · Metsade hävitamine · Hooned, ehitised 30. detsember 2009 NIMI 3 Kasvuhoonegaaside kasv tööstusrevulutsiooni eelsest ajast Tähis Nimetus Kasv %-des CO2 Süsinikdioksiid 38% CH4 Metaan 230%
Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmineõhukeskkonda. Tahtlikult õhku lastud kahjulike ainete puhul räägitakse õhu saastamisest. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised
................................................................................................................lk 7 Õhu saastumine Õhu saastumine on inimstele ja teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Omal tahtel õhku lastud kahjulike ainete puhul on tegemist õhu saastamisega. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: · looduslikud ( näiteks vulkaanid ja metsapõlgendud ) · inimtekkelised ( näiteks soojuselektrijaamades tekib see saaste ja keemiatööstuses ) Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised,tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib väga halvasti mõjuda inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule. Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust
Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam *ökoloogilise teguri amplituud: intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda *õkoloogilise püramiidi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10 % eelneva taseme biomassist. *Kasvav pop.: sündimus ületab suremuse *Kahanev pop.: suremus ületab sündimuse *Stabiilne pop.: SündimuS ja Suremu on ajaliSeS taSakaaluS *Antropogeensed tegurid: ehk inimtekkelised tegurid on inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid *areaal: leviala *plankton: vees olev hõljum *bentos: põhjaelustik *nekton: ehk ujum on suuremad veeorganismid
Globaalne soojenemine Natalija Lugovaja Ester Lindeberg Karin Korobeinikov Mis on globaalne soojenemine? See on Maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõusmine. Viimase sajandi jooksul on temperatuur tõusnud 0,6 °C Globaalne soojenemine Miks tekib globaalne soojenemine? Põhjustavad kasvuhoonegaasid Ø Inimtekkelised Ø Looduslikud Globaalse soojenemise peamine põhjus on kasvuhooneefekt! Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhooneklaasile ehk siis laseb läbi lühilainelist valguskiirgust, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. Peamiseks soojuskiirguse neelajateks õhus on: veeaur, süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, osoon O3. Mida globaalne soojenemine põhjustab: Globaalne soojenemine põhjustab liustike pooluste sulamist. Kõrbestumist
ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Metsade hävimise põhjused Suurenenud metsade raiumine kütuse, puidu, uue põllumaa saamiseks Metsatulekahjud (enamjaolt inimtekkelised) Happesademed Tormid Brasiilias raiutakse igal aastal massiliselt metsa müügiks ja põllumaa saamiseks Metsatulekahju Ida-Virumaal, Illuka vallas 03.06.2008. Metsatulekahju Vihterpalus sel suvel, kus põles üle 400 ha metsa, mille kustutamine läks riigile maksma üle 2 miljoni krooni. Metsade hävimise tagajärjed Metsade pindala vähenemise tõttu kõrbestumine Kliimamuutused Pinnase erosioon ning paljude taime- ja loomaliikide hävimine Erinevatel andmetel on 20
moreenist. 17. Kivimeid võivad tekitada ka loomad. 17. Jõeorud on voolutekkelised pinnavormid. 18. Enamus fosforiidist on liivakivi. 18. Sademete rohkuse tõttu võib karsti 19. Eesti suurim sinisavi paljand asub esineda igal pool Eestis. Taevaskojas. 19. Nii mandril kui rannikul on luiteid 20. PõhjaEesti settekivimid on Eesti tekitanud tuul. noorimad. 20. Inimtekkelised künkad asuvad Kirde 21. Võrumaal paljandub devoni ajastul Eestis. tekkinud lubjakivi. 21. Peamised fosforiidivarud asuvad Lääne 22. Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste Virumaal. pank, Tamme pank, Kalmistu paljand 22. Paleontoloogid on pinnavormide uurijad. Tartus, taevaskoja paljandid, Piusa
Õhu saastumine Karl Gregori Kadatski Õhu saastumise allikad Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades) Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk?
Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19.saj) Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850) Koduloomakaitse ja kalatrepid ( 19.saj teine pool) Botaanilised ja zooloogilised kaitsealad Loodus ja loomakaitseseadus Liik on niisugune väiksem organismirühm,mis sellesse rühma kuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi Vääriselupaik on kuni 7ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaistavat
Tuule poolt kantakse peenikest pinnakatet ja kuhjatakse luideteks. Mere ja Peipsi järve rannikutel. Rannaluited Rannaluited võib näha praeguste suurte veekogude vahetus läheduses Pärnus, Nõval, Narva-Jõesuus ja Peipsi põhjarannikul Mandriluited Mandriluited võib kohata sisemaal Võrtsjärve nõos, Vanaõuel ja Alutagusel Elutekkelised Elusorganite tegevuse tulemusena. Taimede ja loomade tekkega · Sootasandikud · Sipelgate, kobraste jt kuhilpesad · Loomarajad Inimtekkelised · Linnamäed · Karjäärid · Tuhamäed · Aherainemäed ehk terrikoonikud · Sootasandikud Meteoriidikraatrid · Meteoriidikraatrid on meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud · Tuntuim on Kaali kraatrite rühm Saaremaal · Lõuna-Eestis asuvad Ilumetsa kraatrid · Soome lahes Osmussaare ja Pakri saarte vahel avastati 1997. a. Neugrundi kraater
Rohtlad Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud b) poollooduslikud c) tehislikud (inimtekkelised) Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! http://loodusvoondsavann.blogspot.com/2017/04/luhitutvustus.html 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart! Koht Rohtla nimetus Euraasia stepp; Ungari pusta Põhja - Ameerika preeria Lõuna - Ameerika pampa
saastamine ja sellest vältimine. Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule. Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muuhulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades ja keemiatööstuses. Õhk saastub väga, kui õhusaaste ei haju, vaid koguneb linnakeskkonda. Saasteainete levikut mõjutavad tegurid. Saasteainete levikut mõjutavad paljud protsessid. Nendeks on heitkogus õhus, atmosfääris toimuvad keemilised reaktsioonid, saasteainete transport ning paljud teised tegurid
langatuslehter - tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. 5. Tuuletekkelised luited - tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad koore kujulised liivahanged. rannaluited - mere ääres mandriluited - sisemaal. 6. Kosmogeensed meteoriidikraatrid - meteoriidi langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. 7. Elutekkelised taimede ja loomade tekkega - sootasandikud; sipelgate, kobraste jt kuhilpesad; loomarajad. inimtekkelised - linnamäed, karjäärid, tuhaaqmäe Eesti Aluskord on kristalne, pealiskord on setekivimid, moodustavad pinnavormi..
muutuvad õhutemperatuur, pilvisus ja õhurõhk. • Tsüklon- madalrõhkkond. • Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Õhu saastumine • Tahtlikult kahjulike ainete õhku laskmine. • Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervist. • Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. • Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Kasutatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95husaas tus • http://et.wikipedia.org/wiki/Atmosf%C3% A4%C3%A4ri_koostis • http://et.wikipedia.org/wiki/Kiirgusbilanss • http://et.wikipedia.org/wiki/Tuul • http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cldine_ %C3%B5huringlus • http://et.wikipedia.org/wiki/ %C3%95humassid • http://et.wikipedia.org/wiki/Front AITÄH KUULAMAST! Küsimused?
halvanemise. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid” (CO2, NO2, metaan, freoonid), mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase. Need soojuskiirgust neelavad „inimtekkelised“ kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi, see aga suurendab loomulikku kasvuhooneefekti. (Inimtegevusest tekkiva lisasoojenemise ehk) suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. „Inimtekkeline“ kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles tööstusliku arengu algusest 19. sajandil Üleväetamine
... Vanaajal - ekvaatoril Keskajal - ~30° N Uusajal - 58°-60° N 12.Mandrijäätekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Voor: Ida-Eesti Moreentasandik: Kesk-Eesti Oos e. vallseljak: Kesk-Eesti Küngas mõhn: Lõuna-Eesti ja Kagu-Eesti Sandur: Põhja-Eesti 13.Vooluveetekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Jõeorg, kaldavall, terass: üle-Eesti 14.Meretekkelised, kirjeldus, levik Rannabarrid: Põhja-Eesti Maasääred: nt. Saaremaa Rannavallid: nt. Osmussaare lõunarannik 15.Inimtekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Tuhamäed: Kirde-Eesti Prügimäed, tee, surnuaed, põld, järv: Üle-Eesti 15.1. Elutekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Kobraste ja siplegate pesad, loomarajad: üle-Eesti 16.Kaendamisviisidemõju keskkonnale Ei mõjuta, ega saasta keskkonda - mineraalvesi, ravimuda Reostab põhjavett, rikub maapinda - põlevkivi Rikub maapinda - dolomiit, liiv, kruus Saastab keskkonda - lubjakivi, savi Sageli tulekahjud, saastab õhku - turvas
Saastatust peetakse inimtekkeliseks, kuid sellegi poolest leidub ka looduslikke saastajaid. Atmosfääri saastumine ja kaitse Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Inimtekkelised saasteallikad on kõikvõimalikud inimese tegevused, mille tulemusena satub õhku midagi liiga palju, muutub õhu koostis või funktsioon.
kateenaks. Koosluste uurimine: Milline on kooslus? Sellele küsimusele vastamisel põhineb koosluste tüpoloogia 1. Füsiognoomia e välisilme alusel 2. Ligilise koosseisu alusel – süntaksonoomia e koosluste taksonoomia a. Dominandi alusel b. Kogu koosseisu alusel c. Diagnostiliste liikide alusel Eesti (taime)koosluste tüpoloogia Niidutüpoloogia – aluseks on võetud metsatüpoloogia skeem, sest Eestis on niidud reeglina inimtekkelised. Arendatud Kalju Porgi ja Heljo Kralli poolt. Sootüpoloogia – soopaigad, soopaigased ja soostikud, soo kasvukohad. Ökosüsteemi muutuste ajaskaala Lühiajalised muutused: valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused. Eriaastased muutused: nt 10 aastane periood, fluktuatsioonid, pöörduvad muutused. Paleoökoloogiline ajaskaala: 1000ndete aastake lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala.
Ülle Krigulson Inimtegevuse mõju keskkonnale. Õhu saastamine osoonikihi kahanemine globaalne soojenemine pinnase saastumine vee saastumine mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri looduse mitmekesisuse vähenemine loodusressurside vähenemine Peamised õhu saastumise allikad ja selle tagajärjed Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades). Ülle Krigulson Tagajärjed: Väheneb atmosfääris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid. Ülle Krigulson Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu Ülle Krigulson Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne.
1)künkad; nõod (Suur Munamägi) Karula(Tornimägi, 1 , 2, 3samad) 2)liivakivi; moreen 3)kuhjevormid 10.Karstinähtus Pinnaja põhjavees lahustuvad lubjakivi ja dolomiit. Karstivormsalajõed kaovad maa alla ning ilmuvad välja karstiallikatena. Asuvad Põhja ja LääneEestis. 11.Tuuletekkelised pinnavormid luited(rannaja mandriluited) Peamiselt mere ja järvede levikualadel(aga ka seal, kuhuni kunagi meri ulatus, aga nüüd on sisemaa) 12.Inimtekkelised pinnavormid Inimtegevuse tagajärg(linnamäed, põlevkivi karjäärid,tuhaplatood,terrikoonid). Viljandimaal lossimäed
Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus 1. vesi HEJ-le Narva veehoidla 2. tööstusele vesi Narva veehoidla 3. Kalakasvatus püük: võrts- ja peipsijärv 4. joogivesi 5. teadustöö Põhjavesi ...kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. ..
ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiini / suurtes kogustes kahjulik (nahavähk). Elutalooduse tegurid e . BIOOTILISED TEGURID = ANTROBOGEENSED e. inimtekkelised (metsaraie, lageraie) * Biootilised tegurid `= organismid mõjutavad teineteist. SÜMBIOOS : * On mõlemale kasulik. * Nt. seen ja puu / sipelgas ja lehetäi / mardikas ja seen * EKSOSÜMBIOOS (inimene puuk) on kellegi peal ja ENDOSÜMBIOOS (inimene-paeluss) on kellegi sees KOMMENSIALISM : * Kooselu, kus üks saab kasu ja teisel on ükskõik. * Kasu saaja on KOMMENIAAL * Nt. klounkala ja meriroos / takjas ja imetaja/ samblik ja puu PARASITISM : * Üks saab kasu teine kahju * Nt
miljonit inimest, 2001 aga juba 66 miljonit inimest ka tuleviku prognoos ei näita langemise märke, nimelt analüüsid pakuvad 100 miljoni piiri täitumist 2021aastaks. Ka on rahvastiku paiknemine äärmiselt ebaühtlane väga madal riigi lõuna ja ida osas, kõrge aga lääne ja põhja osas. Vee kättesaadavus on kehvem maa piirkondades, linnades on aga elanike suure juurdekasvu tõttu sama probleem aina sügavamalt maad võtmas. Kõik veeprobleemid pole aga inimtekkelised ka on tõsiseks probleemiks põud. Põuad Iraanis on otses seoses sademetga juhul kui esineb keskmine või keskmisest suurem sademete hulk ei teki ka põua probleemi. Viimased aastad on aga näidanud, et sademete hulk väheneb ja seega probleem süveneb. Põual on oluline mõju ka Iraani majandusele nimelt on ligi 1/3 Iraani majandusest põllumajandus, ka on see suurim vee tarbija ja enim mõjutatud põudadest. Ligi kaudu 37
§ autokütustest (Pb etüleeritud bensiinist) § ohtlikest jäätmetest (Pb ja Cd patareidest) § reoveesetetest § mineraalväetistest (Pb, Cd) Kõrbestumine ehk desertifikatsioon Protsess, mille lõpptulemuseks on mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks. Tekib mulla puhvedusvõime ületamisel. Kõrbestumist soodustavad tegurid: § Kuiv kliima § Hõre taimkate § Intensiivne tuuleerosioon § Sooldumine Kõrbestumine ehk desertifikatsioon Kõrbestumist soodustavad inimtekkelised tegurid: § Põõsastike hävitamine tundlikel kõrbete servaaladel. § Troopiliste vihmametsade raied § Liigkarjatamine § Väärad põlluharimisviisid (üleniisutamine, üleväetamine, monokultuursus) Kõrbestumine ehk desertifikatsioon § Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5km aastas. § Saheli piirkond levib lõuna poole kiirusega kuni 48km aastas. § Viimase 50 aasta jooksul on kõrbestunud 810 miljonit hektarit maad, mis on ligikaudu
eraldumine, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, geisrid. Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal. Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused: Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine), maavärinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised: Ehitiste ja teede rajamine, jõeorgude süvendamine. Võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma. Maakoor: 5-80km paksune, jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Peamised kivimid on graniit ja basalt. Temperatuur 0-600C. Aine olek: tahke. Vahevöö: Kuni 2900 km paksune, jaguneb astenosfääriks ja süvavahevööks. Valitseb magma, ning temperatuurid on kuni 2500C. Aine olek on poolvedel Tuum: Jaguneb välis-, ning sisetuumaks. Tuum on läbimõõdult umbes 3400km.
Alvarid on väga õhukese (15-20 cm) pinnakattega paepealsed alad lääne ja loode Eestis, kus kasvavad kadakad ja kuivalembesed rohttaimed. Lauskmaa on madalik, millel esineb kõrgustikke (alla 200m merepinnast kuni 500m) Jäärakud- Püsiva voolusängita ajutise veevool lausaline uhtmise tagajärjel kujunenud uhtvormid. Tugevate vihmasadude käigus võib järskudel loodusliku taimkatteta nõlvadel ja veerudel tekkida hargnevaid ja omavahel taas liituvaid uurdeid-jäärakuid e. ovraage. Inimtekkelised pinnavormid- Inimtekkelisteks reljeefielemendiks, mis ilmestavad mõne piirkonna maastikupuldi, on muinas- ja ordulinnuste asemed ehk linnamäed. Tänapäeva Kirde-Eesti maastikupildi iseloomulikeks koostisosadeks on aga 20. sajandi kestel tekkinud suured põlevkivikarjäärid,=tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid. Voorte kujunemine ja paiknemine- Need väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolimisel ehk kulutuse ja kuhje koostoi mel. Voored
- Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud inimese mõju puudub või on väga väike; b) poollooduslikud tekkinud metsadest raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti niipea kui põletamine, niitmine, karjatamine lakkab; c) tehislikud (inimtekkelised) heina- ja karjamaad, kus kasvab ainult 1 2 liiki heintaimi. Haritavad maad, mida säilitatakse kunstlikult. Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! https://peda.net/naantali/velkuan-koulu/oppiaineet2/maantieto/amerikka/4-suvi/kuvamappi/kasvillisuusalueet/preeria- kanada:file/download/f087374e842cd466a8d0d12b42e443b8fbaac187/ge_7_preeria_kanada_shutterstock_39564436_peda.jpg 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel.
- Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Selle paksus põhjas on 2-3 meetrit. Loopealsel pinnakate puudub . Mandrijääsetted on moreen, kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted(liiv, kruus, klibu), järvesetted(liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted(kruus, liiv, savi), allikasetted(allikalubi), tuulesetted(liivaluited), elutekkelised(turvas) ning inimtekkelised(aheraine, põlevkivituhk, prügi) . Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas . Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke .
teistsugune ja vaesem. Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali kohastumuste loomiseks. Liigi püsivuse tagab: populatsiooni sisene ristumine, liikidevahelised ristandid on viljatud Ristumisbarjäärid: geograafiline isolatsioon-maastikulised tõkked, inimtekkelised, avamaastik, teed, tammid Bioloogiline isol-ajaline barjäär(õitsemisaeg) Biokeemiline tõke-erinev hormonaaltasakaal. Makroevolutsioon On liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Tegurid mis mõjutasid makroevolutsiooni: Mutatsioonid, keemilised reaktsioonid, keemilised mutageenid(raskemetallid), geneetiline triiv, geenivool, looduslik valik. Makroevolutsiooni tunnused:
Kütuste põletamine tekib CC=2 , hulk suureneb takistub soojuskiirguse levik Maalt kosmosesse Maa temp tõuseb... ,,Juhuslikud komponendid" maapinna lähedastes õhukihtides , satuvad reeglipäratult eri hulkades, järelikult maap läh-ne õhukiht eri koostisega. Looduslikud juhuslikud vulkaaniline tegevus, orkaanid, maavärinad , laviinid, tulekahjud neid toimunud aastasadade jooksul, enamsti tasakaalustatud aineringega. Antoropogeensed e inimtekkelised juhusl. Komp kaasajal muutunud püsivalt toimivateks , osakaal kasvab pidevalt n. tööstuslikud heitmed (suits, tolm, gaasid, radioakt. Jäätmed, heitgaasid transpordist jne). Troposfääri piirides AS koostis enam-vähem püsiv, muutused märgatavamad stratosfääris. SAASTEAINED 1. N ühendid NO, NO2, mida tähistatakse NOx; harvem ammoniaak. Looduses tekib NOx äikese, fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena, see hulk aga
laavat(räni- ning gaasidevaest magmat), mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam ning seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Kõige suuremad vulkaanid. 7. Teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi; TEKKEPÕHJUSED: 1) Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged. 2) Vulkaanipursked. 3) Koobaste varisemine.4) Inimtekkelised e tehnogeensed(veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused). ESINEMISPIIRKONNAD: 1) Laamade äärealadel: - Kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) - Kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) 2) Mandrite sisealadel (Aafrikas) 3) Ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) SEISMILISTE LAINETE LIIGITAMINE: PIKILAINE - Levib tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas. Tekivad maavärina tagajärjel, õhus on helilained.
Kilpvulkaanid Magma aluseline ja vedel ning tekivad suure pindalaga lamedad vulkaanikuhikud.ookenipõhi Kuhike. Kihtvulkaanid Magma on happeline ja paks ning tekivad kõrged koonuse kujulised vulkaanikuhikud.manner, maismaa Väga võimasad vulkaani pursked võivad tekitada nii nim. Mikro jääaegasid. Maavärinad Maapinna võnked mis on tingitud laamade liikumisest.95% maavöinatest on tektoonilised Tektoonika-laamade liikumine Lisaks sellele ka vulkaani purkse tagajärjel maavärinad. Inimtekkelised maavärinad tuuma plahvatused. Kaevadnuse sissevarisemine Maavärina tugevus sõltub esiteks vallandunud energia hulgast, teiseks kolde sügavusest, kolmandaks kaugusest epitsentrist. Maavärinate skaala Mercalli skaala(0-12 palli)-hinnatakse visuaalselt hoonetele tekitatud purustusi. Ei kasutata. Richteri skaala(0-8,9 magnituudi) hinnatakse eneriga hulka mis vabaneb maavärina toimel. Richteri skaala on Logaritmiline. Eestis kõige suurem
MAAKOOR MAAKOOR Vanem (4 mlrd) Noorem (180 milj) Vanus kergem raskem Tihedus Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimid 2. Miks tekivad maavärinad? 4p. 1)Laamade erisuunalised liikumised 2)Vulkaanipursked 3)Koobaste varisemine 4)Inimtekkelised (lõhkamistööd) 3. a) Selgitage milliste laamade liikumisega on antud joonisel A ga märgitud kohas tegemist? Märkige laamade liikumise suunad. 1+1p. Laamade liikumine: b) Missugused protsessid sellega kaasnevad? 4p. 1) 2) 3) 4) 4. Selgitage mõistet ,, maagid ,, 1p. Maak- metalli sisaldav kivi/mineraal, mis pakub majanduslikku huvi 5. Kuidas on võimalik vulkaanipurskeid ette ennustada? 4p. 1)Vaatluste abil 2)Soojusmonitorid
valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine. 2 1. Õhu saastumine Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis avaldavad atmosfäärile negatiivset mõju. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule. Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised
annaabi.ee 
